Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990 Hiroshima katastroof ❏ 6. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Little Boy” (3600 kg ja 9500 m kõrguselt) Jaapanile ❏ 10 sekundiga hävines 4 km raadiuses olnu ❏ Koheselt hukkus 420 000 elanikust u. 70 000 ❏ Kiiritustõvesse suri üle 20 000 inimese Enne Pärast
Tuumakatastroofid Tsornobõli tuumakatastroof Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroof...
Tuumakatastroofid viimase 50 aasta jooksul Three Mile Island (Kolme Miili Saare) katastroof Aeg: 28. märtsil 1979. aastal. Toimus Ameerikas, Three Miles Islandil (Kolme Miili Saarel) Saarel oli katastroofi toimumise ajal palju inimesi. Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki. Üle 200 000 inimese Ts...
kahjustus. Kiirituse mõju tervisele Lühiajaline mõju: Vereloomeelundi kahjustus Kesknärvisüsteemi kahjustus Seedeeluntite kahjustus Pikkaajaline mõju: Võib põhjustada loote arengus kahjustusi Kuidas radioaktiivsuse eest kaitsta Alfakiirguse peatamise kõlbab ka näiteks paber. Beetakiirguse peatamiseks piisab õhukesest metalllehest. Gammakiirguse peatamiseks läheb juba vaja pkksu pliiplaati või betooni. Suured tuumakatastroofid Tuumapommitamised: Hiroshima Nagasaki Tsernobõli tuumakatastroofis
1933 · Saksamaal tuleb võimule Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei · Saksamaa lahkub Rahvateliidust · Jaapan lahkub Rahvateliidust 1934 · Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. augus...
1. Peab olema tervise kahjustus, varaline kahjustus või pinnase kahjustus 2. Et õnnetus registreeritakse tsiviilõnnetusena, peab tegemist olema operatsiooniga mis ei ole sõjaliseks kasutuseks. Sõjalise õnnetusega tegemist kõigil teistel juhtudel 3. Tegemist peab olema radioaktiivsete ainetega ,millel võib tekkida ahel reaktsioon, selle reaktsiooniga või tuumajaamaga. 4. Kahjustused peavad otseselt olema seotud radioaktiivse materjaliga. Kuulsamad tuumakatastroofid Kõike kuulsamad tuumakatastroofid olid: Tsernoboli katastroof, SL-1 katastroof, Three Mile saare katastroof, Windscale tulekahju ja Mayak katastroof. Õnnetuse kategooriad 1. Kriitiline õnnetus- kogemata tekkinud ahelreaktsiooni mille tulemusel tekib õnnetus. 2. Decay Heat- reaktorite jahutamisel tekib viga ja reaktorid kuumenevad üle tekitades kahju. 3. Transport- radioaktiivse aine transportimisel tekkinud kahju. 4. Varustuse õnnetus 5. Inimviga 6
tuumajaamade ehituseks. Eesti kui suhteliselt väike riik, ei omaks suuri eeliseid tuumaenergia kasutamist fossiilkütuste põletamisele, peale asjaolu ,et viimased on taastumatud ja kunagi otsakorral. Energia tootmise omahind jääks väiksemate koguste tõttu, kalli ehituse ja hoolduse tulemusena praegusele tasemele või suure tõenäosusega tõuseks (on uurimistulemusega tõestatud). Peale toksiliste jäätmete ladustamise, on jätkuvalt probleemiks ka tuumakatastroofid. Avarii tekkimise oht on viidud võimalukult väikeseks juba II põlvkonna reaktoritega (tänapäeval kasutuses uusimad on III ja projekteerimisel on juba IV põlvkonna reaktorid), aga ajalugu on siiski näidanud 50 kasutusaasta juures suurt katastroofi Tsernobõli ja väiksemat intsidenti Three Mile Islandi näol. Enamus tuumaavariisid on olnud ahelreaktsiooni tulemused, mitte otsese projekteerimise veast tulenevalt.
vähendamiseks eriti võimalusi pole. See taustkiirgus ehk foon annab aastas umbes 1 mSv ning sisaldab gammakiirgust, kosmilist kiirgust ja inimese enda radioaktiivsete nukliidide kiirgust. Tehislikest kiirgusallikast saab inimene meditsiinis kasutatavast kiirgusest põhilise osa, mis moodustab 14% kogudoosist. Kasutatakse röntgenikiirgust, kuid ka gammakiirgust ja elektrone ehk beetakiirgust. Tehiskiirguse allikateks on lisaks tuumakatastroofid, tarbekaubad näiteks helendavad numbrilauad kelladel ja suitsuandurid, radioaktiivsed heitmed tuumakatsetustest, tuumaenergeetikast, militaarehitistest, tööstusest, meditsiiniasutustestja teadusasutustest. Osa kiirgusest saadakse tänu elukutsele ning üldjuhul on tegemist loodusliku kiirgusega. Kutsekiiritus esineb eelkõige lennunduses, kaevandustes ja ehitustel. Lennunduses on tavapärasest suurem kosmiline kiirgus, kuna kõrgemas
Südamikusulamis võimalus puuduks, protsess oleks ohutum kogu pikkuses. Tänapäeva reaktorid ja tuumajaamad on väga ohutud,kuid alati säilib inimliku eksimuse oht ning ka loodus võib olla ettearvamatu. [5] 3.4. Katastroofioht Üheks väga suureks argumendiks tuumaelektrijaamade vastu on katastroofioht. Tuumakatastroofe pole olnud väga palju aga nende mõju ühiskonnale on suur ja nad tekitavad palju kahju.Fukushima, Kolme Miili saar ja Tsernobõl on mõned tuntumad tuumakatastroofid. Tsernobõli reaktoriplahvatus näitas, kui ohtlik või tuumaenergia olla. Tsernobõlis 4. reaktori plahvatuse tagajärjel paiskus õhku suurtes kogustes radioaktiivset ainet, mille pilv levis üle Ida-Euroopa. Radioaktiivse aine leviku tagajärjel said paljud inimesed püsivaid tervisekahjustusi. Tsernobõli katastroofis oli süüdi inimfaktor, kuid katastroof võib olla inimestest täiesti sõltuma. Fukushima tuumaelektrijaama õnnetuse süüdlaskes oli tsunami, millega ei osatud arvestada
-------------------------------------------------------------------------------- 1944-1947 Eestis viiakse läbi sõjajärgne maareform -------------------------------------------------------------------------------- 1945 Tuumaajastu algus (16. juulil lõhkas USA esimese tuumalaengu) 4-11. veebruar Jalta tippkohtumine aprill ÜRO loomine 8. mai Saksamaa kapituleerumine juuli-august Potsdami konverents 6. aug. ja 9. aug. Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroofid 15. august Jaapani alistumine 2. september II ms lõpp 24. oktoober jõustub ÜRO põhikiri ÜRO päev november Nürnbergi kohtuprotsessi algus -------------------------------------------------------------------------------- 1946 veebruar Stalini kõne Moskvas märts Churchilli kõne Fultonis (USA Missouri osariik): "raudne eesriie" juuli-oktoober Pariisi rahukonverents september W. Churchilli kõne Zürichis: Euroopa Liidu loomise idee Oktoober Nürnbergi kohtuprotsessi lõpp