......................................5 Kodumaine tootmine ja eksport............................................................................................................ 5 Illegaalne salakaubavedu......................................................................................................................5 KESKKONNAKÜSIMUSED..............................................................................................................................6 Tuumajäätmed.......................................................................................................................................6 Mõju inimtervisele.................................................................................................................................6 Tehnikute koolitus................................................................................................................................. 6 Tuumaõnnetuse võimalus...............
· Esimene aatomielektrijaam ehitati 1954. a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka tuumaelektrijaamade kasutamine võib muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu · Tuumajäätmetest saadakse materjali tuumarelvade valmistamiseks Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised · Ei eralda kasvuhoonegaase · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe
Seega oleks vaja elektrienergia tootmiseks võimalusi. 3. Sellega seoses ei tekiks juurde märkimisväärset kogust CO2-te. 4. Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. 5. Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides. Vastu: 1. Kalli ehituse maksab kinni tarbija seega suurenevad elektriarved. 2. Tekivad tuumajäätmed. 3. Meie tänased katlamajad muutuvad suhteliselt kasutuks. 4. Tekib palju radioaktiivseid jääkaineid. 5. Uraani kaevandamine oleks keskkonna- ja terviseohtlik, ja Eestis seda erini niikuinii ei leidu, tuleb import tulusam, mis ei anna soovitud kasu. Kasutatud kirjandus : http://www.greengate.ee/?page=4&id=6375 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=111 http://www.delfi
Soojem vesi soodustab taimede kasvu, mis viib veekogu kinnikasvamiseni Minu arvamus: Mina olen tuumaelekrijaama ehitamise vastu. Eesti on pindalalt väga väike ning iga viga võiks saatuslikuks saada. Isegi väike inimlik eksimine ei ole aktsepteeritav. Kuigi räägitakse, et tänapäeval pole võimalik midagi Tsernobõli õnnetusele sarnast juhtuda olen siiski arvamusel, et kunagi ei või teada. Tuumajäätmete jaoks ei ole meil samuti ruumi. Kuna tuumajäätmed on radioaktiivsed on need vaja matta sadadeks aastateks, et need kahjuks muutuksid. Kui me isegi leiaks selle koha, kuhu neid matta, saaks see ruum lõpuks siiski otsa. Tuumajaam mõjutab ka lähiümbuses kliimat, sest kuidagi on vaja jahutada reaktoreid. Üleliigne soojus suunatakse veekogudesse või õhku. Kui ehitada tuumajaam Võrtsjärve äärde kuivaks see lõpuks kokku. Kuigi praegu oleme me põlevkivist sõltuvuses siis tuumaelektrijaama rajamisel satuksime
rõntgen (R), mis on defineeritud lähtudes kiirguse iooniseerimisvõimest. Ligikaudu 1 Gy võrdub 100 R. Kürii (Ci) - ühes grammis raadiumis (poolestusaeg 1600 aastat) toimub sekundis 37 miljardit lagunemist, seda tähistab suurem aktiivsuse ühik kürii: 1 Ci = 3,7x1010 Bq. Radioaktiivse kiirguse allikad Radioaktiivsed preparaadid ja röntgenseadmed Tuumapommi, elktrijaama reaktori plahvatamine ( väga inensiivne neutronite voog) Tuumajäätmed Plutoonium, stronsium ja tseesium Maa kiirgustaust ehk looduslik kiirgus Looduslik kiirgus ehk kiirgustaust 30 aasta looduslik kiirgusdoos inimesele Kosmiline kiirgus 20...40 mSv Maa radioaktiivsus 10...15 mSv Radioaktiivne kaalium 6 mSv Radioaktiivne süsinik 0.5...1 mSv Kokku : 40...60 Meditsiinilise kiirguse kasutamine võib seda doosi isegi kahekordistada Dosimeeter Mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks.
meeter. Loode-Eesti suunas on diktüoneemakildas uraani kontsentratsioon madalam, aga kihi paksus ulatub 6 meetrini. Toolse maardla varusid peetakse 27 149 t vääriliseks. Kui aastas kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani. Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta põletamisega. Reaalselt tähendaks aga Eestisse tuumajaama rajamine seda, et rikastatud tuumakütus tuleb importida ja kasutatud tuumajäätmed vaheladustada ning hiljem lõppladustada. Lõppladustamispaiga ehitamine on väga kallis, seni pole veel maailmas ühtegi lõppladustuspaika valminud.
maksimaalne paksus kõigest 1 meeter. Loode-Eesti suunas on diktüoneemakildas uraani kontsentratsioon madalam, aga kihi paksus ulatub 6 meetrini. · Toolse maardla varusid peetakse 27 149 t vääriliseks. Kui aastas kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani. Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta põletamisega. · Reaalselt tähendaks aga Eestisse tuumajaama rajamine seda, et rikastatud tuumakütus tuleb importida ja kasutatud tuumajäätmed vaheladustada ning hiljem lõppladustada. Lõppladustamispaiga ehitamine on väga kallis, seni pole veel maailmas ühtegi lõppladustuspaika valminud. Forsmarki tuumaelektrijaam Rootsis Tuumaelektrijaam Soomes, Olkiluotos Tuumaelektrijaam Prantsusmaal Cattenomis Hüdroelektrijaama joonis
Ahelreaktsioonid · Ahelreaktsiooniks nim. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist. See tähandab, et soodsatel tingimustel tuumades vabanenud neutronid võivad neelduda teistes tuumades ning kutsuda esile nende lõhustumise etc. Kui tuuma lõhustumisel tekib mitu uut Click icon to add picture neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus lõhestumise sagedus järjest kasvada. Tuumajäätmed Radioaktiivsus Tuumaplahvatuse mõju Tsernobõli reaktori lõhkemine 26. aprillil 1986. on olnud siiani üks maailma suurimaid. Tuumakatastroofide põhjusteks on peamiselt inimeste hooletus. Plahvatus paiskab õhku kuuma ja radioaktiivse prahi pilve, mis muutub ogranismiga kokkupuutel kahjulikus geneetilisele struktuurile. Kasutatud kirjandus · http://images.google.ee/images?hl=et&q=tuumas%C3%BCntees&b ·
7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed 6.Jäätmed 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4.Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed,põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed 7. Olmejäätmed Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Jäätmete tihedus oleneb nende niiskusest, tihendamisest, prügiveo sagedusest, prügikasti suurusest. Olmejäätmete keskmine sisaldus:
Kindlasti ei saa ehitada Eesti energiaressursse üles ainult tuule baasil, kuid kui tuuleenergia osa oluliselt suurendada, siis säästame keskkonda tunduvalt rohkem ja planeet Maa võib jälle rahulikumalt hingata. Teiseks alternatiiviks on tuumaenergia. Üha enam on tuumaelektrijaamade ehitamine taas päevakorda kerkinud. Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus võrreldes fossiilkütustega. Kuna tuumajäätmed on keskkonda sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajutamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri. Hajutamine küll peidab probleemi, kuid kas see ka pikaajalisi tagajärgi toob? Kindlasti. Tuumajaam väike ja võimas, kuid kas tõesti võib riskida sellega, et mõnest inimlikust
............ 7.3 Kolmas põlvkond............................................................................................... 7.4 Neljas põlvkond................................................................................................. 8. Tuumaelektrijaamad maailmas............................................................................. 9. Tuumaenergia ohud.............................................................................................. 10. Tuumajäätmed....................................................................................................... 11. Tuumajaamade avariid.......................................................................................... 12. Milleks Eestile tuumaelekter?................................................................................ Kokkuvõte......................................................................................................................... Kasutatud materjalid.......
Läti ja Leedu), kuigi post-kommunismi alguses Eesti oli kõige halvem keskkonna seisundis. Vaatamata sellele Eesti oli ja jääb iseseisvaks energeetikas, mida ei saa öelda Lätist ja Leedust Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud kulutama miljonid krooni keskkonna taastamiseks ja teha suurejoonelise keskkonnapoliitika reforme, mida ta ja teeinud. 26. oktoobril 2005. aastal Riigikogu otsustas heaks kiita "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030". Selle strateegia eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja
SISUKORD SISUKORD............................................................................................... 2 TUUMAREAKTOR.................................................................................3 AATOMIELEKTRIJAAMAD................................................................6 TUUMAJÄÄTMED................................................................................. 8 KOKKUVÕTE......................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 TUUMAREAKTOR Tuumareaktorid on seadmed, milles toimuva uraani- või plutooniumituumade juhitava lõhustumis-ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutu hulk soojusenergiat (miljoneid kordi rohkem kui sama koguse parima kütuse põletamiseks). Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. d...
on reaktor, kus lõhustatakse raskeid tuumasid, kas siis uraani või plutooniumi ja kütust tuleb vahetada iga kolme aasta tagant. Tuumade lõhustamiseks kasutatakse neutrone, et lõhustumine väga aktiiveks ei muutuks on reaktoris vardad, mis tõmbavad neutronid endasse. Tuumade pooldumisel tekiv energia soojendab vett. Kuigi soojust kasutatakse ära kolmandik, läheb ülejäänud osa kaotsi. Võib öelda, et köetakse ilma. Järelikult on veel mida arnendada. Lisaks, palju peavalu tekitavad tuumajäätmed, jäätmete jaoks tuleb ehitada eraldi hoidlad, kus neid hoiustatakse. Jäätmed peavad olema hoidlates kümneid tuhandeid aastaid. Kuna jäätmete lagunemine on väga aeglane ning niisama kuskil neid hoida ka ei saa, sest jäätmed on tugeva radioaktiivsusega, mis on ohtlik organismile. Selleks peab hoidla olema tugev ja vastu pidama maavärinatele. Kõik see maksab palju raha ja nõuab tohutu aja, juba üksi tuumajaama ehitamine võtab aega umbes 30 aastat. Samas püsib tuumajaam
Pooldumisaeg on 4,7 miljardit aastat. Uraaniklaas Uraani graanul Plutoonium ja Toorium Alternatiiv uraani kütusele on plutoonium või toorium. Tavalise tuumareaktsiooni käigus muutub uraan-238 tihti plutoonium- 239 ks ning see lõhustub vabastades energiat. See moodustab kuni ühe kolmandiku energiast. Tuumajäätmed Radioaktiivsed jäätmed on jäätmeproduktid, mis sisaldavad radioaktiivset materjali. See on tavaliselt tuumaprotsesside produkt, nagu tuumalõhustumine Radioaktiivsus väheneb aja jooksul, seega jäätmed on vaja isoleerida kindlaks ajaks, kuni nad enam ei kujuta endast ohtu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
Venezuela. 5. Tuuma-, vee-, tuule-, päikese-, geotermaal- ja biomassienergia kasutamise võimalused, piirkonnad maailmas, kasutamise eelised, kasutamise puudused ja keskkonnaprobleemid. Tuumaenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Kanada, USA, LAV. Eelised: Ei põhjusta kasvuhoone gaase, happevihme jt., majanduslikult seisukohalt võrdne kivisöega, vajab vähe maad ja materjali ladusi, energiasõltumatus. Puudused: Väga ohtlik, terroristid, tuumajäätmed. Veeenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Venemaa, Hiina, Skandinaavia ps., Alpid, India, USA. Eelised: Taastuv energia, keskkonnasõbralik, ei saasta õhku, väikesed kulud, omahind väike. Puudused: Haldab suure osa maaalast, ehitamine väga kallis, võimalik ehitada vaid suure languga veerikkas jões, suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. Tuuleenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Saksamaa, USA, Taani, Hispaania, India, California
Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Regionaalsed: happevihmad, tuumajäätmed. Kohalikud: linnaõhu saastumine, jäätmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid. Keskkonnakaitse eesmärk:Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded: 1.Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates
3) Sõltuvus Hüved Nafta -> tuumaenergia Tuumaenergia hind on oluliselt odavam ja suudab pakkuda konkurentsi naftale. Odav, sest ühest kilost uraanist saab toota 20 triljonit J energiat. Uraan saab otsa kõvasti hiljem. Mida rohkem me investeerime, seda rohkem me saame kütust jms. See ei tooda süsinikdioksiidi. 2005a USAs hoiti ära suur süsinikdioksiidi väljalask. Me ei ela enam aastas 1980, kui Tsernobõl plahvatas. Kui tuumajaamas on viga, siis ta lülitub välja, mitte ei plahvata. Tuumajäätmed on 2000a radioaktiivsed. Tuumareaktorid, mida ehitatakse või kavatsetakse ehitada, ei ole ohutud. Tuumajaamadel on pisivead. Väikeriikidele on kallis tuumajaama ehitamine ja võtaks vähemalt 10a aega. Lisaks tuleb tuumajäätmeid ladustada.
Tuuleenergia vastased argumeneteerivad, et see on halb ning, et tuuleenergia ei ole majanduslikult tasuv energia tootmise viis. Kuid kui hakata kõrvutama tuuleenergiat teiste energialiikidega, siis tuleb ilmsiks midagi muud. Tuuleenergia tootmine ei tekita saastet, mis tekitab inimestele üle terve maailma hiiglaslikku majanduslikku kahju. Ka ei tekita tuuleenergia kasvuhoonegaase, mille mõju keskkonnale on hävitav. Tuumaelektri tootmisel tekivad tuumajäätmed, mis tuleb ohutult hoiustada, tuuleenergiaga saastet ei teki. Tuulepargid saavad küll toetusi, kuid samamoodi saavad toetusi kõik teised energialiigid. Ükski firma ei ehita tuumaelektrijaama oma raha eest, seda teevad ainult riigid, kelle jaoks kahjumisse langemine ei ole midagi hullu. Samuti on taastuvenergia sektor pidevas arengus ning tõhusus suureneb jätkuvalt, viies nii tuuleenergia tootmise hinna veelgi madalamale. Tuulega seotud probleemid
8 3.2. Süsiniku vaba energia .........................................................................................................................8 3.3. Turvalised elektrijaamad. ...................................................................................................................9 3.4. Katastroofioht ....................................................................................................................................9 3.5. Tuumajäätmed .................................................................................................................................10 3.6. Uraani kaevandamine.......................................................................................................................10 4. AJALUGU ...................................................................................................................................................11 4.1. Algus .........................
Puudused: väga suur keskkonna saastaja, kaevandamine on keeruline, ohtlik ja mõnikord ka kulukas. Suurimad leiukohad: Ida-Siber, USA, Hiina, Austraalia, LAV. Suuremad tootjad: Hiina, USA, Venemaa, India, LAV, Poola, Ukraina, Kanada. Peamised kasutusalad: elektri tootmine, soojusenergia, metallurgia. VEDU: Põhja-Ameerikast Euroopasse. LAV Euroopasse, Jaapanisse. Tuumaenergia Eelised: Tuumaenergia on kõige odavam energialiik elektri tootmises. Puudused: Tuumajäätmed. Suurimad leiukohad Austraalia, USA, Kanada. LAV. Suuremad tootjad: USA, Belgia, Prantsusmaa. Peamised kasutusalad: Elektri tootmine. Veeenergia Eelised : Taastuv energiaallikas. Ei saasta õhku. Puudused: Tekivad keskkonna probleemid. Hiiglaslik põllumaa võetakse ära, kallis. Suurimad leiukohad: Energia rikkamad jõed. Suuremad tootjad: Norra, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa. Peamised kasutusalad: elektri tootmine. Tuuleenergia Eelised: Taastuv energiaallikas
Old standard unit Curie Rad Rem Roentgen SI unit Becquerel Gray Sievert ... Radioaktiivse kiirguse allika aktiivsust mõõdetakse Bekrell'ides või Kürii'des Isiku poolt kogutud personaalset kiirgusdoosi mõõdetakse Sievert'ites Organismis neeldunud doosi mõõdetakse Gray'des Gamma-kiirguse intensiivsuse mõõtmiseks on kasutusel Röntgen. (vt. joonis) Radioaktiivsed tuumajäätmed 235 U tuuma lõhestumisel tekib suur hulk vaheprodukte, need on radioaktiivsed isotoobid massiarvuga vahemikus 95 137. Cesium-137 ja Strontsium- 90, On kõige ohtlikumad radioaktiivsed tuumajäätmed oma pikaajalise efekti tõttu. Neil on keskmise pikkusega poolestusajad, ca 30 aastat. Seega pole nad ohtlikud mitte ainult täna, vaid nende radioaktiivne lagunemine ja keskkonnaohtlikkus kestab sadu aastaid. Nii strontsium-90 kui ka
See eraldas karvad naha küljest. Kuid see lahus ja sellest tulevad aurud olid äärmiselt mürgised. See põhjustas värinaid, emotsionaalset ebakindlust, unetust, nõdrameelsust ja hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes. Tuumaenergia seos elavhõbedaga Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus massiühiku kohta fossiilkütustega võrreldes. Kuna tuumajäätmed on keskkonda sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajutamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri. Pehme kivisöe põletamisel vabaneb atmosfääri suur hulk elavhõbedat ja vääveldioksiidi, mille tagajärjel sureb kümneid tuhandeid inimesi aastas.
Jäätemete mahtu saab mitmeti vähendada. Üks võimalus on subkriitiline reaktor, (mis saab oma neutronid väliselt allikalt, seega ei toimu ahelreaktsiooni ega kriitiline mass ei ole vajalik), mis võiks märgatavalt vähendada tuumajäätmete hoiustamiseks kuluvat perioodi. Selline reaktor suudaks teha sama juba kogunenud jäätmetega - selle pärast öeldaksegi, et parim viis tuumajäätmete hoiustamiseks on ajutiselt ja maa peal. Tulevikus võib jäätmetest saada kütus. Tuumajäätmed moodustvad reaktoreid omavates riikidest kõikidest tööstuslikest toksilistest ainetest vähem kui 1%. Paljusid teisi ained tuleb samuti hoida keskkonnast eraldatuna, kuni nende toksilisus väheneb või kaob. Keskonnamõjud - õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei
Tuuleenergia vastased argumeneteerivad, et see on halb ning, et tuuleenergia ei ole majanduslikult tasuv energia tootmise viis. Kuid kui hakata kõrvutama tuuleenergiat teiste energialiikidega, siis tuleb ilmsiks midagi muud. Tuuleenergia tootmine ei tekita saastet, mis tekitab inimestele üle terve maailma hiiglaslikku majanduslikku kahju. Ka ei tekita tuuleenergia kasvuhoonegaase, mille mõju keskkonnale on hävitav. Tuumaelektri tootmisel tekivad tuumajäätmed, mis tuleb ohutult hoiustada, tuuleenergiaga saastet ei teki. Tuulepargid saavad küll toetusi, kuid samamoodi saavad toetusi kõik teised energialiigid. ükski firma ei ehita tuumaelektrijaama oma raha eest, seda teevad ainult riigid, kelle jaoks kahjumisse langemine ei ole midagi hullu. Samuti on taastuvenergia sektor pidevas arengus ning tõhusus suureneb jätkuvalt, viies nii tuuleenergia tootmise hinna veelgi madalamale. Tuul
Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse. 4) Kas on olemas ohutu kiirituse tase? Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad tasemed ei ole kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. 5) Kas tuumajäätmed (näiteks kasutatud tuumkütus) kujutavad endast lahendamata probleemi? Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on arvestatud elektritootmise hinnas. Rajatakse lõppladustamise kohad, näiteks Soomes Olkiluotos 500 m sügavusele graniitsete kivimite sisse, kus vaskkonteineritesse paigutatud tuumkütuse vardad ümbitsetakse lisaks veel metabentoniitse saviga
atmosfääri suur aega, suurte maa- põhineb saastaja, suur veekulu, alade üleujutused, kõrgtehnoloogial ja töötab taastumatutel tammid takistavad nõuab suuri energiavrudel kalade rännet, rikub kapitalimahutusi, jõgede veereziimi tuumajäätmed radioaktiivsed, jäätmete paigutus raske, kallis. 38. tabel lk 75 (5.14) 39. Metallurgia tehnoloogilised etapid: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulami tootmine, valtsimine/stantsimine. Paigutuse põhimõtted:
Loode-Eesti suunas on diktüoneemakildas uraani kontsentratsioon madalam, aga kihi paksus ulatub 6 meetrini. Toolse maardla varusid peetakse 27 149 t vääriliseks. Kui aastas kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani. Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta põletamisega. Reaalselt tähendaks aga Eestisse tuumajaama rajamine seda, et rikastatud tuumakütus tuleb importida ja kasutatud tuumajäätmed vaheladustada ning hiljem lõppladustada. Lõppladustamispaiga ehitamine on väga kallis, seni pole veel maailmas ühtegi lõppladustuspaika valminud.
Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse. Kas on olemas ohutu kiirituse tase? Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad tasemed ei ole kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. Kas tuumajäätmed (näiteks kasutatud tuumkütus) kujutavad endast lahendamata probleemi? Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on arvestatud elektritootmise hinnas. Rajatakse lõppladustamise kohad, näiteks Soomes Olkiluotos 500 m sügavusele graniitsete kivimite sisse, kus vaskkonteineritesse paigutatud tuumkütuse vardad ümbitsetakse lisaks veel metabentoniitse saviga
1. Käsu ja kontrollimeetod kokkulepped, sest reostus ei tunne riigipiire *Keskkonna · Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid happestumine (happevihmad kütuste põletamisel SO2 · Normid toodangu ühiku kohta NOx) *Tuumajäätmed · Heitmenormid Kohalikud: *linnaõhu saastumine, *jäätmed, *mere ja 2. Majandushoovad vee saastumine, *ohtl materj. · Saastetasud · Maksud Happevihmad tekivad (SO2) ja (NOx) ning veeauru · Kasutamistasud reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga
· KK kahjude vältimine ja ennetamine · Ettevaatusprintsiip otsustamisel · KK valdkonna integratsioon teiste valdkondadega · Saastaja maksab PM · Koostöö teiste riikidega globaalsete probleemide lahendamisel · KK meetmete rakendamine parimal tasandil KK-probleemid (3) Globaalsed (5): kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, BM vähenemine, energiakriis, rahavastiku juurdekasv. Regionaalsed (7): happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus, reostumine. Kohalikud (5): õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus a reostumine. Kliima soojenemise põhjused: Antropogeensed: fossiilkütuste kasutamine ja kasvuhoonegaasid, freoonid. Looduslikud: päikesekiirguse kõikumine, ookeanide soojenemine. Kliimasoojenemise mõjud (5): ilmastik, jääkatte vähenemine, muutused sademetes ja taimestikus, muutused rannikualadel, muutused ookeanites.
Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena. 6 4. Tuumaenergia seos elavhõbedaga Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus massiühiku kohta fossiilkütustega võrreldes. Kuna tuumajäätmed on keskkonda sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajutamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri. Pehme kivisöe põletamisel vabaneb atmosfääri suur hulk elavhõbedat ja vääveldioksiidi, mille tagajärjel sureb kümneid tuhandeid inimesi aastas. Vääveldioksiid satub mulda ja
normidega lubatu piiresse. Kas on olemas ohutu kiirituse Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis tase? järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi. Kiirituse madalad tasemed ei ole kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. Kas tuumajäätmed (näiteks Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud kasutatud tuumkütus) protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja kujutavad endast lahendamata transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on probleemi? arvestatud elektritootmise hinnas. Rajatakse lõppladustamise kohad, näiteks Soomes Olkiluotos 500 m sügavusele graniitsete kivimite sisse,
lõpphoidlat teha , silmas pidades ka seda, et Euroopa ühinenud elektriturul toimub pidev elektri müük ühest riigist teise. Ega lõppladustamise tehnilise lahendusega polegi kiire, seda pole vaja isegi tuumajaama valmimise hetkeks, küll oleks vajalik lõpphoiustuse strateegia. Soome on ses suhtes erand, kellel tööd käivad ja kus ollakse juba lõpusirgel. Kuna aga loodusliku radioaktiivsuse saavutavad tuumajäätmed kümnete tuhandete aastatega siis peavad ka jäätmete lõpphoidlad püsima sama kaua. Kõige rohkem tekitab inimestes vastuseisu tuumaenergeetika kasutuselevõtmisel tuumajaamade nn.ohtlikkus. Kui vastata küsimusele, kas äsja asetleidnud Fukushima taoline avarii saaks juhtuda uue ja ka meile sobiva III+ pk reaktoriga, siis peaks vastama eitavalt. Nii Fukushimas kui meie lähinaabruses Leningradi tuumajaamas on tegemist 1960.a. ehitatud IIpk reaktoritega
Ülemaailme: Greenpeace, WWF Eesmärgid: Tuumavastased liikumised alates 70ndatest. Bioloogiline mitmekesisus, WWF. 7 Universaalseim: Greenpeace. Keskkonnapoliitika probleemid: Globaalsed: Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, energia, rahvastiku juurdekasv. Regionaalsed: Happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv. Kohalikud: Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon Maailma rahvastik: Thomas Malthus: Maailma rahvastik suureneb geomeetrilise jadana. Eluks vajalike ainete hulk suureneb aritmeetilise jadana US Census Bureu hinnang Jaanuar 2007 6,6 miljardit inimest ÜRO hinnanguks on (2000) 1,14% juurdekasv aastas. Miljardid: 1802-1928-1961-1974-1987-1999 US Census Bureu hinnang 2050 9,4 miljardit inimest
*Saastekontroll *Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine *Õhukaitse *Veekaitse *Prügimajandus *Keskkonnahügieen *jne Keskkonnamuutuste põhjused *Rahvastiku muutused *Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused *Põllumajandus ja kalandus *Sotsiaal-majanduslikud probleemid *Tervishoid Keskkonnaprobleemid *Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. *Regionaalsed: happevihmad, tuumajäätmed. *Kohalikud: linnaõhu saastumine, jäätmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid. Keskkonnakaitse eesmärk *Majanduse arengu mõjutamine keskkondasäästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded
maakasutus, tsoneerimine . Stewart 2007 KKP instrumendid (vahendid): käsu ja kontrolli ( õiguslik regulatsioon), majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid. Keskkonnapoliitika peamised probleemid . Globaalsed probleemid - Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, energiakriis, rahvastiku juurdekasv . Regionaalsed probleemid - Happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus ja reostumine. Kohalikud probleemid - Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus ja reostumine. Maailma rahvastik - suurem surve loodusressurssidele, US Census Bureau hinnang juuli 2010 6,85 miljardit, Maa taluvusvõime? Lahendused: Riigi tasand: nt Hiina ühe lapse poliitika 1979, Rahvusvaheline tasand: ennetus, (naiste) ligipääs haridusele, suremuse vähendamine.
Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4. Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed, põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike, Sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. ( kg/ t, m3) Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Keskmine jäätmeteke päevas : M= T/( 365*n) kg/d T= olmejäätmete mass kg/a n= elanike arv
Saastekontroll. Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine. Õhukaitse, Veekaitse, prügimajandus, keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused Rahvastiku muutused, Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused, põllumajandus - ja kalandus, sotsiaal-majanduslikud probleemid, tervishoid. Keskkonnaprobleemid: Globaalsed - kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Tegionaalsed - happevihmad ja tuumajäätmed. Kohalikud - linnaõhu saastumine, jäärmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid Keskkonnakaitse eesmärk: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks. Keskkonnakaitse ülesanded: Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, päärates
veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas
Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade,
Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade,
III etapp: loodushoiualade määramine.Pan- Euroopa bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse strateegia kinnitati kolmandal Euroopa keskkonnaministrite konverentsil ,,AnEnvironment for Europe" (Keskkond Euroopa jaoks) Sofias 25. oktoobril 1995. Suurimad kkprobleemid maailmas ja Eestis. Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas ja Eestis. Probleemid maailmas: Globaalne soojenemine; Liigne nafta tarbimine; Märgalade kadumine; Korallriffide kadumine; Liigne kalastamine; Tuumajäätmed. Eestis: Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; Põhjaveevarude ebaratsionaalsest käsutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine; Keskkonna saastamine jäätmetega; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Saavutused maailmas: Roheline mõtlemine;
· Riigi eesmärgiks on elanike kõrge elukvaliteedi, tasakaalustatud, keskkonnahoidliku ning tulevikkusuunatud arengu kindlustamine täna ja tulevikus. ( säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.) Keskkonnaseisund. Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas ·Globaalne soojenemine ·Liigne nafta tarbimine ·Märgalade kadumine ·Hiigeltammide kasv ·Korallriffide kadumine ·Liigne kalastamine ·Tuumajäätmed Eestis: · Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikutud maastikud; · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest käsutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; · Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude
Liigne nafta tarbimine negatiivselt mõjutab inimese tervist, ökosüsteeme Märgalade kadumine ja ehitisi; Hiigeltammide kasv Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide Korallriffide kadumine jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning Liigne kalastamine rikutud maastikud; Tuumajäätmed Põhjaveevarude ebaratsionaalsest käsutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja Saavutused: kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine Roheline mõtlemine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas Alternatiivsed transpordivahendid
Sortimisprobleemid Kaevandusjäätmed jäätmed Pakendijäätmed Tuumajäätmed Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 17 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 18
Prantsusmaa ja Jaapani ees, elektrienergia osakaalu poolest agaPrantsusmaa. Euroopas on kindel elektrienergia tootmise liider Prantsusmaa Venemaa, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Ukraina jt. ees. Põhjamaadest on enam tuumareaktoreid Rootsis ja Soomes. Tähelepanu tuleb pöörata ka seiskavatele reaktorite arvule, mis on eriti suur Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Põhjusteks võib olla, et need on liiga vanad või ohutuse tagamise tõttu, tavaliselt roheliste nõudmisel. 6 Tuumajäätmed Radioaktiivsed jäätmed Radioaktiivsed jäätmed on need, mis sisaldavad radioaktiivseid keemiliste elementide isotoope ja neil ei ole praktilist väärtust. Rahvusvaheliselt tunnustatud määratluse järgi loetakse radioaktiivseteks jäätmeteks ained, mis sisaldavad või on saastunud kehtestatud vabastamistasemeid ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. Neid annavad tuumatehnikas, meditsiinis ja tööstuses kasutatavad radioaktiivsed materjalid.
soojenemine? Paljudes riikides on avalik arvamus tuumaenergeetikasse tõrjuv. Erandina võib vaadelda Prantsusmaad, Lõuna-Koread, Jaapanit, Hiinat ja ka Soomet, kus toimub uute tuumaelektrijaamade ehitus. Tabel 8.11 Elektrienergia tootmise tehnoloogiate mõju keskkonnale. Kahjulike ühendite emissioon1 (tonnides GWh kohta) CO2 NO2 SO2 Tuumajäätmed t/GWh t/GWh t/GWh t/GWh Kivisüsi 1058 3,00 3,00 Maagaas 824 0,25 0,34 Tuumakütus1 9 0,03 0,03 3,6 Biokütus 02 0,61 0,15 1
annaabi.ee 
