Taimestiku osa küsimused ja vastused
KALDAVEETAIMED. Kolmandaks rühmaks on veepiirist kõrgemal kasvavad,
liigniiskele pinnasele kohastunud HÜGROFÜÜDID e. niiskuselembesed
taimed. Kaldaveetaimede ja niiskuslembeste taimede vahele on raske kindlat
piiri tõmmata. Üldiselt lähtume tüüpilisest, keskmise veetasemega
südasuvisest olukorrast.
3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed?
Põhjataimed; Elodeiidid - põhja kinnitunud, veesisesed taimed, õisik veepinna
kohal; Tseratofülliidid - nõrgalt kinnitunud veesisesed taimed, võivad kerkida
pinnakihti.
4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes
tavaliselt ulatub? Mis on ripaal?
LITORAAL - taimedest hõivatud vöönd järves või meres (tavamõistes). Eesti
järvedes kasvavad kaldaveetaimed enamasti kuni 2 m sügavusel.
Jõgede kaldapiirkonda nimetatakse ripaaliks.
5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede
lehekuju?