Puutumatu linn Trinitau
välja vaadatas oli näha, et ma suundun vee alla. Paari sekundi pärast tuli akna ette üks ekraan mis
hakkas rääkima.
''Mina olen Andreas Raik ja ma olen siin, et teilt küsida ühe küsimuse. Kas inimene pole õigustatud
omada mida ta on teeninud. Ei, ütleb mees Washingtonis. See kuulub vaestele. Ei ütleb mees
Vatikanis. See kuulub jumalale. Ei ütleb mees Moskvas. See kuulub kõigele. Mina hülgasin need
vastused. Selle asemel valisin ma midagi muud. Ma valisin võimatu. Ma valisin Trinitau.'' Ekraan tõusis
ja mina olin uskumatus kohas. Vee all oli tohutu linn mis oli täiesti ilus. See oli nagu New York koos
oma kaunistustega ja reklaamidega, kuid lisaks ujusid kalad akende taga ringi. Andreas rääkis edasi:
'' Linn kus kunstnikud ei pea kartma, et neid tsenseeritakse. Kus teadlasi ei peata moraalsus. Kus
suuri inimesi ei hoia tagasi väikesed. Trinitau võib olla ka sinu linn.'' Raadio jäi vait. Aknast oli näha
annaabi.ee 
