Transistorid Mis on Transistor Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistorite Erinevus Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistoreid valmistatakse ränist. Vaid väga kõrgsageduslikud mudelid gallium-arseniidi ja analoogsete materjalide baasil. Bipolaartransistorid Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Biopolaartransistorid Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist ...
Transistorid Laias laastus võib transe jagada 2-ks: -bipolaartransistorid, -väljatransistorid. Mõlemat liiki saab kasutusala,valmistamistehnoloogia jms järgi jagada nõrkemiseni. Näiteks on olemas madalsagedustransistorid ja kõrgsagedustransistorid, võimsustransid jne. Bipolaartranse juhitakse VOOLUGA, väljatranse aga PINGEGA. Siit tuleb suur erinevus kasutamise seisukohast - nõrka (vähe koormust kannatav allikas, mitte väikese pingega!), ntx. manetofoni või grammofoni helipea signaali on sellise transiga paha võimendada sest ta koormab signaaliallika ära. Väljatransistori puhul seda ohtu ei ole. Bipolaartransil on tavaliselt 3 otsa: - baas ehk juhtelektrood, - emmitter, - kollektor. On ka eritransistore, milledel mõni jalg puudub (ma mõtlen ikka terveid eksemlare ;) või on mõni mitmekordselt. Ntx. nn ühesiirdetransid, milledel on 2 baasi ja kollektor puudub. Väljatranside ja bipolaartranside head omadused on kokku võetud nn IGBT...
1. Kuidas liigitatakse tööpõhimõtte järgi transistore? Mis vahe neil on? Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar- ehk väljatransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid või augud). Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 2. Kirjeldage lühidalt kahe erineva transistoriliigi tüürimise põhimõttelist vahet Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 3. Loetlege transistori kolm tööreziimi 4. Loetlege bipolaartransistori kolm lülitust ning kirjeldage lühidalt nende lülituste põhiomadusi Ühise baasiga-, emitteri- ja kollektoriga. 5. Nimetage unipolaartransistoride (väljatransistoride) kuus eri liiki Ühise emitteriga-, lättega-, baasiga-, paisuga-, kollektoriga ja neeluga.. 6. Milleks on vajalik bipolaartransistori töö...
juhtivuselektronide tekitamiseks. Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni auke. Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head soojusjuhid. 4. Miks pooljuhtide juhtivus temperatuuri tõstmisel muutub? Vabad elektronid tekivad temperatuuri tõustes, juhtivustsoonis elektronide arv suureneb. 5. Transistorid Kollektor hakkab koguma elektrone, emitter saadab auke välja kollektorisse. Transistori omadus transistor võimendab emitteri ja baasi vahelist pinget. Väikesed pingemuutused emitteri ja baasi vahel tekitavad suuri pingemuutusi baasi ja kollektori vahel. St et transistor on pinge võimendaja. Baasi potentsiaalid npn pos, pnp neg Transistor on pinge võimendaja. 6. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte Elektrivoolu läbib pn siirde tekitavad põhilised laengukandjad
taolisel stabilisaatoril ühepolaarsed impulsid milliste sagedus või impulsi kestus reguleerimisel muutub nii ,et väljundpinge keskväärtus jääb muutumatuks. Taolise stabilisaatori väljundis peab aga olema silufilter, mis silub impulsspinget. Kuna 38 reguleerelemendi lülitumissagedus on suur (20kHz...100 kHz), siis ei ole sellise impulsspinge silumine tehniliselt raske. Impulss-stabilisaatorite väljundpinge pulsatsioon on siiski suurem kui analoogstabilisaatoritel. 39 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT) 4.1.Transistori ehitus. Transistoriks ehk täpsemalt bipolaartransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist. mida kasutatakse elektriliste pingete ja voolude võimendamiseks ja genereerimiseks ning ka kontaktivaba lülitina nii nõrk- kui tugevvooluahelates. Ta on praegu kõige enam kasutatavaks pooljuhtseadiseks. Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks P-N-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega
Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu k...
Kuigi mitte täielikult, lampide idee arenes edasi elektronkiiretoruks, mida kasutati võimendamiseks. Transistorvõimendid muutusid üha enam kasutatavateks oma väiksuse ja odavuse tõttu. Transistorid võimendavad heli muutes sisendi pinget pooljuhtseadiste kaudu. Solid State e. pidev olek Tänapäeval kasutatavatest helivõimenditest põhinevad enamjaolt Solid State transistoritel kolme elemendiga bipolaartransistorid, MOSFET transistorid, mis on leiutatud Julius Edgar Lilienfeld'i poolt. Ka esimene kontseptsioonjoonis, leitatud aastal 1925, leiab kasututst nii digitaal- kui analoogskeemidel. Arengud Kuigi SS-võimendid pakkusid mugavust ja effektiivsust, ei suutnud nad jäljendada lampvõimendite helikvaliteeti, puhtust ja soojust. Matti Otala avastas aastal 1972 põhjuse: mööduva intermoduleerimise müra (TIM). Sellist müra põhjustas väljundis kiirelt tõusev pinge
Praegu veel kõrvaklappides, sest raske on toota suuri grafeenilehti. Superkondensaatorid UCLA ülikoolis toodeti grafeenist superkondensaatoreid. Kasutati tavalis DVD lightscribe laserit, et grafeenoksiid taandada grafeenist. Tekkinud film on mehhaaniliselt robustne, juhib elektrit võrdväärselt süsinikuga ( 1738 siemensit meetri kohta) ja tal on suur plaadi pindala ( 1520 ruutmeetrit grammi kohta) Transistorid IBM'i teadlased tootsid grafeenist 100 GHz transistorid (240nm) Vastavad ränitransistorid on u 40 GHz Toodeti sarnaste seadmetega, mida kasutatakse ränitransistorite tootmiseks. Varem ei ole nii suuri kiirusi saavutatud. Grafeeni puudused Meenutab 2000 aastate alguse nanoosakeste buumi Vähe reaalseid rakendusi praegu veel Perfektseid grafeenlehti raske toota. Uurimine on suhteliselt kallis.
programmi ja andmete jaoks. See seade ei kestnud väga kaua sest see oli liiga kallis, liiga aeglane, liiga mittetöötav ja liiga kuum. Kuum piisavalt et hoida kohvi kuumana, kuna seal oli palju vaakum elektronlampe ja need kõik olid seeriate kaupe reas. Teine generatsioon Aastal 1947 leiutasid Belli laboratooriumid tarnsistori. Selle leiutise avastamine oli alguseks teise generatsiooni arvutitele. Aastal 1954 täiustas Texas Instrument transistorid kasutades silikoni germaaniumi asemel. Silikoni kasutamine oli täiustus sellepärast, et silikon kannatas suuremaid temperatuure kui germaanium. Seda ala Californias kus asus Texas Instrumenti tuntakse siiamaani kui Silicon Valley (Silikoni Org) sest paljud arvuteid tootvaid firmad asuvad seal. Kasutades transistorid elektronlampide asemel aitas tootjatel toota plaju töökindlamaid ja odavamaid arvuteid. Arvuti väiksem kombinatsioon, parem töökidlus ja
ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID Kahendsüsteem Kahendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkümnendsüsteem ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID Numbrite hulk mingisuguses arvus näitab selle arvu järku 01 kahejärguline 010 kolmejärguline 010101 kuuejärguline Madalamad järgud on paremal, kõrgemad järgud vasakul ARVUSÜSTEEMID Miks kahendsüsteem Arvuti koosneb elektroonsetest lülititest (lambid, transistorid, kiibis olevad transistorid). Elektriliste signaalide olekud ja nende võimalikud kasutamised Signaali ja kiibi veakindlus Miks kahendsüsteem TTL signaalinivood Miks kahendsüsteem Lihtsaimal juhul on tegemist kahenivoolise edastusega ja saatja genereerib signaali, millel on kaks võimalikku nivood tähistame need ,,0" ja ,,1". Kui tegemist oleks ideaalse sidekanaliga, poleks sellise signaali detekteerimisel mingit probleemi.
VÕIMENDI Ain Bubnovski, Jaan Kund Elektrooniline võimendi • Võimendi, mis suurendab elektrisignaali. • See saavutatakse toiteallikast võetava energia väljundisse juhtimisega, matkides sisendsignaali kuju, aga suurendades amplituuti. • On olemas suures koguses erineva otstarbe jaoks mõeldud elektroonilisi võimendeid. Võimendi võib olla nii üksik aktiivkomponent kui ka suur süsteem. Transistorvõimendi • Transistorvõimendi puhul on võimendavateks komponentideks transistorid, mistõttu seda tüüpi võimendid on üldjuhul väiksemad ja ökonoomsemad. • Võimendi üheks parameetriks on väljundvõimsus, mida mõõdetakse vattides. Lisaks ka võimendus, mida mõõdetakse detsibellides. Võimsusvõimendi • Võimsusvõimendi on suurema võimsuse jaoks mõeldud võimendi. • Võimsusvõimendid on tavaliselt võimenditeahela lõpus. Suure võimsuse tõttu pööratakse nende puhul ka rohkem tähelepanu kasutegurile.
pdf) Mootori kontroller Kontrolleriks on valitud mikrocontroller.com leheküljelt BL-CTRL V1.2, mis on SMD tüüpi (surface mount details) see teeb ta kompaktsemaks. Pingevahemik, millega kontroller töötab, on üsna lai: sobib alates 10V kuni 20V. Lisaks on veel automaatne voolupiiramise süsteem, mis kaitseb skeemi ja mootoreid läbipõlemise eest. Kasutusel on suure võimsusega MOSFET tüüpi transistorid, mis tagavad 12A väljundvoolu (lühiajaliselt kuni 25A). Liideseid on erinevaid: I2C, PPM, serial. Varustatud on plaat ka kahe LED-iga, mis näitavad, kas on OK või ERROR. Skeemile tuleb lisada ka üks kondensaator (low ESR tüüpi, mahtuvusega 330uF). (allikas:https://www.mikrocontroller.com/index.php? main_page=product_info&cPath=69&products_id=209) Aku LiPo (liitium-polümeer) tüüpi aku, mahtuvusega
Auku vaadeldakse positiivse elementaarlaenguna. Vabad elektronid hakkavad liikuma + klemmi suunas. Augud liiguvad vastassuunas. Isepooljuhis on nii elektroni- kui ka aukjuhtivus. n-tüüpi pooljuhis domineerib elektronjuhtivus p-juhte saab kasutada termotakistis, fototakistis. c) Pn-siire on monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Pooljuhtseadised (dioodid, transistorid, kiibid) Vastupingestatud pn-siire +N / P- (MIINUSED/PLUSSID) Päripingestatud pn-siire -N/ P+ (MIINUSED PLUSSIDE POOLE/PLUSSID MIINUSTE POOLE) Pingestamata pn-siire N/P (MIINUSED/PLUSSID) 8. Vahelduvvoolu tekitamine. Laengukandjad võnguvad. Voolutugevus muutub perioodiliselt. Kui mingis mähises magnetvoog muutub, tekib emj, same mähise otstes pinge. Generaatori tööpõhimõte. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva
........... (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Diferentsvõimendi, selle skeem, tööpõhimõte ja parameetrid. Kahepolaarne toide, selle kasutamine, eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistorid (BC547B), takistid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad Arvutuste lähteandmed: ±E = 12 V Uk0 = 6 V Ik0 = 1 mA Koostatud võimendi skeem: Joonis 1. Koostatud võimendi skeem elementide väärtustega. Re= 5,6k Rk1= 6,2k Rk2= 6,2k Punktis 1 mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid: Ku = Uv / Us Ku1 = 1043 mV / 10 mV = 104,3 Ku2 = 1031 mV / 10 mV = 103,1 Joonis 2 : Väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus. Võimendi väljundsignaalide faasinihe on 180 kraadi.
poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. 1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Eesti ja arvutid Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural1. Üheks arvuti kasutusvaldkonnaks oli rahvamajanduse planeerimine.1970ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke. Interneti ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati
loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töötas 1959.a. jaanuaris Robert Noyce Fairchild Semiconductori laboratooriumis. - IV põlvkond (1980-...) – väga suured mikroskeemid (VLSI) 3. Milleks on võimeline transistor (2 tegurit)
Põhielemendid KORPUS on masinaehituses mingi seadme või mehhanismi massiivne kate EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus,
3) rööpülekandega, toimub etteantud sisendkoodi võimaldab toota suure puhver väljundi hargnemisteguri trigeritevaheline signaali muundamiseks soovitud mälumahuga kiipe. Seepärast tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja ülekandmine kõigi astmete jaoks väljundkoodiks. Ta tunneb ära ehitatakse arvutite ja 3) on transistorid. Dioodidel on üheaegselt, mistõttu ei teki sisestatava kahendarvu ja annab mikroprotsessorsüsteemide takistus, seetõttu tekib hilistumist. Asünkroonne - ehk signali vastavasse väljundisse. suuremad mäluseadmed tavaliselt väljundisse pinge (U=IR), jadaülekanne, loenduri Dekoodri ülesandeks on dünaamilistest mälukiipidest.
ekraanides kasutusele ITO (indium-tinaoksiid), mis on aga indiumi harulduse ja ITO tootmiseks vajaliku vaakumtehnnoloogia tõttu kallis. ITO alternatiividena uuritakse nii polümeere kui süsiniknanotorusid. Alternatiivina on kasutuses ka AZO (alumiinium- tsinkoksiid), ent selle optilised ja elektrilised omadused jäävad ITO-le alla. Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid, millest on moodustatud pikselitest koosnev maatriks (LCD TFT), milles transistorid on väiksemad kui tavalised ränipõhised transistorid. TFT eelisteks on väiksem elektrikulu ja kõrgem kiirus ning väiksem interferents, mis tuleneb transistorite paiknemisest vastavate pikslite juures. Näitajad LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid, mida on omavahel erinevate mõõtühikute ja mõõtmismeetodite tõttu raske võrrelda. Mõned tüüpilisemad näitajad: · Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides.
eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi arvutamise abivahendeid. Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. sajandil loodi matemaatikas mõiste loogikatehe. Digitaalse elektroonika alused töötas 1937. aastal välja Claude Elwood Shannon. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941) ja Z4 (1944) 1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Üks esimestest arvutitest Tänapäevane arvuti Arvuti tähtsus Arvuti aitas kaasa suhtluse arendamisele. Arvuti abil on võimalik juhtida erinevaid objekte ja seeläbi avastada universumi. Elu ilma arvutita oleks suhteliselt keeruline, kuna tänapäeval on enamus inimeste tegevustest seotud arvuti ja masinatega. Internett Internett
kombinaator, mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2). Taastaja, mis taastab õiged nivood. 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid. Dioodidel on takistus,seetõttu tekib väljundisse igal juhul mingi pinge (U=IR), seetõttu teda ei tarvitata. Liiga vana versioon lihtsalt. * TTL (Transistor Transistor Logic)- sama, mis DTL, aga 1). osa on samuti transistoritega. (Bipolaarne tehnoloogia). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia * NMOS (n- channel MOS)- n juhtivusega MOS- loogika. * PMOS- P juhtivusega MOS loogika
Küsimused tunnitööks 9. klassidele. 1. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on üks põhilisemaid suhtlemis ja töö tegemis vahendeid . Arvuti salvestab ja edastab infot. 2. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? I põlvkond elektronlamp ja perfokaart , II põlvkond-transistor ja leiutati , kuidas arvuti suurust oluliselt vähendada (1947a) , III põlvkond-1958a loodi esimene mikrokiip mis pandi arvutitesse alates 1963.-st aastast , IV põlvkond- kogu arvutustöö tehakse ühel kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja ...
......................................................................55 2.1. Üldpõhimõtted ................................................................................................................. 55 2.2. Trafod ja drosselid........................................................................................................... 60 2.3. Dioodid ja türistorid.......................................................................................................... 65 2.4. Transistorid...................................................................................................................... 68 2.5. Ohukaitse ........................................................................................................................ 75 2.6. Elektriline pidurdus .......................................................................................................... 80 2.7. Filtrid...................................................................................
2 Dioodtüristor 3.6.3 Sümistor e. sümmeetriline türistor 3.6.4 Suletav türistor 3.6.5 Türistoride kasutamine jõuelektroonikas Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 1 3.1. Pooljuhtmaterjalid Pooljuhtseadised on elektroonikas kasutatavad seadised, mille töö põhineb pooljuhtide omaduste ärakasutamisel. Pooljuhtseadiste hulka kuuluvad näiteks pooljuhtdioodid, türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1. Mõnede materjalide paiknemine eritakistuste skaalal [6]. Kui valmistada kolmest erinevast materjalist - vask Cu (metall ja elektrijuht), puhas räni Si i (pooljuht; indeks i tähistab omajuhtivusega puhast pooljuhtmaterjali) ja
müüsid aastal 1962-Digital Equipment Inc. Miniarvuti maksis 15000 USD tükk. 1956- valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. 1959- Grace Hopper leiutas FORTRANI-i järgi COBOL20-e . Grace Hopper 1970 IBM tegi "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Neljanda Generatsiooni arvutid 1971- valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. 1976- ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaais Kalifornias. Steve Jobs Steve Wozniak 1981 -valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM. 1982- Ameerikas välja antav ajakiri "Time" kuulutas aasta inimeseks arvuti.
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevin...
William Bradford Shockley William Bradford Shockley (13. veebruar 1910 London 12. august 1989 Palo Alto) oli Inglismaal sündinud USA füüsik ja leiutaja. Ta leiutas koos John Bardeeni ja Walter Houser Brattainiga transistori, mille eest nad said 1956. aastal ka Nobeli füüsikaauhinna. Shockley püüe 1950. ja 1960. aastatel turustada uut transistorit aitas kaasa ka teiste uute elektrooniliste seadmete leiutamisele. Shockley nimele on registreeritud üle 90 patendi. Shockley oli hiljem professor Stanfordis. Ta toetas eugeenilisi põhimõtteid. Shockley sündis Londonis, kuid kasvas üles Californias. 1932 omandas ta bakalaureusekraadi California Tehnoloogiainstituudis. 1933. aasta augustis, olles ise veel tudeng, abiellus Shockley Jean Baileyga. 1934. aasta märtsis sündis neile tütar, kellele pandi nimeks Alison. 1936. aastal sai Shockley doktorikraadi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT). Tema doktori...
Germaanium (Ge) on perioodilisussüsteemi IV rühma element, välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C. Temast valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel 60...+70 °C. Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemperatuur 1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pooljuhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabilisaatorid jne.) valmistamisel. Seleen (Se) on VI rühma element, hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.) varemalt ka alaldite valmistamisel. Enamkasutatavad keemilised ühendid on oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasutatakse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks
Ühest allikast toidetava võimendi toitepinge peab olema eeltoodud valemitega arvutatust 2 korda kõrgem. Väljundaste mille kummaski õlas on vaid üks transistor võib anda koormusele arvutatud väljundvõimsuse. Suurema väljundvõimsuse saamiseks asendatakse üksiktransistorid kahest ja suuremalvõimsusel kolmest või neljast transistorist koosneva lülitusega. Kummaski õlas võivad olla ühesuguse juhtivustüübiga transistorid. Kui ei ole kasutada erineva juhtivustüübiga võimsustransistoride komplementaarseid paare nagu KT814 (pnp), KT815 (npn) ja KT816, KT817 ja KT818, KT819. Võib kasutada ka kvaasikomplementaarse väljundastme, selle ühes õlas on liittransistori komponendid ühesugust juhtivustüüpi teises erisugust juhtivustüüpi. Meenutame et liittransistoril on see sama juhtivustüüp mis on tema kõige väiksema võimsusega transistoril. Harilikult kasutatakse lõppastmes kesksageduslikke
Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator. Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid. 23.Multivibraator. Kaheastmeline takistusmahtuvussidestuses relaktsioongeneraator, mis tekitab peaaegu ristkülikulisi impulsse. Võimenduselementideks võivad olla elektronlambid või transistorid. Võib töötada isevõnke- või ootereziimis. Kasut raadiolokatsioonis, automaatikas jne. 24.Pingeväljundiga ja vooluväljundiga OV kasutamise eripärad. 25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS ("näppude peal" analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku = R1/R2, kus Ku on võimendustegur, R1 on takisti OV ühel sisendil ja R2 on OV-ga paralleelselt ühendatud takisti. 26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist. Reaalsel filtril pole täpset piirsagedust. S.t.
· Relvad · Laskemoon · Kosmosetehnika · Satelliidid · Süstikud · Tuumatehnika · Tuumareaktorid · Tuumareaktorite osad · Lennundusseadmed · Lennuk · Helikopter · Ravimitööstus ja biomeditsiin · Vaktsiinid · Ravimid · Mikroelektroonika · Takistid · Transistorid · Arvutitööstus · Tarkvaratööstus · Programmid · Riistvaratööstus · Telekommunikatsiooni ja sidevahendite tootmine · Antennid · Kosmeetikatööstus · Kreemid · Geelid · Botox · Teadusaparatuur · Diagnostikavahendid · Optikaseadmed · Kõrgtehnoloogiline tootmine on riskantne, kuna
võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu on reeglina ajutise
Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid. Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni-Robinsoni sillaga. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi.
...............................................................................................................17 3.3. Silufiltrid .................................................................................................................................................................22 3.4. Stabilisaatorid ..........................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28 4.1.Transistori ehitus.................................................................................................................................................... 28 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus......................................................................................................................... 28 4.3
Kõigil juhtudel peaksite eksamil teadma ka tööpõhimõtet ja vastavaid skeeme (dioodil, Zener dioodil, RC,RL ja RCL ahelatel). Signaali käigu skitseerimise all on mõeldud seda, et peaks joonistama signaali kuju (näiteks siinuselise signaali mõne perioodiga) ja juurde kirjutama sageduse või perioodi ning amplituudi. 1. Skitseerige signaali käik RC madalpääsfiltris 16,7 kΩ takistiga ja 120 nF kondensaatoriga, kui siinuseline signaal on 10 V amplituudiga ja sagedus on 7,96 Hz, 137,8 Hz või 967 Hz. Milline on 7,96 Hz ja 796 Hz signaali korral ahelat läbiva voolu amplituud? (ω0 = 500 s-1 e. 79,6 Hz ja signaal väljundis on vastavalt Uv = 0,995Us, 0,5Us ja 0,0995Us ehk ligikaudu sama, 2 korda väiksem või 0,1 esialgsest signaalist. Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on...
100M 1910.a. 1960.a. (50 aastat) lampelektroonika. 10 Elektronlambi kesk. eluiga 500 tundi. Esimesel numbrilisel (digitaalsel) arvutil (USA) umbes 2000 lampi. Arvuti tõrgeteta tööaeg 15 min.! 1948.a. USA Pooljuhttrioodi leiutamine. Ge transistor D.Bardin, W.Brattain, W.Schokly Nobeli preemia laureaadid. 1949.a. transistorid NSV Liidus. 1960.a. kuni tänaseni transistorelektroonika. 1960.a. 1970.a. diskreetsed transistorid. 1958.a. USA esimesed integraalskeemid (IC), D.Kilby R.Noice. 1962.a. algab integraallülituste seeriatootmine. 1970.a. kuni tänaseni integraalelektroonika. 1970.a. 10 transistori ühele kristallile. 1987.a. 1,5 2,0 miljonit tr. 2000.a. 10 miljonit! 11 Mis on elektronlülituse element?
raadiot ka edasi arendama, läks Itaaliast Londonisse, kus hakati tootma. Esimeses raadios oli saatjaks säde. Vastuvõtjad olid metallipuru ja nim. Kohereer. Sellega anti morsetehnikat. Diood leiutati 1904 aastal ja selleks oli elektronvaakumdiood. Triood leiutati 1907-1910 aastatel. Triood oli juba dioodi edasiarendus ehk siis triood juba ka võimendas. Elektronlampe kasutati kuni 1960ndateni. Peale seda hakkas transistori võidukäik. Transistor leiutati küll 1949, kuid õiged transistorid tekkisid alles 1960ndatel. Elektroonika oli lampelektroonika 1910-1960 Transistorelektroonika1960 kuni tänaseni, kuid 1960 1970 diskreetsed transistorid 1970 kuni tänaseni integraallülitused, mikroskeemid (IC)(1970l oli 10 transi, kuid 2000 10 miljonit transistori) 1 Mälude areng aitas tugevalt kaasa arvutite väikseks tegemise arengule.
transistoridele omast hilistumist küllastuspingel. Selle tõttu vajavad need ahelad suures koguses elektrivoolu, et nad saaksid töötada korralikult. Emitter-sidestus loogika baseerub diferentsiaalvõimendite kasutamisel, et võimendada digitaalset signaali. Seal juures ESL loogikalülitustes mitte ükski transistor ei jõua küllastusreziimi, samuti ei ole ükski transistor ka täielikult välja lülitatud. Transistorid jäävad täielikult oma aktiivsesse tegutsemisolekusse kogu aeg. Selle tulemusena ei ole transistoridel tarvis lisa aega, et end sisse ja välja lülitada ning suudavad loogilisi olekuid kiiremini ümber lülitada. Seetõttu on selle tehnoloogia põhieeliseks erakordselt suur kiirus. 15.Lahtise kollektori, lahtise suudme mõiste. Väljundite ühendamine. Ajalooliselt käis VÕI elemendiga. 16.Kahesuunaline MOP-võti. 17
Integraallülitus on mikrolülitus, mille elemendid on lahutamatus konstruktsioonilises seoses ja omavahel elektriliselt ühendatud. Pooljuhtintegraallülitus on integraallülitus, mille elemendid on teostatud pooljuhtmaterjalis või selle pinnal. Integraallülituste valmistamisel rakendatakse planaarmenetlust, mispuhul lülituse struktuur moodustatakse räniplaadi õhukeses, mõne m paksuses pindkihis ja pinnal. Planaarmenetlusel valmistatud integraallülitust nimetatakse monoliitintegraallülitusteks. Selliste integraallülituste juures pole võimalik optimeerida ühe skeemielemendi parameetreid, muutmata sama ajal teiste elementide karakteristikuid. Valmistatakse ka hübriidintegraallülitusi. Hübriidintegraallülituses kasutatakse kiledest passiivelemente ja eraldi pooljuhtkristallis valmistatud aktiivelemente. Selline tehnoloogia ...
Elektrisüsteem koosneb ... . elektri süsteemi pinge on 12V sõiduautodel, veoautodel 24V 1.2Üldteadmised elektrotehnikast 1. Elektrivool- elektrotite suunatud liikumine elektrijuhis. 2. Elektrijuht- aine mis juhib elektri voolu (vask, kuld, soolavesi, hõbe). 3. Dielektrik- isolerained materjal mis ei juhi elektrid(kummi, silikoon, BVS, räni) 4. Pooljuht- juhtida voolu ühes suunas (dioodid, räni, transistorid, 5. Vooluring- moodustavad juhtmete abil ühendadud vooluallikas ja tarviti A)siseahel- vooluallikas endas kulgeb vooluring (ilma juhtmeta) B)välisahel- tarviti juhe vooluallikas. 6. PINGE- elektromootorjõu osa mis kuulub takistuse ületamiseks välisahelas mõõtühik (V) volt 7. VOOLUTUGEVUS- Aja ühikus läbiv elektrihulk(1A) Amper. 8. TAKISTUS- elektri juhi osutatav vastupanu (vastupanu ja Ø) oom 2 9
Võrrandite Ludwig Wittgenstein- Analüütilise filosoofia juhtkuju 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Zuse arvuti-mehhaaniline programmeeritav arvuti 1941-1944 Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti 1939-1944 Howard Aiken- IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1947 William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen- transistorid 1949 Maurice Wilkes - EDSAC -programmid salvestasid arvutis 1951 The UNIVAC I esimene kommertsiline edukas arvuti 1953 IBM- esimene elektrooniline arvuti the 701 1956 IBM- esimene kõvakettas 5mb, esimene arvuti transistoritel FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. 1958 Sage- esimene suur arvutite sidevõrk 1960 – AT&T – esimene kommertsiline modem läbi analog
Aastaks 1958 leidsid teadlased tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. Kasutades seda uut tehnoloogiat valmistas Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. (Web zone, 2014) 3.4 Mikroprotsessorid Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad. Personaalarvutite algusaastatel räägiti küll suurest revolutsioonist, kuid tegelikult ei teadnud enamus inimesi, mis need arvutid endast kujutavad ja milleks neid üldse vaja on
Rubiinlaser Peremeeskeskkond: safiir (Al2O3, anisotroopne dielektrik), dopeeritakse Cr2O3 (0,05 kaaluprotsenti). Lainepikkused: 694,3 nm & 692,9 nm A21 = 333 s-1, 2 = 3 ms, 21 = 2,5E-20 cm2 = 3,3E11 s-1 Nõrga signaali võimendus 0,2 cm-1 Optiline pumpamine: neeldumisribad 404 & 554 nm, = 50 nm (4A24F2, 4F1) Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada talle veidi titaani, omandab kristall he...
-kaabli abil. Nüüd üleminek arvuti riistvarale, mis on arvuti sees. Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Protsessor Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga takti ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt protsessori taktsagedus, kuid
millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja ühesiirdetransistorid, kirjeldused.
aseskeemide abil, kus alalispingelist toiteallikat isegi ei näidata, küll kajastuvad seal aga kõik muud elemendid, kaasaarvatud ka parasiitelemendid, mis mõjutavad signaali võimendust. Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel. Nii liigitatakse sõltuvalt kasutatavast võimendus- elemendist. Võimenduselemendiks saab olla element, mille väljundvool sõltud lineaarselt sisendpingest või sisendvoolust. Sellisteks elementideks on eelkõige transistorid. Sellest lähtudes on: transistorvõimendid, integraalvõimendid, elektronlampvõimendid, magnetvõimendid jne. Töörezhiimist ja konstruktsioonist sõltuvalt jagatakse võimendeid eel- ja K lõppvõimenditeks. Eelvõimendite väljund on ühendatud järgneva astme sisendiga, lõppvõimendite väljund on aga ühendatud koormustakistusega. K 0,7K 0
ülesandega elektroonika lülitusega, mida nim. faasi lülituseks (selle otstarbega on erinevaid lülitusi). .. lõppastmega tööpunk transitori sulgumise piiridel nii, et signaali Rakenduselektroonika 8 puudumisel on transistoride vool väga väike. Vastasfaasiliste sisendsignaalide toimel avatakse transistorid kordamööda, nii avaneb esimesel poolperioodil VT1, samal ajal on aga VT2 suletud, kuna tema baasil mõjub negatiivne signaal. Järgmisel poolperioodil tööreziimid vahetuvad, VT1 suletakse ja VT2 avatakse. Erinevates suundades ja tulemusena induktseeritakse sekundaarmähises ja tarbijas tavaline vahelduv signaal. Taolise lültise kasutegur on kõrge. Üle keskmise .. sest tänu madalale tööpunktile (sulgumise piiril on tarbitav vool väike). Vastastak töötab aint
H-silla elektriskeem meenutab H-tähte - sellest ka nimi. H-silla eripära seisneb mootorile mõlemat pidi polaarsuse rakendamise võimaluses. Kõrvaloleval pildil on toodud H-silla põhimõtteskeem lülitite näitel. Kui selles skeemis sulgeda kaks diagonaalis asetsevat lülitit, hakkab mootor tööle. Mootori pöörlemissuund sõltub aga sellest, kummas diagonaalis lülitid suletakse. Reaalses H-sillas on lülitite asemel muidugi transistorid, mis on valitud vastavalt mootori voolule ja pingele. Tööstuses kasutamine: 1) Käitlus- ja montaažiliinid. 2) Optiliste andmekandjate (CD, DVD)tootmine. 3) Elektroonikaseadmete tootmine. 4) Pooljuhtelementide tootmine. 5) Mõõte- ja katsemasinad. 6) Tööriistade tootmine ja metallide töötlus. 7) Pakendusmasinad. 8) Tekstiili tootmine. 9) Sünteetiliste materjalide tootmine. 10) Mähkimismasinad 80. Mis on andur?
Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee, selle keskus, inimeste identiteedi haldamine, Transisor: 1947, Bell Telephone Laboratories, William Shockley Samuel: 1952, esimene AI programm(kabe) Shockley semiconductor: 1955, William Shockley -----> Fairchild Semiconductors 1957 Fortran: 1957, FORmula TRANslator, proge keel mis kasutab loope Sage: 1958, sõjaväe radarivõrk Texas instruments: 1954 - esimesed silikon transistorid, hiljem integraal skeem. Integraalskeem: 1958, Kilby, esimesed integraalskeemid Cobol: 1960, common business oriented language Lisp: 1960, AI jaoks proge keel Pdp-1: 1960, esimene ekraaniga arvuti, DEC poolt tehtud System 360: 1964, IBM, arvuti Moore’i seadus: Transistorite arv kiibis double’b iga 2 aastaga Intel: 1968, Gordon Moore Amd: 1969, Sanders Engelbart: Arvuti hiir
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
