35. Rabi- juudi jutlustaja 36. Munk, nunn- end usule pühendanud isik 37. Dharma- õpetus, kohustus, seadus 38. Toora- ehk käsk, 1-5 Moosese raamatud Totemism ja selle erivormid Tootem- lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism- looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism- konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism-meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Nautlev totenism-võib tappa ja süüa. Loobuv totemism-tootem asja ei tohi tappa ega süüa. Askees ja selle erivormid Askees- keha piinamise kaudu jumaliku valgustatuseni jõudmine Positiivne askees- söögi, joogi jms liialdused Negatiivne askees- toidust, joogist, rääkimisest, pesemisest, vahekorrast loobumine Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest seisundist teise.
Mõisted Religioon: uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused Maagia: loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Mana: ebaisikuline vägi, mis kogu maailma täidab, seda väge saab koguda, teiselt inimeselt 'varastada', ja võib sellest ilma jääda. See vägi avaldub loodusnähtustes ja taevakehad, ka inimkehas (juuksed, küüned jne) Šamaan: inimene, kellel usutakse olevat võime meelerännakuteks ja väe ning teadmiste toomiseks, et neid enda ja teiste heaks kasutada. Šamaanid suudavad transiseisundis ühendust võtta vaimudega, vaimude maailma elavate maailmaga ühendada. Nad suudavad endasse vaime koguda ja ise vaimudeks kehastuda. Nõid: isik, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste...
Muinasusund Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises...
(nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 14. Üleminekuriitus on toimingud, riitused millega viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist üle teise seisundisse. Kui riitus õigest iläbi viia toimub üleminek kohe. 4 peamist: sünd, täisealisus, abielu, surm. 15. Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse end põlvnevat. 16. Brahman HINDUISM vägi. Hinduismis preestri klass, kes suhtlevad brahmaga. Maailmavaim, kõiksus. . Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Hinduismis esimene klass kastikorras. 17. Atman inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha. 18. Sa(n/m)sara inimese hinge ümbersündmine uutesse eludesse
kaitsma, et surnu ei hakkaks kodukäijaks. Surnutega on seotud ka paljud tabud. Vahel pole üldse mingit kartust surnute suhtes, vahel algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus. Totemism ja selle erivormid Tootem - lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism - looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism - konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism - meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Positiivne totenism - võib ja lausa peab tapma ja sööma. Negatiivne totemism - tootem asja ei tohi tappa ega isegi mitte vigastada. Askees ja selle erivormid Askees - keha piiramise kaudu jumaliku valgustatuseni jõudmine Negatiivne askees - keha piiratakse läbi loobumiste, näiteks toidust, varandusest. Positiivne askees - keha kurnamine läbi liialduste liigsöömine, ohjeldamatu sekselu. Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi
Teoloogia-arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust Religioonisotsioloogia- ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõusu üle. Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale
Pühad paigad Vatican, Kolgata mägi. Iseloomulikud riitused ristimine, abiellumine, matused. Sümbolid rist Suhtumine surma loodususundites - kardetakse surnuid, surnu nimesid enam ei kasutata ja sarnased sõnad unustatakse ja mõeldakse nende asemel uued. Et surnu ei hakkaks kodukäijaks, siis purustatakse ta jalaluud vms ja maetakse maa alla ja tähistatakse koht ära, et seda vältida saaks. Totemism ja selle erivormid Totemism tuleb sõnast tootem. Tähistab inimese sugulust mingi looma-, taime-, linnuliigi või esemega. Grupitotemism mingi rühm inimesi samastab end tootemiga(lind, loom, taim, ese) Individuaaltotemism üks inimene samastab end mingi kindla tootemiga Soototemism naisel ja mehel on kummalgi üks, aga erinev totemism. Loobuv totemism ei tohi tootemit tappa ega süüa Nautlev totemism võib tootemit tappa ja süüa Askees ja selle erivormid - Keha kurnamine usulise valgustatuse nimel.
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
ületada. Mõtles välja oma kogemuse põhjal. Läks ookeaniranda, kaks paati, samaanid, uhkema paadiga plaan kaugemale sõida, peab kaitsema maagiliste rituaalidega. Religiooni kaudu tekib inimestel kontrollitunne, materiaalses mõttes ei kontrolli, aga vaimselt tunnevad end paremini. Maagia – usk sellesse, et inimene saab kutsuda appi üleloomulikke jõude. (universaalne kõigis kultuurides). Totemistlik hüpotees – Durkheim. Tootem – ük mütoloogiline esivanem, suur isa. Miks on tootem välja mõeldud? Miks on grupil inimestel ühine esivanem? Sp et luua sotsiaalset sidusust ja põhjendada miks nad kokku kuuluvad. Religioon loodud sots põhjustel . Religioossete kujutelmade vareerumine/miks on religioonidel teatud sarnasused? 1) inimeste kujutlusvõime (võivad seda piirata sarnased probleemid ük-s, sarnane loodus, keskkond) 2) praktilised-loogilised tingimused, (lehm püha, sest on vaja palju lehmi, et saada väetiseks sõnnikut)
*Eririiete kandmine (G-nöör) *Abiellumine Kahe perekonna vaheline kokkulepe. Vahetus, pruudilunastus. Kogukond aksepteerib. Miniapelgus - pruut ei tohi vanematega rääkida. (teisest hõimust) *Surm Surnut tuleb leinata. Tootem ja totemism Rühmatotemism Gruppiline(Karja kitsega) Individuaalnetotemism- Tunneb sugulast konkreekse looma inimesega. Soototemism Erinevad (tüdrukud hiired, poisid täid) Tabu - tootem ei tohi tappa, süüa looma Positiivne t-m. tootemeid tarbitakse, pamised aluandjad. Negatiivne t-m. - Hinduism Hinduism Algues tähistati Induse jõe ääres elavaid inimesi. Hilje hakkasid moslemid kutsuma indusid kes ei võtnud moslemi usku vastu. Austati Ema-jumalannat, sealt oli pärit svastika(haakrist). Lootose asend(jooga?). Aarjadharma vanimsõna mida kasutati religiooni tähistamiseks. Umbes 1500 ekr. Tungisid indiasse aarlased(indoeurooplased).
ta on ära pöördunud sest inimesed on valesti käitunud ja inimesed ei julge tema poole pöörduda. POLÜTEISM- arvatakse et on olemas palju jumalaid MONOTEISM.arvatakse et on üks jumal. Totemism. Tootem- lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism- looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism- konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism-meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Nautlev totanism-võib tappa ja süüa. Loobuv totemism-tootem asja ei tohi tappa ega süüa. Tabu-usuline keeld. Spetsialistid. · Maaisand (kolm kohustust:pealik, preester, kohtunik) · Posija(peamine ülesanne on ravimine aga ka muude kaitsevahendute tegemine) · Augur (käivad posija alla aga nemad panevad diagnoosi) · Nõid-posija neg. paariline tegutseb asotsiaalsetel eesmärkidel.nõiad on nii head kui halvad.nõid saab panna
tohi kasutada, elavate nimed muudetakse, sarnaseid ega nime sisaldavaid sõnu ei kasutata; surnutega tegelevad kindlad inimesed, kes elavad eraldi; mõnes kultuuris peab surnu eest hoolitsema, ka luude eest hoolitsemine; elavaid surnuid kardavad indoeurooplased rohkem kui soomeugrilased; on erinevad matused, nt matmine, põletamine, palsameerimine, lindudele söögiks andmine, vanade üksi surema jätmine, surnu söömine; surm on ebanormaalne Totemism ja selle erivormid tootem on loom, lind või taim millest usutakse end põlvnenud olevat; negatiivne totemism on siis, kui on keelatud tootemilooma tappa või vigastada; negatiivne totemism ei ole halb; positiivne totemism on siis, kui tootemiloomast sõltub elu, näiteks kui teda süüakse Askees ja selle erivormid askeet on lihasuretaja, inimene, kes usub, et keha kurnamise jõuab ta valgustatud seisundini; negatiivne askees on põhiliselt Indias; negatiivse askeesi puhul on tegu keha piiramisega läbi
] Neil kahel süsteemil on ühine see, et mõlemal on statistiline ja mitteuniversaalne iseloom. Samas on need siiski austraalia süsteemidega sarnased (nagu Frazer arvas), kuigi viimased on universaalsed. Seos on aga loogiline, mitte geneetiline. Näide austraalia arandadest ja arabannadest, kelle kultuurid sisaldavad mitmeid omavahelisi vastandusi (üks on isaliiniline, teine emaliiniline, tootem muutub/ei muutu uues elus jne). See, mis arandadel näib süsteemina, jaotub arabannadel ettekirjutuseks ja teooriaks. Pealegi on ühel mehaaniline, teisel statistiline totemism. Arandadel ja nende põhjanaabritel warramungadel (asuvad arabannadest kaugel põhjas) on tootemite funktsioonid vastupidised, aga viimastel on need analoogsed arabannadega, kuigi esinevad teatud erinevused. Seega tegib arandade ja warramugade vahel uuesti perioodiliste
tohi süüa ega juua päikesetõusust loojanguni, alkohol on keelatud, paastumisest on vabastatud rasedad, haiged, alaealised, need, kes on reisil (peavad hiljem paastu järgi tegema), ramadan lõpeb pidustustega. 5. Annetamine-2,5% aastasest sissetulekust tuleb annetada heategevusse, vaeste ülalpidamine. Totemism ja selle erivormid: Totemism-usk sellesse, et põlvnetakse mingist loomast/linnust/taimest, tajutakse reaalset sugulust. Tootem - lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. 1. Rühmatotemism – rühm inimesi (perekond, hõim, rahvus) samastab end mingi loomaga/linnu vms esemega. 2. Individuaalne toteism – konkreetne isik tajub sugulust või samastumist konkreetse olendiga. 3. Soototemism - meestel ja naistel on erinevad tootemloomad. 4. Nautlev totemism- 5. Loobuv totemism- Askees ja selle erivormid: 1
petlik - suguiha=armastus iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon piiratud iseloom - ühele suunatud d) enesearmastus (self-love) vajalik tingimus teiste armastamiseks enesearmastus vs. nartsissism ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine e) jumalaarmastus (love of God) ema aspekt - kaitstus, hoolitsus isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud tootem, ema, isa, tõde, partner ebavõrdsus · Armastuse kunst distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine Psühhodünaamiline paradigma Harry Stack Sullivan (1892-1949) Interpersonaalne psühhoanalüüs Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953) The psychiatric interview (1954) I. Interpersonaalne kontekst a. intrapersonaalsed seisundid pole jälgitavad b
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
petlik - suguiha=armastus iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon piiratud iseloom - ühele suunatud d) enesearmastus (self-love) vajalik tingimus teiste armastamiseks enesearmastus vs. nartsissism ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine e) jumalaarmastus (love of God) ema aspekt - kaitstus, hoolitsus isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud tootem, ema, isa, tõde, partner ebavõrdsus · Armastuse kunst distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine Psühhodünaamiline paradigma Harry Stack Sullivan (1892-1949) Interpersonaalne psühhoanalüüs Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953) The psychiatric interview (1954) I. Interpersonaalne kontekst a. intrapersonaalsed seisundid pole jälgitavad b
genitaalne faas puberteediiga (huvi vastassugupoole vastu Või toimuda ka regressioon stressi puhul varasemate faaside poole. Freudi meelest juhivad inimelu 2 tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Inimese elueesmärgiks on surm. Alateadlikult püüdleb ta surma poole. Freud kirjutab raamau ,,Tootem ja tabu". See on vastus Jungile, et ka temal on kultuuri ja religiooni valdkonnas , ühiskonnatasandil midagi öelda ja teooriaid välja pakkuda (nendes oli Jung tugev). Valiti välja tootem. See oli sümbol, mis sümboliseeris kukutatud isa (kelle vastu pojad mässasid). Sellega kaasnes alati tabu keeld teda tappa, ainult aastas korra saab seda looma tappa. Freudi meelest oli see religiooni alus. Tema meelest oli hiljem inimesekujuline jumal, keda kummardati ja tema tähendus on: isa. Kõik religioonid püüavad leevendada isa tapnud poegade süütunnet ja lepitada kannatadasaanud isa sõnakuulelikkuse abil. Tol ajal oli intsestikeeld.
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
KUULSAD KOOPAMAALID LASCAUXI JA ALTAMIRA KOOBASTES Uurimistöö 10.R Juhendaja: õp. 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.MIS ON KOOBAS? 4 2. ALTAMIRA 5 2.1. Altamira koopad 5 2.2. Koobaste asukoht 5 2.3. Koopamaalide avastamislugu 6 2.4. Koopamaalid 6 2.5. Muinsuskaitse ja muuseum 8 3. LASCAUX 10 3.1. Lascauxi koopad 10 3.2. Koobaste Asukoht 10 3.3. Koopamaalide avastamislugu 10 3.4. Koopamaalid 11 3.5. Muinsuskaitse ja muuseum 12 4. PILDIMATERJAL 13 4.1. Altamira13 4.2. Lascaux 14 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 2 SISSEJUHATUS Ma ei ole eriti suur kunstihuviline, kuid juba varem telekas näidatud saated panid imetlema ürgaja inimeste andekust. Pole ju tegemist ainult söekriipseldustega, vaid on osatud kasutada värve ja on suudetud joonistada niivõrd püsivaid pilte. ...
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Põletusmatus kaitseb laipa metsloomade eest. 3. Balsameerimine suhteliselt vana, kuid levinud on vaid piiratud hulga rahvaste hulgas. Samas osades kohtades pannakse laibad tornidesse, kus linnud nokivad nad ära. Osades kohtades jäetakse inimsed üksi surema (kui inimene saab liiga vanaks, siis saadetakse inimene ära surema, et ta ei oleks koormaks teistele). Samuti esineb sellist asja nagu nekrofaagiat surnu söömine. -) Surm on ebanormaalne nähtus. * Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse ennast põlnevat. -) Soototemism kus sama kogukonna meestel ja naistel on erinev tootem. -) Rühmatotemism kus rühm tunneb, et on pärinenud kellestki konkreetsest. -) Individuaaltotemism kus indiviid tunneb, et on kellestki konkreetsest pärinenud. -) Negatiivne totemism tootemobjekti ei tohi süüa, sellele liiga teha või seda tappa. -) Positiivne totemism süüakse tootemlooma, nähakse et peab sööma.
tekkeks. Tolle perioodi vaimse kultuuri ja kunsti kohta on võimalik andmeid saada loodusrahvaste elu uurimisest. Põlluharijate kultuurides on kõikjal ja alati austatud traditsioone. Neoliitikumi põlluharijatele on omapärane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatu. Uskumused · Vaimud kindlat kuju polnud · Tootem (loom) hingesugulus surnud loomaga · Esivanemate hinged rituaalid, pidustused nende austamiseks Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivaid loodusrahvaid eemale nähtavatest kujunditest. Selle tagajärjel sündis ja arenes ornamentika. Ornamentika Reeglipäraselt korduvad esemed. Loodusrahvaste ornamendid polnud ainult kaunistus
See on poegade mäss isa vastu Oidipuse kompleksist tulenev. Nad tapsid oma isa ja sõid ta ära. Läks lahti meeletu orgia. Keegi ei tahtnud võtta üle juhi rolli. Freud väidab seda, et sellest sündmusest sai alguse ühiskond tänapäevases mõttes. Freudi loogika põhineb sellel, mis hakkas juhtuma. Kari hakkas välja mõtlema endale reegleid, mis takistaks edaspidi selliseid asju juhtumas. Esimene reegel oli see, et valiti mingi tootem ja see sümboliseeris seda kadunud karjajuhti. Tootemiga seotult on alati keeld teda tappa. Enamasti on selle tootemiga seotud ka mingid rituaalsed toimingud. Aja jooksul kippus see tootem asenduma inimesekujulise jumalaga. Ta väidab, et religioon on alguse saanud Oidipuse kompleksist. Ei tohtinud tekkida olukorda, kus kõik naised kuuluvad ühele mehele. Kõik ühiskonnaga seotud tunnused ja jooned hakkavad ka tekkima tänu sellele hüpoteetilisele sündmusele
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia......................................................................................................7 Sõnadelt tegudele..................................................
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
tekitada tunne, et nad kontrollivad olukorda. Usk, et inimeste tegevus suudab mõjutada üleloomulikke jõude tegutsema inimestele soovitud viisil. Maagia on universaalne igas ühiskonnas. Bronislaw Malinowski. - Totemistlik hüpotees oluline on grupimõõde. Üleloomulikud esivanemad, tootemid. Inimesed on tootemi välja mõelnud, seda esivanemat on vaja, et tekitada inimestevahelisi sidemeid. Tootem loob religioosse grupi. Inimene ei taha üksi olla ja religioon loob sotsiaalseid sidemeid. Emil Durkheim Religioossete kujutelmade varieerumine, mis seda tingib - inimeste kujutlusvõime millised on üleloomulikud olendid, milline on teispoolsus - praktilised-loogilised tingimused piiravad kujutlusvõimet. Oleneb milliste ülesannete lahendamiseks on religioon
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
üritatud seostada jahimaagiaga. willendorfi veenused võib liigitada viljakusmaagia alla. Kujutades, luuma siis loodeti, et ta saavutab looma üle võimu ja arvati, et siis saadakse see vastav loom kätte. Sarnase meetodiga üritati saavutada rasedust. Laste suremus oli tohutu, elati 20-25 aastaseks, kui suudeti see vanus ületada, siis elati 40-45 aastasteks. Loomiskjad ja mittekütitavaid loomi kujutati, kuna arvat, et pärinetakse loomadest. Arvati et igal suguharul on oma tootem loom (totemisim). sellist uskumust on kohatud ka aafrikas ja okeaanias. 20. sajandil on väga populaarseks kujunenud ka mänguteooria, selle autoriks on Immanuel Kant. Ta üritas kunsi vabastada usu mõju alt. ta väitis, et kunsti tehti mängurõõmu pärast. seda võivad põhjendada mustad käejäljed aafrikas kobastel. Samuti põhjendab seda vaadet makaronifriis (kujutatud on üksteise all merelaineid). Kunsti teket võib seostada ka praktiliste harjutustega
Fourth level Fifth level alkeemia 1947 114,6/221,3 õli, alumiiniumvärv lõuendil Click to edit Master text styles Second level jackson pollock Third level Fourth level Fifth level kevadpühad ja tootem 1953 210/145 õli lõuendil willem de kooning Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level askeville 1948 õli lõuendil Click to edit Master text styles willem de Second level Third level
Nõiaprotsessid. Loeng 7. Religioon ja kosmoloogia Okultne – müstilised nähtused, uskumused. Jean ja John Comaroff: okultne majandus Raha tegemine maagiaga – nt reklaamid ennustajatel jne. Maagia kohalolu avalikus ruumis, meedias Raha teke müstiline Religiooni antropoloogia on uurinud algusest peale usku. Primitiivne usk lääne teadlase/kolonialisti/misjonäri silmis Absurd, intellektuaalne ebard Freud Tootem ja tabu 1913: Primitiivne usk sarnaneb neurootikute fantaasiatele, näitab infantiilset abitust Ohtlik kristlusele Muutus suhtumises Max Müller - Usk jumalasse on universaalne, ainult erineva väljendusviisiga. - Loodusrahvad tunnetavad samuti lõpmatust. Emile Durkheim - Kõigi religioonide aluseks on „püha“ mõiste - Inimmõtlemine jaguneb primitiivseks (sh müütiline mõtlemie, religioon, ka ilukirjandus) ja
elavad kui ka surnud. Kõik amuletid on põhimõtteliselt fetisid ja tihti kinnitatakse, et nad toovad õnne. Paljud amuletid esindavad jumalusi. Näiteks sümboliseerib "pandla" märk (pannal prjazhka) Isise kaitset; Horost esindab püha silma kujutis. Fetis on teatud määral selle omaniku teener vaim, mis on meelitatud materiaalsesse objekti, kus ta peab täitma kas üksikisiku või kogukonna käske. Isiklik või hõimule kuuluv tootem (tootem < inglise totem < indiaanlaste sõnad "tema suguhõim/sugukond") on aga omaniku patroon ja kaitsja; teda kujutatakse tihti kas looma või taimena. Totemismi võib defineerida kui üksikisiku- või hõimupoolset äratundmist, et neil on müstiline side ümbritsevate üleloomulike jõudude või vaimudega, kellega alguses kohanetakse ja keda seejärel oma huvides ära kasutatakse. Üksikud ühiskonnarühmad loevad oma päritolu totemistlikust
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich.......................................................................................................
· Eestis on väga levinud õigeusk, järgmisena on luterlus Religioossed uskumused · Animism usk looduse hingestatusesse. Nt Allikvere ohvripuu, Udmurdi ohvripaik. Looduses asuvad objektid omavad hinge. Nendega tuleb suhelda ja nendele tuleb tuua ohvreid. Ka lapsed teatud vanuseni, et kõik mitteinimlikud objektid on inimlike omadustega. · Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. · Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Eristatakse polüteismi (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) ja monoteism (Kristlus, Islam, tavaliselt üks suur jumal) Religiooni universaalsus Sotsioloogiat huvitab religiooni universaalsus · Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides
35 aasta vanuses poisile saab ema tema ihalduste aspektiks, nii et ta tahaks oma isa tappa. aga seda kontrollib hirm isa ees. sellest hirmust tingituna poiss loobub ihast ema vastu ja poiss hakkab samastuma isaga, selle jõuga mida isa kehastab. toimub internaliseerimine, isa kuju ja isa jõud võetakse omaks kui eeskuju. see loob ülimine, teadmine sellest, mis on õige või vale. kuni läbi allumise isa jõule jõutakse ise selle võimu juurde. teos tootem ja tabu. teos mis räägib muinasjutu. lugu sellest, kuidas inimesed elasid ürgkoosluses, mida valitsesid vanad mehed, kellele kuulusid kõik naised. kuni pojad said jõuliseks, ja nad võtsid võimu ja naised üle ning tapsid isad. sellega kaasnes südametunnistuse tekkimine ja see pani aluse religioonile. religioonil ei pea eetikaga midagi pistmist olema, traditsionaalkultuurides sageli ei olegi. freudi järgi inimesel on meeles, et me tapsime oma isa ja seksisime oma emaga
Teoloogia arutleb religiooni üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust. Religioonisotsioloogia ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Tegeleb pigem religiooni väliste aspektidega, nt kui palju on usklikke inimesi jne. Religioossed uskumused: Animism usk looduse hingestatusesse. Loodusrahvaste religioon. Kõige primitiivsem religioon. Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma- või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Toteism tänapäeval: Teism usk teispoolsuses elavatese jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism (Antiik- Kreeka ja Rooma usundid) palju jumalaid, kes on enamvähem võrdsed üksteisega. Monoteisim (Kristlus, Islam) üks ainujumal. Religiooni universaalsus: 39
petlik - suguiha=armastus. iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon. piiratud iseloom - ühele suunatud. d) enesearmastus (self-love). vajalik tingimus teiste armastamiseks.enesearmastus vs. Nartsissism.ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine. e) jumalaarmastus (love of God). ema aspekt - kaitstus, hoolitsus. isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud. tootem, ema, isa, tõde, partner. Ebavõrdsus. • Armastuse kunst. distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA HARRY STACH SULLIVAN (1892-1949) interpersonaalne psühhanalüüs. Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953) The psychiatric interview (1954) Sullivan lähtus sellest, et isiksus pole midagi muud, kui see, mis on tema suhted. I INTERPERSONAALNE KONTEKST:
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond)
töötama (reaktsiooni kujundamine) ja 3) sublimeerida mingiks sotsiaalselt aktsepteeritud ja õilsaks tegevuseks. Seega, nagu sai varem öeldud: kultuur on mehhanism individuaalsete bioloogiliste ihade ja erootilisuse mahasurumiseks. Freudistlik kultuurikäsitlus On selge, et kui luuakse täiesti uus kontseptsioon inimesest, siis kaasneb sellega ka paratamatult uus kultuurikäsitlus, sest kultuur on ju inimlik. Kirjutas neli olulist teost inimese ja kultuuri suhetest: 1. Tootem ja tabu (1912) näitab, kuidas erinevate reeglite ja normidega lahendavad ja neutraliseerivad austraalia aborogeenid ÜLIMINA tärkamise %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 7 faasis Oidipuse kompleksi ehk keelatud armastust ema vastu. Kultuurilised tabud ja keelud on seega egoistlike ja erootiliste tungide eriliseks kombinatsiooniks. Freud võrdleb neid kollektiivseid kultuurilisi tabusid neurootilise isiku isiklike keeldudega, mida see enesele kehtestab
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
sureb koos omanikuga. Neljas hing, lili, on reinkarneeruv, ümbersündiv ning läheb pärast inimese surma tema jaoks 52 tehtud nuku itterma sisse, kust ta asub ümber samas sugukonnas sündinud lapsesse. Mõnede manside arvates on mehe viies hing tema jõud, teiste arvates on mehel kaks lili hinge. Mansi usundis on ka totemistlikke kujutelmi. Paljudel sugukondadel oli oma tootem (põder, linavästrik, kassikakk, haug, kajakas, konn jt), kellest peeti ennast pärinevaks ning kes oli sugukonna kaitsevaim. Sugukonnal oli oma pühapaik, kuhu ohverdati. Karu on mansidel püha loom. Pärast karu tapmist võetakse tal nahk koos pea ja käppadega ära ning tuuakse tuppa ning asetatakse nurka alusele. Et lepitada karu hinge, peetakse karupeied. Isakaru puhul peetakse karupeied viiel, emakaru puhul neljal õhtul
kujutades loomakonte, £16 ¢ ), koosnedes needusest ja mille vihm puhtaks on uh- lapist koos k¨aega . Nee- tunud, hiljem tuhmi kuuval- duse vana kuju on , mis gust. M¨argile lisati kuu saa- kujutab needusest vabastava des kuju. seletas vaimuga tootem looma m¨arki ajaarvamisega, kuu esi- 181 mese p¨aevaga . Surnud kuu kohta ¨oeldakse . / ¡ Kujutab £4 ¢luustikku, esineb n¨ aiteks kasutus `juhi' t¨ ahenduses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
