Tekstülesanded Koostaja: Kristin Laas 10B klass Ülesanne 1 Liis läks reedel poodi, et osta türukute õhtuks midagi süüa. Ta ostis 2 pakki ’’Väike Väänik ’’kaeraküpsiseid hainnaga 0,89€ pakk, ta ostis veel 1 paki ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltuleid ja 2 1L ’’Super Viva’’ jäätist hinnaga 1,99. Liis maksis kogu toidu eest 7,15€. Kui palju maksis 1 pakk ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltulid? Lahenduskäik: x= friikartulite hind 2*0,89+2*1,99=5,76 5,76+x=7,15 x=7,15-5,76 x=1,39 Kontroll: ........ Vastus: 1 pakk ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltuleid maksis 1,39€ Ülesanne2 Tuuli ostis endale koju 3kg õunu ja 2 kg mandariine. Tuuli kogusummaks läks 9,23 eurot. Maali ostis samal ajal 2kg õunu ja 2kg mandariine. Maali kogusummaks läks 6,95 eurot. Kui palju maksis 1kg õunu ja 1kg mandariine. Lahenduskäik: x- Õunade kilohind y- Mandariinide kilohind 3x+2y=9,23 2x+2y=6,95 9,23-6,95=2,28 x=2,28 3*2,28+2y=9,23 2y= 6,95 /2 y=3,48 ...
Matemaatika valemid VÕRRANDID JA VÕRRATUSED ruutvõrrand murdvõrrand nimetaja ei võrdu nulliga! vajadusel leian ühise nimetaja kontroll! juurvõrrand võtan mõlemad pooled ruutu trigonomeetriline võrrand - logaritm eksponentfunktsioon ja eksponentvõrrandid 1. eksponentvõrrand 2. eksponentvõrrand 3. kolmeliikmeline eksponentvõrrand ehk logaritmfunktsioon ja logaritmvõrrand logaritmfunktsioon: logaritmvõrrandite lahendusvõtted: 1. potentseerimine 2. asendusvõte 3. logaritmi definitsiooni kasutamine võrrandisüsteem ja võrratussüsteem liitmis- või asendusvõte! GEOMEETRIA Tasandilised kujundid kolmnurk Heroni valem: r – siseringjoone raadius täisnurkne kolmnurk koosinusteoreem siinusteoreem R – ümberringjoone raadius ruut ristkülik rööpkülik trapets romb ringjoon, ring,...
V Leida avaldise täpne väärtus 7 1. 1 27 2. 200 157 3. 280 1 4. 8 VI Osa ja tervik 1. 7,2 km 2. 4 kg 3. 56 km VII Leida protsent 1. 46,8 2. 38,76 3. 25 krooni 4. 480 VIII Leida arv, millest... 1. 300 2. 640 3. 7000 kg IX Mitu protsenti on 1. 0,5% 2. 0,05% 3. 0,025% X Tekstülesanded 1. 2,5 kg 2. 328 krooni 3. 34 4. 125 grammi 5. 20% 6. Ligikaudu 1,14 kg
· loeb ja kirjutab järgarve; · liidab ja lahutab peast arve 100 piires, kirjalikult 10 000 piires; · valdab korrutustabelit; korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires; · tunneb nelja aritmeetilise tehte liikmete ja tulemuste nimetusi; · leiab võrdustes tähe arvväärtuse proovimise või analoogia põhjal; · määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud; korrutamine/jagamine; liitmine/lahutamine). Mõõtmine ja tekstülesanded · selgitab murdude , , ja tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust ning osa järgi arvu; · kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust temale tuttavate suuruste kaudu; · hindab looduses kaugusi ning lahendab liiklusohutuse ülesandeid; · tunneb kella ja kalendrit ning seostab seda oma elu tegevuste ja sündmustega; · teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt ainult naaberühikuid); · arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud);
3. Matkagrupp läbis esimesel päeval 5/14 kogu teest, teisel päeval 7/18 järelejäänud teest ja kolmandal päeval järelejäänud 22 km. Leida teekonna pikkus. VII Leida protsent 1. 60% 78-st 2. 32,3% 120-st 3. 0,5% 5000-st kroonist 4. 120% 400-st VIII Leida arv, millest 1. 15% on 45 2. 12,5% on 80 3. 0,7 % on 49 kg. IX Mitu protsenti on 1. arv 12 arvust 2400 2. 3 meetrit kuuest kilomeetrist 3. 1 gramm neljast kilogrammist X Tekstülesanded 1. Sulam sisaldab 5% niklit. Kui palju niklit on 50 kilogrammis sulamis? 2. Kui oli tehtud 37,5% tööst, siis maksti selle eest 123 krooni. Kui suur summa oli arvestatud kogu töö tegemise eest? 3. Leida arv, millest 10% on sama palju, kui 40% arvust 8,5. 4. Mitu grammi vett tuleb lisada 50 g 35%-lisele soolhappele, et saada 10%-line lahus? 5. Korteri üüri tõsteti 1000-lt kroonilt kuus 1200-ni. Mitme protsendiline oli hinnatõus? 6
lubatud, kõik vajalikud andmed on kirjas ülesandes ning vajadusel tuleb lihtsamad arvutused teha peast või paberil. Eesti keel (45 min) 1) Oma- ja võõrsõnaortograafia; 2) Vormimoodustus; 3) Algustäheortograafia; 4) Interpunktsioon; 5) Kokku- ja lahkukirjutamine; 6) Sõnavara ja stiil; 7) Funktsionaalne lugemine. Tamme Gümnaasium Matemaatika (45 min) 1) Avaldiste lihtsustamine; 2) Kirjalik arvutamine; 3) Tekstülesanded; 4) Protsentülesanded; 5) Funktsioonid (pöördvõrdeline-, lineaar- ja ruutfunktsioon); 6) Geomeetria (kolmnurk, nelinurk, ring, kuup, risttahukas). Hindamisel arvestatakse tekstist arusaamist, õige lahendusidee leidmist, lahenduskäigu ja vastuse vormistamist ning vastuse sisulise kontrolli tegemise oskust. Kaasa võtta kirjutusvahendid ja joonlaud. Taskuarvuti kasutamine POLE LUBATUD!
sadenedes kaasa ka vee molekulid. Sellisel juhul saamegi kristallhüdraadid. Tuntumaid kristallhüdraate on näiteks vaskvitriol ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vask(II)sulfaatpentahüdraat: CuSO4·5H2O. Sageli on nii, et aine hüdraatunud vorm on teist värvi kui hüdraatumata vorm. Probleem- ja arvutusülesanded lahustumiseni. Seejärel asetada lahus katseklaasiga ettevaatlikult külma vette. Tekstülesanded kaaliumnitraadi (KNO3) Kui lahus on jahtunud, siis viiakse lahusesse väike lahustuvusest naatriumetanaadi kristall ning jälgitakse toimuvat. Mis 1. Leia kaaliumnitraadi toatemperatuuril küllastunud juhtub? Põhjendada nähtust! lahuse protsendiline sisaldus 2. 20 g KNO3 lisati toatemperatuuril 80 cm3 Tööülesanne nr 2 vett
loendamine, arvud, arvutamine; suurused ja mõõtmine; geomeetrilised kujundid (Sikka, 2009). 1999.a õppekava eesmärgid olid kujundada ja/või korrastada esemete maailm, luua kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest, mõõtmine, esemete/nähtuste järjestamine, esemte ühiste tunnuste leidmine, võrdlemine, arvud ja numbrid, loendamine, järjestamine, suurused, pikkusühikud, ajakujutlused, nädalapäevad, kella tundmine, ajaühikud, rahaühikud, tekstülesanded (1987.a nimetati matemaatiline jutuke) kehad, kujundid. Nendest eesmärkidest võib eeldada, et 1987.a õppekava on eesmärkide poolest väga kesine, eesmärkidest võib välja lugeda, et kellaaegu, kuude nimetusi, rahaühikute tundmist ei õpetatudki. Sellest järeldus, et praegu pööratakse rohkem korraliku aluse saamiseks ehk laps peaks reaalselt aru saama, mitte lihtsalt pähe õppima. 1987.a õppekava suurimaks miinuseks võib pidada seda, et see ei lasknud tegutseda loovusel
teisendamisele. tv lk 4142, 48 5. Mitmesuguseid töölehed ülesandeid ja mänge. 32. nädal 1.5. Mitmesuguseid peastarvutamine, õpik lk 110115 *oskab peast liita, lahutada, Kontrolltöö 21.mai- ülesandeid: tekstülesanded, suuline küsitlus, korrutada ja jagada nr 12 25.mai nuputusülesanded, kirjalik arvutamine, Interaktiivsed *oskab korrutada ja jagada tikuülesanded, rühmatöö, paaristöö, töölehed kahekohaliste arvudega loovusülesanded. iseseisev töö, *teab tehete järjekorda
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
Võrrandisüsteemid, võrrandeid; kus vähemalt üks 5) lahendab võrrandisüsteeme; võrranditest on 6) lahendab tekstülesandeid lineaarvõrrand. võrrandite (võrrandisüsteemide) Kahe- ja abil; kolmerealine 7) kasutab arvutialgebra determinant. programmi determinante Tekstülesanded. arvutades ning võrrandeid ja võrrandisüsteeme lahendades. Võrratuse mõiste ja Õpilane: Loodusained Võrratused. omadused. 1) selgitab võrratuse omadusi (päikekiire Trigonomeetria I. Lineaarvõrratused. ning võrratuse ja langemisnurga võrratusesüsteemi lahendihulga mõiste
Apple'i toodetes). 4. WebMath - automatiseeritud veebilehekülg, mis võimaldab jõuda sekunditega matemaatikaülesande lahenduseni. Positiivne on vastuse saamise kiirus, kuid selle kiiruse saavutamiseks on WebMathi võimalused piiratud vaid teatud lihtsamate ülesandetüüpide lahendamisega, kuna lahendusi ei paku mitte inimene, vaid arvuti. Seega keerukamate ülesannete (näiteks tekstülesanded) lahendamine WebMathi abil pole võimalik. 5. Yahoo.com, Mathhelpforum.com, Physicsforums.com ja muud analoogsed foorumid, mis võimaldavad koduste ülesannete lahendamisel teistelt foorumikasutajatelt abi küsida. Samas võib nende lehekülgede kaudu vastuste saamine aega võtta päevi, või vastust ei pruugi üldse tulla. Lisaks ei ole võimalik garanteerida vastuste õigsust ja head kvaliteeti.
KOLMNURKADE LIIGITAMINE NURKADE JÄRGI Kolmnurki liigitatakse nurkade järgi teravnurkseteks, nürinurkseteks ja täisnurkseteks kolmnurkadeks. Teravnurkse kolmnurga kõik nurgad on teravnurgad. Nürinurkse kolmnurga üks nurk on nürinurk, ülejäänud nurgad on teravnurgad. Täisnurkse kolmnurga üks nurk on täisnurk, ülejäänud kaks teravnurgad. Ühegi kolmnurga nurkade hulgas ei saa olla kahte nürinurka ega kahte täisnurka. Täisnurkse kolmnurga puhul nimetatakse ühte külge hüpotenuusiks ja kahte ülejäänud külge - täisnurga lähiskülgi - kaatetiteks. Mille alusel saab kolmnurki veel liigitada? 1. Kirjuta iga kolmnurga juurde, kas ta on terav-, nüri- või täisnurkne kolmnurk. .............Teravnurkne........................Teravnurkne..........................................täisnurkne .............................................................. 2. Joonesta kolmnurk, mille üks külg 3. Otsu...
kaaluga kaalumine. Õpilane omandab oskuse sooritada nelja aritmeetilist tehet naturaal- ja murdarvudega. Kõige raskem jagamine, korrutamine, siis lahutamine ja kõige lihtsam liitmine. Neid oskusi õpetatakse: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Korrutamine tuleb õpetusse 4. klassis. Õpilane peab omandama oskuse lahendada liht- ja liittekstülesandeid. Neid on vaja õppida, sest need seostuvad praktiliste olukordadega. Tekstülesanded aitavad üle kanda oma teadmiseid reaalsesse ellu. Õpilane omandab kujutluse geomeetrilistest kujunditest ja kehadest. Ta peaks suutma neid ka joonestada, aga reaalne elu näitab seda, et nad jäävad sellega hätta. Kleepida neid kokku ei suuda nad peaaegu üldse. Nad ei suuda kasutada sirklit. Mall on ka õppekavast välja võetud (nad saavad aru, mis on terav- ja nürinurk, aga joonistada neid nad malliga ei oska)
annaabi.ee 
