õiguses, kunstis, religioonis, poliitikas. Ühiskondliku informatsiooni sisus on võimalik eristada kolme põhiaspekti: · teadmisi ümbritseva looduse, ühiskonna, inimese enda kohta · väärtuseid ja hinnanguid, mis väljendavad inimese emotsionaalset suhtumist, erapooletuid eelistusi ja tegevuseesmärke · ühiskonnas heaks kiidetud käitumis- ja tegevuseeskirju, mõtlemis-, toimimis-, ja suhtlemismalle 1.5 Isiksuse teabeväli Kõigil inimestel on olemas oma isiksuse teabeväli. See koosneb fundamentaalsest osast ,,F" (vt Joonis1), mille moodustavad veendumused ja arusaamad iseenda, teiste inimeste ning maailma kohta, see kujuneb pikaajaliselt ja seda on väga raske muuta. Põhiliselt kujuneb teabevälja tuum välja lapsepõlves ja noorukieas
Vaatame seda kui mingit tegevust, sündmuste jada. Kust algab, lõpeb. meedia- vahend. Ei ole sünon. Ajakirjandusega. See on laiem. Nagu keskkond. nt. Keel on meedium- ta vahendab. ajakirjndus- tegevusvaldkond. Tegelevad informatsiooni tootmise ja levitamisega, kasutades meediat kui informatsiooni vahendajat. Teadusest eeldatakse, et ta annab midagi objektiivse teadmise. Kommunikatsiooni tähendus erinevates valdkondades tehnilised kommunikatsioonid- infrastuktuur infosidemed- teabeväli sotsiaalsed suhtes ja sidemed- interaktsioon. On olemas suhe, mis mingil viisil muudab. Vaimsed sidemed-väärtused ja nomid(võimaldab vahetteha hea ja kuja vahel), teadmus(kujutame ette,mis on keel,muld jnejne) selle kohta,mis olemas, idenditeet. Tunne, mis me ise oleme. Kui me vaatame teabelevi välja, siis see on alati keskendunud. Identiteet on intekaktsiooni aluseks. Kommunikatsiooni all on mõistetud ka(fil.) ühendust kõiksusega, vaimsed sidemed, loodusega jne. Mõõdetamatu infoväli
1971, 1992 ning 2014. Selle tõttu on äärmiselt paeluv ajas tagasi minna ning vaadata, kuidas inforinglus on muutunud, mis oli varasemalt teisiti kui on praegu ning kuivõrd on see inimese arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995. aastal, uurin aastat 2014) Mina olen 19-aastane ehk sündinud 1995. aastal Kohtla-Järvel. Ma elan ajal, mil info kättesaadavus on äärmiselt lihtne ning tavaliselt vaid ühe kliki kaugusel. Hetkel käin Tartu Ülikoolis ning mind ümbritseb hoopis teine keskkond kui ma harjunud olen. Eelnevalt käisin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse
Teabelevi protsess: nn. Loswelli ahel · Et saata teade edukalt ning nii, et ta avaldaks ka mingit mõju, tuleb vastata järgmistele küsimustele: Kes teatab? Mis eesmärgil? Mida? Missuguse kanali kaudu? Kellele? Millise efektiga? · Teate edukaks edastamiseks on vaja tähelepanu fikseerida. · Teabelevipoolsed ja vastuvõtjapoolsed võimalused peavad ühtima. · Televisiooni nn. prime time on 19:00 22:30. Isiksuse teabeväli · Teabevälja vundamentaalne osa MINA, see mis sa kodust kaasa oled saanud (F) · Spetsialiseeritud teabevälja osa see osa, mida mõjutavad sõbrad, õpetajad, koolikaaslased (S) · Operatiivne teabevälja osa kõik see, mis sinu ümber toimub; korrastamata; juhuslikud sündmused (O) Teabevajaduste struktuur: · Tegevuse subjekt (isiksus, grupp), tema eesmärgid, vajadused, teadmised. · Tegevuse toimumise viis. · Materiaalne keskkond.
väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülevaate enda, oma ema ja vanaema teabeväljadest dimensioonide ja kihtide lõikes. Samuti selgitan välja, millised tingimused on teabeväljade struktuuri mõjutanud. Lõpus analüüsin, millised muutused on enam kui viiekümne aastaga toimunud ning püüan selgitada nende põhjuseid. Samuti lisan joonised meie teabevälja struktuuride kohta. Lõpuks kajastan muutusi teabeväljas võrdleva tabelina. Mina (sündinud 1991, teabeväli aastal 2011) Minu väärtushinnangute kujunemisel on suurimat rolli mänginud kodu ja perekond. Minu väärtused ei ole veel täielikult välja kujunenud, kuid kõige olulisem on pärit lapsepõlvest. Lapsena oli ikka nii, et kõik, mida vanemad rääkisid, oli absoluutne tõde. Mu vanemad hindasid kodu, perekonda, isamaad ja haridust. Ka mina pean neid oluliseks. Tähtsal kohal olid ka raamatud. Seda, et ma raamatuid ja lugemist kõrgelt hindan, näitab eriala, mida ma
.7 Erinev võib olla situatiivsuse aste. Standardiseeritud mallid, unikaalsus. Personaalselt ja .(sotsiaalselt orienteeritud teabelevi(isiksuse aspekt Massikommunikatsioon on retiaalne, massiline, tehniliselt ja organisatsiooniliselt vahendatud ühepoolne institutsionaliseeritud levitamine hajutatud auditooriumile. Teadete iseloom on .universaalne, avalik, mittesituatiivne, standardiseeritud ja sotsiaalselt orienteeritud .Sotsiaalse teabe sisu ning isiksuse teabeväli Sotsiaalne teave inimpõlvede kogemus ja kaasaegse ühiskondliku tunnetuse resultaat. See on teadus, filosoofia, religioon, kunst, poliitika. Sotsiaalses teabes saab eristada kolme erinevat aspekti: teadmised, väärtused/hinnangud, normid/eeskirjad/mallid. Kogu see moodustab tervikliku maailmapildi. Saab anda hinnanguid. Kõik need aspektid pole aga võrdselt olulised ja püsivasisulised. Mingid kindlad faktid jäävad ellu, aga mingid õpitud asjad võivad ununeda, kui neid enam kasutama
poliitilisi vaateid ega eelarvamusi. Sellise positiivse pinnase keeleõppeks peaks laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast ja ollakse võimelised ammutama kõige rohkem informatsiooni. Eestlastest sihtgrupi puhul aitab integratsioon taandada tõrjuvat hoiakut ehk ka hirmu oma rahvusliku kultuuriruumi säilimise suhtes. Assimilatsiooni suunas vaevalt püüeldakse, kuid hea oleks elada riigis, kus valitseb vastastikune tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine. Üldjuhul on levinud arusaam, et lapsi mängimisel ei ole kunagi takistanud keelebarjäär, miks mitte püüdagi lasta vene-ja eesti rahvusest lastel kasvada juba varakult külg külje kõrval, et nad harjuksid vastastikku neile esialgu veel võõrast keelt kuulama ning omandama. Selles osas on Adelioni lasteaia loojatel mõte liikunud õiges suunas. Samas on hirmul suured silmad
teisele. Teksti sidusus, et kas ta väljendab mingit mõtet. Teha tekst jõukohaseks sihtrühmale on oluline! Vestluse analüüs - mis on ütluse motiiv, eesmärk, strateegia, sõnastus, ja siis tuletame (meelde), mis jäi välja ütlemata, aga kuidagi saab tõlgendada/tuletada jne. Suhtlemisõpetus on teglt meie metoodikas suht nõrk! Arvutilingvistika keeleüksuste struktuur, semantika, arvutiprogrammid omavahel seoses või üritab olla vähemalt. Tekst kui teabeväli. PsL - - kliiniline keeleteadus. Kliiniline keeleteadus: kõnehälvete uurimine lingvistiliste meetoditeka Neurolingvistika, keelekasutuse aeose kõnetegevust juhtivate piirkondadega ajus; lokaalne kahjustus avaldumine. (kõneloome ja taju operatsioonid), nende (keelekasutus, keele jne areng/lagunemine) ... (vaata slaidilt) PsL psühholoogia Kuidas lõimub see psühholoogiaga. Missugusele psühholoogilisele teooriale toetub psüholingvitsline teooria. Kognitivne PS
inimestevahelise suhtlemise kaudu. See kuidas juhid teavet saavad ja edasi annavad, oleneb väga palju sellest, kuidas nad suhtuvad teabe edastajatesse, st. enestesse ja teistesse inimestesse. 5.4. Teabeväljad Teavet on igaühel ja kõigil, aga kellelgi pole täielikku informatsiooni. Persooni (enese) ja teiste teadmise ja mitteteadmise neli kombinatsiooni on kujutatud erinevate teabeväljadena. Areen. See on inimestevahelisteks suheteks ja kommunikatsiooniks soodne teabeväli. Kommunikatsiooni seisukohalt oluline info on olemas nii saatjal kui saaja(te)l ja nad vahetavad teavet oma tunnetest, andmeid, arvamusi ja teadmisi võrdväärsel alusel. "Areen" on ühise arusaamise ala. Pime koht. Kui teistel on asjassepuutuv teave olemas, aga enesel seda pole, tekib "pime koht". See isik on ebasoodsas olukorras, kuna tal puudub teave teiste tunnetest, tajudest. Kommunikatsioon ei lähe korda, sest
annaabi.ee 
