(inimesel 48%). Süsinikuühendid on seotud organismide nii organismide ehituse kui energeetikaga. See on isendile hea lahendus kuna võimaldab metabolismist ülejäänud materjali kasutada kasvuks ja sigimiseks, kui aga süüa vähe, võib kasvu negatiivseks pöörata. · Süsiniku varud on peamiselt kivimites (99%) ja setetes, elusorganismidele on süsinik kättesaadav õhust CO2-na (anorgaaniline aine, mis siseneb ringlusesse). · Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline, sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. · Osa süsinikust võib aktiivsest ringest kõrvalduda. Nii moodustub näiteks turvas ja on tekkinud fossiilsed kütused ja lubjakivi. Talletunud süsinik
Looduse aineringe: süsinik MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel.
Süsinikuringe looduses süsiniku ringe Süsinikuringe on süsiniku liikumine loodus süsteemis erinevate koostiste vahel näiteks (Atmosfäär, huumus) Süsinikringe tähtsaim protsess on fotosüntees. Looduse süsinikuringe on avatud ehk mitte tasakaalus. Inimese mõju süsinikuringele Inimesel on väga suur ökoloogiline jalajälg Bensiini, Diisli põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise protsesside voogu. Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu suurentatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist õhkkonda. Süsiniku põlemine
Süsinik Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing Süsinik (C) Mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6 Asub perioodilisustabeli IV A rühmas Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused Teemant Grafiit Läbipaistev
ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsetest lämmastikuühenditest (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. SÜSINIKURINGE Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalus ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja
ainet. Taimed kasutavad seejuures CO2 lähteainena C saamiseks. (glükoos) 2.Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? Too kaks näidet ning põhjenda. Fossiilsete kütuste põletamine - selle tagajärel paiskub õhku väga suures koguses süsiniku (CO2 kujul) Karbonaatsete kivimite töötlemine - karbonatsete kivimite koostises on suures koguses süsinikku. Nende kivimite töötlemisel eraldub süsinikku. (inimene kiirendab süsinikuringet) 3. Süsinikuringe leidumine Lämmastikuringe Protsessid 1. Atmosfäär 1. Ammonifikatsioon 2. Hüdrosfäär 2. Nitrifikatsioon 3. Pedosfäär 3. Denitrifikatsioon 4. Setted ja settekivimid 4. Millise süsinikuringe osaga on tegemist? Kui on piisavalt hapniku tekib CO2, kui piisavalt hapniku pole tekib CH4 - Lagundamisprotsess
oskame ära kasutada. Metsade osa süsihappegaasi sidujana on üldtunnustatud, ent metsa vanuse mõju sellele protsessile, samuti energeetiline aspekt on tihti jäänud tähelepanu alt välja. Puu kasvamist (fotosünteesi) võib kirjeldada kui protsessi, milles kasutatakse meie tegevuse jääkprodukti (süsihappegaasi) ning päikeseenergiat. Peale selle on vaja mõõdukalt viljakat maapinda, vett ja veidi aega. Metsa ökosüsteemis toimib pidevalt süsinikuringe. Fotosünteesi käigus seotakse süsihappegaas ja eraldub hapnik. Ent ka puidu lagunemisel või põlemisel vabaneb sama kogus süsihappegaasi ja tarbitakse sama kogus hapnikku. Fotosünteesis osalevate organismide ring on laiem, kuid põhimõte sama. Ainus võimalus hoida süsinikku seotuna on n.ö. katkestada ringlus. Metsa puhul peaks katkestaja olema inimese mõistuspärane tegevus: kasutada puitu, mitte lasta sel mädaneda. Ka metsast saadava puidu kasutamine
Elusaine komponendid e biogeensed elemendid: · Põhibioelemendid: C, H, O, N, P, S (moodustavad 96-97% biosüsteemi kuivkaalust) · Ioonsel kujul esinevad elemendid: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikroelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As Aineringete üldine skeem: 2 VEERINGE (numbrid km /a): © Merle Ööpik, EMÜ PKI 1 Kiire süsinikuringe (redoksreaktsioonid assimilatsioonil (fotosüntees) ja dissimilatsioonil (hingamine) elusorganismides). · Süsiniku sidumine: CO2+H2O+energia = (CH2O) n + O2 · Aeroobne hingamine: (CH2O) n+O2 = CO2+H2O+energia · Anaeroobne hingamine: (CH2O) n + Xox = CO2 + Xred - 2- 0 3+ "Xox" võib olla nitraat (NO3 ), sulfaat (SO4 ), väävel (S ), rauaioonid (Fe )
seetõttu hapniku sidumise võime. Organism võib lämbuda. Kasutati gaasikambrites, tänini loomade varjupaikades. Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O2 2 CO, võib edasi põleda 2 CO + O2 2 CO2 Kasutatakse metallimaakidest metallide tootmisel, küttegaasides. METAAN ehk maagaas: CH4, värvuseta, lõhnatu, maitsetu gaas, vees lahustub hästi vähe, õhust kergem, põleb hästi Kasutatakse majapidamisgaasina: CH4 + 2 O2 CO2 + 2 H2O Süsinikuringe Maa biosfääri seisukohast on oluline süsinikuringe, st süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. Tähtsaimad süsinikuringe protsessid on fotosüntees ja hingamine. Avatud ehk mittetasakaaluline süsinikringe toimub, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (näiteks fossiilkütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatus vormis.
Süsinikuringe Üle 90% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa. Aktiivses süsinikuringes osaleb sellest vaid murdosa. Maailmamerre on talletunud kokku 40 triljonit tonni C-d. Vaid 2,5% C-st on koondunud ookeani pinnakihti ja ainult 0,0075% mereorganismidesse. Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põlet...
koolitustel ja seminaridel • Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava rahvusvahelise võrgustiku töös GLOBE protokollid • GLOBE atmosfäärimõõtmised • GLOBE biomeetria mõõtmised • GLOBE fenoloogia • GLOBE hüdroloogia • GLOBE mullad GLOBE Uurimisprojektid • Atmosfääri optilise tiheduse mõõtmise kampaania • CLOUDSAT programm pilvkatte uurimiseks • Eesti õhusaaste uurimine • FLEXE • GLOBE bioomid ja aastaajad • GLOBE süsinikuringe projekt • GLOBE süsinikuringe projekt • GLOBE veeressurside uurimise projekt • Radarsatelliitide kasutamine üleujutuste kaardistamiseks • Tahm Eesti õhus Bioindikatsioon • elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmine • Tundes näiteks taimede olenevust keskkonnategurist, on võimalik nende keskkonnategurite määramine, väljaselgitamine taimede kui ka indikaatorite ehk näitajate abil • Kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid, kes on
taimtoidulised organismid) III tase- sekundaarsed tarbijad (III taseme moodustavad alati edasi omnivoorid ja (segatoidulised) ja karnivoorid (lihatoidulised) Primaarproduktsioon- kiirus, millega taimede poolt toodetakse biomassi pindala ühiku kohta. Väljendatakse: sisalduva energia hulga järgi, kuivatatud organismi ainemassi järgi, seotud süsiniku hulga järgi. Primaarproduktsioon on kasutatav inimkonna poolt. See väljendab osa, mille tarbib ära inimkond. 13. Aineringed: süsinikuringe, fosforiringe, lämmastikuringe, veeringe. Süsinikuringe- on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb süsinik orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetes
tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest. Energeetilises mõttes on kõige efektiivsemad kõige lühemad toiduahelad, kus troofilisi tasemeid on võimalikult vähe, näiteks kaks või kolm. 15.Fütoplanton—zooplankton—viidikas—haug—inimene 16.Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed – süsiniku-lämmastiku-, fosfori-, hapniku- javäävliringe. Samuti veeringe ja kivimiringe. 17.Kiire süsinikuringe: Süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse Aeglane süsinikuringe: Selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, Kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri 18.Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor
lageraiel (Sekundaarnesuktsessioon). Kooslus võib kujuneda ka varem asustamata aladele. (Primaarne suktsessioon) 20. Süsiniku- ja lämmastikuringe. Milline tähtsus on aineringetel looduses? Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. - Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad
MAA KUI SÜSTEEM 30.Maa sfäärid: Atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär. Biosfäär-Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Sfääridevahelised seosed: Atmosfäär mõjutab pedosfääri. Sademed mullastikku. 32.Süsinikuringe: Süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. Lämmastikuringe: Lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. MÕISTED Maa sfäärid-erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad, mis übritsevad Maa tuuma. Aineringe-ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Geoloogiline aineringe-ainete liikumine litosfääri ja Maa tuuma vahel või litosfäärist mehaanilisel teel hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt tagasi litosfääri. Veeri...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
Omadused sõltuvad keemilise koostisest molekuli
struktuurist
Bioloogiline ja majanduslik tähtsus
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
Ökosüsteemi teenused Tugiteenused Varustusteenused Ainering Karjamaad loomadele Mullateke Ala mahetootmiseks Kultuuriteenused Fotosüntees Turism- Lääne-Eesti ja saarte Reguleerivad teenused tunnusmaastik Õhukvaliteedi parandamine Puhkamine, matkamine Süsinikuringe Pärandkultuuri kandja Taimede tolmlemine Teaduslike uuringute läbiviimine Loopealsete elus ja eluta osad Väga liigirikas taimestik Ühel ruutmeetril on Päikesekiirgus loendatud kuni 49 taimeliiki Sealsed taimed vajavad Kadakad suurel hulgal valgust
Ained liiguvad tsükliliselt elus- ja eluta keskkonna vahel. Organismid toodavad eluta loodusest pärit anorgaanilistest ainetest orgaanilist biomassi, orgaanilised ained liiguvad erinevates toiduahelates ning lõpuks muudavad lagundajad need uuesti anorgaanilisteks aineteks. Nii kujunevad välja aineringed. Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu. Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka lagundajates rakuhingamise käigus. See protsess varustab organisme neile elutegevuseks vajaliku energiaga. Selle protsessi tulemusena eraldub CO2 tagasi atmosfääri. 1 Süsinikdioksiid satu...
Räni Räni kasutatakse arvuti süsteemides ja paljudes kaasaegsetes tehnoloogiates. Ülipuhtast ränist tehakse pooljuhte ja alaldeid, mida kasutatakse päikesepatareides, elektrijaamades jne. Räni kasutatakse ka korrosioonikindlate teraste sulamites. Räniühendid on klaasi, portselani, keraamikatoodete, tsemendi ja teiste ehitusmaterjalide tähtis koostisosa. 14. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas: aeroobses tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest
Vesinik seotakse NADPH´+ -ga ning viiakse üle fotosünteesi pimedusstaadiumisse (calvini tspklisse), mis ei toimu enam 3. Denitrifikatsiooni lähte-, vahe- ja lõpp-produktid. NO3´-NO2´...vaheastmed - N2O (lendub) - N2 (lendub) 4. kuidas on produktsioonibioloogia valdkond seotud jätkusuutliku arengu küsimustega? Kõige enam avaldub sfäärilinemõju lämmastikuringe ning NOx-ühendid kui sellest ei räägita nii palju. Juba poliitikute teadvusesse on aga jõudnud süsinikuringe, mis on oma olemuselt selgem ning kergesti mõistetavam. Produktsioonibioloogias on mitmed aineringed tasakaalust väljas(N,C) Näiteks lämmastikku sotakse õhust rohkem kui denitrifikatsiooniga tagasi atmosfääri läheb (2,5 x 10" t/a). Samuti on reoveest väetiste tegemisega mürkained inimeste toidulauale ja organismi sattunud. Selline tegevus ei ole jätkusuutkil ning avaldub kaudselt tugevat mõju kõigile elusorganismidele.
maakoorde, kus nad kõrge temperatuuri ja suure rõhu tõttu moonduvad moondekivimeiks. Mäetekke ajal võivad nad kos kristalsete süvakivimitega ja vulkaaniliste ehl purskekivimitega sattuda taas maapinnale, seal hakkavad nad väliste tegurite toimel taas murenema. 17. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (nt fossiilisete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele
Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi -Tekib hapnik, võimaldab põlemisreaktsioone -Tekivad sahhariidid, esmased toiteallikad -Tagab süsinikuringe -Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks -Tekivad mitmed maavarad Fotosünteesi tingimused: Valgus Vesi Temperatuur Lämmastiku, fosfori, süsihappegaasi hulk Metabolism Organismi energia ja ainevahetus väliskeskkonnaga Tsitraaditsükkel energiat ei teki, toimub mitokondri sisemuses Hingamisahela reaktsioon Hapnikust vesi, mitokondris Valgusstaadium eraldub hapnik, lagundatakse vee molekule, toimub kloroplastides, vajalik valgus.
on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. · Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. · Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2orgaanilistest ainetestloomade, taimede,
Kliima mõju Eesti väikejärvedele Kerli Kisant Väikejärvede ülevaade ja tüpoloogia 2804 veekogu (EELIS, 2006.a.), neist looduslikke 1559, 734 tehisjärve ja 511 paisjärve Eesti järvede limnoloogilise tüpoloogia rajas Aare Mäemets, seda lihtsustasid Ott ja Kõiv 1999.a., eristades 11 järvetüüpi 2003.a. Kohandati see vastavaks EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele Survetegurid Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi) Hapestumise probleem pole suur Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis ha...
- Bioloogiline aineringe Veeringe Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja kandub atmosfääri, seal jahtudes hakkab veeaur kondenseeruma Geoloogiline ringe Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) C-ringe Kiire süsinikuringe: süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse. Aeglane süsinikuringe: selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri. Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes, elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na. Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa, organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja. SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO
rakkudest, kus toimub fotosüntees. Heterotroofidele (tavalistele organismidele): 1) Kannavad fotosünteesil salvestatud energiat ühelt organismilt teisele- toiduahel 2) Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad orgaaniliste ühendite järk-järgulisel oksüdatsioonil. 3) Hingamise käigus eraldub keskkonda süsihappegaas, mis seostatakse orgaaniliste ainete koostisse fotosünteesi käigus- sellega tagatakse süsinikuringe. 4) Taimed on loomadele elu- ja varjupaigaks 5) Tarvitavad hingamisel hapnikku Biosfäärile: 1) tagav süsiniku, hapniku ringe 2) eralduv hapnik on osoonikihi püsimise aluseks 3) seovad süsihappegaasi, seega vähendavad kasvuhooneefekti süvenemist
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploid...
pedosfääri osakesi. 6. Mille vahendusel toimub nii süsiniku kui ka hapniku aineringe reguleerimine? Nii süsiniku kui ka hapniku aineringe reguleerimine toimub peamiselt taimede vahendusel. 7. Kuidas (mille teel) muudab jõudsalt laienev inimtegevus litosfäärse süsiniku käibe kiirust? Jõudsalt laienev inimtegevus muudab oluliselt litosfääri süsiniku käibe kiirust organogeensete mineraalide ehk fossiilsete kütuste põletamise teel. 8. Miks ei ole Eesti olukord süsinikuringe aspektist vaadatune eriti kiita? Põlevkivi põletamisel keskkonda paisatava CO2 kogus on sedavõrd suur, et selle kompenseerimiseks läheks vaja kuus korda rohkem metsa kui Eestis kasvab. 9. Täida tabel süsiniku käibe kestuse kohta biosfääris (aastates). turbas 1000 mulla mineraalses osas 100 taimses biomassis 50 mulla mikroorganismides 10 atmosfääris 3-8
1. Keskkonnategurite jagunemine * biootilised - elus ( loomad , taimed ) * abiootilised - eluta ( valgus , päike , tuul , vesi , muld ) 2. Ökoloogiline amplituud Igal liigil on kindel ökoloogiline amplituud , mis näitab tema taluvus piire teatud keskkonna teguri suhtes miinimumist maksimumini 3. Mis on keskkond ? Keskkond on kõik see , mis meid ümbritseb nii elus kui ka eluta looduses. 4. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest 5. Erineva amplituudiga liigid Stenotoopsed liigid on kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurütoopsed liigid on laia ökoloogilise amplituudiga Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon Ühe liigi isendid teatud territooriumil ,...
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt ta...
Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. 17. Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina)
2. Makroelemendid fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia ülekande reaktsioonides rakus, lämmastik N - aminohapetes ja valkudes, väävel S valkudes, naatrium Na, magneesium Mg - kofaktor ensüümides ja klorofüllis, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensüümides, koostisosa membraanides. 3. Mikroelemendid boor B, räni Si, vanaadium V, magneesium Mg, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molübdeen Mo, jood I. Toimivad rakus kui ensüümide kofaktorid. Süsinikuringe Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2 , veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe
sõltub sellest, kui palju taimi hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon= evaporatsioon+transpiratsioon. 64) Millised füüsikalised tegurid määravad sademete hulga? 65) Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul? Tööstusust pärit jahutusvee juhtumine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutuseni. 66) Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni? 67) Mis on aeglane, mis kiire süsinikuringe? Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. KIIRE SÜSINIKURINGE
NADPH2 , Calvini tsükli tulemusena moodustub glükoos , energia saadakse valgusstaadiumis tekkinud ATP molekulidest Fotosünteesi tähtsus: 1) talletub valgusenergia 2) tekib orgaaniline molekul glükoos 3) eraldub hapnik (vee veefotooksüdatsioon) 4) eralduv hapnik on osoonikihi aluseks 5) heterotroofid lagundavad orgaanilisi aineid energiavajaduse täitmiseks 6) tagab süsinikuringe Millist kahte valgusstaadiumi produkti kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis? ATP ja NADPH2 Millised ühendid moodustuvad glükolüüsi tulemusena? Püroviinamarihape, ATP ja NADH2
rakud saavad glükoosi oksüdatsiooniks vajaliku hapniku väliskeskkonnast. Seda kasutavad ka kloroplaste sisaldavad rakud – nt öösel. Heterotroofsetele organismidele 1. Heterotroofid ei suuda valgusenergiat keem. energiaks muuta. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org. aine oksüdatsioonil. Kui fotosüntees lakkaks, saaksid otsa ka org. aine varud, mida heterotroofid lagundavad. Heterotroofid ei saa taimede poolt moodustatud org. aineta. 2. Fotosüntees tagab süsinikuringe – CO2 sisalduva C taaskasutamine org. aine koostises saab võimalikuks Calvini reaktsioonide kaudu. 3. Õhuhapniku olemasolu on seotud vee fotooksüdatsiooniga, mis toimub fotosünteesi valgusstaadiumis. Selle pidurdumise/lakkamise korral saaks hapnik atmosfäärist otsa. Biosfääri säilimisele 1. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keem. energiaks. 2. Tagab süsiniku ja hapniku jt keem. elementide ringe. 3
Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6. Energia liikumine külmumise ja sulamise protsessides 3 Vee keemiline koostis ...
nende hulgas ka õpilased 79 Fifth level Eesti koolist, kuhu kuulub ka meie kool. Uurimisprojektid: CLOUDSAT programm pilvkatte uurimiseks Eesti õhusaaste uurimine GLOBE bioomid ja aastaajad GLOBE veeressurside uurimise projekt GLOBE süsinikuringe projekt http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=135263 http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=140314 Täname kuulamast!
1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein * Linnud: 1. Sookurg 2. Rüüt 3. Mudatilder 4. Sookiur 5. Hallõgija 6. Rabapüü 7. Väikepistrik Märgalasid kaitstakse kui terviksüsteeme, kus tähtsad on nii kalade koelmud, lindude pesitsusalad ja rännupeatuspaigad kui ka sood ja soode turvas. Turbakiht on saastunud sademevete filter, reostunud pinnavete puhastaja, süsinikuringe reguleerija ja puhta vee säilitaja. Ramsari konventsioon 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena
46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; 48. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus; 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; 51. Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud? *Loengus ei käsitleta, õppida raamatust "Botaanika III" (väljas pdf-failina ka ÕIS-is).
mitokondrid. Heterotroofselt toituvad rakud saavad glükoosi oksüdatsiooniks vajaliku hapniku väliskeskkonnast. Seda kasutavad ka kloroplaste sisaldavad rakud nt öösel.* Heterotroofid ei suuda valgusenergiat keem. energiaks muuta. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org. aine oksüdatsioonil. Kui fotosüntees lakkaks, saaksid otsa ka org. aine varud, mida heterotroofid lagundavad. Heterotroofid ei saa taimede poolt moodustatud org. aineta.* Fotosüntees tagab süsinikuringe CO2 sisalduva C taaskasutamine org. aine koostises saab võimalikuks Calvini reaktsioonide kaudu.*Õhuhapniku olemasolu on seotud vee fotooksüdatsiooniga, mis toimub fotosünteesi valgusstaadiumis. Selle pidurdumise/lakkamise korral saaks hapnik atmosfäärist otsa. *Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keem. energiaks.*Tagab süsiniku ja hapniku jt keem. elementide ringe. * Atmosfääris esinev hapnik on
sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon. 52)Mitu liitrit vett on vaja 1 kg loomaliha saamiseks? 150 kuni 1000 m3 vett. 53)Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul? Tööstusust pärit jahutusvee juhtimine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutusteni. 54)Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni? 55)Mis on aeglne, mis on kiire süsinikuringe? Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe
.................58 Kasutatud Kirjandus........................................................................................................60 Lisad................................................................................................................................61 Kuiva õhu komponendid ruumala järgi....................................................................63 Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide. Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates Päikese aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga enamasti on valed. Kliimamuutus mõjutab iga inimest
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike ...
Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Näiteks ei saaks ka Eestis ilma metsadeta elada karud, ilvesed, hundid ja paljud teised loomad. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Eestis on kaitsemetsadel muuhulgas järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. tänapäeval on metsa juurdekasv Eestis suurenenud tänu metsistuvatele põldudele ja karjamaadele Kuigi meie Kuigi meie metsanduses on mõningaid probleeme, võib kokkuvõtteks väita, et Eesti
Väga suur assimilatsioonienergia on neil, kes söövad kõige paremat toitu (lihasööjad). Dendriidisööjad on madala assimilatsioonienergiaga. Selgroogsetel on produktiivsus madal, sest temperatuuri hoidmine on kallis lõbu. Toidu kvaliteedist sõltub assimilatsiooni efektiivsus. Püsisoojasus paneb põntsu produktiivsusele. 49. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; 50. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; Hüdroloogiline tsükkel ehk veeringe: Suurim veefond on ookean. Väga pisike fond on atmosfäär, sest seal on veeaur. Kõige suuremad vood on ookeani kohal, kus aastas aurustub 425 ja tuleb sademetena tagasi 385000 km 3. Ookeani kohalt sõidab ära ca 40 000 km3, see lahkub maismaa kohale, maismaa toitub sademete mõttes tugevalt ookeanidest. Vesi on maakeral tohutult mobiilne,
teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. 34. Selgita, mida tähendab igaüheõigus, too näiteid. Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa tema rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist. Näiteks tohib veekogust vett võtta, teha lõket maaomaniku loal, aga ei tohi prahti ja jäätmeid loodusesse jätta. 35. Selgita lühidalt süsiniku-, lämmastiku- ja fosforiringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Fosforinge on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust
Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline ke...
Biogeokeemiline osalevad taimed ja mikroorganismid, toitainete ringed, biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementiide ringete seas eristatakse 5 suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. 17. Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (suletud) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb vette või õhku süsihappegaasina).
· 18ATP (valgusstaadiumist) Reaktsioonide tulemuseks on C6H12O6 +6 H2O + 18ADP . Vesiniku ja süsihappegaasi molekulide liitumisel talletatakse energia keemilistesse sidemetesse. Fotosünteesi üldvõrrand 6CO2 +12NADPH2 = C6H12O6 +6 H2O + 18NADP Fotosünteesi tähtsus: · Sünteesitud glükoos on kõikide teiste orgaaniliste ainete lähtekomponent. Fotosünteesi käigus seotakse keskkonnast anorgaanilisi aineid, sest aineringe maal on suletud. · Fotosüntees tagab süsinikuringe · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. · Biosfääri eksisteerimine on mõeldamatu fotosünteesiprotsessideta. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. · Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni assimilatsiooni. · Käärimise lõpp-produkt on etanool.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
