Sünteetiline bioloogia
inimese genoomi järjestamises.
2010. aastal lõi tema töörühm esimese raku, mille genoom oli tehislikult kokku
pandud. Teadlased valmistasid kunstlikust DNAst uusi kromosoome, mis siirdati
siis tühja rakku ning jälgiti raku paljunemist. Seda nimetatakse maailma
esimeseks tehisliku eluvormi loomiseks. Teadlased kasutasid oma katses
koduloomadel elava bakteri Mycoplasma genitalium geene. Venter ja ta
meeskond andsid leiule nimeks Synthia.
Arvamused Synthia'st
"Paljunemine näitas, et tegemist on elava rakuga," selgitasid ameeriklased.
"See on esimene kord, mil meil õnnestus kunstlik paljunev rakk luua. See on
sünteetiline rakk, kuna selle kromosoomid on valmistatud neljast erineva aine
segust,"selgitas Venter.
Teadlaste arvates võivad need lihtsad kunstrakud aidata luua keerulisemaid
rakukooslusi, mida saaks näiteks kasutada keskkonnasaastatusega
võitlemiseks või haigustega toimetulekuks.