Schwitzerland Switzerland is a landlocked alpine country in Western Europe . Switzerland is surrounded by Germany to the north, France to the west, Italy to the south and Austria and Liechtenstein to the east. Switzerland is one of the smallest countries in Europe. With an area of 41285 km² Switzerland is smaller than Estonia, but the population is 7,6 million people. Switzerland is well known for the Alps in the south of the country . Most of the population lives north from Alps, on Swiss plateau Switzerland is one of the richest countries in the world. The capital of the country is Bern. Three biggest cities are Zürich,Geneva and Basel. Zürich and Geneva have respectively been ranked as having the first and second highest quality of life in the world. The country has a long history of neutrality -- it has not been at war since 1815. It is not a member of the European Union. Switze...
Saksamaa Sveits Inglismaa Sotimaa Prantsusmaa Skandinaavia Madalmaad Pahameel rikka, Nõuti nii kiriklikke Reformatsiooni Enamarenenud Üle 30 aasta (1562- 1397 Taani Madalmaad (Holland, Belgia)
kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune Sveitsi platoo, mis piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on Sveitsis palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. Näiteks algavad Sveitsis sellised tähtsad Euroopa jõed nagu Rein ja Rhone. Sveits on kuulus ka oma järvede poolest, mis asuvad tektoonilistes nõgudes. Seal on sellised kaunid ja silmapaistvad järved nagu Boden, Genf, Lugano, Magiore, Zürichi järv jt. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab seal kõrgusvööndilisus. Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes 25 % territooriumist on kaetud okasmetsadega. Peamiselt kasvavad okasmetsades männid ja lehised. Nad levivad kuni 1400 meetri kõrgusel mägedes. Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad,
Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus
STEP Analysis Switzerland Liisi Nigul Turundus II Sociological factors: Religions: Main religion is Roman Catholic 41,8%, then comes Protestants with 35,3% and on the third place are so called non-believers (people with no religion) 11,1%. (Other: muslin, orthodox, other Christian and so on). Birth rates: Switzerland has a birthrate of 9, 51 births to 1000 people, it's in the 199 place in the world's birth rate comparison. Leisure activities: Leisure activities range from taking part in grueling sports to relaxing with family and friends. Many people also devote part of their leisure time to the public service. Life expectancy at birth: total average is 81 years but if you look ...
GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAHEL ON OSALT TASANE, OSALT KÜNKLIK MITTELLAND. PEALE SELLE ON VEEL LOMBARDIA MADALIK CHIASSO ÜMBRUSES JA PÕHJA- REINI MADALIK BASELI ÜMBRUSES, MIS ASETSEVAD SUUREMALT JAOLT VÄLJASPOOL SVEITSI...........................................................................................................................................5
Isikud ja mõisted Kes olid ja mida tegid? Martin Luther-teoloogiadoktor, algatas katoliku kiriku vastu usu-uuendusliikumine. Leo X-Paavst, heitis Lutheri kirikust välja, sest Luther ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult....
milline mõju oli sveitsi loodusoludel ja majandusarengul protestantlike liikumiste tekkele ja eripärale ? sveits on olnud asustatud juba päris iidsetest aegadest. kunagi elasid seal keldid, ning kunagi on seal olnud rooma kindlusi ja turuplatse. nagu ka praegu, ümbritses ala tollal mitu erinevat riiki, seal elas erinevaid rahvaid, ning ülemvõimu pärast on peetud nii mitmeidki sõdu. sõjad laastasid maad aga põhjalikult, ning rahvas pidi otsima otsima kaitset mägedest. sveits ongi tuntud just oma mägise maa poolest. 16. sajandi algul majanduses arenesid jõudsalt aga kapitalistlikud suhted - käsitöö ja kaubandus olid hästi arenenud, tekkisid manufaktuurid ja pangad. üle sankt gotthardi mäekuru kulges üks euroopa kaubateid. edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. majanduslikult mõtlevad ja kõrgete eluväärtustega linnarahvale hakkas üha enam vastu karva käima katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus.
Sveits Koostaja: Taivo Tokman Toila 2011 Sveits · Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2
SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp
Sveits Asend: Asub Euraasia mandril, Euroopa Veestik: Sveits moodustab veelahkme, millest Majutus: Pemaiselt hotellid ja motellid. maailmajaos. vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe Transport: Sveitsi pääseb lennukite, autode kui Kliima ja kliimavööde: Sveitsi platool ja kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta ka bussidega. Kohapeal liiklemine peamiselt
riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik ning nende kahe vahele jääb Sveitsi platoo. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. tektoonilistes nõgudes on palju järvi. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Sveits vaene, leidub mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik. KLIIMA S veitsi platool ja Alpide lõunajalamil Bernis on
ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid)
Särevere 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon...........................................................................................................................5 Pranstuskeelne sveits...............................................................................................................5 Neuchateli............................................................................................................................... 5 Vaud........................................................................................................................................6 Valais..............................................................................................
On olemas ka kohalikud omavalitsused. EV on unitaarriik, ka Soome, Läti, Leedu, PM, Rootsi, Taani, Jaapan Föderatiivne e. liitriik-riik, mis koosneb autonoomsetest osariikidest(liidumaa, kanton, kubermang jne.)Riigivõim on jaotatud 2 tasandil. Osa küsimusi on keskvõimu, osa osariikide lahendada, parlamendid on 2-kojalised.Keskvõimu kompetentsi kuuluvad nt välis- ja kaitsepoliitika, osariikidele haridus- ja sotsiaalprobleemid, USA-s surmanuhtlus .USA, VM, Sveits, SM, Kanada, Austraalia, Argentiina, Belgia, LAV, Argentiina. Araabia Ühendemiraadid, India Konföderatsioon-riikide ühendus, mille liikmed on säilitanud iseseisvuse, ühisasutused moodustatakse liikmete esindajatest. EL on konföderatsioon. Kas on võimalik ka föderatsioon? EL, SRÜ, NATO?, Vana-Liivimaa Ülesandeid Nimetage veel riigi tunnuseid....................................................................................................... Nimetage riiklikke sümboleid.............
Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. 3 1.2 Geograafiline asend Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Minu arvates on tegu üsba soodsa asukohaga. Sveits asub Euroopa ja Aafrika laama piiri lähedal. Selle tõttu on tekkinud sinna suured mäed, mida saab kasutada ideaalselt turiste ligi meelitada. Neil pole küll oma merepiiri aga sellest pole midagi hullu. Sveitsi kasuks on ka fakt, et tal on naaber riikideks Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõikide nende riikidega saab ta hästi läbi ja on seega on ta kaitstud üsnagi hästi. Ta on nagu väga edukas väikevend suurte vendade keskel. Sveitsi paiknemine kaardil http://et.wikipedia
Stadium Stadium Peter Mokaba Stadium Coca-Cola Park Free State Stadium Moses Mabhid Stadium Green Point Stadium Loftus Versfeld Stadium MM-võistlustele pääsenud riigid: Euroopa(UEFA) · Holland · Inglismaa · Hispaania · Saksamaa · Taani · Serbia · Itaalia · Sveits · Slovakkia · Prantsusmaa · Kreeka · Portugal · Sloveenia Aafrika(CAF) · LAV · Ghana · Elevandiluurannik · Nigeeria · Kamerun · Alzeeria Lõuna-Ameerika(CONMEBOL) · Brasiilia · Paraguay · Tsiili · Argentiina · Uruguay Aasia(AFC) · Austraalia · Jaapan · Lõuna-Korea · Põhja-Korea Põhja- ja Kesk-Ameerika · Mehhiko · USA · Honduras Okeaania · Uus-Meremaa TULEMUSED
põhjaosas. Tekstiilitööstus(kasutab villa, puuvilla, siidi ja sünteesmaterjale) on vanim Sveitsi tööstusharu ja on siiani tähtis. Masinatööstus, tähtsaim haru tänapäeval, toodab tooteid pikkuse mõõtmiseks relvadeni. Kellad ja masinad moodusatvad 42% kogu Sveitsi ekspordi tulust. Kemikaalid, eriti värvained ja farmaatsiatooted, on samuti olulised. Umbes 10% maailma ravimitest on toodetud kolme äriühingu poolt Baselis. Vaatamata põllumajanduse probleemidele, on Sveits välja töötanud ka suured toiduainetööstused, toetudes osaliselt riigi võimele piimatootmisest. Kondenspiima töötatas esmakordselt välja Sveits, nagu ka kaks tesit olulist töödeldud toidu toodet: sokolaad ja imikutoit. Sveitsi firma Nestlé SA, asukohaga Vevey, on üks maailma suurimaid toidu äriühinguid. Metsandus Metsa all on Sveitsis 1,221,000 hektarit(2005.a.), mis on umbes 30,3%kogu riigist (2000 a. seisuga). Keskmine juurdekasv oli 1997. aastal 1,7%
Sveits Liina tera Rb 11 Üldist Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø
ja liiv; religioon ja ajalooline kultuuripärand. Lõuna-Euroopa turismimajandus on väga hooajaline ja koondunud rannikualadele ja pealinnadesse. Lõuna-Euroopa eriti oluline turismielement on palverännakud. Katoliku kirikul on piirkonnas pikk palverännakute traditsioon. Seega on piirkonnas mitmeid kloostreid ja silmapaistvaid kirikuid. Lääne-Euroopa turismisihtkohana Neli Lääne-Euroopa riiki Prantsusmaa, Austria, Saksamaa ja Sveits kuuluvad maailma külastatuimate sihtkohtade hulka. Lääne-Euroopasse tehakse 16% kogu maailma rahvusvahelistest reisidest. Lääne-Euroopa on hästi ligipääsetav tänu suurepärastele transpordivõimalustele nii regiooni sees kui ka selle ümbruses. Saksamaa, Belgia, Holland ja Sveits on lühipuhkuse paigad, mida turistid külastavad mitut riiki hõlmaval ringreisil. Austria ja Prantsusmaa on ise pigem peamised sihtkohad ning sinna reisides keskendutakse ühele riigile
lehtmetsad. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd , harilik kuusk , harilik pöök ja tamm. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Asukoht Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid nt: Ems,Elbe ja Doonau. Eksport ja import Saksamaa põhilised ekspordiartiklid Saksamaa põhilised impordiartiklid
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10%
· keemiatooted 15,2% Peamised impordiartiklid Sloveeniast 2012 · keemiatooted 39,3% · masinad ja seadmed 27,1% · transpordivahendid 7,1% · muud tööstuskaubad 7,1% SVEITS Kaubavahetus · Eesti kaubavahetus Sveitsiga on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 1,5 korda, moodustades Eesti põhikaubavahetuse käibest ca 0,6%. · Kaubavahetuse kogukäive 2011. aastal oli 140,1 mln EUR, sellest eksport moodustas 39,2 mln EUR ja import 100,9 mln EUR. Sveits oli 2011. aasta kokkuvõttes tähtsuselt Eesti 25. kaubanduspartner. · Eesti ekspordib Sveitsi peamiselt loomseid tooteid, vääriskive ja metalle, juveelitooteid, masinaid ja seadmeid ning puitu ja puidutooteid. · Sveitsi impordis Eestisse on ülekaalus vääriskivid ja metallid, juveelitooted, meditsiini- ja mõõteaparatuur, kellad ning masinad ja seadmed. SVEITS Majandussuhted · Eesti ja Sveitsi majanduskoostöö on arenenud
Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi Innsbruck 1964 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Assar RÖNNLUND Rootsi Pronks: Arto TIAINEN Soome Grenoble 1968 Kuld: Ole ELLEFSAETER Norra Hõbe: Vyacheslav VEDENIN USSR Pronks: Joseph HAAS Sveits Sapporo 1972 Kuld: Paal TYLDUM Norra Hõbe: Magne MYRMO Norra Pronks: Vyacheslav VEDENIN USSR Innsbruck 1976 Kuld: Ivar FORMO Norra Hõbe: Gerd-Dietmar KLAUSE Saksa Demakraatlik Vabariik Pronks: Benny SÖDERGREN Rootsi Lake Placid 1980 Kuld: Nikolay ZIMYATOV USSR Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aleksandr ZAVYALOV USSR Sarajevo 1984 Kuld: Thomas WASSBERG Rootsi Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aki KARVONEN Soome Calgary 1988
Võistlused Erinevad võistlused · Slaalom · Suurslaalom · Älisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõislus · Mäesuusatamine maailmakarikavõistlused · Olümpiamängud SPORTLAN RIIK K H P KOKK E U Kjetil André Norra 5 4 3 12 Aamodt Marc Luksemburg 4 4 3 11 Girardelli Lasse Kjus Norra 3 8 0 11 Pirmin Sveits 4 4 1 9 Zurbriggen Toni Sailer Austria 7 1 0 8 Émile Allais Prantsusmaa 4 4 0 8 Sportlane Riik K H P Kokku Christl Cranz Saksamaa 12 3 0 15 Marielle Goitschel Prantsusmaa 7 4 0 11 Anja Pärson Rootsi 7 1 2 10 Annemarie Moser- Austria 5 2 2 9 Pröll Hanni Wenzel Liechtenstein 4 3 2 9
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos-
Saksamaal (Bauhaus); Pr- Le Corbusier; Holland_De Stijl); Venemaal (konstruktivistid) ,,vorm lähtub funktsioonist" ,,ilus on asi, mis on otstarbe kohane" 5 põhiprintsiipi: 1. Sihvakatele sammastele tõstetud maja 2. Katuseaeed (kaldkatuse loobumine)- katuseaed 3. Vaba põhiplaan 4. Lintaknad 5. Vaba fassaadikäsitlus Internatsionaalne- Rahvusvaheline- Mo-mo Rohe ,,less is more" Garret Eckbo- Am maastikuarhitekt Avaldumise maade kaupa: 1. Prantsusmaa 2. Sveits 3. Skandinaaviamaad Kolm suundumust: TÖÖKS!!!!!!! 1. Uute materjalide kasutamine.Väljapääsu otsiti ühelt poolt uutest materjalidest- betoon, klaas, metall, elektrivalgus, mille abil konstrueeriti ülidekoratiivsed, moodsale maalikunstile (kubism) lähenevaid pilt-maastikke (Pr, Guevrekian) Pariisi maailmanäitus 1925- uut aiakunsti demonstreeriti avalikkusele Taimed kui ehitusmaterjal! Püsililled, igihaljad põõsad.
Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja talispordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalaskumises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, mis muidu oleks võtnud kõvasti aega ja jaksu. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest kiiremini ta laskuda suudab. Kodumaaks võib pidada Norrat, ent nüüdisajal on see leidnud...
taimesorte, arenenumat ja keskkonnasõbralikumat agrotehnikat. FAO tegeleb ka mitmete maaelu arengu ja sotsiaal-majanduslike pilootprojektidega. Riikide arengutase: SKP(SKT)- sise majanduse kogu toodang- aasta jooksul riigis toodetud tööstustoodang, ostetud teenused jne. SKP- see on majandusliku võimsuse näitaja ühe inimese kohta. Kõige arenenumatest riikides on SKP 40000-60000 usa dollarit inimese kohta ( Sveits, Luksenburg) Keskmised näitajad 10000-20000 ja puuvaesed aafrikas alla 100 usa dollari.Inimarenguindeks- SKP ühe inimese kohta, haridustase, keskmine eluiga. Veel elatustaseme näitajaid: tööhõive %, energia tarbimine, autode hulk, arstide hulk, hoiuste summad. Arenenud riigid-,,Rikas põhi"- kõrgelt arenenud riigid: esimene maailm:euroopa arenenud riigid, Usa, Kanada, Jaapan, Austraalia, Uus-meremaa. S.h. heaoluriigid- skandinaaviariigid, soome, norra, rootsi, sveits, tsehhi
Rooma lepingud ,millega loodi juurde 2 ühendust: *Euroopa majandusühendus *Euroopa aatomenergiaühendus e. EURATOM. Kolme organisatsiooni kokku nimetatakse Euroopa ühendus.Rooma lepingi rahvitiseeriti 1985.aastal ja Inglismaa otsustas mitte liituda.Järgmisel kümnendil ei tahetud teda enam liitmeks võtta(põhjuseks vastuolud Prantsusmaaga).Majandusarengu kindlustamiseks rajas Inglismaa 1969.aastal Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni, sinna kuulusid veel Taani, Norra, Rootsi, Portugal , Sveits, Austria.Koostöö partneriks oli ka Soome, aga ta ei astunud liikmeks.Kahjuks ei täitunud loodud organisatsiooni eesmärgid, mis tõttu hakkasid eespool nimetatud riigid otsima võimalust Euroopa ühendusega liituma.1965.aastal sõlmiti ühenduse paremaks juhtimiseks spetsiaalne liitmis leping, muu hulgas loodi Euroopa komisjon. 70-date algul algas lõpuks Euroopa ühenduse laienemine.1.jaanuaril 1973 liitusid Taani ,Iirimaa ja Inglismaa.Avalduse oli esitanud ka Norra , kuid rahvas
Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kalapüük. Vanim tootmisviis. Enda tarbeks, ülejääke ei teki. Maailmamajanduses ei osale. Raha ei ole. Tehnikat pole vaja. (umbes maailmas 10mln) Tootmine endatarbeks: Elatus majandus.Varaagraarne tootmisviis: Maaharimine ja loomakasvatus eraldi. Alepõllundus. Rändkarja kasvatus. Tekkis kaubavahetus
Saksa keel Anna Dvornik 10B - Saksa keel kuulub indoeuroopa keskkonna germaani rühma. - Seda kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest. - Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni. Saksa keelt peetakse riigikeeleks järgmistes riikides: Saksamaa, Austria, Belgia, Liechtenstein, Luksemburg, Sveits. Saksa keele levik maailmas Kasutatus allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/German_language
Andmed / Riigid Eesti Soome Rootsi Taani Norra Austria Saksamaa SVEITS Pindala 337000 km2 450 000 km2 Rahvaarv 5 miljonit 8,5 miljonit Riigikord Parlamentaarne riigikord USK-RELIGIOON Kristlus ristiusk Kaitseprintsiip Totaalkaitse põhimõte Riigieelarve 2% rk 2,5% rk
Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades · Brikett Sanglast · 50 % ekspordist Saksamaale, Hollandisse, Belgiasse http://canadianpeatmoss.com/images/520_peat4harvester.jpg Taastuvenergia kasutamine maailmas 2008 a lõpul (GW) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6e/Ren2008.svg Hüdroenergia Euroopas Suurimad tootjad 2010.a ( üle 30%, % elektritoodangust) Norra 87,5% Sveits 62,4 % Horvaatia 58,1% Montenegro 49,5% Austria 38,4% Türgi 38,3% Sloveenia 37,3% Rootsi 32,8% Slovakkia 32,3% Kreeka 32,3% Leia kaardilt jõed, kuhu on rajatud HEJ! Allikas Eurostat http://blog.norwayvisas.com/wp-content/uploads/2013/01/Norway8.jpg Hüdroenergia 77 ül. 12
Presidendiks Christian Wulff Rahaühikuks on euro ELi astus 1957 ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik Asukoht Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asukoht KeskEuroopas Põhjas Taani, kirdes Poola, idas Tsehhi, kagus Austria, lõunas Sveits, edelas Prantsusmaa, läänes Luksemburg ja Belgia, loodes Holland Riigipiir 3757km Suuremad linnad Suurimad linnad Hamburg, München, Köln, Frankfurt, Stuttgart Majanduskeskused Ohtralt Na leiukohti Harzis kaevandatakse pliid, tsinki Kerge ja rasketööstusettevõtted, mis asuvad Ruhri piirkonnas (tooraine ja Reini jõgi) Tööstuslinnad Essen ja Dortmund Kuulsad autotööstuse poolest Volkswagen ja Daimler AG Majanduskeskused Elektroonikatööstus Siemens Gruop
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa absolutsim. Rahvad: venelas...
RIIK PEALINN ISLAND REYKJAVIK NORRA OSLO ROOTSI STOCHOLM SOOME HELSINGI EESTI TALLINN LÄTI RIIA LEEDU VILNIUS POOLA VARSSAVI SAKSAMAA BERLIIN TAANI KOPENHAAGEN HOLLAND AMSTERDAM BELGIA BRÜSSEL LUKSENBURG LUKSENBOURG LIECTENSTEIN MÜNCHEN PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAA...
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau, Rein, Elbe, Odra , Mosel, Main, Inn, Weser, Saale ,Spree. Majandus Saksamaa SKT on 2498 miljardit USD, ühe elanikukohta kohta on 33 023 USD. Saksamaa põhilised ekspordiallikad on masinad, varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid, toidukaubad, tekstiilid. Tähtsamad ekspordipartnerid on Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid , Holland, Suurbritannia , Itaalia , Austria, Hiina ja Sveits. Saksamaa põhilised impordiallikad on masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid, metallid. Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on Holland, Prantsusmaa, Belgia, Hiina, Itaalia, Suurbritannia, Austria , Ameerika Ühendriigid, Sveits. Pilleriin Tamm Saksamaa Pilleriin Tamm Saksamaa Kasutatud kirjandus Pilleriin Tamm Saksamaa · http://de.wikipedia.org/wiki/Berlin(20.10.2012) · http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa(20.10.2012) · http://et
Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Prantsusmaa 10,2%, USA 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%,Sveits 4,4% (2009) Import Saksamaa põhilised impordiartiklid on · masinad · sõidukid · kemikaalid · toidukaubad · tekstiilid · metallid Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on Holland 12,71%, Prantsusmaa 8,3%, Belgia 7,19%, Hiina 6,89%, Itaalia 5,88%, Suurbritannia 4,76%, Austria4,55%, USA 4,25%, Sveits 4,07% (2009). ENERGIAMAJANDUS Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kWh elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ( Ruhi tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus)
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
30 Norra - + + - 37 Poola + + + - 1 Portugal + + + + 4 Prantsusmaa + + + + 31 Rootsi + - + - 42 Rumeenia + + - - 23 Saksamaa + + + + 7 San Marino - - - - 16 Serbia - - - - 40 Slovakkia + + + + 19 Sloveenia + + + + 32 Soome + - + + 27 Suurbritannia + + - - 22 Sveits - - + - 45 Taani + + + - 39 Tsehhi + + + - 48 Türgi - + - - 44 Ukraina - - - - 41 Ungari + + + - 38 Valgevene - - - - 8 Vatikan - - - - 33 Vene - - - - NATOs lisaks USA ja Kanada
Euroopa linnad. Island- Reykjavik Monaco- Monaco Norra- Oslo Rumeenia- Bukarest Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana...
Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsogoviina 40. Sarajevo 41. Ungari Budapest 18. Horvaatia Zagreb 42. Rumeenia Bukarest 19. Sloveenia Ljubljana 43. Moldova 20. Austria Viin 44. Ukraina Kiiev 21. Liechtenstein Vaduz 22. Sveits Bern 23. Saksamaa Berliin ©Kati Rohtla
1.Portugal-Lissabon 11.Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40....
Corbusier National Museum of Western Art in Tokyo, Japan National Museum of Western Art in Tokyo, Jaapan Centre Le Corbusier (Heidi Weber Museum) in Zürich - Seefeld ( Zürichhorn ) Keskus Le Corbusier (Heidi Weber Museum) in Zürich - Seefeld (Zürichhorn) A governmental building, Chandigarh , India Valitsuse hoone, Chandigarh, India Villa Savoye Villa Savoye 1905: Villa Fallet , La Chaux-de-Fonds , Switzerland 1905: Villa Fallet, La Chaux-de-Fonds, Sveits 1908: Stotzer House, 6, Chemin de Pouillerel, la Chaux-de-Fonds, Switzerland. 1908: Stotzer maja, 6, Chemin de Pouillerel, La Chaux-de-Fonds, Sveits. 1912: Villa Jeanneret-Perret , La Chaux-de-Fonds [1] 1912: Villa Jeanneret-Perret, La Chaux-de-Fonds [1] 1916: Villa Schwob , La Chaux-de-Fonds 1916: Villa Schwob, La Chaux-de-Fonds 1922: Besnos House, Vaucresson, Paris. 1922: Besnos Maja, Vaucresson, Paris. ( much altered.) (Palju muutunud.)
Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning vähendati neid Rheini jõel) Jõudude tasakaal (keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist) Euroopa Kontsert 1815-1853 esimene rv org. Kes tegeles euroopa kontsultatsioonipoliitikaga (Venemaa, Preisimaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Prantsusmaa) I Maailmasõda: 28.07.1914-11.11.1918 Loodi Rahvaste Liit, mis kukus läbi, kuna puudusid mehhanismid karistamiseks. *suur depressioon, euroopa natsionalismis tõus ja Jaapani imperalism II Maailmasõda: 01.09.1939-02
Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik. Kandidaatriigid Horvaatia, endine Jugoslavia Makedoonia Vabariik, Island, Montenegro, Serbia, Türgi. Muud Euroopa riigid Albaania, Armeenia, Andorra, Aserbaidzaan, Valgevene, BosniaHertsegovina, Gruusia, Liechtenstein, Moldova, Monaco, Norra, Venemaa, San Marino, Sveits, Ukraina, Vatikan. Euroopa kaart Fakte Euroopast Euroopa asub maailma suurimal mandril Euraasias. Euroopa on üks kuuest maailmajaost. Euroopa asub Atlandi ookeani ääres. Euroopas on 44 riiki. Euroopa Liidu lipp Kasutatud allikad www.g o o g le .e e www.wikip e d ia .o rg www.s lid e s h a re .ne t Aitä h tä h e le p a nu e e s t !
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
