Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (T s), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks.
Alumiinium. Kehvad soojus- ja elektrijuhid on Plii, eritakistus on 2,08*10‒7 Wm ja Elavhõbe, eritakistus on 9,6*10‒7 Wm. Vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Hästi sepistatavad metallid on Kuld, Hõbe ja Vask. Ühest grammist kullast saab valmistada kuni ühe ruutmeetri suuruse lehe. Metallidel on samuti mitmeid erinevusi. Metallid on toatemperatuuril enamasti tahked: v.a elavhõbe, mille sulamistemperatuur on -39 kraadi ja keemistemperatuus on 356,6 kraadi. Aga sulamis ja keemistemperatuurid on metallidel väga erinevad, nt kõige kõrgem sulamistemperatuuriga metalle on Volfram 3422 kraadi ning mille keemistemperatuur on 5555 kraadi. Kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, aurustumistemperatuur 2856 kraadi, Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3
oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei ületa Fe sulamistemperatuuri 1539 °C mangaan, vask, nikkel, hõbe... rasksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 1539 °C titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram Metallide esinemine maakoores keemilise aktiivsus- Väärismetallid Au,Ag
VASK Greetel Kala 10a Koostis Struktuur *Keemiline element *Kristallstruktuur : vask (Cuprum, Cu) tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused *Punakas-kollaka värvusega *Tihedus 8920 kg/m3 *Hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm) *Sulamistemperatuur 1084.62 °C *Pealispinnale võib ajajooksul tekkida rohekas kattekiht (hüdraatsoolade segu(sulfaadid,karbonaadid)) Omadused *Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65 *Aatommass on 63,54. *Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1) *Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m Saamine *Vähesel määral leidub looduses ehedal kujul *Põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest Kasutusala *Elektrijuhtmed *Nõud *Mahutid õllepruulimiseks *Mahutid viski destileerimiseks
OMADUSED Rubiidium on hõbevalge metall. Et Rb sulab juba palavikuhaige kehatemperatuuril (39 ºC), siis on ta tavatemperatuuril pastataolise konsistentsiga väga pehme aine. Rubiidium on keemiliselt väga aktiivne. Õhus süttib Rb põlema. Seepärast hoitakse metalli inertses keskkonnas. Rubiidiumil on suure temperatuurisõltuvusega paisumiskoefitsent. Sulamisel suureneb metalli ruumala 1,6 korda. · Aatommass: 85,4678 · Sulamistemperatuur: 38,89 °C · Keemistemperatuur: 686 °C · Tihedus: 1,532 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kokkupuutel õhuga süttib rubiidium momentaalselt põlema, moodustades peroksiidi ja superoksiidi: · 2Rb + O2 Rb2O2 (rubiidiumperoksiid) · Rb + O2 RbO2 (rubiidiumsuperoksiid, -hüperoksiid) Hapniku vajakul moodustub oksüdatsiooniastmele I vastav tüüpoksiid · 4Rb + O2 2Rb2O
Agregaatolek Agregaatolek on aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut gaasilist, vedelat, tahket. Sulamisja keemistemperatuur Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1. atm. korral. Aine sulamissoojus on energiahulk, mis on vajalik ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk
Plii JohaNzzo Moosipall Omadused aatomnumber 82 aatommass 207,2 g/mol elektronegatiivsus Paulingu järgi 1,9 sulamistemperatuur 327 oC keemistemperatuur 1751 oC tihedus 11,34 g/cm3 kõvadus Moshi järgi 1,5 Levimus ja ajalugu · Esimesed leiud 5-6 tuhat aastat tagasi · Leidub väheses koguses · mass maakeral pidevalt suureneb · tekib uraani ja tooriumi(Kustase) lagunemisel Mõju elukeskkonnale · Plii mõju organismile · Plii mõju taimedele · Plii õhusaastes
(Šotimaa) Iseloomulikud tunnused • Tavatingimustes on: • Värvitu • Lõhnatu • Maitsetu Lämmastik ja loodus • Moodustab Maa atmosfäärist mahult 78% • Universumis esinemissageduselt 6. element • Maakoores esinemissageduselt 32. element • Esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena Lämmastik ja tema temperatuurid • Keemistemperatuur normaalrõhu korral -196 kraadi (Celsiust) • Sulamistemperatuur normaalrõhu korral -210 kraadi • Tahkeks muutub lämmastik, kui temperatuur on -210 kraadi või madalam, meenutades oma struktuurilt lund Keemilised omadused • Toatemperatuuril väga stabiilne • Ei reageeri hapniku, vesiniku ega enamiku teiste keemiliste elementidega • Looduses toimuvad reaktsioonid lämmastikuga vaid kindlates tingimustes Kasutus • Väga paljudes tööstusvaldkondades • Põlemise või plahvatuse korral inhibiitorina
energiamahukamaid tootmisi. Kasutamine Ehedalt ja kergsulamitena kasutatakse seda ehitusmaterjalina, elektrijuhtmetena ning valgust ja soojuskiirgust peegeldavate katetena. Tänapäeval on enamus peegleid tehtud alumiiniumist. Füüsikalised omadused Alumiinium on hõbedase värvusega läikiv metall. Peegeldab hästi valgust. Suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³) ning suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660°C), hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav ning samas suhteliselt pehme ja kergesti kriimustatav. Keemilised omadused Alumiinium kuulub suhteliselt aktiivsete metallide hulka ehk reageerib ta nii happega, veega(veeauruga), hapnikuga ning temast vähemaktiivsete metallide sooladega. 1) Reageerimine hapnikuga 4 Al+3 0 2 AlO 2) Reageerimine happega 2 Al+6 HCl 2 AlCl+3 H
W/Km Tõmbetugevus, 40... 200... 120... 200... 80... 370..7 00 N/mm2 180 360 250 350 180 Katkevenivus, 4...50 2...45 4...50 5...60 1...12 2...60 %... Alumiinium ja tema sulamid Nende kasutamine juhtmaterjalina. Alumiinium on hõbevalge värvusega metall. Vasest kergem 3,3 korda g = 2,7 kg/cm3, sulamistemperatuur 660o ¸ 657oC. Elektrijuhtivus 60 % vase omast g = 35 ¸ 38 m/Wmm2. Alumiinium lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Õhus kattub õhukese oksüüdi kihiga ja see väldib edasist oksütatsiooni-protsessi jätkumist. Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt (GOST 11069-74, 11 · eriti puhas A999 (99,999% A1) · kõrgpuhas A 995, A99, A97, A95 (99, 95% A1) · tehniline A85, A8, A7, A6, A5, A0 (99,0 % A1)
..4000 eKr.Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr). Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul Plii füüsikalised omadused Füüsikalised omadused Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Moshi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Kus pliid kasutatakse ? Pliid kasutatakse akudes, kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade
8. Kuidas muutub soolade lahutuvus temperatuurist? Mida kürgem on veetemperatuur, seda rohkem soola lahustub. 9. Kuidas on seotud aineosakeste kineetiline energia ja temperatuur? Mida suurem on osakeste kineetiline energia (mida kiiremini nad liiguvad),seda suurem on temperatuur. 10. Kuidas on võimalik eraldada õhust selle koostises olevaid gaase? Veeldame õhu ära, laseme keeda. 11. Kuidas põhjendada lume sulatamist soola abil talvel teedelt? Soolalahuse sulamistemperatuur on madalam kui 0 kraadi. 12. Kuidas sõltub gaaside lahutuvus temperatuurist? 13. Kuidas toimub jääkristalli moodustumine härmastumisel? Õhutemperatuur langeb alla kastepunkti (temperatuur, mille juures muutub veeaur küllastuvaks). Kui õhutemperatuur ainult langeb, hakkab osa veeauru eralduma. Tuleb leida kindel koht,et leida jääkristall. 14. Kujutada osakeste paiknemine gaasis. Hõredalt. 15. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks?
Füüsika ,,Aine agregaatoleku muutumine" 1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sula...
Kapillaari lasti umbes 30 cm pikkuses klaastorus kukkuda 5 kuni 6 korda lauale, et põrutada aine kapillaari põhja. Kapillaari põhjas oli paari mm kõrguselt ainet ning see kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei ulatuks kõrgemale poolest kapillaari kõrgusest. Jägliti, et vesi ei satuks kapillaari sisse. Keeduklaasi soojendati, kuni oli märgata aine kristallide sulamist. Märgiti termomeetrilt aine orienteeruv sulamistemperatuur. Korduskatsel o alustati soojendamist saadud sulamistemperatuurist 10 C madalamalt ning soojendati kiirusega 1 oC minutis. Korduskatsel leitud sulamistemperatuur märgiti protokolli ja võrreldi saadud sulamistemperatuuri Na2S2O3 · 5H2O tegeliku sulamistemperatuuriga (t= 48 oC), tehti järeldused aine puhtuse kohta. Katse tulemused: Katse nr Sulamistemperatuur (oC) 1 51 oC 2 48 oC
On mürgine Süüdistatakse Alzheimeri ja Parkinsoni tõve tekitamises Al leidumine looduses (lihtaine, ühendid) Ei leidu lihtainena Maakoores levikult metallilistest elementidest esimesel kohal (~8%) Esineb ühendite koostises - tähtsaim Al tooraine on mineraal boksiit Esineb veel poolvääriskividena - rubiini ja safiirina Al füüsikalised omadused Hõbevalge läikiv metall Kuulub kergmetallide hulka - tihedus on 2,7g/cm3 Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur on 2519 °C Aatommass on 26,98154 Hea elektrijuht Al keemilised omadused Kuulub aktiivsete metallide hulka Õhus olles püsib toatemperatuuril muutumatuna Reageerib hapetega ja leelistega (amfoteersus) Reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt mittemetallidega Veega reageerib, kui oksiidikiht on eemaldatud Al Kasutamine Ehitus- ning konstruktsioonimaterjalidena Duralumiiniumi lennukiehituses Laevadetailide valmistamisel
Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused. · Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. · Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). · Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt.) ja kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vaskja alumiin...
võib selle tugevusvaru olla 2-10 Detaili lubatava minimaalne ristlõikepindala F · S- konstruktsiooni- S= [ ] elemendi ristlõike- pindala · F- antud konstruktsiooni- elemendile mõjuv jõud []-lubatav pinge [][]V METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Omaduste liigitus Füüsikalised omadused ( ): · tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus, elastsus Mehaanilised omadused ( ): · tugevus, plastsus, sitkus Tehnoloogilised omadused ( ): · valatavus, deformeeritavus, lõiketöödeldavus, termotöödeldavus · jt. (keemilised, majanduslikud, esteetilised) METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadused tihedus () Tihedus , kg/m3 (g/cm3) Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: < 5000 kg/m3 kergmetallid ja -sulamid
Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab
võrdseks välisrõhuga.
Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku
kohal tasakaaluolekus.
Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np) Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93. Kõik neptuuniumi isotoobid on radioaktiivsed.
docstxt/.txt
Projekt Seleen Jõns Jakob Berzelius 1817.a Nr 34, VI A, )2)8)18)6 Seleeni leidub looduses taimedes ja mullas, mullas võib leiduda seleniide (Se2-), seleeni (Se0), seleniite (Se4+), selenaate (Se6+). Pooljuhtiv tahke aine, tihedus 4,8g/cm3, Vees ei lahustu, keemistemperatuur 685, sulamistemperatuur 170-217 SeO2 - Seleendioksiid (=3,95g/cm3, suplimeerumine 315, sulamistemperatuur 340, keemistemperatuur350) SeO3- seleentrioksid(=3,44g/cm3, lahustub vees hästi, sulamistemperatuur 118) H2SeO3 -seleenhappe(=3,0g/cm3, sulamistemperatuur 70). Seleenil puudub bioloogiline mõju, ta on toitaine, seda leidub pähklites. Seda kasutatakse ravimitööstuses, sellest tehakse värvilist klaasi ja sampooni, seda leidub ka valgusmõõdikutes.
FLUOR ÜLDANDMED Füüsikaline olek tavatingimustes: kahvatukollane gaas Aatomnumber: 9 Aatommass: 18,9984 Elektronegatiivsus: 3,98 Leidumine maakoores: 950 g/t Sulamistemperatuur: 219,6 oC Keemistemperatuur: 188,1 oC Tihedus: 1,516 g/cm3 (keemistemperatuuril) LEVIMUS, AVASTAMINE, SAAMINE Levinuim halogeen maakoores, üldse 13. kohal. Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. Tähtsamad mineraalid fluoriit (sulapagu) CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F.
levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Hõbe: ...on keemiline element järjenumbriga 47, metall. Stabiilseid isotoope on hõbedal kaks, nende massiarvud on 107 ja 109.Hõbe on väärismetall. Ta on tavatingimustes suhteliselt pehme metall, mis peegeldab hästi valgust. Tihedus on 10,5 g/cm³
Siirdemetallid Siirdemetallid Teisisõnu d-elemendid Perioodilisustabeli B-rühma metallid Kõvad metallid Kõrge sulamistemperatuur Värvus hõbevalgest terashallini Nt raud, vask, tsink Raud Tähtsaim siirdemetall 4.perioodi VIII B-rühmas Põhilised oksüdatsiooniastmed II ja III Suhteliselt õhuke metall Korrodeerumisel vees või niiskes keskonnas tekib raua pinnale kohev, poorne, punakaspruun roostekoht Kõrgemal temperatuuril raud põleb Organismis vajalik hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks Sulamistemperatuur 1 538 °C Vask Kaks stabiilset isotoopi
Polüeeterketoon (PEEK) on värvitu orgaaniline termoplast, mis on suurepäraste keemiliste ja mehaaniliste omadustega isegi kõrgetel temperatuuridel. See on väga vastupidav termolüüsi ja biolagunemise suhtes. Tihedus 1320 kg/ m3 Elastsusmoodul (E) 3.6 GPa Tõmbetugevus (σt) 90–100 MPa Sulamistemperatuur 343 °C Tänu PEEKi headele omadustele kasutatakse seda enamasti nõudlikes rakendustes nagu laagrites, kolbi juppides, pumpades, ventiilides ja elektrikaabli isolaatorina. PEEKi peetakse heaks biomaterjaliks, mida kasutatakse meditsiiniliste implantaatide loomisel. Kasutatakse ka rakendustes, kus on pidev kokkupuude kõrgete temperatuuridega. https://www.plasticsinsight.com/open-
1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal, molubdeen, kroom, vanaadium jt. 3) kesksulavad metallid ja sulamid, mille sulamistemperatuur jaab plii ja raua sulamistemperatuuride vahele (327 °C < Ts < 1539 °C). 1) vaarismetallid (noble metals). Nt. Hobe, kuld ja nn. plaatinametallid- roodium, pallaadium, plaatina jt.
IKT SEADMETES KASUTATAVAD MATERJALID Rasmus Roos JA NENDE OMADUSED VASK Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Sulamistemperatuur on 1083 °C eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m värvus varieerub punasest kuldkollaseni. NIKKEL Lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. sulamistemperatuur on 1455 °C KROOM Kroom on tähelepanuväärne oma magnetiliste omaduste poolest. See on ainus
Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemistemperatuur: 110.6 °C Sulamistemperatuur: -93 °C Lahustub vees halvasti Värvitu Iseloomuliku aromaatse lõhnaga Kergesti süttiv Butanool Teised nimetused: Butaan-1-ool, butüülalkohol, n-butanool Aineklass: lahusti ja orgaaniline alifaatne alkohol Keemiline valem: C4H10O Kasutatakse värvide, lakkide ja lahustite koostisainena; floteerimisreagendina Butanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 74.12 g/mol Tihedus: 0.81 g/cm3 Keemistemperatuur: 118 °C
Akaroid annab vähese läikega kihi. Kasutatakse piirituslakkides koos sellakiga. Bensoe (viirukivaik) Värvitud ja kollakad korrapäratu kujuga tükid. Lahustuvad piirituses ja teistes lahustajates. Tarvitatakse piirituspolituurides ja polituurlakkides. Dammar Teatud lehtpuust saadav vaik. Tarvitatakse värvitut, klaasiläikega, tükkidena müüdavat dammari sorti. Käesoojuses dammar muutub kleepuvaks. Dammarit kasutatakse vesiselge värvusega õlilakkide ja nitrolakkide valmistamiseks. Sulamistemperatuur 120 - 200 °C. Elemi Erilise, tärpentinõli lõhnaga vaik. Tarvitatakse piirituslakkides pehmendajana - hoiab laki kihi elastsena. Kampol Saadakse männivaigust peale tärpentini väljautamist. Moodustab vähese vastupidavusega kihi. Sulamistemperatuur on 100 - 130°C. Kopaal Kopaalvaik on tekkinud aastatuhandeid maa sees lebanud okaspuude vaigust. Kopaalvaiku kasutatakse õli ja piirituslakkides. Kuulub kõvade vaikude hulka. Sulamistemperatuur 180 - 200°C. Mastiks
ALKEENID JA ALKÜÜNID Propeen Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Keemistemperatuur on -47,6 C Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemiline valem on C3H6 Eteen Eteen on normaaltingimusel värvitu gaas. See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen
Keemiline side Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel, koosneb ioonidest. Ioonvõre omadused Kõrge sulamistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed
SULAMINE JA TAHKESTUMINE Sass Kaarama Avinurme Keskkool 10. klass SULAMINE · Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. · Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia . SULAMISTEMPERATUUR · Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. · Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. VALEM kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg SULAMISE GRAAFIK TAHKESTUMISE GRAAFIK AMORFSE AINE SULAMIS GRAAFIK KOKKUVÕTTEKS · Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks.
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse.
elektrit,vees mittelahustuv, veega eelmaldamiseks, rasvade reageerimisel võrreldes madalam ja vaikude klooriga; sulamistemperatuur, kõrgem lahustamiseks, looduses ei esine keemistemperatuur Tulekustutusvahendites, külmutusseadmetes Diklorometaan CHCl Metüleenkloriid Värvitu, kergelt magus lõhn, Mürgine, vähki Puhastusvahendina,
Tänapäeva automaatfotoaparaat Materjalide füüsikalised omadused Tihedus Sulamistemperatuur Korrosioonikindlus Tihedus Sulamistemperatuur Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Temperatuuri, mil materjal läheb üle
Terase legeerivad elemendid Koobalt 27 Omadustelt on koobalt metall. Tema tihedus normaaltingimustel on Co 8,9g/cm3 ja sulamistemperatuur 1495 °C. Koobalt keeb temperatuuril 58,9332 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Rakendatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate tootmisel. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (näit trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist.
Kroom ( Cr ) Molübdeen ( Mo ) Volfam ( W ) Kroom · Esineb looduses nelja isotoobina · Aatomnumber : 24 · Aatommass : 51,996 · Tihedus : 7,14 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1900 °C · Keemistemperatuur 2690 °C · Kroom on küllalt aktiivne metall. · Kroom reageerb kergesti lahjendatud hapetega. · Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. · tähtsamad ühendid : Kroom(III)oksiid, Kroom(VI)oksiid, Kroom(VI)hape, Kroom(IV)oksiid · Kroom stimuleerib insuliini toimet, osaleb süsivesikute ainevahetuses ning reguleerib vere suhkrutaset lisaks osaleb kilpnäärme talituses.
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsulamitest enim kasutatakse alumiiniumsulameid
Karol Pakkas ET11 3 Terase legeerivat elementi 1) Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroomi lisamine terasele tõstab tema läbikarastuvust, kõvadust ja tugevust. Samuti annab kroom terasele läikiva pinna mis omakorda on hea korrosiooni vastu. Kroomi kasutatakse paljude asjade valmistamiseks, noad, potid, pannid, kraanikausid, nõudepesumasinad jne. Kroomi kaustatakse, sest ta on silmapaistev, lihtne puhastada ja vastupidav. 2)Vask Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65
Tahkised Mis on tahkis? Tahke aine, millel on kristallstruktuur. Soojusliikumine toimub osakeste võnkumise näol. Võnkeamplituud Molekulidevahelisest kaugusest ~10%. Temperatuuri tõstes suureneb ja lõpuks hakkab kristallstruktuur lagunema s.o aine sulamistemperatuur. Amorfsed ained Tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Klaas, plastmass, pigi. Puudub sulamistemperatuur. Voolavad raskusjõu mõjul. Molekulide paiknemine Terve ainekogus sama süsteemi järgi monokristall. Ainekogus koosneb paljudest monokristallidest polükristall. Anisotroopia Molekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast. Ülekandenähtused Difusioon ühed monokristallid tungivad teiste vahele. Soojusjuhtivus võnkumisenergia antakse edasi. Sisehõõre amorfsete ainete puhul. Tänan kuulamast!
Terase legeerivad elemendid 1. Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Nоrmааltingimustеl on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroom laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenеmisega, kuni fеrriit muutub stаbiilseks kogu temperatuurivahemikus. Cr tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Kroom moodustab terases karbiide, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element takistab austeniiditera kasvu
Tavalisandid on Räni(Si), Mangaan(Mn), Väävel(S), Süsinik(C) ja Fosfor(P). Juhulisandid on Lämmastik(N), Hapnik(O) ja Vesinik(H). Legeerivad elemendid on Kroom(Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si), Nikkel(Ni), Nioobium(Nb), Tantaal(Ta), Titaan(Ti), Vanaadium(V), Vask(Cu) ja Volfram(W). Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihedus on 6120kg/m³ sulamistemperatuur on 1887 ºC keemistemperatuur on 3309 ºC Vanaadium suurendab terase kõvadust, tugevust ning kuumus- ja kulumiskindlust. Vanaadiumi- sulamist valmistatakse reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketerasid ning tööriistu. Eriti palju kasutatakse kroomi ja vanaadiumi sulamit mutrivõtmete valmistamisel. 2 KROOM Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr
Auto ehituses kasutatavad sulamid Vask ja selle sulamid Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Pronks on vase sulam, tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Alumiiniumpronks on sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks on sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi
Terase legeerivad elemendid 1. Mangaan Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55.Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust, soodustab austeniitstruktuuri teket. Kulumiskindlates terastes ca 13%
räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatud protsent legeerivaid elemente nagu näiteks kroomi, niklit, mangaani. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%), keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kulumiskindlates terastes leidub mangaani umbes 13%. Teda kasutatakse ka: raudteerööbastes, tööriistad, kirved (sulamina), seifid, adrad (ühendina); patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena)
10a klass 2009a. Sulam on kahe või enama metalli või mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Sulatamisel lisatakse sulanud metallile ühte või mitut metalli, mis segunevad ja reageerivad omavahel. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuur on suur. Sulami tekkimisel võib esineda mitmesuguseid olukordi. Sulam kujutab endast erinevate metallide kristallide mehaanilist segu. Näiteks plii ja tina sulam, koodiumi ja vismuti sulam. Sel puhul on sulami omadused vahepealsete lähtemetallide omadusteda võrreldav. Sulami sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel. Sulam kujutab endast tahket ehk tardlahust. Nii nagu vedelate lahuste puhul on lahustunud aine jaotanud ühtlaselt lahustis, võib
legeerivaid aineid, et teras saavutaks vajalikud omadused. Enim levinud legeerivaid elemente, mida terase sulameis kasutatakse, on kokku umbes kümmekond. Alljärgnevalt on välja toodud kolme –kroomi, koobalti ja vanaadiumi omadused ja legeermise saadused. Kroom on kõva valge läikiv metall, mille leiab Mendelejevi tabelis 24. kohalt. Tavalisel toatemperatuuril on kroom üsna vastupidav õhu ja vee suhtes. Kroomi sulamistemperatuur on 1800˚ C ning erikaal 7,14. Kroom lahustub lahjendatud väävel- ja soolhappes, eraldades vesinikku. Külmas lämmastikhappes aga kroom ei lahustu ja muutub lämmastikhappega töötlemisel passiivseks nagu alumiiniumgi. Kroomi kasutatakse terases selleks, et anda talle kõvadust ja vastupidavust, viskoossust ja korrosioonikindlust. Terased, mis sisalduvad 1-2% kroomi, on väga kõvad ja vastupidavad. Sellise kroomi sisaldusega teraseid
Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada. Joodised Joodisteks nimetatakse värvilisi metalle ja sulameid, mida kasutatakse jootmisega ühendavate detailide vahelise monoliitse joote- õmbluse saamiseks. Joodisel on sulas olekus omadus märjata metallide pindu ja tungida joodetavate detailide vahelisse lõtku, tekitades peale tardumist tugeva ühenduse. Joodised peavad vastama järgmistele nõuetele: nende sulamistemperatuur peab olema 60-100`C madalam joodetava metalli sulamistemperatuurist. 4 nad peavad sulas olekus hästi märgama joodetavaid metalle ja omama hea vedelvoolavuse joodetavate metallide vahelise lõtku täitmiseks. nad peavad tagama liitetugevuse, mis on lähedane ühendavate metallide liitetugevusele. nad ei tohi eraldada mürgiseid gaase ega mõjutada keemiliselt joodetavaid detaile.
Leelismetallid kui aktiivseimad metallid loovutavad kergesti aatomi väliselt kihilt ainsa elektroni. Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium, tseesium, frantsium. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid.
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik ning teine mingi muu aine. Oksiidi molekulis puudub hapnikuaatomite vahel keemiline side. On olemas metallioksiidid ja mittemetallioksiidid. Kaltsiumoksiid Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2572 C° ja keemistemperatuur 2850 C°. Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Ta on kristalne. Normaaltingimustel on ta tahke. Molaarmass on 56,08 g/mol. Lahustub hästi vees ja on lõhnatu. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta võib ärritada nahka ja tekitada sügavaid haavandeid. Suurtes kogustes sissesöömisel võib olla surmav. Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase, magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite,
annaabi.ee 
