Suhtlemisreeglid. Taavi Kanter K-12A 1. Kuula teine inimene lõpuni ära. 2. Austa enda ja ka teiste aega. 3. Hoidu tegemast teiste inimeste kohta lõplikke järeldusi 4. Õpi naeratama 5. Ära teeskle huvi teise inimese vastu. 6. Valeta vähem. 7. Ära kritiseeri inimese isiksust, vaid tema teguviisi. 8. Kiida kõigi ees ja laida nelja silma all. 9. Kui on karistatud, siis on ka andestatud. 10. Õpi andeks paluma. 11. Ära tegutse esmavihas. 12. Austa teise inimese isiklikku füüsilist ja vaimset ruumi. 13. Õpi ,,ei" ütlema. 14. Püüa teises inimeses leida midagi, mis teid ühendab, mitte eristab. 15. Ära püüagi olla üliinimene. 16. Hoia sõpru ja austa vaenlasi. 17. Räägi oma emakeeles. 18. Oska vaikida. 19. Karda poolikuid lahendusi, aga mitte konflikte. 20. Oska alluda ja juhtida. 21. Päevas täita kümme rolli, harva mängida võid lolli. ...
mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhtete moodustamine ja areng. Suhtlemise iseärasused pedagoogilises kontekstis. Õpetaja suhtlemise klassis võib jagada 3 kategooriasse: 1) Õppimisega seonduv kõne – aine seletamine, küsitlemine.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad,
vaheline suhtlemine" Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete reguleerimine. Üks inimese põhivajadustest Emotsionaalsete seisundite, mõtete, tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune vahendamine jne.jne.jne Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav? Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja õppida? Mida rohkem suhteid seda parem? Suheldes ületame üksinduse? Suhtlemine on meile tähtis teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilti) Suhtlemisel võtame üle mitmesuguseid rolle ja sotsiaalseid kohustusi Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot
J.Ruskin "Parem auga kaotada, kui alatult võita!" Kehtestamise hind konstruktiivne kehtestamine võib tuua kaasa töökoha kaotuse; olla kehtestav tähendab riskida lahkarvamuste ilmsikstulekuga; suhetes kergesti haavatav jne Enesekehtestav inimene valib ise kuidas oma elu elab ja laseb ka teistel oma elu elada "Ei" ja "Jah" võrdsed vastused Temal on probleem Probleemi pole Minul on probleem Närviminemise kulg nende ületamine Suhtlemine on erisuguste suhtlemisviiside integreeritud protsess, mis sisaldab valikuvabaduslikku tegevust või emotsioone, kindlustamaks kehtestavust. Suhtlemisprotsessi 4 astet 1. Informatsioon, mida soovitakse öelda. 2. Informatsioon, mida tegelikult öeldakse. 3. Informatsioon, mida kuuldakse. 4. Informatsioon, mida kuulaja interpreteerib oma arusaamise järgi. Iga astme vahel võivad tekkida suhtlemisbarjäärid ehk MÜRA.... Müra allikad:
sellega ka äärmusese. Mul on üks tuttav, kunagi käis suhtlemise koolitusel. Nüüd käib asi temaga umbes niimoodi, et kui ma ütlen talle, et palun pane see laptop kinni. Siis ta vastab, et kas sa mõtled seda laptopi, mis asub õpetaja laual. Seda ikka. Kas ma pean ainult kaane sulgema või pean ma päris kinni panema? Ja nii lõpmatult. Ärge minge nende tehnikatega liiale! Peegeldamise koha pealt ültes Mark, et ma ajasin ta päris segadusse. Ehk Marki jaoks muutus suhtlemine raskeks. Tegelikult me kasutame neid tehnikaid täiesti alateadlikult kogu aeg. Kaja. Mida sa tegid nädalavahetusel? Sporti tegin. Sportisid? Mis sporti sa tegid? Jooksin. Jooksid? Pikka maad? Ei, lühikest. Lühikest? Kas sul oli tunne, et ma sind kuulasin? Panite tähele, mis ma tegin? Ma kordasin kogu aeg. Ja kui ma oleks seda niisama jutu käigus teinud, enne kui teie tähelepanu sellele juhtinud, et see on tehnika, siis oleks see tundunud täiesti loomulik. Paus.
veel rahamured, liigne piiramine, inimese muutmine, ei räägita enam nii palju olulistest asjadest jne. Neid erinevaid faktoreid võibki loendama jääda. Mina leian, et kui truudust on kuritarvitatud, siis ei olegi enam mingit pääseteed. Võib ju proovida, aga samas hinge jääb igaveseks arm. Paljudele meestele ei meeldi kui naine hakkab liialt piirama või muutma. Ei saa muuta inimest kellekski, kes ta ei ole, ega hakka kunagi olema. Lisaks ajapikku unustatakse suhtlemine. Ma mõtlen selle all rääkimist tõsisest südamel olevatest asjadest, kaob igasugune lähedus ja nii ilmselgelt saab algust lahku kasvamine. Tuleb välja, et väga raske on hoida seda, mis on tähtis. Tuleb teha ohvreid ja palju kompromisse, et suudaks terve elu koos elada. Mõnedel paaridel tuleb see kergemalt, kui teistel, kuid see ei tähenda, et nad ei pingutaks. Alati peab näitama, et hoolid ja armastad.
Kontakti loomine Kontakti loomiseks on erinevaid viise. Et seda teha hästi ja luua inimesele positiivne esmamulje tuleb osata iseend kontrollida ja tunda. Kontakti loomine jaguneb väga mitmeks: 1. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Kontakti loomiseks kasutatakse silmsidet, lahket näoilmet, korrektset kehahoiakut ja valitakse suhtlemiseks sobiv vahemaa. 2. Verbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Ostja poole võib pöörduda sõnadega "Tere! Teie soov palun?", "Tere! Saan ma teid aidata?". Tervitamise otstarbekus sõltub kaupluse tüübist ja ostjatest. Müüja rollis ei pruugi rangelt järgida arusaama, et esimesena tervitab ruumi siseneja. 3. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kauba müümisel. Kauba müümisel on vajalikud vahendid, millega näidatakse ostja ärakuulamist (peamiselt silmside, pealiigutused, näoilmed ja kehahoiak). Suure tähtsuse omandavad mitmesugused kauba demonstreerimise liigutused. Kaupa on kasulik demons...
Suhtlemisoskus Maarja Vladimirova 2012 Mis on suhtlemisoskus ? Oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd. Milleks on suhtlemisoskust vaja? * Teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks * Me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast * Eluliste eesmärkide saavutamisel *Võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, austatakse ja usaldatakse. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus jne... Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääleto...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks,
elevust, kuid ei vii siiski kultuuri muutumiseni. Seega tuleb varem või hiljem kohaneda ikkagi tulijal endal. Vastuvõtjamaa võib talle kohanemise kergeks teha – kui tegemist on võõraid salliva kultuuriga-, või siis selle raskeks teha – kui tegemist on kultuuriga, kus võõraid ei sallita. 3.2 Suhtlemistõkked Kui juht ja sekretär või ainult üks neist kohtuvad oma välispartneritega, siis peavad nad arvestama ka sellega, et suhtlemine ei pruugi sujuda. Selleks, et teada kuidas suhtlemistõkkeid ületada, peab neid kõigepealt tundma. LaRay Barna on üksikasjalikult tegelenud sellega kuidas eristada vaatlemist ja tõlgendamist kultuuridevahelises suhtlemises. Järgnevalt on Hofstede ja Pedersen (2004, lk 40) ära toonud viis valdkonda, mis võivad osutuda takistuseks. Et neid tõkkeid ületada, oodatakse tõlgendamisega seni kuni on piisavalt teavet teise kultuuri kohta
Situatsiooni lahendamine Teine võimalus Juhtumi kirjeldus Mart töötab ettevõttes OÜ Rentnik juba kümme aastat. Ta oli kunagi töötu ning sattus kokku ühe oma vana klassivennaga, kes oli parasjagu asutanud ehitustööriistu rentiva firma. Vana klassivend Juhan oli samal ajal ka ettevõtte juht ning tegi endisele turvamehele Mardile heateo, võttes ta ametisse teenindusmehena. Tänaseks on üle kümne aasta tegutsenud ettevõte kasvanud Eestis oma valdkonnas üheks suuremaks ning toodab korralikku käivet ja kasumit. Mardi vana klassivend on saanud väga jõukaks. Ka Mart elab hästi ta palk on mitmekordistunud ja aeg-ajalt on võimalik saada ka korralikku tulemustasu. Mart nägi esialgu suurt vaeva, et õppida tundma valdkonda ning avastada enda jaoks töötavad müüginipid ta on ettevõtte parim müügi/teenindusmees. Mart tegutseb sisuliselt üksi tema peal on kallima ja olulisema tootegrupi seadmete rent kõik kliendi...
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust
KEHAKEEL Zestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid zeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi infor...
Kuidas te kipute suhtlema teiste inimestega, kui teil on erinevad seisukohad? Tänapäeval igaüks saab kokku puuta arusaamatusega. Selles olukorras, ma proovin alati kompromissi leida. Minu arvates, konflikte vältimine on selle probleemi parem lahendus. Millest lähtudes te kujundate oma seisukohta? Miks? On niisugused olukorrad, kui oma arvamuse kujundamine on väga oluline. Inimeste seisukoht on isikupärane aine ja igal inimesel võib olla oma hinnang. Lisaks, me elame vabas riigis, kus kodanikel on õigus oma seisukohta valdada. Miks on tähtis oma õigusi teada? Iga allaheitlik kodanik peab oma riigi õigusi hästi teadma. Kui inimene saab aru konstitutsioonist, siis tema elu on kergem ja temal on vähem võimalusi seadust rikkuma. Mida tähendab mõiste "olla kodanik"? Esiteks, kodanik peab olema seaduskuulekas. Teiseks, kodanik peab teadma oma riigi ajalu...
Tundub, nagu neil oleks nii palju öelda, samas ei ütle nad otseselt midagi tähtsat, mis kellegile kasulik või huvitav oleks. Sellest tulenevalt pole neil aega ka teisi inimesi kuulata. „Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. (...) Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased.“ (McKay, Davis, Fanning 1995) Seetõttu ei suhtuta neisse just kõige paremini. Ka mina hoian sellistest inimestest parema meelega veidi eemale, kuna selline suhtlemine on minu jaoks vaimselt lausa kurnav. Vaikimine ei ole samas aga kindlasti ainuõige ja ülim lahendus kõigele. Pigem on see kunst, mida tuleb õppida õigel ajal ja õiges kohas kasutama. Näiteks on öelnud Niiberg (2011), „vaikides võib jätta endast targa ja aruka mulje.“ Mis on tõsi, kui inimesel midagi öelda ei ole, siis on enamasti parem üldse vaikida. Samas, vestlustes või olukordades, mille eesmärk ongi oma arvamust ja
ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtlemine on informatsiooni vahetus, kuid mitte ainult. Suhtlemise kestel
SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale. Sellised inimesed peletavad endast eemale ka teisi inimesi. Kuulamine on praegu väga tähtis ja aktuaalne teema. Kuna noored inimesed veedavad järjest rohkem aega sotsiaalvõrgustikes, ei oska nad enam õigesti suhelda ega ka mitte teist inimest kuulata. Ilma kuulamisoskuseta võib jääda väga palju olulist informatsiooni saamata ning inimesed ei pruugi märgata lähenevaid probleeme. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste in...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
docstxt/15117081252765.txt
tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda selliste inimestega kes saavad sellest aru, ei lähe vihaseks ja oskavad vastata samaga. Elu ei ole alati roosiline ja ette on tulnud sellised momente kus olin teadlikult olnud sarkastiline, teades, et see aitab mul oma eesmärki saavutada. Üliharva, aga on juhtunud. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga väljaöeldud sõna pärast. Tihtipeale olen uute inimestega suheldes kinnine ja tagasihoidlik. Mõndade inimestega suheldes jääbki see tagasihoidlikkus kumama, kuid mõndade inimestega koosolles kaob see aja möödudes. Inimestega suheldes püüan alati olla positiivne. Positiivne mõtlemine on minu jaoks väga oluline osa igapäeva elust. Arvan, et inimene kel on hea enesetunne, tekitab ka teistel juuresolijatel hea enesetunde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
