Meteoroloogia ajalugu Eestis ja solaarkonstaniks. eeldust: 1) atmosfäär loetakse atmosfääri täiendavad kasvuhoonegaaside mujal: Ilmavaatlusi hakati Eestis Solaarkliima Nim. Päikese kiirguse kokkusurumatuks, 2) atmosfääri tihedus kogused, mis suurendavad tegema juba 18. sajandi lõpul. teoreetilist jaotust atmosfääri ülemisel piiril.
iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon Esmased kliimatekketegurid: · päikesekiirgus, Maa kaugus Päikesest,Maa telje kallakus; · Maa kuju, maismaa ja mera jaotus, aluspind (suured mäeahelikud ja tasandikud); · atmosfääri üldine tsirkulatsioon Teisased (geograafilised) kliimatekketegurid: reljeef, veekogud, taimkate, mullastik, lumi jne. Inimmõju 5. Mis on solaarkonstant, solaarkliima? Kirjeldage lühidalt, mida iseloomustab ja millest sõltub solaarkliima. Solaarkonstant on Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel (149.600.000 km) Tähistatakse I 0*Täpset väärtust pole siiani. Solaarkonstant on päikesekiirguse voog atmosfääri ülapiiril kiirtega ristiolevale pinnale
paljudel klimatoloogiliste ja keskkonnaalaste küsimuste lahendamisel. Kiirguskliima 1. mida mõistetakse solaarkliimana? Päikese kiirgusenergia hulk, mis jõuaks aluspinnale atmosfääri puudumise korral, võimaldab arvutada temperatuure, mis esineksid sel juhul ühtlasel aluspinnal. Niisugusel tingimustel saadud t nim solaartemperatuuriks, sellist päikesekiirguse ja solaartemperatuuride režiimi aga solaarkliimaks. 2. millist kliima karakteristikut arvutatakse solaarkliima põhivalemi järgi? solaarkliimat iseloomustavat kiirguse hulka, mis langeb ühe päeva jooksul 1 cm2 suurusele horisontaalpinnale. 3. millised on päikesekiirguse aastase käigu olulisemad seaduspärasused atmosfääri ülemisel piiril? 4. millised tegurid määravad valgustingimused vaadeldaval asukohal? Valgustingimused kujunevad päikese otsese, hajusa ja aluspinnalt peegeldunud kiirguse koosmõjul.