Sisearhitekt Mis töö see on? Sisearhitekt (sisekujundaja) on loominguline töötaja, kelle töö eesmärk on luua nii ruumi kasutusotstarvet kui ka hoonete ehitustehnilisi võimalusi arvestav esteetiliselt terviklik interjöör. On suur erinevus, kas sisustad kauplust või eramut. Sisearhitekt peab leidma sobiva lahenduse, järgides tellija soove, tervisekaitse- ja tuleohutusnõudeid, keskkondlikke ning ehituslikke võimalusi. Sisearhitekt selgitab kõigepealt välja tellija võimalused, soovid ja eelistused ning joonestab neid arvesse võttes projekti. Ta kujundab sobiva ruumipaigutuse ning valib sisustusmaterjalid, värvid ja sisustuselemendid (valgustuse, mööbli). Ta käib koos tellijaga kauplustes sisustuselemente valimas ja kujundataval objektil töö valmimist jälgimas
Sisearhitektuuri eriala on põnev väljakutse Kes pole juba lapsest saati unistanud oma tuba ümber kujundada nii, nagu ta ise tahab? Tänapäeval on olemas selline amet, sisearhitekt, mis võimaldab seda teha nii enda kui ka teiste inimeste toas. Minule endale meeldib ka just see amet selle tõttu, et ma saan enda silma järgi sisustada tube. Sisearhitekti ülesanne on kujundada ruumi kõige otstarbekamalt ja muuta see terviklikuks. Ta peab leidma sobiva lahenduse arvestades erinevaid tegureid tellija soove, tervisekaitse- ja tuleohutusnõudeid, keskkondlikke ja ehituslikke võimalusi. Kõigepealt võtab
KES ON ARHITEKT JA KUIDAS ARHITEKTIKS SAADA Raahel Pärtel Kes on arhitekt? Arhitektid on loomingulised töötajad, kes mõtlevad välja ja projekteerivad maju ja muid ehitisi, aitavad koostada linnaplaane ning haljastusi - loovad nn. ehitatud keskkonda. Kes on arhitekt? Arhitekt on loominguline töötaja Arhitekti elukutse on prestiizikas Arhitekti töö on vaheldusrikas Arhitektil peab lisaks kunstiandele olema ka ka tehnilist taipu Arhitekti töö on koostöö tellija ja ehitajaga Arhitekti põhiülesanded ehitiste projekteerimine, tööjooniste tegemine interjööri kujundamine ja tööjooniste tegemine linnapiirkondade ja maa-alade arengu kujundamine järelvalve projektist kinnipidamise tagamiseks normdokumentatsiooni kooskõlastamine. Arhitektuuri alaliigid Volitatud arhitekt võimeline tagama kõik ehitise tingimused Arhitektuuri konservaator tegeleb objekti ülevaatusega Sisearhitekt - eesmärk on luua esteetil...
ehitusfüüsika, energiatõhusus ja sisekliima, ehitusökonoomika, geodeesia. Kes õpetavad? Arhitektuuriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Johannes Pello, Linda Madalik, Ülo Amor, Dago Antov, Valdo Suurkask, sotsioloog Katrin Paadam jt. Õppekeskkond 5-aastases õppes toimub õpe päevases vormis. Magistriõppes toimub õppetöö pealelõunati ja õhtupoole, osade valikainete puhul ka sessiooniti. Doktoriõpe toimub sessiooniti. Magistriõpet on
Käisin 11. mail Kuressaare Raegaleriis vaatamas Aet Maasiku mälestusnäitust. Näitus on koostatud Maasiku tütre Anna-Liisa Pärdi poolt ja koosneb Aet Maasiku poolt aastatel 1962- 2012 valminud eskiisidest ning akvarellidest. Tööde esmakordne esitlus oli Tallinnas Mustpeade Majas 2014. aasta veebruaris. Raegaleriis saab näitust vaatamas käia 9. mai-11. Juuni. Aet Maasik sündis 8. juulil 1941. aastal Tallinnas ning suri 20. augustil 2013. aastal. Kunstnik oli eesti sisearhitekt. Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna 22. Keskkooli ja aastal 1965 sisearhitektina. Ta töötas aastatel 1966–1969 "Eesti Projektis" ,aastatel 1969–1977 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses, aastatel 1978–1985 "EKE Projektis", aastatel 1985–1992 "Eesti Ehitusmälestistes" ja aastast 1992 aktsiaseltsis "Vana Tallinn". Ta oli aastast 1973 Eesti Arhitektide Liidu liige ja aastast 1990 Eesti Sisearhitektide Liidu liige.
TAGASITULEK" Esimene varabaroki arhitekt Prantsusmaal oli Francois Mansart teda iseloomustavad kürged katused, eraldi osadel eraldi katused, temal pärineb mõiste mansartkorrus katuse alla paigutatud lisakorrus. Suured muutused kunstis tekkisid Loius XIV võimule tulekuga LOUVRE'I LOSS arhitekt Claude Perrault, fassaad kolmekorruseline, alumine korrus lihtne, toetuvad üle kahe korruse paarissambad pidulik ja rahulik. VERSAILLES' LOSS arhitekt Jules Hardouin Mansart, sisearhitekt Charles Le Brun, pargi arhitekt Andre Le Notre Lossi kogupikkus 580m, põhihoonest lähtuvad 3 tiiba, marmorõu, üle 2000 ruumi, keskne kuninga magamistuba, kauneim ruum peegligalerii, galerii otstes 2 salongi kuningale ja kuningannale, tähtsad ruumid kaunistatud värvilise marmori, valgete ja kullatud reljeefidega, seina ja laemaalidega. Park reeglipärase pargi täiuslik näide, põhimõte: ilu tuleb luua loodust täiendades
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle ...
väljaarendaja (ehitise iga osa eraldi kõrge katuse all), mansartkorrus, palju losse Louvre'i jõeorus, pani aluse hotellitüüpi majadele. Le Vau: võttis kasutusele uue lossi põhitüübi (peahoone, millest eendusid 2 külgtiiba), Prantsuse Instituudi hoone Pariisis. Perrault: Louvre'i idafassaad (Louvre'i kolonnaad), mille järgi kujundati paljud (riigi) esindushooned erinevates maades. Versailles' lossi ehitus Louis XIV ajal, kõrgbarokk, põhitööd viib läbi Hardouin-Mansart, sisearhitekt Le Brun: Peeglite galerii; kujunes välja prantsuse aiaarhitektuur. Eestis nt. Kadrioru lossi ääres, peaallee, kiirtena kõrvalalleed, sageli geomeetriliselt pügatud puud ja põõsad, sümmeetrilised lillepeenrad, purskkaevud, skulptuurid. 18. saj. Ka Narvas arenes see hoogsalt lihtsate, kuid oma raidportaalide, äklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvate kaupmehemajade näol. Inglismaa: Rangem klassitsistlikum suund. Londonis Püha Pauli katedraal. Venemaa: lülitus 18 saj
Heiki Vahar viiul Toomas Kõrvits (sündinud 24.Novembril 1945 Tallinnas) on eestimööblikunstnik ja laulja. Kõrvits lõpetas 1956. aastal Tallinna 22. Keskkooli (praeguse Tallinna Westholmi Gümnaasiumi) ja 1975. aastal ERKI ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast keskkooli lõpetamist töötas Toomas Kõrvits aastatel 19651970 Eesti Projektis; pärast ERKI lõpetamist sai temast mööblivabriku Standardmööblikunstnik. Alates 186. aastast on ta vabakutseline sisearhitekt. Toomas Kõrvits on paljude omal ajal kõrgelt hinnatud mööblikomplektideautor (näiteks kontorimööbel "Forte", tool "Gamma", puhkemööbel "Retro"). Tema tööd olid esil paljudel näitustel ja messidel. Toomas Kõrvits on Kukerpillide laulja ja kitarristalates ansambli loomisest 1972. aastal Valgetähe V klassi teenemärk Gunnar Graps Gunnar Graps oli populaarne eesti muusik, kes mängis mitmeid erinevaid muusikastiile, põhiliselt siiski rokki ja bluusi.
1940. aastal alustati sotsialistlikke ümber korraldustega, mis NSV Liit endaga kaasa tõi. Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja mad...
o 2005. aasta lõpul otsustas ülikool ehitada raamatukogule lähemate aastate jooksul uue maja. · 2006 o Mais kuulutati välja raamatukogu uue hoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss. Laekus 10 tööd. 21. juulil selgusid võitjad. Parimaks tunnistati võistlustöö "Ajupuu", mille autoriteks on arhitektuuribüroost Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitekt Hannelore Pihlak. Võitjatega sõlmis ülikool lepingu hoone projekteerimiseks. Projekteerimine algas oktoobris. o Infoosakonna juurde sisustati väike koolitusruum infootsingu õppuste ja muude ürituste läbiviimiseks. o Seoses Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS kasutuselevõtuga TTÜ-s kanti ETIS-esse üle TTÜ töötajate varasemaid publikatsioonikirjeid ja nõustati õppejõude/teadureid uuemate kirjete sisestamisel. Alates 1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
