Bioloogia KT vastused Miks (selgrootud) söövad? Et saada toitaineid ja energiat Mida süüakse? Surnud orgaanilisi aineid, taimeid, loomi nt ämlik sööb sääske. Eri toitumisviisid ja näited nende kohta. Filtreerijad nt käsnad ja karbid. Toiduallika pinnal või sees elamine . Mis on seedimine? Seedimine on toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeksi. Teada erinevaid seedimisviise (rakusisene, ühe avaga seedesüsteem ja kahe avaga seedesüsteem), osata neid kirjeldada ja tuua näiteid loomadest, kellel nii on. Rakusisene seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine- seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine- toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud
töötlema taimetoit probleeme · Tekkisid sotsiaalne tööjaotus, · Vegetarismiga kaasnevad tihti perekond, isiklik majapidamine äärmuslikkusesse kaldumised tervisele ohtlikud käitumishälbed 2 Õlle ja piima dieet Seedesüsteem ja seedimine · Õlu (Guinness) sisaldab · Seedimine etapiline suure hulga mineraale ja protsess mille käigus toidu vitamiine. Puuduvad aga struktuur lõhutakse ja C-vitamiin, kaltsium ning toitained muudetakse rasvad. Puuduva osa saab organismile kättesaadavaks täiendada piima ja · Fuktsioonid: mahlaga.
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid
Kui see on X kromosoom, siis XX kromosoom tähendab tüdrukut, kui see oli aga Y kromosoom, siis XY tähendab poissi. Lõplikuks soo määramiseks läheb veel kuid. 4. NÄDAL Munarakk jaguneb kaheks: emrüoks ja platsentaks, mis on lapsele eluks vajalik. Embrüo kaalub alla ühe grammi ning on mõne millimeetri pikkune. Embrüol on märgatavad kihid, millest arenevad välja spetsiaalsed osad lapse kehas: · Kõige sisemine kih´ist ehk endotermis areneb välja seedesüsteem: maks ja kopsud. · Keskmisest kihist ehk mesodermis arenevad süda, suguorganid, luud ja lihased. · Välimisest kihist ehk ektodermist arenevad lõpuks organid ja koed, sealhulgas ka närvisüsteem, juuksed, silmad ja nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. NÄDAL Praegu koosneb beebi süda kahest peenikesest kanalist, mida kutsutakse südametorudeks.
Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seedekanali eri osades, toit liigub ühes suunas, toit ei pea lõplikult olema seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Selgrootute hingamiselundid. Oska tuua näiteid Kehapinnaga- keha väike, väheaktiivsed (vihmauss, lameuss) Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku Lõpused- hingamispind palju suurem kui kehapind, maismaal hingamiseks ei kõlba (vähid, veeteod, krabid, peajalgsed)
Pehme suulagi, kõri, neel, ülemine söögitoru Kõne, neelamine Kaksipidine tuum Südame-vereringe-, hingamis- ja Parasümpaatilised seedesüsteem Nende süsteemide kontrollimine Uitnärvi selgmine motoorne tuum XI 11. paar n.accessorius, lisanärv Motoorsed Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas, trapetslihas Pea ja õlgede liigutused Kaksipidine tuum, kraniaalnärvi tuum XII 12. paar n.hypoglossus, keelealune närv Motoorsed Keelesisesed ja keelevälised lihased Keele liigutused Keelealuse närvi tuum
Ajalugu Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid eurooplased ei näinud neid enne aastat 1869. Aastal 1936 toodi Su Lin esimese elava pandana Hiinast välja. Toitumine Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Hiidpandal on eesjäsemetel pöidlataoline luine jätke (nn. kuues varvas), mille abil saab toitu haarata. Panda sööb istudes. Välimus Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub
Kõige suuremad muutused toimuvad 6.-11. nädalal. Selleks ajaks on kõik organid loodud, olenemata sellest, et loodeon vaid seitse sentimeetrit pikk. Nurisünnitus on kõige tõenäolisem kolme kuu jooksul. Kuueteistkümnendal nädalal alluvad loote liigutused peaaju tahtele. Aju hakkab saavutama täielikku kontrolli, tekib võime reageerida ärritustele, keerukad loote liigutused. Alles kaheksateistkümnendaks nädalaks on välja arenenud seedesüsteem, ning on ka tunda loote liigutusi. Kuuendal kuul on hakanud arenema meeled. Sellel kuul, kui laps sünnib, on võimalus ellu jääd. Kõige arenenum meel on kuulmine, ning loode on võimeline ema häält eristama. 90 protsenti ajast nad magavad. Päevas joovad pool liitrit lootevedelikku. Kahekümne kaheksandal nädalal hakkab peaaju tootma mälu, ning loode on emaüsas ümber pööranud. Kolmekümne kuuendaks nädalaks on beebi kõik luud pealepealuu tugevnenud. Ta on ümbes
Mesi, maisisiirup ja teised magusained on beebidele potentsiaalselt ohtlikud, sest beebi mittehappelised seedemahlad, inimese kehatemperatuur ja anaeroobne keskkond loovad ideaalsed tingimused botulismispooride kasvuks ja toksiinide produtseerimiseks. Botulismieosed on nende väheste bakterite seas, mis säilivad mees, aga nad on laialt levinud ka üldises keskkonnas. Kuigi need eosed on täiskasvanutele kahjutud (maohappesuse tõttu), pole beebi seedesüsteem piisavalt arenenud nende hävitamiseks. Seepärast soovitatakse lastele mitte anda magusaineid (sh mett) kuni nad on rinnast võõrutatud. Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad (suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C.
TERVIS JA TERVISLIK ELUVIIS TERVIS on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ). See on määratletud 1946 WHO ( Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ) poolt FÜÜSILINE TERVIS on seotud inimese kehaliste näitajatega e.kuidas keha töötab (näiteks seedesüsteem kaua seedib, kuidas jäägid eemalduvad jne.) Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne.
Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures. Koprofaagilised on ka jänesed ja närilised, kellel puudub hästiarenenud mäletsejate- sarnane seedesüsteem, et rohtu seedida. Saamaks toidust kätte rohkem aineid, söövad nad oma pehmed väljaheited uuesti sisse. 10. Gaasivahetuse üldprintsiip. Gaasivahetus on hapniku ja CO2 vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Gaasivahetuse mehhanismi aluseks on gaaside difusioon kontsentratsioonigradiendi suunas. Hapniku kasutamise võimalused sõltuvad eelkõige hapniku kontsentratsioonist keskkonnas organismi vahetus läheduses. 11
muutmine. Pandade tüvepikkus on 1,2 1,5 m , nende saba on umbes 12, 5 cm pikk ning Pandad kaaluvad 75 160 kg . Nad toetuvad lühikestele paksudele jalgadele , mille käpad on varustatud tugevate küünistega . Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks . TOITUMINE Bambus Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust , kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Bambus on kõrge kõrreline ja väga raskesti mälutav taim. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus suure panda hambad muutunud. Tema lõikehammaste kroonid on ümardunud ja purihammaste närimispind laienenud
e Söömine ja joomine *Suu ja hammaste seisund *Toidu ja *Perekondlikud traditsioonid *Kliima ja geograafiline asend *Vaegtoitumus *Neelamine joogi *Kultuuriline isikupära *Võimalused toidu hankimiseks / kasvatamiseks *Toidu ja jookide valik *Terve seedesüsteem hankimise ja *Religioossed soovitused/piirangud *Kodu kaugus kauplusest *Toidu ja joogi kvaliteet *Toitumus valmistamise *Transpordi kättesaadavus *Kas indiviid on füüsiliselt võimeline intellektuaaln toitu valmistama e suutlikkus
aeglustavaid kiudaineid (nt täisteraviljad). Aedviljade kasulikkus seisnebki selles, et need sisaldavad väheses koguses liht- ja suuremas osas liitsüsivesikuid ning nende koortes on üsna palju ka kiudaineid. Liitsüsivesikute hulka koosnevad kiudained jaotatakse omakorda vesilahustuvateks ( nt pektiin) ja vees lahustumatuteks (tselluloos, ligniin, hemitselluloos). Kiudainerikas toit seob vett, annab söömisel kiiresti täiskõhutunde ning kuna inimese seedesüsteem ei suuda neid täies mahus lõhustada, siis jääb organismil nendest energia kätte saamata. See asjaolu teeb kiudainerikkad toidud populaarseteks kaalulangetajatele. Kuid me kõik saame kiudainerikastest toitudest palju kasu, sest need aitavad kasulikult alandada glükoosi imendumise kiirust, vähendavad südame tööle ohtlikult kõrget verekolesterooli sisaldust ning aitavad väljutada seedimise käigus tekkivaid mürgiseid ühendeid (näiteks kui inimese toit on väga valgu- ja rasvarohke)
looduslikku aineringet, kus bakterid ei osaleks: + jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Koos seentega moodustavad laguahelaid. + oluline osa mulla kujundamisel + bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli) looduslikes ringetes. Bakteritel on tähtis roll teistes organismides: + inimese jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedesüsteem lagundada ei jõua + loomade jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada tselluloosi (taimtoidulised loomad) patogeensed bakterid võivad põhjustada tervisehäireid (nt hingamisteede haigused) Bakterid inimese igapäevases elus: Biotehnoloogia uurimisobjekt (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) toiduainete- ja farmaatsiatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, loomakasvatus, keskkonnakaitse, metallurgia, meditsiin.
· Suurenenud südame minutimaht, vatsakeste hüpertroofia südamepuudulikuse oht. · Enamasti keskmine kuni raske hüpertensioon (60%), tõusnud väljutusmaht, südame töö, tõusnud sümpaatiline aktiivsus. · Kaasuva OSA puhul võib esineda pulmonaarset hüpertensiooni, südamepuudulikkust. · 1,5x sagedamini esineb FA'd. · Tsirkuleeriva veremaht 45 mL/kg (norm 70 mL/kg). · 1/3 patsientidest patoloogiline EKG. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Seedesüsteem: · Mao tühjenemine pikenenud · Mao maht ja happesus tõusnud · Maksa (rasvunud) funktsioon häiritud ravimite metabolism muutunud. · Sagedamini gastroösofagaalset reflukshaigust aspiratsiooni oht. · Stresshaavandid sagedamini. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Eritus: · Glükoositolerants on vähenenud diabeedi risk suurem (insuliiniresistentsus) · Maovähenduslõikus -> neurohumoraalne seisund -> insuliinivajadus väheneb.
· Korrapäratus (juhuslikkus) versus korrapärasus (ennustatavus) · Entropia ja negentroopia · Energia puudus tööks (veekann ja köök) · Kasutame Päikese energiat läbi fotosünteesi loodud keemiliste ühendite valminud toidust korrapärasuse loomiseks ehk elutöö tegemiseks Keha - süsteemide süsteem · Närvirakk teeb oma tööd juhib organismi · Lihasrakk viib inimese sinna kuhu vaja (tavaliselt toidu juurde) · Seedesüsteem tegeleb toitlustamisega · Süda ja veresoonkond täidab transpordi ülesannet keha eri osade vahel · Kõik teevad oma tööd · Kõik kulutavad energiat! Energia + aine · Lisaks energiale vajab keha ainet · Keha "kulub" ja olemaolevate struktuuride taastamiseks on vaja "ehitusmateriali" · Keha areneb ja uute struktuuride tarbeks on vaja "ehitusmateriali" · Osa materiali saab keha "enda seest" rakud vahetavad omavahel ainet
tasakaal. Nälg ja janu tugev ja ebameeldib nälja- ja janutunne. Halb siis, kui keha annab meile näljatundest signaale tegeliku nälja puudumisel, varusid on küllaga, inimene läheb paksuks, samas ei sure nälga. 3. Füsioloogilised tegurid näljatunde tekkimisel: Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat. Väga olulised näljatunde tekkimisele on söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused. Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine. Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine inimene ei tea, millal söömist lõpetada, täiskõhutunnet ei teki. 4. Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon iseenda võimete, oskuse ja iseenese paremaks muutmine · Uudishimu soov rohkem teada · Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
See on väga toksiline ühend ja kui seda kiiresti ja efektiivselt tsirkulatsioonist ei eemaldata, mõjub ta kesknärvisüsteemile kahjustavalt. 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees Maks toodab paljusid olulisi verevalkusid, mis osalevad vere hüübimisel. Embrüonaalse arengu jooksul toodab maks ka punaliblesid, kuid pärast lapse sündi läheb see funktsioon taas üle luuüdile. 2.Kui maksa normaalne talitlus on häiritud ning selle võimalikud tagajärjed Kui seedesüsteem ei funktsioneeri korralikult, ei saa rakud jääkproduktide eemaldamiseks piisavalt toitaineid. Suured toidu molekulid, bakterid, seened, parasiidid, nende toksiinid ja jääkained satuvad otse vereringesse. Vere kaudu jõuavad need lõpuks aga maksa, kus too peab hakkama neid detoksifikeerima. Kui aga toimub pidev ja suures koguses toksiinide sissevool sooletraktist, siis saab maks sellest üleküllastatud ning ta ei suuda enam mürke
- lahksugulised - kehapinnal tundekarvakesed 15 PH rattakandjad cycliophora LEVIK: leitud vaid Norra homaari suistelt LIIKIDE ARV: 1 liik PALJUNEMINE: suguline ja suguta EHITUSE ERIPÄRAD: - ümmargune suuava ümbritsetud ripsmete pärjadega (ripsmeid kasutatakse toiduosakeste filtreerimiseks) - kehaehitus lihtne - u-kujuline seedesüsteem 16 PH kummarloomad entroprocta LEVIK: mereloomad, magevees 1 perekond LIIKIDE ARV: 150 liiki PALJUNEMINE: hermafrodiidid, pungudes EHITUSE ERIPÄRAD: - karika kujuga - bilateraalsümmeetrilised - väiksed - elavad üksi/ kolooniatena - keha kinnitub substraadile - sool u-kujuline - kombitsatel ripsmed ANATOOMIA JOONIS: PILT: 17 18 PH sammalloomad ectoprocta LEVIK: meres, magevees
3. Tasakaaluseisundi regulatsiooni teooria- esmatähtis on bioloogiliste vajaduste rahuldamine. vajadus->pinge->tegutsemine->tasakaalu taastumine Bioloogilised vajadused: 1) kaitsevad organismi 2) aitavad säilitada selle seesmist tasakaalu(homoöstaat)(N. inimene vajab oma kehale/ vaimule energiat, mida saab toiduga) Nälg ütleb, et vajame süüa u. 3-4x päevas(kui oleme u. 16h üleval) Näljatunnet põhjustab aju, seedesüsteem, toidu kogus, lõhn/maitse, söömisharjumused. Näljatunne ei pruugi energiavajadust täpselt kajastada-> suurem kehakaal viitab/ võib viidata , et on söödud rohkem kui vaja. -> võib viidata osalisele psühholoogileisele päritolule. Humanistlik lähenemine-(Maslon- vajaduse püramiid/hierarhia) 1. Füsioloogilsed vajadused 2. kaitsusvajadus 3. armastus- ja kuuluvusvajaus 4. tunnustusvajadus 5. eneseteostusvajadus
söögiandmist. Otse külmikust ei tohiks notsule siiski köögivilju anda, vaid tuleks lasta neil umbes 10 minutit toatemperatuuril soojeneda. Kasulik oleks loomakesele toitu anda iga päev samadel aegadel, nii tekib rutiin ja harjumus. Selle alla ei käi hein ja vesi, mis ei tohi otsa lõppeda. Esiteks peab teadma, et merisead on rangelt taimtoidulised loomad ja kõige loomse andmine on keelatud. Loomsed tooted on kõik piima- ja lihatooted. Merisea seedesüsteem ei suuda neid seedida ja see võib põhjustada ohtlikku kõhulahtisust. Toit peab alati olema värske ja puhas. Hallitanud, kopitanud, mädaplekkidega, taimehaiustega või lihtsalt vananenud toidu andmine on rangelt keelatud. Merisigadele ei tohi toiduks anda: teiste loomaliikide toitu ega maiuseid, inimese toitu ja maitsestatud toitu (sool, pipar jne.), magusaid asju (suhkrumandlid, sokolaad, kommid jne).
Lihatoit ei ole inimese loomulik toit. Teadlased ja naturalistid, nende hulgas ka Kui inimene tunneks naudingut, karates Charles Darwin, kes esitas evolutsiooniteooria, linnule kallale ja rebides hammastega on üksmeelel, et muistsed inimesed olid taimetoitlased (toitusid puuviljadest, tema sooja keha, imedes tema verd, siis juurviljadest ja pähklitest). võiks järeldada, et inimene on oma Inimese seedesüsteem, keha organite loomult kiskja. Tegelikkuses kutsub funktsioonid ja füsioloogia on lihatoiduliste sülje eritust esile aga näiteks mahlakas loomade omast absoluutselt erinevad. viinamari, millest ei ütle ära isegi täis Inimesed sarnanevad kõige rohkem loomadega, kes toituvad puuviljadest. kõhuga inimene, olles meelitatud selle me joome vett, tõmmates seda sisse, nagu ka mõnusast maitsest."
Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima või sooritama lühikesi hüppeid. Liikumist iseloomustab esikäppade väljapoolepööratus, mis teda karust selgelt eristab. TOITUMINE Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Panda sööb istudes. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Bambus õitseb väga lühikest aega, õitsemise järel aga taim kärbub. Panda aga vajab suurtes kogustes bambuselehti. Bambus on raskestiseeditav ning madala toiteväärtusega
töö on mingil viisil häiritud. Kui inimene teeb kindlaks kohad, kus tal akne esineb, siis on selle järgi väga hea kindlaks teha, mis organile peaks tähelepanu pöörama. (San-Jouz, 2005) Joonis 3 annab ülevaate, millisele näoosale organid vastavad. 8 ·Otsaesisega on seotud probleemid põie ja peensoolega. Sel juhul tarbitakse liigselt rasvast ning töödeldud toitu, mille tagajärjel on seedesüsteem aeglane ja ületöötanud. ·Kulmude vaheline ala on seotud maksaga ja näitab, et seedesüsteem on stressist üle- koormuses ning keha ei saa piisavalt puhkust. Tihti esineb siin aknet ka juhul, kui inimene on allergiline teatud toitudele nagu nisu või piimatooted või sööb liiga palju liha. ·Oimu ja kulmude juurde tekib akne neerudega seotud probleemide tõttu. Põhjustajateks võivad olla tubaka ja alkoholi tarbimine, halb lümfi tsirkulatsioon, liigne rasva tarbimine ning ka nõrk süda
osaleks: + jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Koos seentega moodustavad laguahelaid. + oluline osa mulla kujundamisel + bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide (süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli) looduslikes ringetes. Bakteritel on tähtis roll teistes organismides: + inimese jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedesüsteem lagundada ei jõua + loomade jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada tselluloosi (taimtoidulised loomad) patogeensed bakterid võivad põhjustada tervisehäireid (nt hingamisteede haigused) Inimene kasutab baktereid: Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja?toidulisand) Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust)
Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil keskkonnas paremini orienteeruda ja mõelda
Seedesüsteem – 2 küsimust ! 1.Suuõõs a. mis on pehme suulae aluseks? suulaeaponeuroos b. mis luud moodustavad kõvasuulae? palatum osseum (ülalõua processus palatinus, os palatinum lamina horizontalis) c. millised juhad avanevad plica sublingualise´l? ductus sublinguales minores millised juhad avanevad caruncula sublingualise’l? ductus sublingualis major, ductus submandibularis d. milline lihas tõmbab keelt taha üles? m. styloglossus taha alla? m. hyoglossus e. mis lihased tõstavad suulae - m. levator veli palatini, m. tensor veli palatini ! 2. Pharynx, neel a) nimeta neeluõõne osad ja nende ühendused keskkõrva-, nina-, suu- ja kõriõõnega osad: 1. pars nasalis (epipharynx) - keskkõrva ostium pharyngeum tubae auditivae, ninaõõnega choanae kaudu 2. pars oralis (mesopharynx) - suuõõnega isthmus faucium kaudu 3. pars laryngea (hypopharynx) - kõriõõnega aditus laryngis kaudu b) kas ringlihased paiknevad välja...
vereliblede tootmise, mis aitab paremini edasi areneda, kui ta juba sündinud on. 31.-33. nädal Loode on 40 sentimeetri pikkune ja kaalub 1,6 kilogrammi. Enamuse ajast ta magab ja näeb ka unenägusid. Ärkvel olles teeb ta nägusid, hingab, luksub, neelab, tambib jalgade- ja kätega emakaseina ning imeb pöialt. Beebi on võieline tajuma viit erinevat meelt tänu üksikute närvirakkude kiirele kasvamisele. Loode on võtnud sobiva poosi sünnituseks ehk keeranud pea allapoole. Koogu lapse seedesüsteem on valmis ning jääb ootama rinnapiimaga toitmist. Kopsudes hakkavad arenema õhutaskud. 33. nädalaks on loode 2 kilogrammi raske ning 45 sentimeetrit pikk. Loote immuunsus on piisavalt tugev, et suudab nõrgemate haiguste vastu võidelda. 34.-36. nädal Loote sõrmeküüned on saavutanud õige kuju ja kipuvad liiga pikaks kasvama. Beebi kogub kiires tempos rasva, olenemata, et lapse käed-jalad on suurelt välja arenenud juba
Mesi, maisisiirup ja teised magusained on beebidele potentsiaalselt ohtlikud, sest beebi mittehappelised seedemahlad, inimese kehatemperatuur ja anaeroobne keskkond loovad ideaalsed tingimused botulismispooride kasvuks ja toksiinide produtseerimiseks. Botulismieosed on nende väheste bakterite seas, mis säilivad mees, aga nad on laialt levinud ka üldises keskkonnas. Kuigi need eosed on täiskasvanutele kahjutud (maohappesuse tõttu), pole beebi seedesüsteem piisavalt arenenud nende hävitamiseks. Seepärast soovitatakse lastele mitte anda magusaineid (sh mett) kuni nad on rinnast võõrutatud. Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad (suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C.
Emakas peab leidma sellise koha, mis on võimalikult toitaineterikas, et saaks sinna kinnituda. Pesastumiskohta jõuab rakukogumiks blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toiimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. Perinataalne areng Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus - suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada
161. Keriloomade tähtsus: 1 reostunud veekogude puhastajad 2tähtis lüli toiduahelas toiduks vähkidele ja kalamaimudele (Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund ripsmetega keerlev "ratas" 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale. 169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ;
161. Keriloomade tähtsus: 1 reostunud veekogude puhastajad 2tähtis lüli toiduahelas toiduks vähkidele ja kalamaimudele (Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund ripsmetega keerlev "ratas" 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale. 169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ;
rohelised lehtviljad, paprika. Head on kapsalised ehk valge peakapsas, punane kapsas, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, lehtkapsas ja nuikapsas. Kasuks tulevad ka redised, kaalikas, naeris, spargel ja laugulised (sibul, punane sibul, küüslauk). Köögiviljadest, puuviljadest, täisteraviljadest ja kaunviljadest saame ka piisavas koguses kiudained, mis on üliolulised seedesüsteemi paremaks toimimiseks ning ühtlasi toiduks headele bakteritele. Seedesüsteem vajab puhastumiseks mitmeid olulisi mineraalaineid, vitamiine ja aminohappeid ning nende piisav olemasolu toidus on väga oluline, et keha puhastusprotsess toimiks tõrgeteta. Puhastumise ettevõtmisel peab kindlustama selle, et keha suudaks jääkaineid efektiivselt organismist välja viia. See ei tähenda, et mingi perioodi vältel tuleks ainult kindlaid toiduaineid või mahlu tarbida. Oluline on regulaarselt süüa. Eined peaksid enamasti olema
20. nädal laps kuuleb ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund. Tunneb puudust ja reageerib erinevatele lõhnadele. 7. raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed; 32. nädal arvatakse, et ajukoor on nii küps, et sellega on välja arenenud ka teadmus. Perinataalne areng. Esmased ülesanded: Toitumise muutus. Peab hakkama sööma teistsugust toitu; Hingamise muutus. Kopsud peavad hakkama toime tulema hingamisega; Seedeeristus. Seedesüsteem peab hakkama tööle; Temperatuuri regulatsioon; Erinevused stimulatsioonis. Õhk, valgus, puudutused on teistsugused. Wolff. 6 vastsündinu seisundit: · Sügav uni; · Kerge uni; · Unisusseisund; · Passiivne ärkvelolek; · Aktiivne ärkvelolek; · Nutmine. Beebide temperamendi aspektid: · Emotsionaalsus kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on;
Millised on levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid kaasaegses ühiskonnas? Nimetage erinevaid tegureid, mis nende kujunemist ja levimist soodustavad? · Näljatunne on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. · Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat. · Väga olulised näljatunde tekkimisele on söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused · Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine. Ei tea millal söömist lõpetada. Söömishäired · Liigsöömine · Anorexia nervosa 1% arenenud maade inimestest põeb, 90% naissoost o Häiritud kehataju o kontrollivajadus · Bulimia nervosa võivad olla normaalse kehakaaluga, 19% naistest ja 5% meestest 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi
Alljärgnevalt mõningaid „vanarahva tarkusi“ tervise teemadel, mida ka meil on kasulik aeg- ajalt üle korrata: Inimene palub tervist Jumalalt, aga, et nende endi käes on võim oma tervise üle- seda nad ei taipa!( Demokritos V saj. e.m.a. ) Liikumine võib asendada mistahes rohtu, kuid kogu maailma rohud kokku ei asenda liikumist! (Tissot XVIII saj.) Terves kehas- terve vaim! (Vana-Rooma, Decimus J.Juvenalis ) 2)Seedesüsteem on inimese kõige võimsam ja pikem sisenõresüsteem. Suuõõnes (полость рта)peenestatakse toit hammaste abil ja niisutatakse süljega. Neel(глотка) siit liiguvad peenestatud toidumass või sissehingatav õhk Söögitoru Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Magu(желудок) on seedekanali ülaosa reservuaar, kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde.
SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI 1. Kirjelda seedetrakti anatoomilisi-füsioloogilisi ealisi iseärasusi. Seedesüsteem ei ole imikutel täielikult välja arenenud ja seetõttu peavad nad toituma ainult rinnapiimast, kuna nende keha ei suuda toota piisavalt ensüüme toitainete lõhustamiseks. Imikutel ei ole sündides hambaid ja seetõttu kasutavad nad toitumisel imemisrefleki. Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust
puuviljamahl, puuviljasiirup ja spordijoogid. Igapäevases elus on hea kombineerida erinevaid süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid, näiteks kaerahelbed puuviljaga. Enne kehalist koormust, koormuse ajal ja koormusjärgselt on efektiivne juua kergesti imenduvaid süsivesikurikkaid jooke. Küll tuleb mõnevõrra ettevaatlik olla suure energiakuluga spordialadel. Süsivesikurikkad toiduained - teravili, kartul, köögivili, puuvili - on suhteliselt suure toidumahuga ning seetõttu võib seedesüsteem olla ülekoormatud. Lahenduseks on kontsentreeritud süsivesikurikaste toidulisandite (energiabatoonid) täiendav manustamine ning süsivesikurikaste toiduainete üksteisega asendamine. Rasvad organismis ja meie toidus Organismi võimalused rasvade ladestamiseks on oluliselt suuremad kui süsivesikute talletamiseks glükogeeni näol. Normaalse kehakaalu (70 kg) ja kehakuju korral on rasva organismis ligi 12 kg, seevastu süsivesikuid erinevas vormis vaid 500 grammi
Sageli on koeprobleemide põhjustajaks mitu ainet, sest vitamiinid toimivad tavaliselt omavahelises seoses. Isegi kui toidumenüü on tasakaalus ja mitmekesine, võib teatud olukordades tekkida mingite toitainete puudus. Inimesed, kellel on viirusnakkusest või haigusest tingitud operatsioonijärgne stress, vajaksid rohkem B-, C- ja E-rühma vitamiine. Dieedipidajad, kes tarbivad vähe kaloreid, võivad vajada lisaks multivitamiini. Vanemad inimesed, kelle seedesüsteem omistab toidust vähem vitamiine, peaksid samuti lisaks tavapärastele toidukordadele tarbima multivitamiini. Suures koguses alkoholitarvitajad vajavad lisaks tiamiini, riboflamiini, foolhapet ning B1-, B2-, C- ja teisi vitamiine. Raseduse ajal soovitatakse suuremas koguses vitamiine ja mineraale. Viljakas eas naised võivad vajada lisakogust rauda. Käte heaks Vitamiinid ja mineraalid Armid E, tsink
puuviljamahl, puuviljasiirup ja spordijoogid. Igapäevases elus on hea kombineerida erinevaid süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid, näiteks kaerahelbed puuviljaga. Enne kehalist koormust, koormuse ajal ja koormusjärgselt on efektiivne juua kergesti imenduvaid süsivesikurikkaid jooke. Küll tuleb mõnevõrra ettevaatlik olla suure energiakuluga spordialadel. Süsivesikurikkad toiduained - teravili, kartul, köögivili, puuvili - on suhteliselt suure toidumahuga ning seetõttu võib seedesüsteem olla ülekoormatud. Lahenduseks on kontsentreeritud süsivesikurikaste toidulisandite (energiabatoonid) täiendav manustamine ning süsivesikurikaste toiduainete üksteisega asendamine. Rasvad organismis ja meie toidus Organismi võimalused rasvade ladestamiseks on oluliselt suuremad kui süsivesikute talletamiseks glükogeeni näol. Normaalse kehakaalu (70 kg) ja kehakuju korral on rasva organismis ligi 12 kg, seevastu süsivesikuid erinevas vormis vaid 500 grammi
viirusevastane kui ka antimikroobne toime. Seetõttu on astelpajuõli sobilik välispidiselt 9 kriimustuste, põletike, põletuste, ekseemide, löövete, haavandite jt. nahaprobleemide puhul, kiirendades kudede granuleerumist ja epiteliseerumist, vähendades põletikku ja allergilisi ilminguid. Astelpajuõli kaitseb nahka ka päikese kahjustava kiirguse eest ning sobib ka päikesepõletuse korral. Seedesüsteem - Tänu astelpaju omadutele aidata kaasa kudede kiiremale taastumisele, on astelpaju hea vahend mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral. Samuti aitab astelpaju tänu orgaanilistele hapetele seedehäirete puhul seedimist korrastada. Kuna bioflavonoidid osalevad muuhulgas ka maksa kaitsefunktsioonis, tekib just bioflavonoidide vaegus kroonilistel alkohoolikutel. Astelpajutoodete tarvitajate praktiline kogemus on näidanud, et astelpaju
jõuab suhu ja neelatakse alla. Sinnamaani on tegevus tahtlikult juhitud, edasi algab tahtele allumatu tegevus ja lõppefekt peaks olema keha vajaduste katmine. Kas see aga on nii? Juba toitekäitumise esimeses lülis- toidu valimisel, valmistamisel- mõjutab inimest hulk mõjureid: kaasasündinud füsioloogiline omapära ja rahvuslikud traditsioonid, religioon, majanduslikud võimalused jm. Toitumine on valdkond, kus harjumused inimest väga mõjutavad. Seedesüsteem on üks neid inertseid füsioloogilisi süsteeme, kus individuaalne tegevusrütm on väga oluline ja seda ei saa ega tohi järsult muuta, kui ei tunta selle süsteemi põhilisi füsioloogilisi seaduspärasusi (Teesalu, Vihalemm 2001:89). 3 1 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele
3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasööjad toit mahuka, kiurikas, madala seeduvusega (hobune, veis, lammas, elevant, jõehobu, antiloobid) Intermediate feeders söövad kõike seda, mis võimalik (kits, põder, põhjapõder, kaamel, osa antiloope). Omnivoorid: Söövad nii taimset kui loomset toitu (siga, karu, inimene). Seedesüsteem pikem ja terminaalses osas keerulisema ehitusega võrreldes karnivooridega. 2. Keemilise, mehhaanilise, mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste. Mehhaaniline seede: Mälumine. Eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonid toidu segamine, transport, imendumispinna suurendamine Keemiline seede: Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa
funktsioneerimist ja hingamist. ALKOHOOLSETE JOOKIDE TÜÜBID JA KOGUSED ÜHE UNTSI 100%SE ALKOHOLI KOHTA Tüüp Protsent Alkoholi kogus (untsides) Õlu 5 12 Vein 12 4 Burbooni viski 43 1,5 Shoti viski 50 1 Bakardi viski 75,5 1,5 Puskar 100 0,5 PEAMISED TERVISEPROBLEEMID KÕHT: eritab happeid, mis toovad kaasa ärrituse, gastriidi ja haavandid. Seedesüsteem võib kahjustuda, põhjustades alatoitumist ja verejooksu. MAKS: alkohol vähendab maksa võimet rasvu metaboliseerida. Rasva kuhjumine maksa blokeerib verevoolu teistesse maksarakkudesse ja need surevad. See toob kaasa hepatiidi ja tsirroosi. Tsirroos on sageduselt seitsmes surmapõhjus USA's. AJU: alkohol mõjutab aju kõiki osi, mis omakorda mõjutab südamelöökide kiirust, koordinatsiooni ja kõnet ning põhjustab ajurakkude hävimist.
Mesi, maisisiirup ja teised magusained on beebidele potentsiaalselt ohtlikud, sest beebi mittehappelised seedemahlad, inimese kehatemperatuur ja anaeroobne keskkond loovad ideaalsed tingimused botulismispooride kasvuks ja toksiinide produtseerimiseks. Botulismieosed on nende väheste bakterite seas, mis säilivad mees, aga nad on laialt levinud ka üldises keskkonnas. Kuigi need eosed on täiskasvanutele kahjutud (maohappesuse tõttu), pole beebi seedesüsteem piisavalt arenenud nende hävitamiseks. Seepärast soovitatakse lastele mitte anda magusaineid (sh mett) kuni nad on rinnast võõrutatud. Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad (suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C.
Põhjendati väga ilusti, kuidas põletik on seotud maailmas levinud suurte haigustega. Huvitaval kombel saab põletik tekkida ainult siis, kui organismis on lämmastikmonooksiidi puudujääk. Kõigil, kellel on mingisugune krooniline haigus, on hästi oluline suurendada lämmastikmonooksiidi taset organismis. Lämmastikmonooksiid ja seedimine. · NO reguleerib soolte verevarustust, aidates toitu seedida. · NO soodustab soolte peristaltikat. Seedesüsteem on väga oluline osa organismis, sest kogu toit, mida me sööme, tuleb lagundada imetillukesteks osakesteks, siis veel molekulideks ja siis peab seedetrakt selle absorbeerima. Öeldakse ju, et oled see, mida sa sööd. Kui sa sööd rämpstoitu, hakkad rämpsu mõtlema, sinust saab rämps. Huvitaval kombel nii seedimisprotsess ise kui ka toitainete omastamine on juhitud lämmastikmonooksiidi poolt. Me kõik teame, et seedetraktis on nii häid kui halbu baktereid. Kui häid baktereid on palju,
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol
annaabi.ee 
