aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond
Raimo Kangro Greteliis Kaljuveer 9.Klass 2009 Raimo Kangrost Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali
Raimo Kangro Nikita Gustsin & Anton Tsalõi Elulugu Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro Elulugu Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Raimo Kangro Elulugu Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti
Maarja Kangro ja Raimo Kangro Carmen Ilves 6.klass Maarja Kangro ● Maarja Kangro on sündinud 20.detsember 1973 Tallinnas. ● Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. ● Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglis keelt ja kirjandust. ● Ta on tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise,itaalia ja saksa keelest. ● Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. ● Tal on kaks õde Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Raimo Kangro ● Raimo Kangro sündis 21.september 1949. ● Ta suri 4.veebruar 2001. ● Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . ● Ta lõpetas 1973 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. ● 1977-1985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. ● Raimo Kangro on tuntuks saanud rahvusvaheliselt peamiselt heliloojana. ● Tema muusikat on kirjeldatud kui võimast ja impulsiivset. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Maarja_Kangro
vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad". Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Raimo Kangro Eesti helilooja, pedagoog ja muusikaelu organisaator sündis 21.septembril 1949.aastal Tartus ning suri 4.veebruaril 2001.aastal. Raimo Kangro lõpetas 1968. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud.
EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST IRIS METSMÄGI, MEELI SEDRIK HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL MATI HINT, RAIMO ANTTILA EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST Olemasolevatest eesti etümoloogiasõnaraamatutest Eesti tüvede päritolu kohta on seni ilmunud kaks etümoloogiasõnaraamatut: Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" (19821983) ning Alo Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" (1982). Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" Suurejoonelisena kavandatud teos jäigi autoril kahjuks lõpetamata: suurem osa
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini-
Lõimis oli igas 8 poolkaeves kerge liivsavi, mistõttu sobib sellel maal kasvatada selliseid taimi, kellele sobib keksmine tihedus mullas. 16 8. Muldade kasutamine ja kaitse 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse : Tugevasti kivised ja rähksed gleistunud karbonaatsed mullad on kuivendamiseks vähesovad, kuivendatud gleistunud rähksed liivasavimullad aga universaalse kasutussobivusega ( Raimo Kõlli 2012; lk 323 ). Gleistunud rähkmuldadel sõltub kasutamine kõige rohkem kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb pigem parasniiskete muldade kasutamisega aga kuivendamata muldade puhul on kõige tähtsam kõigepealt niiskusrežiim ära reguleerida. Kui gleistunud rähkmuldi pole kuivendatud, siis sobivad need hästi heintaimede kasvatamiseks ( Raimo Kõlli 2012; lk323 ). Karbonaatne gleimuld on seega piiratud harimiskindlusega muld.
aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid
häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929). Rahvapärased laulud: "Ai siga link link" "Ma kõndisin vainul". Originaalsed tema lood: "Hällilaul" "Nõmmelill" "Talvine õhtu"(V. G. Ridala). Kirj. Lühikokkuvõte 10 eesti helilooja loomingust : Heino Eller, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Erki-Sven Tüür, Urmas Sisask, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Toivo Tulev, Helena Tulve, Ester Mägi Heino Eller (1887-1970) oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana.Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav. (Kodumaine viis)Ta töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja oli ka
KUULAMISPÄEVIK NIMI: EESTI MUUSIKA 5. ja 6. põlvkond 5. põlvkond Üldiseloomustus: 1970. aastatel olulisele kohale tõusevad heliloomingu üldist kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja live-elektroonika. 20. Saj lõpukümnenditel hakkas levima multimeedia- mitme kommunikatsioonivahendi kombineerimine. Tekkis uus heliloojate põlvkond. Kümnendi esimesel poolel alustasid heliloominut Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1980. aastatel hakkasid levima enesemääramisideed, hoogustus kooriliikumine, taasavastati vanu isamaalaule. 1980. Aastate lõpp on läinud ajalukku ,, laulva revolutsiooni" nime all. 1980. Aastate teisel poolel hakkasid looma ka vaimulikke teoseid. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid ja võimalused heliplaatide loomiseks Milliseid 5. põlvkonnale iseloomulikke jooni leiad Sumera loomingust?
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006
Tambergi teostes on alati peidus ka ilu ja emotsioon. Ta muusika on väga dünaamiline, kasutades palju crecendosi ja diminuendosi, pause, pianosi jpm. Tema helikeeles ei kustu dramaatilisus ja mängulisus. Kas see mängulisus peitub tempode muutumises või helistikude, aga see on alati seal. 7. Nimeta Tambergi õpilasi, kellest on saanud samuti nimekad heliloojad! (min 3) Margo Kõlar, Peeter Vähi, Urmas Lattikas, Mari Vihmand, Toivo Tulev, Raimo Kangro ja Mart Siimer. 8. Kes oli gümnaasiumis Tambergi pinginaaber? Tema pinginaaber oli Lennart Meri. 9. Kuidas iseloomustad Jaan Räätsa loomingut? Kuulates Jaan Räätsa loomingut on üheks suuremaks märksõnaks rütmilisus ja sellega mängimine (Kontsert kammerorkestrile op.16 I Allegro). Veel mängib Rääts dünaamilisusega. seda on samuti palju kuulda ta loomingus, palju crecendosi ja pianosi, pause. Kõige selle rütmilisusega ei kao aga ära
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" ,
iseloomulikud energilise rütmiga, liikumise motoorikat rõhutavad muusikalised kujundid, helilooja orkestrikäsitlus on reeglina selge ja läbipaistev. Muusikaline tematism on isikupäraselt lakooniline ning kuulajale rütmierksalt mõjuv. 16. Rästal on kolm lemmikzanri: instrumentaalkontsert, sümfoonia ja kammermuusika. 17. Rästa tegi tihedat loomingulist koostööd maineka pianisti Kalle Randaluga, kes on olnud mitmete Rästa klaveriteoste esmaesitajaks. Raimo Kangro 18. Eesti esimene rock-ooper on ,,Põhjaneitsi" (1980, Raimo Kangro, kaasautor A.Valkonen). 19. Kangro viimane ooper "Süda" (1999, Maarja ja Kirke Kangro libreto) on lopsakas paroodia Eesti ühiskonna ja globaalprobleemide ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20. Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides.
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist)
kompositsiooni. Aastatel 19531959 töötas helirezissöörina Eesti Raadios. 1968. aastast oli ta Tallinna Konservatooriumi (Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud ja 1983. aastast professor.22 Helilooming Ta esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes zanrides, olulisel kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Eino Tambergi õpilaste seas on Raimo Kangro, Peeter Vähi, Margo Kõlar, Urmas Lattikas, Toivo Tulev, Mari Vihmand ja Mart Siimer. Oma neoklassitsistliku ja ühtlasi ka eesti klassikalise muusika ühe tähtteosega Concerto grosso op. 5 (1956, esiettekanne 1957 märtsis) saavutas ta VI ülemaailmsel üliõpilas- ja 21 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tamberg/elu.htm 22 http://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Tamberg
Punk rock Indie rock Alternatiiv-rock Heavy metal Palju arenes ka tehnika, millega muusikat teha ja salvestada Loodi sellised bändid nagu U2, Aerosmith, Uriah Heep ja Deep Purple http://www.youtube.com/watch?v=wNymExoM3Zs http://www.youtube.com/watch?v=M0dxTpqP3ks MUUSIKA EESTIS Eestis tähistavad 1970. aastad uue heliloojate põlvkonna pealetulekut Alo Põldmäe Tarmo Lepik Mati Kuulberg Lepo Sumera Raimo Kangro Selleks ajaks olid kadunud stiililised ja tehnilised piirangud Seda perioodi iseloomustab erinevate kompositsioonitehnikate ja stiilide ühendamine Muusikute silmaring oli laienenud – tunti nii Euroopa muusika algaegu kui ka värskelt tekkinud rockmuusikat MUUSIKA EESTIS Selle põlvkonna heliloojad kirjutavad väga erinevates žanrites Aina vähem seotakse ennast klassikalise muusikaga
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 20...
1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera (1950–2000, loonud kuus sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949–2001, tervelt kaheksa ooperi autor). 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri (s. 1959) ja Urmas Sisaski (s. 1960) muusika. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel “Hortus Musicus”, mille kunstiline juht, dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen on lisaks vanamuusika interpreteerimisele palju tähelepanu pööranud ka nüüdismuusikale 1959–1979 tegutsenud Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett oli üks
Lühikokkuvõte „nullpunkt“ "Nullpunkt” on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust .probleemsest kodust ja halvast koolist pärit johannesest, kel õnnestus end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida hea jutuga. kuid peagi avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusesse taandanud. kui johannese elupüramiidi kolm peamist tahku - kool, sõbrad ja kodu kokku varisevad, mõistab et on taas jõudnud nullpunkti. nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. raamatu tegelased: Johannes- mina tegelane Riina - johannese tüdruk Kairi - Johannese väga hea sõbranna Zaiid – maffiosniku poeg Olav,Ege,Paul,Kreete- johannese õed-vennad Sasa- johannese parim sõber kellega tutvus kairi kaudu. Raimo,Bianka,Paula,S...
Aastatel 1955-1966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 1966-1974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat, 1974-1993, oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Ühtlasi oli ta pikemat aega seotud kommunistliku partei ladvikuga, olles nii nõukogudeaegse muusikaelu üks olulisemaid juhte Eestis. Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. Räätsa loomingut on väga palju esitatud nii nõukogude aastatel kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimasel aastakümnel on ta saanud rohkesti kompositsioonitellimusi ka mujalt maailmast, eriti Saksamaalt.
MA Haldi Koit 7. Põlvnemise kindlakstegemine Agnes ja Rauno on abielus, nende abielu on kriisis. Ühiselt otsustatakse saada laps, kuid pikaajalise tulemusteta proovimise järel otsustatakse pöörduda arsti poole ning selgub, et Rauno on viljatu. Agnes ja Rauno otsustavad ühiselt kasutada kunstlikku viljastamist ning kasutada selleks Rauno venna Raimo spermat. Raimo nõustub. Kolmekesi käiakse kliinikus ning kinnitatakse oma eelnevalt mainitud soovi. Pärast esimest katset Agnes rasestub ning Rauno otsustab anda järele oma kõhklustele suhte osas, esitab lahutamisavalduse ning teatab Agnesele, et ei nõustu lapse isaks hakkama. Laps sünnib pool aastat pärast lahutuse jõustumist. Kes on lapse seaduslik isa? Analüüsi Agnese ja Rauno nõudeid teineteise vastu. Tulenevalt PKS § 84 lg 2 ei ole Raimo seaduslik isa, sest ta on doonor kelle
Viljandi C.R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium ,,Vanamehed seitsmendalt" Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teos ,,Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik Vikerkaarel." Kirjutatud 1991 Esmaetendus 1992. aastal Nukuteatris Raamat trükitud 1997 Ugala lavastus 2009. aastal, lavastaja Peeter Tammearu, peaosades Arvo Raimo ja Peeter Jügens Tegelased Kalamees Nikolaus Nikolause pojapoeg Click to edit Master text styles Second level Kalju Third level Kalju pruut Luule Fourth level Fifth level J...
AS NUNNUKE JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 09. jaanuar 2010 nr 1-4/2 Algus kell 10, lõpp kell 12.15 Juhatas Maie Maasikas Protokollis Juuli Jänes Osa võtsid juhatuse liikmed: Jaan Klaas, Peeter Kruus, Teet Tass, Paula Taldrik. Puudus Raimo Tirin Kutsutud raamatupidaja Kalle Kusta PÄEVAKORD: 1. 2010. aasta sponsorluse taotluste läbivaatamine. 2. 2009. aasta töötulemused. 3. 2010. aasta eelarve kinnitamine. 1. KUULATI: Peeter Kruus tutvustas 2010. aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1. Rahuldada muusikaringi ,,Viis viimast" taotlus ja eraldada 5000 krooni toetust. 2. KUULATI : Teet Tass tutvustas 2009
Tõnu Kõrvits Juula Reinumägi MGH 12c 2012 Elulugu *Sündis 1969. aastal Tallinnas *1987. a astal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe *1994. aastal Eesti Muusikaakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi *1994-1997 õppis ta Muusikaakadeemia magistrantuuris Jaan Räätsa juhendamisel *Levimuusika arranzeerija ja orkestreerija *2001. aastast õpetab ta Eesti Muusikaakadeemias orkestratsiooni *Aastaid on ta teinud saateid Klassikaraadiole Elulugu * Eesti Heliloojate Liidu liige. *2003/2004 aasta hooajal oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja Looming
Filosoofia kodune töö nr. 1 1. Loe fragmente soome filosoofi Raimo Tuomela artiklist "Teadus, proteadus ja pseudoteadus" (lk 47-51) ning vasta järgmistele küsimustele. 1. Mida nimetab Tuomela teaduse kriitilisuseks? 2. Tuomela sõnul on teadus objektiivne kahes mõttes. Millistes? 3. Kuidas defineerib Tuomela mõistet paranormaalne nähtus? 4. Kuidas defineerib Tuomela mõistet pseudoteadusi? 5. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mis Tuomela seisukohalt iseloomustavad pseudoteadust. 2
noorte arranzeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsioonimeistriklassis Gdanskis (Poola, 1998). Aastast 2001 on Tõnu Kõrvits Eesti Muusika ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud. Õpliaste seas nt Kristo Matson ja Ülo Krigul. 2003/2004 aasta hooajal oli ta ERSO resideeriv helilooja - au, mida varem osutatud vaid Eino Tambergile ja Raimo Kangrole. Mitmeid aastaid on ta tegev olnud klassikaraadios. alustas komponeerimist 1990. aastatel neoromantiliste teostega: "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" (1993) kammerorkestrile "Pikk hüvastijätt" (1993) kitarrile ja klaverile "Vihmalinnu kodu" (1996) instrumentaalansamblile "To My Spiritual Brother" (1996) altflöödile ja kitarrile Concerto semplice (1992) kitarrile ja kammerorkestrile esindas Eestit
..................................................................................... 5 Leo Mõtus, Rein Haavel, Jüri Riives, Vello Reedik, Andres Laansoo, Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik, Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik, Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus, Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit)............................................5 4.Kokkuvõte............................................................................................................ 6 Eestis Volitatud Inseneriks saamise miinimumnõuded on: neli aastat ülikooli, kusjuures tuleb omandada bakalaureuse kraad, veel tuleb õppida 2 aastat ülikoolis ja/või töötada insneri käealusena, pluss 2 aastat vastutaval ametikohal
Arvamus küsitlus(15-20aastaste noorte seas) Mis on Sinu meelest kõige suurem erinevus poiste ja tüdrukute käitumise vahel? Alvar vastas: ,,Poisid teevad rohkem lollusi kui tüdrukud. Koolis näiteks ütlevad õpetajale halvasti. Tüdrukud on korralikumad, õpivad paremini ja hoiavad end rohkem vaos." Andrese meelest on poistel paljudest asjadest ükskõiksem arvamus kui tüdrukutel ja lisas: ,,Enamik tüdrukuid võtavad asju tihtipeale liiga südamesse." Raimo sõnas, et poisid käituvad ülbemalt kui tüdrukud. Kerli arvates suurem erinevus poiste ja tüdrukute käitumise vahel on see, et tüdrukud muretsevad ja mõtlevad palju rohkem asjade üle kui poisid. Maria hinnangul on poisid äkilisemad ja tüdrukud rahulikumad ning hoolsamad. ,,Poisid tegutsevad enne, kui mõtlevad," toonitas ta. Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kärt Laine leidis, et poisid on julgemad kui tüdrukud ja tüdrukud hoolivad poistest palju rohkem. ,,Poisid ei saa pi...
Vihmar Henrik Ibseni tragöödia ,,Metspart" on juba üle 120 aasta vana, aga siiski seda etendatakse tänapäevalgi teatris ning küllap just sellepärast kuulub ta maailma dramaturgia kullafondi. ,,Metsparti" on Eesti teatris 5 korda lavastatud, kaks viimast korda on teinud seda Ingomar Vihmar. Draamateatri näitlejatest oli välja valitud Merle Palmiste (Gina Ekdal), Mait Malmsten (Hjalmar Ekdal), Tõnu Oja (Gregers Werle), Jaan Rekkor (vana Ekdal), Raimo Pass (Molvikina), Ivo Uukkivi (dr. Relling), teiste seas veel Tõnu Aav, Kersti Kreisman, Mari Lill jt, külalisnäitlejana oli Hedvigit mängima valitud Kleer Maibaum. Näitlejate töö kohta ei saaks midagi halba öelda ning samuti ka lavastaja oskas hästi välja tuua näidendi sisu. Maitsekust lisas näidendile selle ajatus, olenemata teose vanusest, pani see ennastki mõtlema ühiskonna probleemide ning peresiseste konfliktide üle. Aeg on edasi läinud, aga inimene
Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar.Kunstnik Kirke Kangro on tema õde. Viimase kümne aasta eesti luule üks säravamaid komeete. Haridus Ta on tõlkinud inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu") ja saksa keelest. Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming
(Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 1928 Eduard Lemberg 1928 1932 Alfred Mering 1932 1933 Valter Soosõrv
o Lisa teisele toimingunupp, mis viib viimasele slaidile o ja viimasele slaidile nupp, mis viib esimesele slaidile o Sellele slaidile 2 nuppu: mis viib viimasele slaidile mis viib esimesele slaidile Gert Kaasik 2 Õpilased o Gert Kaasik o Regor Laanemaa o Raimo Prants o Elen Mägi o Sander Puppart o Kristo Jõgi o Kristjan Kull o Joel Vits o Ander Nabi o Carlos Manuel Leemet o Marek Viirok o Cauro-Kaspar Kadakas Gert Kaasik o Jalmar Tõnsau o Kris-Endrik Tambaum o Sander Sumla o Henry Kahver o Sven Raaper o Erik Rambi o Ken Kivi o Dmitri Ivanov
Leelo Tungal ``Tedremäng`` Leelo Tungal v Leelo Tungal on luuletaja, prosaist, liberist, lastekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. v Sündinud 22. juunil 1947.a. Tallinnas. v On kasvanud õpetajate perekonnas ja oli oma pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming
,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klassikaaslastega Vihikuintsident Klassikaaslased hakkavad Johannese vastu pöörama Pidu Jansa juures, kaklus Nullpunkt Uus elukoht, trenn Suvesündmused Tõrva, kaklus, Riina, laulukirjutamine 12. klass Johannes hakkab suhteid parandama Kreete tagasitulek Olukorra paranemine kodus Kooli lõpp Raamatu sõnum Igaühe elu on tema enese kätes
Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36.
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis,
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri 162,3 km² Maismaa 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari. (Keskkonnaamet) LOODUSOBJEKTID ...
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu.
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Le...
RETSENSIOON Raimo Taalmann 11.c Käisin Eesti Rahvusmeeskoori kontserdil Ferenc Liszt. Reekviem meeskoorile, orelile ja puhkpillidele. Kontsert toimus 24. Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel).
Heliloojate V põlvkond (sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud võrdlemisi kirevaks. 1970. aastatel alustanud heliloojad olid väga erinäolised ja kirjutavad väga erinevates zanrites, võrreldes eelneva põlvkonnaga. 20. sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi p...
Elulugu Jaan Rääts (15.10.1932 Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 19551966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 19661974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Aastatel 19681970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, ErkkiSven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. 2002 Valgetähe III klassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omaval...
lihtsustamine. Lakoonilisus, lühikesed meloodiad, kindel vorm, pulseeriv rütm. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Loobuti programmilisusest. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Esindajad: Igor Stravinski, Carl Orff, Arthur Honegger. Eestist: Cyrillus Kreek, Eduard Tubin(ballett `Kratt'), Eino Tamberg(`Concerto grosso'), Jaan Rääts(III sümfoonia), Kuldar Sink, Arvo Pärt (`Partiita')Veljo Tormis (`Avamäng nr 2'), Raimo Kangro(esimesed teosed.). Ekspressionism. (20.saj algus).Atonaalsus ja dodekafoonia.Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine(fuuga,süit). Esindajad: Richard Straussi ooperid, Anton Webern. Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(`Nekroloog'). Avangardism. (50 60ndad).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit
· Rein Veidemanni tekst on näiteks nn asjalikust arvustusest ehk siis välditakse huupi lahmimist ning püütakse luua seoseid · Mihkel Raua arvustus läheb natuke kaugemale ning juba sõnavalikuga tuleb esile teksti autori suhtumine · Andres Keili kirjatöö on aga lahmimisele üles ehitatudki · kuid arvustus ei pea olema ilmtingimata mahategeva iseloomuga kriitik võib olla ka kiitust jagav sellele, mida näeb selle kohta näide Raimo Poomilt Vanemuise balleti "Cassanova" kohta Kramplikult ettevaatlik köielkõnd Tsehhoviga Rein Veidemann, TLÜ professor PM 17.09.2008 Ugala avas hooaja kõrge latiseadega. Maailmaklassikasse kuuluv Tsehhovi «Kolm õde» peab tõestama kutselise teatri meistriklassi, näidendi peategelaste rollisooritustest on kujunenud nii mõnegi näitleja karjääri tipp. Nii oli see kahtlemata Eesti teatrilukku läinud Adolf Sapiro lavastusega 1973 Mari Lille, Meeli Söödi ja Ita
Pealkiri pane lõpus 20. novembril kell 19:00 käisime koos klassi ja klassijuhatajaga Draamateatris vaatamas ,,Grönholmi meetodit". Etendus kestis kokku umbes 2 tundi ja 30 minutit ning oli ühe vaheajaga. Lavatükk põhines Jordi Galcerani, kaasaegse kataloonia näitekirjaniku, teose ainestikul (Eesti Draamateater, 2013). Näitlejaid oli kokku neli: Margus Prangel, Harriet Toompere, Jan Uuspõld ja Raimo Pass. Lavastajaks oli Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater, 2013). Esimese asjana ütlen kohe, et jäin antud etendusega väga rahule. Seal oli huumorit, mõtlemisainet, kohati kurbust ja hulganisti põnevust. Kõik neli näitlejat olid minu arvates suurepärased. Kõige enam meeldis mulle tegelane, keda mängis Jan Uuspõld. Ta suutis praktiliselt iga oma repliigiga publiku naerma panna ja oli ka kordi, kus piisas ainult kehakeelest, et kogu publik naeru kihistama hakkaks.
Jaan Rääts 1932 Õppinud Tallinna Konservatooriumis, õpetajaks Mart Saar ja Heino Eller, töötanud eesti raadios ja televisioonis, juhtis heliloojate liitu. Õpilased: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Timo Steiner. On koguaeg olnud suhteliselt sarnase käekirjaga. Elurõõmus helilooja, liikuv, rütmikas, positiivne muusika. On kirjutanud 8 sümfooniat, peamiselt instrumentaalkontserte erinevatele pillidele, 2 kontserti kammerorkestrile, eriti nr1, ,,Intrata" kammerorkestrile. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale, arvestades tema võimalusi. Klaveriteostest tähtsaimad: 10 klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi Eesti
Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea
1994 – 1995 oli Leelo Tungal lasteajakirja “Hea laps” peatoimetaja ning alates 1996. aastast – pärast väikest vaheaega – taas “Hea lapse” peatoimetaja. 1995. aastal oli ta Lastekaitseliidu toetajaliige, MTÜ Hea Laps esimees 1997. Praegu on ta ajakirja Hea Laps peatoimetaja (alates 1994. aastast). [1,2] Leelo Tungla ajakirja Hea Laps pildi leiab 5. Lisast. L. Tungla pere Leelo Tungal oli abielus Raimo Kangroga. Leelo ja Raimo tütred Kirke, Maarja ja Magdaleena kasvasid lustlikus ja pisut boheemlikus keskkonnas. Nagu isa ja emagi, on ka tütardest kasvanud tuntud vaimuinimesed. Maarja kõnnib ema jälgedes, temastki on saanud kirjanik. [1] Leelo Tungla perest leiab pildi 2. Lisast. Abikaasa surm ja leseks jäämine “Minu jaoks oli võib-olla natuke liiga vara sellist kontserti korraldada, ma ise poleks selle peale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
