PÄRTLIPÄEV PÄRTLIPÄE V Marili Järv MO11 24.AUGUST ESIMENE SÜGISPÄEV Pärtlipäev on apostel Bartolomeuse mälestuspäev. Rahvakalender peab pärtlipäeva sügise alguseks. Pärtlipäev tähistas lõikusperioodi keskpaika. ,,Räägitakse, et sel ööl ratsutab metsas kolmejalgsel valgel hobusel hall vanamees ja külvab seeni." BARTOLOMEUS Bartholomeus oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist. Tagakiusajad nülgisid ta elusalt. Püha Bartolomeuse sümbol on nülgimisnuga. Keskaja parkalid, raamatuköitjad, kingsepad, nahakauplejad ja lihunikud valisid ta oma kaitsepühakuks. Püha Bartolomeusele on pühitsetud Inglismaal 165 kirikut. Eestis on üheks näiteks Palamuse kirik. Põrm Rooma Bartholomeuse kirikus. BARTOLOMEUS KUNSTIS Click to edit Master text sty...
Pärtlipäev Üldiselt 24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise algust. Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha. 18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva nimetuse. Sel päeval oli külv rangelt keelatud. Muidu riknevat vili. Nimi ja aeg kattub Armeenias tegutsenud apostel Bartolomeuse mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Töökeelud Keht...
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.) Kui kevadel viiv...
Eestlastel, nagu enamikul Euroopa rahvastel, jagunes aasta looduse ringkäiku arvestades kahte ossa: soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates. Külvinädalate järgi määrati sobivad külviajad. Külvinädalaid loendati tagurpidi alates jüripäevast (23.aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani (24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10) külvinädalat. Kagu-Eestis tunti 13 (14) nädala pikkust perioodi, mis lõppes jaagupipäeval (25.juulil). Samasugune arvestus ol...
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid. · ...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ...
Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. ...
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedai...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks n...
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... ...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
