Kasutatakse toorelt või töödeldult Pärlsibul Sibulast kõige väiksem Värvilt valge Pehme maitsega Kaubanduses marineeritult või toorelt Küüslauk Eritab teravat lõhna, kui puutub kokku õhuga ( alliin muutub allitsiin) Valge või roosakas lilla Säilitada jahedas, kuivas ja õhurikkas kohas Halva lõhna saab ära peterselli, toorekartuli ja kohvioaga Hinnatud ravim rahvameditsiinis Roheline sibul Süüakse varre osa Sisaldab rohkelt C-vitamiini Säilitatakse jahedas, kaetud kilega Porrulauk Leidub palju mikroelemente: raud, vask, räni, molübdeen, kaalium jne Vitamiine on rohkem tumedates lehtedes Sobib paljude toitude kõrvale- köögivili, liha, mereannid, pasta, juust jne... Murulauk Murulauk sisaldab palju vitamiine Oma tugeva maitse tõttu sobib suurepäraselt pea kõikidele toitudele Suppide ja kastmete puhul on soovitus murulauk lisada alles toidu serveerimisel Murulauk võimaldab toidu maitsestamisel piirata keedusoola hulka KAPSAD Sisaldavad rohkelt kiudaineid ..
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 KÖÖGIVILJA Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10C Kert Allikvee Sibulköögiviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid
trüflid, artisokk, kala- ja nuudlisupid. tiramisu, martsipan Konnad, molluskid, Saanud alguse 16.saj Kiirus ja tugev tuli! Peenemaitselised. teod, Antiik-Roomas. Toidud ei tohi olla üle hoolikalt valmistatud köögiviljad(artisokk, Ühendatud Ateena ega alakeedetud, ning kaunilt PRANTSUSE porrulauk, spargel), kultuur ja elegants. peavad olema hästi serveeritud toidud. konjak, liköör, maitsestatud ja Suhtutakse viinamarjavein, serveeritud õige kulinaariasse kui omletid lisanditega, kastmega kunsti! piim, rõõsk koor, Toiduained
Viljavaheldus Nimetus Sobivad Mittesobivad Kapsas Kartul Kaalikas Porgand Maasikas Raps Kaalikas Porrulauk Kartul Sibul Kurk Seller Salat Kapsas Redis Redis Pipar Peet Peet Kapsas Kartul Hernes Teraviljad Porgand Uba Ristik Oder Mais Nisu Kartul
Taime Eelviljaks sobib: Eelviljaks ei sobi: nimetus kapsas Peaaegu kõik kultuurid Ristõielised kurk Porrulauk, seller, hernes, ristik Kapsad ja suhkrupeet, kurk samale kasvukohale mitte enne 4 aastat. redis Teraviljad, kaunviljad ristik kaalikas Sõnnikut saanud kultuur Teine ristõieline sibul Kurk, varajane-kartul, pea-ja Samale kasvukohale mitte enne 4-5 aastat. lillkapsas hernes Hiline oder Taimed mida on pritsitud herbitsiitidega
Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse köögiviljad: Avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks
Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikkerss Salatsigur Endiiviasigur Juursigur Aedsalat Lõhnav kannike Suur mungalill Baklazaan Avokaado Magus paprikas Oliiv
12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolens 32.Spargel asparagus officinalis 33.Söögipeet beta vulgaris 34.Talisibul allium fistulosum 35.Tomat lycopersicon esculentum 36.Valge peakapsas capitata forma alba
KÖÖGIVILJATOIDUD - tükeldus olgu ühtlane - sobiva suurusega - toit ei tohi olla üle valminud - ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! Maitseköögivili- mugulsibul, sellerjuur, petersellijuur, porgand, mustjuur Maitseroheline- roheline sibul, murulauk, porrulauk, till, sellerilehed, petersellilehed NB! Puhastan, pesen, koorin! Otse keevasse vette külmutatuna! Mitte kunagi ei sulatata (kaob värskus, välimus)! Hapendatud köögiviljad pestakse läbi enne valmistamist. - Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline
Prantsuse köök Teraviljad: Iseloomusta Alkoholivabad Köögiviljad:mug köögi joogid: ulsibul,Kartul,porg üldmaitset: and, kapsas, tomat, seller, Alkoholiga: kaunviljad,spargel Klassikalised ,artišokk ja vürtsid: porrulauk Puuviljad: Piim ja Ürdid: Piimasaadused: Piim, rõõsk koor, kohupiima ja hapukoort. Kalad ja mereannid:Merik eel, tursk,lest,skumbri a, haug, karpkala.. austrid, krevetid, merekarbid,vähid. Liha: kasutusel
Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuviljad Küüslauk Gouda juust Viinamarja mahl Sink Oad Mesi Mädarõigas Kim Chi Porrulauk Sidrun/laim Lehtsalat Herned Mango Seened Nektrariinid Oliivid Sibul Apelsini mahl Apelsin Paprikas Parmesani juust Pähklivõi Maapähklid Pirnid Hurmaa Hapukurk Pistaatsia pähkel Kõrvits (Mitte konservitud) Rabarber Kaalikas Sahhariin Päevalille õli ja sifkad Spinat Mandariinid Tomatid Arbuus
Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6. Millised on temperatuuri reguleerimise võimalused? · Avamaal külvi ja istutusaja valik, · lõunapoolse kallakuga maad, · kergem lõimis = soojem, · tuulekaitse riba põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 kraadi. · multsimine või spetsiaalse paberi või kilega katmine
PRANTSUS E KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sissejuhatus Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt
..................................................................................4 Ballotine Päritolumaaks on Prantsusmaa. Traditsiooniline ballotine on kana kondistatud reie osa. Algselt kasutati valmistamiseks ainult linnuliha. Võib valmistada nii veise-, sea-, vasika-, kalkuni-, kanalihast kui ka kalafileest. Serveeritakse enamasti kuumalt. Sarnane külm liharull on galantine. Kana/liha täidetakse hakkliha ja teiste komponentidega nt. toorjuust, küüslauk, petersell, spinat, pähklid, porrulauk jne. Kana seotakse pärast nööriga kinni, et see ilusti kuju hoiaks. Kuumtöödeldakse röstides, hautades või keetes. Ballotine näeb välja nagu vorst või ümber kujundatud jalg millel on puhastatud kondi tükk otsast väljas. Ballotine on küll lähedane galantiiniga, on erinevus see, et ballotinet serveeritakse iseseisva roana pearoaks. Ballotinet serveeritakse soojalt ja külmalt. Galantiini ainult külmalt. Ballotine sisemine temperatuur peaks olema vähemalt 740C.
cauliflower lillkapsas tray kandik aubergine baklazaan dirty knife must nuga cabbage kapsas chipped glass klaasikild väljas beans oad cold soup külm supp peas herned overcooked üleküpsetatud mushroom seen steak lihatükk leek porrulauk wrong order vale tellimus onion sibul roasted küpsetatud (ahjus) lentils läätsed plaice lest turnip naeris mutton lamba(liha) beetroot söögipeet radish redis swede kaalikas garlic küüslaauk dairy meierei/piimatooted spring onion roheline sibul
MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse õisi LILLKAPSAS BROKKOLI KAPSAS ARTISOK KARTUL Süüakse mugulat, mis on maa-aluse võsundi tipp, kuhu on kogunenud varuained MAAPIRN KÖÖGIVILJAD JAOTUVAD K A S V U A JA JÄ R G I
Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond). Fotoperioodilisusele neutraalsed (ei reageeri päeva pikkusele) on enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. 3) temperatuur külmakindlad köögiviljad: pärinevad parasvöötme aladelt (porgand, petersell, till, kapsad, kaalikas, rõigas, redis,porrulauk, mitmeaastased köögiviljad) , seeme idaneb < 10 oC (redis, peakapsas 1...3 oC), optimaalne idanemistemperatuur 18...25 oC, taluvad lühiajaliselt öökülmi nii istikuperioodil kui sügisel. Opt. kasvutemperatuur 15...20 oC, orgaaniliste ainete juurdevool (assimilats.,= dissimil.) lakkab 30 oC. soojanõudlikud: pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvitsad, melon, tomat). Hakkavad idanema temperatuuril 10...15 oC, opt. 20...30 oC, ei
0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Toidu kalorsus Toidu nimetus: Kartuli-porru püreesupp rukkileivakukliga Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud nimetus retseptis 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis (g) kartul 0,05 1,9 0,00 0,1 0,00 15,5 0,01 porrulauk 0,045 2 0,00 0,4 0,00 4,5 0,00 vesi 0,06 0 0,00 0 0,00 0 0,00 toorjuust 0,01 7,8 0,00 14,2 0,00 2,5 0,00 või 0,005 0,7 0,00 81,5 0,00 0,9 0,00 kanapuljongipulber 0,002 0 0,00 0 0,00 0 0,00
Hiina söögipulgad, mida nimetatakse kuai-zi on tavaliselt 23-25 cm pikad neljakandilised tömbi otsaga pulgad. Iseloomulikud toiduained Austrikaste Riisiäädikas Bambusevõrsed Seesamiseemned Hiina nuudlid Seesamiõli Ingver Sichuani pipar ehk fagara Koriander Sojaidud Liiliapungad Sojakaste Mango Tofu Oapastad Tsillipasta Porrulauk Tsilliõli Riis Vesikastanid ehk vesialss Riisivein Viievürtsisegu Retsept-Hiina teekana Valmistamine: Vaja on: 1. Hõõru broiler seest ja väljast soolaga, seejärel suhkruga. 1 keskmise suurusega broiler 2. Pane kana ahjuvormi, kalla üle sherriga. 3. Puista peale ingver ja kaneel ning kalla vormi põhja vett. 20 g riivitud ingverijuurt 4
piibeleht,tulp *maitset-aspar,hsibul, porrulauk *metstai-ussilakk, leseleht,kuutõverohi kõrrelised:
Pulgad Söögipulgad võeti kasutusele juba 5000 aastat tagasi Pulki kasutatakse Hiinas, Jaapanis, Tais, Koreas ja Vietnamis traditsiooniliselt toidu söömiseks Joogid Hiinlased ei joo ei vett ega piima Söögi kõrvale joodakse puhast teed Alkohoolsetest jookidest tuntakse Hiinas peamiselt riisiviina Sojapiim Seesamisiirup Iseloomulikud toiduained Oapastad Austrikaste Porrulauk Bambusevõrsed Riis Hiina nuudlid Riisivein Ingver Riisiäädikas Koriander Seesamiseemned Liiliapungad Seesamiõli Sojaidud Sichuani pipar ehk fagara Sojakaste Toitude valmistamine Riisi toiduks valmistamine on Hiinas suur kunst Riis keedetakse enamasti aurus, et see jääks läikiv ja sõmer Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda
stimuleerivad taimed on takja juur, aedvaagi juur, naistepuna, linnurohi, maisijuuksed, võilille juur, teelehe ürt, orasheina juur, siguri juur, mustika leht, linaseemned, soo-kassiurva ürt. Kõhunäärmele mõjuvad hästi aedviljad: kapsas, spargel, salat, maasikas, maapirn, roheline uba, artiokk, porgand, sibul, küüslauk, kurk, kõrvits. Maitsetaimedest on kasulikud till, petersell, seller, basiilik, prantsuse estragon; laukudest küüslauk ja porrulauk; ka sidrunmeliss ja salvei. Valkaineid saab piimatoodetest, nagu kodujuust, toorjuust, jogurt, keefir, hapupiim, kuid ka pähklitest ja avokaadost.
Walesi idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik. Walesi lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon (Y Ddraig Goch) Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. Ametlikult tunnustati seda Walesi rahvuslipuna aastal 1959. Walesi hümni "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") esitatakse ametlikel üritustel, samuti näiteks Walesi rahvusmeeskondade jalgpalli- ja ragbimatsidel. Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss. 'Porrulauk' on kõmri keeles cennin ja 'nartsiss' on cennin Pedr (sõna-sõnalt 'Peetruse porrulauk'). Tõenäoliselt tuli üks neist sümbolitest kasutusele teise mõjul. Rahvuspuu on kivitamm Põhja-Iirimaa (inglise Northern Ireland, iiri Tuaisceart Éireann); ka Ulster) on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas. Hõlmab enamiku ajaloolisest Ulsterist. Pealinnad
jookide ja musta teega. Kasulikud toiduained:Lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha. Kaladest haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell. Linaseemne - ja oliiviõli. Kreeka pähklid ja kõrvitsaseemned, kikerherned. Aedviljadest brokoli, artishokk, sibulad, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, kartul, peet, mädarõigas, naeris, petersell, porrulauk, pipar, spinat, vetikad, võilill. Puuviljadest ning marjadest viigimarjad, ploomid. Mahladest ananassi -, ploomi- ja kirsimahl. Maitseainetest karri, petersell, vetikad. Taimeteedest ingveri-, jalaka-, kibuvitsa-, peterselli-, piparmündi-, pärnaõie- ja võilille tee . Jookidest sobivad 0 tüübile ka soodaveed. A veregrupp A tüüpi inimene peaks veregrupidieedi järgi olema taimetoitlane (suur süsivesikute ja väike
· Siig rõigas oad · Ploomid · Tursk · Nuikapsas · Punased · Kuivatatu · Vikerforell · Okra sojaoad d ploomid · Porgandid · Pohlad · Porrulauk · Põldmari · Roheline · Rosinad kapsas · Sidrunid · Rooma · Viigimari salat · Salatsigur
Murulauk lauguline püsik del muld keskmise raskusega liivsavimuld ei liilailiste külmakin nõrgalt sugukoda 60x15- Porrulauk liilailine 2 del happeline 5,6-7,2 kuuluvad 20cm 100x100 Mitmeaa huumustikkad või
näiteks maikelluke, kuutõverohi. Kuldtäht Palju ruudilisi leidub Lõuna kasvab Eestis paiguti salumetsades, Aafrika ja Austraalia kuivades parkides, kollane kuldtäht ka puisniitudel. piirkondades. Liilialisi kasvatatakse palju Eestis Peamiselt on aedruut levinud kultuurtaimedena aedkuutõverohi, LõunaEuroopas ja Eestis porrulauk, küüslauk, harilik sibul, tulbid, kasvatatakse aedades ravi ja erinevad liilialiigid tuliliilia, kirju liilia, maitsetaimena. kuningliilia jne. Eestis kasvavad toataimedena, ei talu külma SUGUKONNA LIIKIDE TÄHTSUS LIILIALISED RUUDILISED
9 5 TOITAINETE ARVUTAMINE 17. Piret, 24 aastane, rase ROOG LILLKAPSAPÜREESUPP TOORAINE/KOMPONENDID bruto ühik kao % neto lillkapsas 120 g 17 100 porgand 12 g 17 10 porrulauk 13 g 23 10 petersell 6 g 17 5 nisujahu 15 g 0 15 või 20 g 0 20 rõõsk koor 10% 50 g 0 50
kasuta näiteks karulauku, see annab kerge sibula- küüslaugu maitse. Eestipärane Maapirni- Maapirn, Koori ja haki Serveerida eelroa supp kukeseene mugulsibul, maapirnid ja sibul. eelsoojendatu sügis- - porrulauk, Haki porru ja d talvisesse püreesupp kukeseen, rõõsk puhastatud supitaldrikul menüüsse koor, piim, või, kukeseened. või vesi, Kuumuta maapirnid puljongitassis maitseained, ja kukeseened poti 65C juures. petersell põhjas võis läbi. Lisa Lisada
Kasvukoht-avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad parasniisked mullad. Saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, samuti turvasmullad, pH ei tohi olla alla 6,0 sobivad kurgi kasvatamiseks. Mulla reaktsioon ( pH 6,5…7,5) neutraalne. Kasvukoht peab olema lõunapoolse kallakuga ja tuulte eest kaitstud. Külvikorras ei tohi kasvatada samal kasvukohal enne nelja aastat. Sobivad eelviljad on porrulauk, seller, hernes, uba, ristik, teraviljad. Halvad eelviljad on kapsad. Kurk on hea eelvili teistele kultuuridele. Väetamine-madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk nõudlik mullaviljakuse suhtes. Reageerib hästi orgaanilisele väetisele ja seetõttu antakse 50-70 t /ha kohta sügiskünni alla. Mineraalväetistest kasutatakse Kemira Cropcare 10-10-20 normiga 700-1000 kg/ ha kohta. Halva mullastruktuuri korral võib esineda magneesiumipuudust, kompleksväetised aitavad
Toidud Koorene lõhesupp TOIDU NIMETUS Koorene Lõhesupp portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid kokku 30 Valmistamise Hind km- Retsepti kaal kaal ta 1 Kao 1 x x Ühiku Retsepti Toiduained Ühik bruto % neto bruto neto hind hind Porrulauk kg 0,030 24 0,028 0,900 0,840 0,863 0,026 Porgand kg 0,025 25 0,019 0,750 0,570 0,573 0,014 Kartul kg 0,055 20 0,044 1,650 1,320 0,450 0,025 Või 22% kg 0,001 0 0,001 0,018 0,018 5,950 0,004 Oliiviõli L 0,003 0 0,003 0,090 0,090 7,140 0,021 Värske Till kg 0,003 50 0,002 0,090 0,045 6,475 0,019
VÄRSKED KÖÖGIVILJAD Liigitatakse: vegetatiivsed köögiviljad, millest toiduks kasut. taime osa, kuhu on kogunenud toitained. · Mugulviljad kartul, bataat, maapirn · Juurviljad porgand, peet, kaalikas, naeris, rõigas, pastinaak, redis, seller, mädarõigas · Kapsad vaöge-, punane peakapsas, kähapeakapsas, rooskapsas, lillkapsas, nuikapsas, hiina kapsas · sibulköögiviljad söögisibul, küüslauk, roheline sibul, porrulauk, murulauk, salottsibul, pärlsibul · lehtköögiviljad salat, spinat · maitseköögiviljad till, estragon... · dessertköögiviljad spargel, rabarber viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal · kõrvitsköögiviljad kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk · kaunviljad hernes, uba, soja · teraköögivili mais, idu MUGULVILJAD
toidunimetus: KARTULI-PORRULAUGU PÜREESUPP, röstitud mets Portsjoni kaal: 135//125//10 Portsjoni arv kokku : 9 Retsepti kaal Jrk nr Toiduained ühik kao % II bruto VII 1 kartul kg 25 0,050 2 porrulauk kg 15 0,029 3 vesi l 0,067 4 köögiviljafond l 0,002 5 taluvõi kg 0,002 6 sool kg 0,001 7 jah. Valge pipar kg 0,000
Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis. Kastmete arv ületab üle 300. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. köögi iseloomulikuks jooneks on laialdane juurviljade (kartul, sibul, kaunoad, spinat, mitmesugused kapsad, tomatid, baklazaanid, seller, petersell, lehtsalat) kasutamine. populaarsed on vitamiinirikkad spargel, artisokid, porrulauk. juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. kasutatakse palju kitsepiimajuustu. iseloomulik on veini, konjaki ja likööri kasutamine toidu valmistamise protsessis. reeglina vein keedetakse, ja selle tulemusena annavad nad toidule omapärase maitse ning lõhna. prantsuse köögile kuulub ka küllalt originaalne võte toidu ,,põlemapanemine". sageli kasutatakse seda liha valmistamisel
Referaat „Probiootilised piimatooted“ juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Prebiootiliste toiduainete hulka kuuluvad oder, linaseemned, kaunviljad (oad, herned, kikerherned, läätsed), kaerahelbed ning kõik puu- ja köögiviljad, eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat ja võilillelehed. Prebiootikumid on maos ja peensooles lagunematud vesilahustunud kiud, mis on jämesooles piimhappebakterite toitaineks. Prebiootikumid soodustavad piimhappebakterite paljunemist, sooleseinale kinnitumist ja tegevust. Üks tuntumaid prebiootikume on inuliin, mida saadakse sigurist. PROBIOOTILISTE PIIMATOODETE KASULIKKUS INIMORGANISMILE Pikaajaliste uuringutega on tõestatud, et probiootlised bakterid:
Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivilii, kalaa ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis ja küpsetusajaga kui võimalik. Ka püütakse kõik toiduained hakkida ühe kuju ja suurusega tükkideks, et kõik koostisosad enamvähem üheaegselt valmiksid. 1.Milliseid toiduaineid selles riigis kasutatakse ? · Tofu · Riis · Hiina nuudlid · Seesamiõli · Viievürtsisegu · Porrulauk · Mango · Koriander · Ingver · Bambusevõrsed · Oapasta · Tsillipasta · Tsilliõli · Sojakaste · Seesamiseemned · Austrikaste · Liiliapungad 2.Millised toiduained seal kasvavad ? Kala ja mereannid, linnuliha ja teised lihad, hane ja pardimunad, suur valik erinevatest teraviljadest nuudleid ja pastatooteid. Riis. Peale riisi kuulub põhitoiduainete hulka sojauba, mis on aminohappeid ja Brühma vitamiine sisaldav kaunvili
- eeterlikke õlisid (annavad erilise lõhna ja maitse). Kuivatatud seemned sisaldavad palju kaaliumi ja kaltsiumi. 6. Rabarberi kasutusvõimalused. - kulinaarias,- kondiitritööstuses, - veinitööstuses. Rabarberivartest valmistatakse:- kisselli,- kompotti,- keedist,- zeleed, - sukaadi,- marmelaadi,- pudinguid,- kastmeid,- veini,- kalja jm. · Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. 7. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul küüslauk porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) Tuntud on:- talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik) 8. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad maailmas: - Hiina, - India, - USA, - Pakistan, - Türgi, - Egiptus, - Venemaa, - Brasiilia, - Jaapan. Euroopas suuremad sibulatootjad: - Hispaania, - Madalmaad, - Poola, - Itaalia. 9. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus.
* temperatuuri mõju - jälgida ettenähtud säilitustemperatuure; * valguse mõju; * ruumide ventilatsioon; * kaubaline naabrus; * fermentide toime; * kahjurid ( prussakad, sipelgad, hiired jne.) * taara ja pakkematerjal. 9. Etüleeni tootvad Etüleeni suhtes tundlikud õun, pirn, ploom maitseroheline, banaan, aprikoos salatid, kress, spinat, virsik, nektariin seller, porrulauk mango, melon kurk, porgand, papaia, avokaado, herned, kapsad, passion, tomat kartul, hurmaa, kiivi 10. Etüleeni eritub kõige vähem soovitatud säilitamistemperatuuri juures. Ka õhuvahetus vähendab etüleenisisaldust õhus.Etüleeni positiivne mõju on see, et toored viljad küpsevad etüleeni mõjul kiiremini. 12
Mugulsibul Värske kooritud 119 16 100 - 100 Passeritud poolpehmeks 161 16 135 26 100 Passeritud pehmeks 238 16 200 50 100 Praetud fritüüris 350 16 294 66 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Roheline sibul värske puhastatud 125 20 100 - 100 passeeritud 193 20 154 35 100 Porrulauk Keedetud 138 24 105 5 100 passeeritud 220 24 167 40 100 Porgand Toores puhastatud kuni 1 jaanuarini 125 20 100 - 100 alates 1 jaanuarist 133 25 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 jaanuarini 126 20 101 0,5 100 alates 1 jaanuarist 135 25 101 0,5 100 Keedetud või hautatud viilud või kuubikud 136 20 109 8 100
piim/ keefir- 200g leib/ sai- 30g Õhtu- grillvorstid/ saslõkk- 130g Grillitud köögiviljad- 70g Mahl/ vein- 200g 5 1.2 PIKK MENÜÜ 1.päev Hommik- neljavilja puder- 200g (neljavilja helbed, piim, sool, suhkur) Või/moos (maasika)- 30g Puuvili (banaan)- 50g Kohv/ tee- 200g (kohvi/ tee puru, vesi) Lõuna- kapsasupp - 150g (kapsas, sibul, porrulauk, porgand, seller, paprika, purustatud tomatid, puljong, petersell) Ahjus küpsetatud kanafilee keedetud riisi ja karri kastmega- 130g/100g/70g ( kanafilee, maitseained/ riis, maitseained/ karri, nisujahu, sibul, küüslauk, aedviljapuljong, ingver,) ananassi-kohupiimakook- 100g (suhkur, nisujahu, soola, küpsetuspulbrit, või, kohvikoor, kohupiim, muna, kaerahelbed, vanilje ) piim/ keefir- 200g
Jahutatud 25 24,3 6,075 17,5 4,375 0 0 254 63,5 lõhefilee Rõõsk koor 10 2,07 0,207 32,4 3,24 12,6 1,26 346 34,6 35% munavalge 8 12,5 1 10,3 0,824 0,3 0,024 143 11,44 brokoli 10 3,46 0,346 0 0 4,62 0,462 32, 3,29 9 porrulauk 15 2 0,3 0,4 0,06 4,5 0,675 25, 3,81 4 Kalapuljong 30 0,42 0,126 0,22 0,066 0,46 0,138 6 1,8 sidrunimahl 15 0,35 0,0525 0 0 1,7 0,255 8,1 1,2165 1
Leem · 1 l Vesi saab maitsvam, kui kasutatakse mitut kalaliiki koos. Suuremad kalad lõigatakse koos selgrooga · 200g porgandit tükkideks. Kalad pannakse külma vette ja aetakse · 200g kartulit keema. Riisutakse vaht, lisatakse maitseviljad ja · Porrulauk või sibul keedetakse kaane all tasasel tulel 3040 minutit. · Petersellilehed Vürtsid ja sool lisatakse keemise lõpupoole. Kalad · Aedtill tõstetakse vahukulbiga leemest välja. Leem lastakse 5 minutit seista, siis kurnatakse läbi · 2 3 tera Must pipar sõelale asetatud marli. Kalaliha puhastatakse ·
loote arenguks vajalikke tsinki, seleeni ja magneesiumi. 11. Raud - asendamatu nii loote vereloomeks kui piisavaks gaasivahetuseks raseda tõusnud vajadusi arvestades. Raua allikad: vere toidud, virsik, müsli, pistaatsiapähkel, lagritsakomm, maks, tailiha. 12. Foolhape - lapse närvisüsteemi arengu toetuseks peaks foolhappekapsleid võtma juba rasedust planeerides ja esimesel kolmel raseduskuul. Foolhappe allikad: nisuidud, keedetud uba, maks, porrulauk, värsked maasikad, värsked herned, lehtköögiviljad, värskekapsa-apelsinisalat. Imiku toitumine esimesel poolaastal Eriti kiire kasvamise periood on imikueas (0 - 12 kuud). Esimestel elukuudel võtab laps kaalus juurde 200 g nädalas, hiljem 150 - 100 g nädalas. Niisuguse kiire kasvamise tagamiseks peab laps sööma eakohast energiarikast ja hästi omastatavat toitu. Võrreldes
10 Jääsalat kg 0,035 0,032 0,070 0,063 5 Ruccola 0,020 0,019 0,040 0,038 5 Värske kurk kg 0,025 0,024 0,050 0,048 2 Tomat kg 0,015 0,015 0,030 0,029 15 Porrulauk kg 0,006 0,005 0,012 0,010 20 Küüslauk kg 0,001 0,001 0,002 0,002 58 Sidrun kg 0,006 0,003 0,012 0,005 Oliiviõli l 0,006 0,006 0,012 0,012 5 Sai kg 0,010 0,010 0,020 0,019
Mehhiko vanikkuljus Cobaea scandens 3 18 C 14-20 päeva Eckloni kuldkakar Osteospermum ecklonis 3 V 17 C 10-15 päeva Hübriidpetuunia Petunia x hybrida 3 V 18-25 C 14-20 päeva Ümaralehine titoonia Tithonia rotundifolia 3 18-20 C 8-14 päeva Porrulauk 3 20-30 C 10-15 päeva Varane kapsas 3 18-20 C 3-4 päeva Majoraan 3 20-25 C 1-3 nädalat Meliss 3 20-25 C 3-4 nädalat aprill
Tuntuim prantsuse- sibulasupp. · Prantslaste lemmik lihatoit on biifsteek, kus liha jäetakse seest toores. · Magustoitudest on lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brüle`d. 2. 1. Peamised toiduained Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. (Toitlustus alused 2012)
Süüakse magusamaitselist pruuni kitsejuustu. Jookideks õlu kohv, akvaviit Taani köök- kala, juustudest- Havarti, Esrom. Juuakse jogurtit ja hapupiima, munaga rikkalikult kaetud võileivad India köök- riis, köögiviljad, leib, maitseained, kana, lambaliha, piima, jogurtit, sulatatud või, riis, nisu, mesi, kala, läätsed, mune. Tsilli, sibul küüslauk, pune vürts Hiina köök- austrikaste, bambusevõrsed, hiina nuudlid, ingver, koriander, mango , porrulauk, riis, riisivein, riisiäädikas, kalad, austrid 32. Süldi valmistamine, kasutamine. 33. Milline on esmaabi lõikehaava korral? 34. Kuidas tegutsed kui süttib õli fritüüris. Nimeta hädaabi telefoninumber? 112 35. Pruuni põhikastme valmistamine, kasutamine. Espagnole Kasutatakse pruuni puljongit, pruuni uluki- või vasikapuljongit , pruuni kalapuljongipulbrit, võib ka praeleent. 60g võid 60g jahu 1L pruuni puljongit 36
Walesi pindala on 20 798 km² ning rahvaarv on 3 004 600. Pealinnaks on Cardiff Wales on jaotatud 22 tervikomavalitsuseks. Neist 9 on nime poolest krahvkonnad , 3 linnad ja 10 krahvkondvallad Walesi Sümbolid. · Lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. · Walesi hümn "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") · Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss. · Rahvuspuu on kivitamm. PõhjaIirimaa PõhjaIirimaa on Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas. Hõlmab enamiku ajaloolisest Ulsterist. PõhjaIirimaa pindala on 14 120 km² ning Elanikearv on 1 775 000. PõhjaIirimaa keskuseks on Belfast PõhjaIirimaal ametlikku lippu ei ole. Kasutatud kirjandus Internet · http://et.wikipedia.org/ · http://en.wikipedia.org/ · http://images.google.ee/ Raamatud
vaheldumisi jahusse, klopitud munadesse, riivsaiasse, rosinad,küüslauguküüned, erivärvilised paprikad, kookoshelvestesse või purustatud pähklitesse. Kiht, mis sel riivitud juust, suitsupeekon, suitsupeki ribad, moel lihale tekib, takistab ühtlasi praadimise ajal lihamahla hakklihatäidis, porganditükid, hakitud ja rasvas väljavoolamist. Klassikaliseks paneerimisviisiks on liha praetud sibulad/porrulauk, spinatilehed, seened, kastmine soolapipraga maitsestatud ja piima või veega lahti pähklid, troopilised viljad, puuviljad jne. Pikitud klopitud munasegu ja seejärel riivsaia sisse. või täidetud liha on alati huvitavama ja Lisamaitseid ja mahlakust on võimalik lihale anda täidlasema maitsega. erinevate täidiste ja liha pikkimisega. Kodustes tingimustes tähendab pikkimine seda, et lõikame lihasse
annaabi.ee 
