Plii JohaNzzo Moosipall Omadused aatomnumber 82 aatommass 207,2 g/mol elektronegatiivsus Paulingu järgi 1,9 sulamistemperatuur 327 oC keemistemperatuur 1751 oC tihedus 11,34 g/cm3 kõvadus Moshi järgi 1,5 Levimus ja ajalugu · Esimesed leiud 5-6 tuhat aastat tagasi · Leidub väheses koguses · mass maakeral pidevalt suureneb · tekib uraani ja tooriumi(Kustase) lagunemisel Mõju elukeskkonnale · Plii mõju organismile · Plii mõju taimedele · Plii õhusaastes
PLII ;D A. Kontse 21 LJ Plii (sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. F Ü Ü S I KA L I S E D O M A D U S E D Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskmetall. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenikiirguse vastu. KEEMILISED OMADUSED Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). LEIDUMINE Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). Plii on üks sellistest elementidest, mille mass maakeral pidevalt suureneb. See on tingitud uraani
Karina Stepanjan PK12 Levimus, leidumine, ajalooline aspekt Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadmium on pliist mürgisemad Plii on ammutuntud ja laialdaselt kasutatav metall, kuigi tema sisaldus maakoores on suhteliselt väike. Tuntud on umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS Looduslik plii koosneb 5 stabiilsest isotoobist massiarvudega 202, 204, 206, 207 ja 208, neist 3 viimast on vastavalt U, Ac ja Th radioaktiivse lagunemise rea viimased liikmed. Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Saamine Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul: 2 PbS + 3 O2 2 PbO + 2 SO2
Koostis / struktuur : Element plii (Plumbum, Pb), tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused : Sinakas-valkjas pehme (kõvadus 1,5) raske (tihedus 11340 kg/m3) metall. Sulamistemperatuur 327.46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Saamine : Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed arheoloogilised pliiesemete leiud (Türgis) on dateeritud aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Ajalugu :
2009 Sisukord 1. Aine......................................3 2. Ajalugu.................................4 - 5 3. Levimine..............................6 4. Omadused............................6 - 7 5. Ühendid................................8 - 9 6. Kasutamine..........................9 7. Biotoime..............................10 8. Kautatud kirjandus..............11 Plii. Plumbum. Pb Plii (seatina, sümbol Pb) ·IV A rühma metall ·järjekorranumbriga 82 ·oksüdatsiooniastmed ühendites II ja IV ·sisaldus maakoores 14 ppm ·metallide pingeras asub vagetult enne vesinikku · Aatom ·82 elektroni ·6 elektronkihti 1kihil 2 elektroni 2kihil 8 elektroni 3kihil 18 elektroni 4kihil 32 elektroni 5kihil 18 elektroni 6kihil 4 elektroni ·82 prootonit ·125 neutronit · 3
PLII Referaat Klass: 10 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1.PLII AJALUGU..................................................................................................................... 3 1.1 Plii avastamine.................................................................................................................3 1.2 Klassikaline aeg................................................................................................................3 1.3 Keskaeg.................................................................................
Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) ja plii(IV) segaoksiid- Tema toksilisuse tõttu on kasutamine limiteeritud. Varem kasutati kombineeritult linaseemneõliga tiheda ning kaua kaitsva korrosioonivastase värvina. Samuti koos menniku ja linaste kiududega
Plii Üldiseloomustus Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadium on temast mürgisemad. Ta on ammu teadatuntud metall ja laialdase kasutusaladega, kuid maakoores on ta sisaldus väike. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes. Elektronskeem: 6s2 4f14 5d10 6p2 Omadused Sinakas-valkjas Pehme Raske Sulamistemperatuur 327.46 kraadi Keemistemperatuur 1751 kraadi Halb soojus - ja elektrijuht Kasutusalad Auto akudes koos väävelhappega Kaablikatete valmistamine Konteinerite valmistamine Klaasitööstuses Radioaktiivse ja rõntgenkiirguse eest kaitsmine Tuntumad ühendid PbS - pliiläik Pb3O4 ehk Pb2PbO4 - pliimännik
Plii ja Tina Tallinna 32. Keskkool Plii (Pb) Plii (seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. *Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr). Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul
See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Plii (seatina, sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208. Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivõrd suures koguses, et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole võimalik täpselt anda.Plii tihedus normaaltingimustel on 11,3 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 327 Celsiuse kraadi
Plii (Pb) ja kaadmium (Cd) SINU NIMI AASTA JA KOOL Eesmärgid Pb ja Cd üldiseloomustus Keskkonda sattumine Elemendi jõudmine organismi Mõju elusolenditele Kuidas vähendada negatiivset mõju Üksikisiku tasandil Riigi tasandil Nr. 82. Pb. Plii. Plumbum. Seatina. Raskmetall Paljudes mineraalides (PbS galeniit) Väga pehme Neelab rad. Kiirgust Keemiliselt suht. püsiv Tekib pidevalt juurde Kasutatud juba 8500 a.t.(arh. leid Türgis) Trükitehnikas! Nr. 48. Cd. Kaadmium. Cadmium. Raskmetall Koos Hg ja Pb kõige mürgisem metall Maagis enamasti sulfiidina (sfaleriit, (Zn,Fe)S) Moodustab rikkalikult erinevaid ühendeid sh kompleksühendeid orgaaniliste ainetega.
KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega) Kovalentne side kõige levinu...
Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed). Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja 3 hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Raud säilib kuivas õhus suhteliselt hästi. Niiskes õhus ja pinnases kattub raud raud(III)hüdroksiidi pruuni kihiga (rooste)
On üksparimaid akusid. Ajal 1970ndate keskpaigast, teadlaste väljatöötatud hooldus-free lead-acid battery, mis võib töötada mis tahes asendis. Vedel elektrolüüt on geelistatud, niisutatud separaatorid ja siis suletud. Kaitseklapid lubavad õhutamise ajal tasuta, täitmise ja õhurõhk muutub. Lähtudes erinevate turu vajadustele, kaks pliiakud süsteemide selgus: väike suletud pliiakud (SLA), tuntud ka kaubamärgi all nimi Gelcell ja suuremate Valve-reguleeritud-plii-hape (VRLA). Mõlemad akud on sarnased. Insenerid võivad väita, et sõna "suletud pliiakud" on eksitav, sest ükski laetav aku ei saa olla täiesti suletud. Optimaalse töötemperatuuri jaoks plii-happe aku on 25 * C (77 * F). Kõrgenenud temperatuur lühendab eluiga. Põhimõtteliselt iga 8* C (15 * F) temperatuuri tõus vähendab akusid. VRLA, mis kus töötab 33 * C (95 * F). Teoreetiliselt sama aku kestaks natuke rohkem kui aasta kõrbe temperatuuril 42 ° C (107 * F).
lühiajaliselt ka 350 °C juures. Valusulamite mehaanilised omadused sõltuvad suuresti sulami struktuurist: mida peeneteralisem on valand, seda paremad on omadused. Magneesiumisulamite valamisel tuleb rakendada meetmed metalli süttimise vältimiseks. Sulatus tehakse raudtiiglites räbukihi all, metalli valamisel puistatakse sellele väävlipulbrit, mis moodustab väävelgaasi ja hoiab ära metalli süttimise. 1.1.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valuomadused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Tsink Tsinki kasutatakse laialdaselt teraste antikorros-ioonpinnetena (katuseplekk, veetorud). Kontaktis te-ra- sega moodustab ta galvaanilise paari ja, olles anoodiks, lahustub, kaitstes sellega terast korros-iooni eest. Plii
jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei ületa Fe sulamistemperatuuri 1539 °C mangaan, vask, nikkel, hõbe... rasksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 1539 °C titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram
Al-leidub looduses savide ja mineraalide koostises, toodetakse sulatatud boksiidi, sulam duralumiinium.Omadused:hea peegeldusvõimega, reageerivad halogeenidega,hapete ja alustega v.a. N- iga elektrijuht, platsiline. Kasutus: aluminotermias, lennukiehitus, autotööstus. Pb-seatina, pakub kaitset radioaktiivse ja röntgenkiirguse vastu. Om:madal sulamistemp. Pehme, raske metall, sinaka läikega. Kasutus:autoakud, haavlite tootmisel. Vees lahutusvad ühendid magusad, mürgised. Sn(tina)-looduses mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse j...
- Vedelal Vask 1.Vase 2 füüsikalist omadust- Punakas värvus, väga hea elektri- ja soojusjuht 2.Vase 2 hapnikuga reageerimise viisi 1) 4Cu + O2 2CuO 2) 2Cu+O2 2CuO 3.Miks on New Yorki vabadusammas rohelist värvi?-korrudeerub 4.3 kasutusala-Valmistatakse juhtmeid, radiaatoreid, hea mehaanilise vastu pidavusega, kasutatakse juveelides. 5.pronksi ja messingi kooslus-messing-vask+tsink, pronks-vask+tina Plii 1.Kuidas plii reageerib kuumaveeauruga- Pb+H2O PbO + H2 2.Kuidas plii lihtainena välja näeb?- Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall 3.Miks on suured kogused pliid inimesel ohtlikud?- Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. 4.2 kasutusala-Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega
Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikidest raskmetallidest. Elavhõbe Elavhõbe ( Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike
Plii ja elavhõbe Eesti atmosfääris Plii ja elavhõbe on raskemetallid, mis suurtes kogustes võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (depressioonist närvisüsteemi haigusteni). Neid aineid satub loodusesse peamiselt erinevate tööstuste ja transpordi tõttu. Mõlemal metallil on omad kasutusviisid. Elavhõbedast tehakse kraadiklaase, lambipirne ja hambaplomme; pliist aga haavleid ja raskusi(õngedele, kalavõrkudele). Raskemetalle leidub ka mujal, näiteks tubakatoodetes, hambaravis, akudes ja väetistes.
· kuumutamisel tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3 Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3. lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse. keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide mis on organismidele väga mürgised
Kasutatakse Termomeetrite, hammasteplomide,minipatareide tegemiseks. Vask(Cu) Hästi töödeldav hea elektri ja soojus juht. Mõningad vase ühendid on mürgised.Vask nõudes ei soovitata pikka aega hoida toidu asju. Siniverelistel loomadel on ta ka hapniku kandjaks veres Vasel on ka 3 tähtsat sulamit 1)Cu+Sn =pronks tööriistade valmistamiseks 2)Cu+Ni=melhior vale hõbe 3)Cu+Zn=Malm valmistatakse segisteid ja ukse linke ahju uksi. Tina (Sn) ja Plii(Pb) Puhas tina on hõbevalge puhas plii aga sinakas valge ja raske. Tina pole mürgine kasutatakse teda igal pool toidu nõude. Umbes pool tina maailma toodangust kulub tinakihiga kaetud raudpleki- tinatatud pleki saamiseks. Tehakse ka konservi purke.Tina sulamis temp. On 232 kraadi ja plii sulamis temperatuur on 327 kraadi Joodis sulab 180-220 kraadi juures.Joodisega liidetakse metalle joote töödel ja tinatamisel -raua või vase katmisel jootemetalli kihiga.
Samuti Metüülelavhõbe jõuab veekogust püütud närvikahjustusi , piirata/keelata veekogudesse ka fos- kala söömise kahjustada suuraju kalapüüki siilsete kütuste, jäätme- kaudu. koort, Raskem reostunud te põletamise ja metsa- mürgitus lõpeb veekogudest. kuivenduse kaudu. surmaga. Plii Pliid kasutatakse Inimestesse ja Närvisüsteemikahjus Riik saab nõuda bensiinilisandina, loomadesse satub -tused: alates kergest mitte lisada pliid veevõrgus, aku- ja plii saastunud õhu, psüühikamuutusest bensiini sisse. värvitööstuses. On toidu ja joogi surmaga lõppeva Tarbija saab teha kasutatud keraamikas, vee kaudu. Pliit- kahjustuseni. oma valiku mitte
sadenes. Külm soolhappeline vesi hapustab lahuse, lisab prootoneid ning koristab teised katioonid lahusest. Pb2+ -ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 2 ml destilleeritud vett, segasin ja soojendasin ca 5 minutit keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt 1 minuti, sest pliikloriidi sade lahustub soojas vees. Kandsin tsentrifugaadi pipetiga teise katseklaasi ning tilgutasin seda mõned tilgad kolme katseklaasi. Viisin läbi kolm plii-ioonide tõestusreaktsiooni, mis kõik õnnestusid. Pesin järelejäänud kloriidide sadet mitu korda kuuma dest. veega, kuni enam Pb2+ ioonid ei tõestunud pesuvees. Hg2+ -ioonide tõestamine Lisasin vähesele järelejäänud sademele 7 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ning segasin. Põhja tekkis hallikasmust sade, sest eraldusid valge elavhõbeamiidkloriid ning metalne elavhõbe. Ag+ -ioonide tõestamine Tsentrifuugisin ning eraldasin tsentrifugaadi pipetiga. Viisin läbi kõik kolm
53 40 39 20 21 27 12 0 84 1 2 3 4 5 Ülesanne 9 4 punkti Bensiini jaemüügi turul tegutsevad mõned suuremad jaemüügiketid ja mõned üksikud väikesed bensiinijaamad. Kahe bensiini jaemüügiketi Plii ja Xii turuosa kokku 70 %. Plii turuosa on 40% ja Xii 30 %. Praegu on bensiini 95 jaemüügihind mõlemal 15 krooni liiter. Plii ja Xii soovivad mõlemad saada maksimaalset kasumit ning mõlemad mõtlevad bensiinihinna alandamise peale 14,5 krooni liitri kohta. Tabelis on toodud mõlemate ettevõttete võimalikud tegutsemise strateegia ja nende puhul teenitava kasumi suurus
Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Eelised : · Sulamid on odavamad kui puhtad metallid · Sulamid on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid sellised patareid mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid targbeesemeid(kellad,raadiod,taskulambid). Autoaku ehk pliiaku võimeline kandma lühiajaliselt väga suurt voolu.Pliiaku anoodik on plii ja katoodik on pliidiooksiid. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuseelemendid Keemilisi vooluallikaid, milled saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel nimetatakse kütuseelementideks. (vesinik-hapnikelement) (kosmoselaevad,elektriautod) Keemilise vooluallika tööpõhimõte redoksreaktsioon,mingit elektrivoolu kindlasuunalist elektronide voogu seejuures süsteemis ei teki
ja tooriumi radioaktiivsest lagunemisest. Kõikidele radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest, tekitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid elemente ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Kõrge radooni tase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk- Eestis. Plii: Plii (sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208 (teistel andmetel 5, sealhulgas massiarvuga 202[2]). Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivõrd suures koguses, et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole võimalik täpselt anda. On andmeid, et see on 207,2 g/mol[2].
• Hõbevalge • Plastiline • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C) • Tinapulga painutamisel on kuulda iseloomulikku raginat Keemilised omadused • Vastupidav õhu ja vee toimele • Lahjendatud HCl-ga reageerib Sn aeglaselt, kontsentreeritud happega aga kiiresti: Sn + 2HCl → SnCl2 + H2 • HCl liiaga tekib komplekshape: SnCl2 + 2HCl → H2[SnCl4] Kasutusalad Jootetina Tuumareaktorid Konservikarbid Plii • Plii rahvakeelne nimetus on “seatina” • Plii sisaldus maakoores on väga väike • Tuntakse ca 80 plii mineraali • Üks levinumaid on galeniit ehk pliiläik Aatomi ehitus • Elektronskeem: Pb +82 | 2)8)18)32)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s25d10 6p2 • Väliskihi ruutskeem: Plii omadused • Hõbevalge, õhus seismisel muutub tuhmiks ja omandab sinaka läike • Pehme • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C)
· CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO CO · Cu2O SeO3 · Fe2O3 SO2 · K2O SO3 · PbO2 Cl2O7 · Cr2O3 P2O3 · PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid Oksiidide valemite koostamine: · Metallioksiide valemi saamiseks kirjutatakse sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed ning +ja- laengute võrdsustamiseks kasutatakse indekseid. +III -II +IV -II Alumiiniumoksiid Al2 O 3, plii(IV)oksiid PbO2 · Mittemetallioksiidide valemi kirjutamisel elemendi nimetuse ees olevat eesliide
detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksiididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku
Tallina Lilleküla Gümnaasium Raskmetallide sisaldus eesti põllumuldades ja taimedes Uurimustöö Tallinn, 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii 2.2. Kaadmium 2.3. Elavhõbe 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1 Kütmine 3.2. Tööstus 3.3 Liiklus 4. Raskmetallide sisaldus taimedes (sammaldes) 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskkonnale 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin raskemetallide sisalduse eesti põllumuldades ja sammaldes. Need metallid on tervisele väga kahjulikud ning selle teema teavitamine inimestele väga vajalik. Raskmetalle sisaldavad osakesed satuvad õhku kohalikest saasteallikatest, saasteainete kaugkande teel
õhust). Niisugusel juhul oleks parem kasutada kihti, mis sisaldab alustelist vasksulfaati või -nitraati (tugevalt happelised soolad). Et kaitsta rannikupiirkondade monumente, lisatakse paatina koostisesse kloriidioone. Veekihi olemasolul võib kloriidioon käituda korrodeeriva tegurina. Pronksi pinnale tekib õhus püsiv heleroheline kiht, mis kaitseb ülejäänud pronksi oksüdeerumise eest. Niisugust kihti nimetatakse atakamit'iks. Pronksskluptuuride restaureerimine plii ja tina sulamiga Lõhesid pronksskulptuurides pitseeritakse kinni tavaliselt plii ja tina sulamiga jootmetalliga. Seda kasutatakse, et kaitsta monumente lõhenemise ja korrosiooni eest. Kuna plii on mürkmetall ja kõik pliiühendid on ka tugevad mürgid ei ole see looduse suhtes just kõige parem viis pronksskulptuuride restaureerimiseks. Plii ise on muidu korrosioonikindel metall, sinakashalli värvusega; lõikepind on hõbedase
Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (T s), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C
evitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku
päevavalguslampides, hambatäidistes ja kosmeetikas. Suurt osa metallist kasutatakse ainult üks kord, selle korduvkasutus on liiga kulukas. NB!! Elavhõbe ja tema ühendid on väga mürgised. Väga mürgine on ka elavhõbeda aur. Elavhõbe on mürgine nii inimese, kala kui ka looma närvisüsteemile. Elavhõbe siseneb kehasse elavhõbeda auru sissehingamisel või tilga imbumisel läbi naha. Väikesed elavhõbeda tilgad aurustuvad isegi toatemperatuuril. Plii (Pb) Keemiline element Plii (Plumbum, Pb), tahkkeskendatud kuubiline võre. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub Plii IVA rühmas ja 6.perioodis. Sinakas-valkjas pehme (kõvadus 1,5) raske (tihedus 11340 kg/m3) metall. Sulamistemperatuur 327.46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks
Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses. Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete metallide aluminotermilisel saamisel nende maakidest. reag. Hapetega, +hea elekti ja soojusjuht. Konsetreeritud väävelhappe toimel al tavatemp. Passiveerub. Hapusid toiduaineid ei tohi hoida sellep al nõudes, et al reageerib hapetega.Al- vastupidav vee toimele. Valge tahke aine Al2O3. Inglistika-plii saabina.tina ja plii-passiivsed aga reag hapetega aeglaselt, ei reag vee ega vee auruga. Suhteliselt madala sulamistemp. Ioodis- tina ja plii sulam. SnO2tinavalge. Pb3O4 pliimennik. Kasut. Emailvärvide tegemisel. Tina ja plii ühendid on mürgised. leelismuldmet. IIA rühma aktiivsemad metallid. Leelis ja leelismuld. Omadused. Pehmed, kergest lõigatavad, suhteliselt kerged, madal sulamistemp, hea elekti ja soojusjuhtivusega, reag aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega,
evitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). R äbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku
AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl See on samuti valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Tegelikult on ta polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 * nH2O. Alumiiniumhüdroksiid on väga nõrk alus ja tüüpiline amfoteerne hüdroksiid. Ta reageerib kergesti nii hapetega kui ka leelistega. Kuumutamisel alumiiniumhüdroksiid laguneb, tekib oksiid ja vesi. PbO2-pliioksiid- Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Reageerimine: Happega: PbO + 2HCl PbCl2 + H2O Alusega: PbO + Ca(OH)2 +H2O Ca2+[Pb(OH)4]2- Pb3O4- plii(II) ja plii(IV) segaoksiid-Tema toksilisuse tõttu on kasutamine limiteeritud. Varem
TOKSIKANT-Kemikaal/aine, mis on potentsiaalselt toksiline. Mikroobsed(bakterite) toksiinid: Botulismitoksiin,Teetanusetoksiin,Difeetriatoksiin Mükotoksiinid:Aflatoksiinid Vetikatoksiinid:Mikrotsüstiin, Saksitoksiin Loomade toksiinid:MaomürgidKonnamürgid KSENOBIOOTIKUM -Kemikaal, mida (normaalsetel tingimustel) ei esine looduses/bioloogilistes süsteemides (xenokr.k. "võõras"). Võivad olla nii kasulikud (n. arstirohud) kui ka kahjulikud/toksilised (n. plii). TOKSIIN-Elusorganismi poolt toodetud toksiline orgaaniline aines KAHJULIK MÕJU võib ulatuda väga väikestest muutustest kuni organismi surmani Aine toksilisust on võimalik määrata üksnes BIOTESTIDEGA, eksponeerides vastavaid testorganisme uuritavale kemikaalile Lävikontsentratsioon (thresholdvalue) väikseimat kontsentratsiooni, mille puhul aine mõju veel ei näe LD50poolletaalne doos-kemikaali doos, mis põhjustab 50% isendite
210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta möödudes? D0= 24 Sv/h D=D0e t*ln2/T½ T½= 138,38 päeva t= 3a = 3*365=1095 D= 24 Sv/h * e - 1095 ln2 / 138,38 = 0,101 Sv/h 0,5 m kaugusel Tc-99m kiirgusallikast mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis? 32 mGy/h / 4 mGy/h = 8 83 = 32 3 * 0,256 mm = 0,768 mm A. Kirjelda ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastilisi bioloogilisi efekte. - Ilmnevad hiljem ning võimalus, et ei avaldu üldse. Nendeks võivad olla näiteks pärilikud haigused. Stohhastilised efektid kiiritatud rakus tekivad mutatsioonid ning rakk ei sure. Mutatsioon võib edasi areneda ning areneb vähkkasvaja. Vähi iseloom ei
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt),
Raud (teras) = 7800 kg/m3 Hõbe = 10500 kg/m3 Kuld = 19300 kg/m3 Elavhõbe = 13600 kg/m3 Õhk = 1,25 kg/m3 Ainete erisoojused Vesi c = 4200 J/(kg·K) Veeaur c = 2010 J/(kg·K) 1 Jää c = 2100 J/(kg·K) Raud (teras) c = 460 J/(kg·K) Alumiinium c = 890 J/(kg·K) Plii c = 130 J/(kg·K) Vask c = 390 J/(kg·K) Õhk c = 1020 J/(kg·K) Ainete sulamissoojused Jää = 334 kJ/kg Hõbe = 105 kJ/kg Plii = 24,7 kJ/kg Ainete sulamistemperatuurid Jää t s = 0 0C Plii ts = 327 0C Aurustumissoojus Vesi r = 2260 kJ/kg Kütteväärtus Bensiin k = 46 MJ/kg Kasepuit k = 13 MJ/kg
NIKKEL Lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. sulamistemperatuur on 1455 °C KROOM Kroom on tähelepanuväärne oma magnetiliste omaduste poolest. See on ainus tahke aine, mis näitab antiferromagneeti lisi omadusi toatemperatuuril. PLII Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Sulamistemperatuur 327,46 °C HÕBE Hõbe on väga plastne (veidi kõvem kui kuld) monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige. Hoolimata sellest, et see on suurima elektrijuhtivusega metall, on kalli hinna tõttu siiski elektriseadmetes kasutusel
25. Alumiiniumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 26. Berülliumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 27. Millega on seotud alumiiniumi ja titaani suur korrosioonikindlus? 28. Mis on silumiinid? Kus neid kasutatakse? 29. Mis on duralumiinium ja kus teda kasutatakse? 30. Mis on monelmetall ja missugused omadused muudavad tema kasutamise merevees väga sobivaks? 31. Nimeta vähemalt 2 titaanisulamite eripära. Kus kasutatakse titaanisulameid? 32. Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine. 33. Mis on plastid? Plastide põhikomponendid. 34. Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused. 35. Laevanduses kasutatavate kütuste tooraine ja liigitus. 36. Mis on tihedus, kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta? 37. Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse? 38. Mis on leekpunkt? Millist infot ta annab? 39. Mis on hangumistemperatuur, mis põhjustab kütuse hangumist? 40
kasutatakse redutseerijana sütt koksi (C). (Koksist tekib CO.) Fe2O3 + 3CO=2Fe+3CO2 3. Tsink. · Kasutatakse korrosioonivastase (ehk roostevastase) kattena, sulamites, eriti messingis (Cu-Zn), nt veekraanid, autoosad. 4. Tina. Hõbevalge, pehme ja hästi töödeldav raskemetall. Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga (nt õnnevalamine tinaga uustaastaööl). Õhus ja vees on tina püsiv. · Kasutusel sulamites, näiteks pronks (Cu+Sn) ja joodis (Pb+Sn) tinatamiseks. 5. Plii. Hõbevalge, sinaka läikega raskmetall. Väga pehme. Tsink tuhmub kiiresti õhus. · Kasutatakse autoakudes. Kaitseb radioaktiivkiirguse eest. 6. Vask. Punakas, väga hea elektri-ja soojusjuht. · Kasutatakse torude, müntide ja elektrijuhtmete ning sulamite, nagu messing(Cu-Zn) ja pronks (Cu+Sn) valmistamiseks. 7. Hõbe. Hõbevalge värvusega pehme metall. Hõbe on kõige parema peegeldusvõimega metall.
40 39 20 21 27 12 0 84 1 2 3 4 5 Ülesanne 9 4 punkti Bensiini jaemüügi turul tegutsevad mõned suuremad jaemüügiketid ja mõned üksikud väikesed bensiinijaamad. Kahe bensiini jaemüügiketi Plii ja Xii turuosa kokku 70 %. Plii turuosa on 40% ja Xii 30 %. Praegu on bensiini 95 jaemüügihind mõlemal 1.5 € liiter. Plii ja Xii soovivad mõlemad saada maksimaalset kasumit ning mõlemad mõtlevad bensiinihinna alandamise peale 1.45 € liitri kohta. Tabelis on toodud mõlemate ettevõttete võimalikud tegutsemise strateegia ja nende puhul teenitava kasumi suurus
Kumulatiivne turuosa pärast makse8. 20. 37. 66. 100. Absoluutne võrdsus 20 40 60 80 100 Absoluutne ebavõrdsus 12 20 23 14 0 Kumulati ivne % kogutu- lust Ülesanne 9 4 punkti Bensiini jaemüügi turul tegutsevad mõned suuremad jaemüügiketid ja mõned üksikud väikesed bensiinijaamad.Kahe bensiini jaemüügiketi Plii ja Xii turuosa kokku 70 %. Plii turuosa on 40% ja Xii 30 %. Praegu on bensiini 95 jaemüügihind mõlemal 18 krooni liiter. Plii ja Xii soovivad mõlemad saada maksimaalset kasumit ning mõlemad mõtlevad bensiinihinna alandamise peale 17 krooni liitri kohta. Tabelis on toodud mõlemate ettevõttete võimalikud tegutsemise strateegia ja nende puhul teenitava kasumi suurus Jäemüüja Plii hinnad
Messingid ja nende omadused Messing Valgevask ehk Messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile.
Keemia. *P-METALLIDE ISELOOMUSTUS:Enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Alumiinium on kõige levinuim metalliline element maakoores. Tina, pliid ja alumiiniumi lihtainena looduses ei leidu.Alumiiniumi tähtsaim mineraal on boksiit, tina leidub oksiidina(SnO2), plii peamine mineraal on PbS(pliiläik). P-metallide oksiididel ja hüdroksiididel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused (amfoteersed ühendid). *AL, SN, PB KEEMILISED OMADUSED:P-metallid on vastupidavad õhu ja vee suhtes. Kolm mainitud metalli on suhteliselt pehmed. Al reageerib kergesti hapete lahustega ja ka leeliste lahustega. Konts.väävel(H2SO4)- või lämmasktikhappega(HNO3) alumiinium toatemperatuuril ei reageeri! Metall passiveerub
Töökeskkonnavolinik-kui ettevõttes on üle 10ne töötaja Töökeskkonnanõukogu- üle 50ne töötajataga ettevõttes. Asbestiga töötamine: Päevane piirnorm on 0,1 kiud 8 tunni jooksul Tööandja on kohustatud teavitama tööinspektsiooni, vähemalt 7 päeva enne asbestiga töötamist Tööandja peab tagama et asbestitöödel oleks ohuala ja vöörastel isikutel viimine keelatud ohumärgid. Plii mürgistus: Mõjutab iga organit Kõige haavatam on närvisüsteem Kahjustab neerusid ja reproduktiivsüsteemi Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes,randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu Plii põhjustab kehvveresust Plii akumuleerub luudes Pliisisaldu õhus ei tohi ületada 75 Um/m3
annaabi.ee 
