Pestitsiidid Kahjurite hävitamine rünnaku ennetamine eemale peletamine mõju vähendamine Eesmärgid Mürgisus inimestele või teistele loomadele 9/12 kõige ohtlikumast ja püsivamast orgaanilisest kemikaalist pestitsiidid Tagasilöögid Pestitsiidideks on... Kahjuriteks loetakse... Enamasti keemilised Putukad ühendid Taimehaigused Bioloogilised vahendid Umbrohud (bakterid, viirused) Molluskid Linnud Imetajad Kalad Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi
PESTITSIIDID · Pestitsiid on keemiline taimekaitsevahend. · Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi ...
Pestitsiidid - DDT Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elus- organismide hävitamiseks. Paljud inimesed puutuvad pestitsiitidega kokku igapäevaelus, peamiselt aiatöödel. Kõige rohkem kasutatake pestitsiite kahjurite ja taimehaiguste tõrjeks. Maailma üks enim kasutatud tõrjevahend on DDT teisisõnu diklorodifentüül- trikloroetaan. DDT-d kasutati alguses II maailmasõjas parasiitide tõrjeks, kuid hiljem hakati seda üha rohkem kasutama põllumajanduses
Halog. kui lahustid-Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halog. vees äärmiselt vähe, Märgati osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate osooniaukude süsiniku ahel, seda kergemad nad on ja seda kõrgem on kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrof. aineid. Reageerimisvõimelt on laienemist. Arvatakse et see on seotud freoonide tungimisega keemistemperatuur.füsioloogilised- mürgised, sissehingamisel kahjustavad halogeenid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeene kasutatakse osoonikihti.Arenenud riigid asusid freoonide tootmist ja kasutamist piirama. Nüüd maksa ja kesknärvisüsteemi rasvade, õlide,vaikude, polümeeride jt. materjalide lahustamiseks.Näited on USA-s kasutusel freoon CH3CFCl2, mis olevat keskkonnasõbralikum. lahustitest ja kasutamine-Tuntud on diklorometaan, trikloro...
jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti
Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. MIKROORGANISMIDE ja SELGROOTUTE LOOMADE elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Pestitsiidid Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt: · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu)
Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO-deks). GMO-de mõju bioloogilisele mitmekesisusele Vaatamata andmete ebapiisavusele, on tänapäeval üldiselt tunnustatud GMO-de negatiivne mõju keskkonnale. Mõju on seotud peamiselt GM taimedelt pärit geneetilise materjali looduskeskkonda sattumisega ja seal võimalike kahjulike muutuste esile kutsumisega. Viimastel aastatel on teadmised GMO-de mõjust keskkonnale märkimisväärselt suurenenud. Sellele on kaasa aidanud GMO-de jälgimine ehk seire. Pikaajalise seire kohustus on sätestatud ka EL seadusandluses (direktiiv 2001/18/EC). Suurimad ohud bioloogilisele mitmekesisusele Enamik sõltumatuid uurijaid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Seda kinnitavad ka allpool viidatavad eksp...
Freoonide kahjulikus seisneb selles, et õhku sattudes aitavad kaasa osooniaukude tekkele, mis omakorda suurendavad ohtu haigestuda nahavähki. Kloor ja klooriühendid on mürgised. Klooriühendid, peamiselt soolhappe soolad kloriidid, on vajalikud organismi normaalseks elutegevuseks. Ning ta on abiks veepuhastusjaamades, kus muudetakse looduslik vesi klooriga joomiskõlblikuks. Bakterite hävitamiseks kulub 1m 3 kohta umbes 1,5 g kloori. Klooriühendid on veel näiteks pestitsiidid, kloroform, DDT, tetraklorometaan. Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks ( ilmnesid kahjulikud kõrvalmõjud ) ja ründegaasina I maailmasõjas. Tetraklorometaan on oluline komponent tulekustutusvahendites. Ta ei põle ja rasked aurud katavad ning isoleerivad kolde. Bioloogiliselt aktiivseid aineid pestitsiide kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide ja haigusetekitajate hävitamiseks. DDT kuulub ka pestitsiidide hulka. Ta aitas vähendada malaariasse haigestumist, tappes sääski
osake · Lahkuv rühm asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake · Katkev side kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+leelis Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+alkoholaat Halogeeniühendite kasutamine · Lahustid hüdrofoobsetele ainetele · Freoonid soojusvaheti, propellandina, vahtpolümeer · Pestitsiidid taimekaitsevahendid DDT ·Mutageen ·Kantserogeen ·Kahjustab kesknärvisüsteemi ja maksa Pestitsiidid kiire toime valikuline toime kiire lagunemine ·Liigid putukatõrje umbrohutõrje seenhaiguste tõrje lehtede langetajad ALKOHOLID Alkoholid tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to ·Lahustuvad vees, alates 5-st süsinikust lahustuvus väheneb järsult C-C11 Vedelikud
H A L O G E E N I D (mõisted) IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aato...
Halogeenühendid: kasulikud või kahjulikud Liisa Sekavin 11.a Halogeenid on VI A rühma elemendid - lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Looduslike halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe, kuid seevastu kasutatakse palju inimese enda looduid. Kloori ühendid on veepuhastusjaamades kasutusel nii vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võib kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tööstuses kasutatakse seda paberi ja tekstiili pleegitajana. Broomi kasutati sajandeid - haruldase lilla tooni tootmiseks enne kui see idenfitseeriti ning tänapäeval kasutatakse...
Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasut majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks.
Osa neist hajuvad atmosfääri kõrgkihtidesse. Atmosfääris toimub lagunemine valguse toimel. Osa taimekaitsevahenditest jõuab hüdrosfääri, kus ühelt poolt toimub lagunemine samuti valguse toimel, teiselt poolt lagundavad neid veeorganismid. Suur osa pestitsiididest siiski lagundatakse mulla loomastiku ja taimestiku poolt või ainevahetuse käigus taimsetes ja loomsetes organismides. Taimekaitsevahendite puudused Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest. Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases. Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu
Elektrofiil tühja orbitaali või positiivse laenguga osake Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks kom...
raskeim vedelik, mis ületab vee tiheduse ligi 14-kordselt (tihedus 13,6 g/cm3). Liiter elavhõbedat on raskem ämbritäiest veest ja rauast ese ujub elavhõbeda pinnal nagu kork vees. Elavhõbe on vedelas olekus alates 38 °C kuni 357 °C. Metallidest on elavhõbe ainus metall, mis kergesti aurustub õhus. Pestitsiidid Pestitsiidid on mürgised taimekaitsevahendid, millega hävitatakse kahjureid, umbrohtu jne. Kahjuks on nad enamuses mürgised ka inimesele ja koduloomadele. Anorgaanilised pestitsiidid on näiteks väävlitolm, bordoovedelik, putukaid tõrjuvad fluoriühendid ja rotimürk. Suurem osa pestitsiide on orgaanilised ained. Feromoonid ja repellendid Feromoonid on looduslikud loomade (eriti putukate) poolt eritatavad ühendid teiste sama liiki isendite mõjutamiseks: signaalid hädaohust, toidust, partneriotsingust. Nt nõelava mesilase mürk kutsub teisi hulgakesi appi tulema. Suguferomoone eritavad tavaliselt emased isaste peibutamiseks, sageli tuntakse seda mitme kilomeetri
Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Pestitsiidid - on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna
pestit- põllumajanduses taime- veeringe kaudu pestitsiide mõjutab või keelata tao- siidid kaitsevahendina putu- levis üle maakera. kehahormoone liste tõrjevahen- kate, umbrohu ja taime- Inimeste ja loo- tootvat dite kasutamine haiguste tõrjeks, et suu- madeni jõuavad endokriinsüsteemi. ja tootmine vas- rendada taimesaake, ta- pestitsiidid sisse- Pestitsiidid on geno- tavalt pestitsiidi kistada toidu või muude hingamisel, läbi toksilised, kantsero- kahjulikkusele. materjalide riknemist toiduahela toiduga geensed, neurotoksi- Nõuda tarbija ning piirata inimesele ning joogiveega. lised, immunotoksi- teavitamist, kui ohtlike haiguste levikut. lised paljunemis- toode sisaldab
produktiivsemaid põlluharimisvõtteid, et tagada suurem saagikus. Põllumaa tootlikuse suurendamise olulisus oli seda suurem, et juba varajaste tsivlisatsioonide tekkimisel kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mis on põhiolemuselt sarnane tänapäevasele, kus vaid üks osa ühiskonna liikmestest on vastutav kogu ühiskonnale vajaliku toidu hankimise eest. Kuna kahjurite tõrje on üks võimalik viis saada põllumaalt rohkem saaki, siis muutusid pestitsiidid peale II maailmasõda kaasaegse põllumajanduse võtmesõnaks. Alates 1950. aastates hakkas järsult suurenema rahvastiku arv ja ressursitarve, mis tõi endaga kaasa ka pestitsiidide kasutamise plahvatusliku kasvu. Oletatakse, et pestisiidide läbimüük on iga kümne aasta jooksul neljakoristunud. Pestitsiidide laialdane kasutuselevõtt ei olnud aga vaid positiivne, vaid tõi endaga kaasa ka mitmed probleeme, eeskätt otsese keskkonnasaaste, kuna
Kas pestitsiidide kasutamine on alati õigustatud? Pestitsiidid on tänapäeval laialdaselt kasutusel, neid kasutatakse erinevate kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks.Kuid kas neid sünteetilisi taimekaitsevahendeid on alati mõistlik kasutada? Põllumajanduskemikaalide kasutamine on aastati järjest suurenenud ning järjest rohkem toob see endaga kaasa negatiivseid tulemusi. Pestitsiidid võivad imenduda taime kõikidesse organitesse.uuringud on näidanud, et mitmedki pestitsiidid võivad toidulauale sattudes inimese tervist kahjustada: tekitada muu hulgas närvi- ja immuunsüsteemi haigusi, väärarenguid või vähki. Paljud probleemid võivad avalduda alles mitmete aastate pärast. Pestitsiide kasutatavatel talunikel arvatakse olevat ka suurem võimalus haigestuda ajuvähki. Pestitsiidid ei ole kahjulikud ainult inimesele. Kui põllumehed ei pea pestitsiidide kasutamise põhimõttetest ja piirangutest kinni, ning näiteks kui pritsitakse täisõites taimedega põlde
2)Halog. füüsikalised om. Mõned on toatemp. gaasilised, enamik neist on vedelikud või tahked, on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus üpris suur, veest raskemad. Füsioloogilised om. Mürgised, kergesti lenduvad halog.ühen. narkootilise toimega, põhjustavad rakseid keksnärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, ka surmaga. 5)Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas. a)kasut.lahustitena- rasvade,õlide,vaikude lahustamiseks b)freoonide om. veelduvad kõrgendatud rõu all kergesti ka toatemp., madal keemistemp., neelab soojust, keemiliselt väga püsivad. Kasut. külmikutes soojust neelava ainena Atmosfääris tõusevad freoonid atm.kõrgematesse kihtidesse, kus jõuavad osoonikihini. See lõhub osoonikihti, UV kiirgus suureneb, tõstab nahavähi riski. c)pestitsiidide esit. nõuded 1)Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, ka inimese 2) peab pärast looduskeskk. kasut....
Freoonid Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide fluroro-kloroderivaadid. Freoonid neelavad soojust, neil on madal keemistemperatuur ja nad on keemiliselt väga püsivad. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina. Halotaan Halotaani (CFCHBrCl) kasutatakse inhalatsioonnarkoosiks. Halotaan on värvuseta omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan keeb 50,2°C juures, kuid ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Pestitsiidid Pestitsiididon vahendid kahjurite hävitamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) ja heksaklorotsükloheksaan (heksakloraan või lindaan). DDT ja heksakloraan Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Putukatele on mürgised nad juba väga väikestes kogustes. Diklorodifenüültrikloroetaan DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaani keemiline nimetus on 1,1-bis(4-
Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Halogeenühendite põhilised omadused · Enamik on vedelikud või tahked ained · Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 ...
Tänapäevased probleemid Hädad Hullu lehma taud Suu- ja sõratud Linnugripp Salmonelloos Raske metallid Pestitsiidid Loomadega majapidamiste arv eestis Kokku veistega majapidamised sigadega majapidamised piimalehmadega emaküülikutega majapidamised majapidamised lammastega mesilasperedega majapidamised majapidamised kitsedega kodulindudega majapidamised majapidamised
Keemia, Halogeenid. Mõisted: 1. Halogeenid – org. ühendid , milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. 2. Nukleofiil – vaba elektronpaariga osake, kannab negatiivset laengut. 3. Elektrofiil – tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. 4. Hüdrofiilsus – veelembeline 5. Hüdrofoobsus – vett tõrjuv 6. Freoonid – klorofluoroalkaan 7. Pestitsiidid – haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohu tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismile? - vedelikud või tahked ained - hüdrofoobsed - ei lahustu vees - tihedus on suur, veest „raskemad“ Organismile on enamjaolt mürgised, need on narkootilise toimega. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Võib lõppeda invaliidistumisega või surmaga. Kus kasutatakse halogeenalkaane?
panna. o Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused o Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused o Nukleofiil ühineb ALATI elektrofiiliga. · Halogeene kasutatakse rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks. · Freoonid - madala molekulmassida alkaanide, enamasti metaani või etaan fluoro- kloroderivaadid. · Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. · Freoonid ja pestitsiidid on valged, kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes.
IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest ...
10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? Freoonid on keemiliselt väga püsivad (inertsed; ka kõrgete temperatuuride suhtes) gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. klorofluoroalkaan 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. Pestitsiidid on haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal Ohutus inimestele,nõuetele vastav käsitsemine,ohutus,kemikaali kontroll. 12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus. mutageenne toime -kantserogeenne toime -parasiitide tõrje -putukatõrje toime
Kaili Kaasik Olemus Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised ...
halogeeniühendid. Nimetame neist kahte. Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan ja DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Pestitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetusi, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust. Nad on väga mürgised putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele, kahjustades nende kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. On ilmnenud ka DDT mutageenne ja kantserogeenne(vähkitekitav) toime. Nimelt peaksid pestitsiidid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, sealhulgas ka inimesele. Kuna seda on peaaegu võimatu tagada, peab pestitsiidid looduskeskkonnas pärast kasutamist kiiresti lagunema, see ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides. Paraku DDT nendele nõuetele ei vasta. Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgitusi. Lisaks kõigele
atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF 2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud
kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt
· Kloroform on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvuseta, veidi magus vedelik. Teda kasutati vanasti meditsiinis narkoosiks, millest tänapäeval on kõrvalmõjude tõttu loobutud · Loomadele kõige tuntum narkoosivahend on halotaan ??? CF3CHBrCl · Cl2 ? - värvuseta, kergesti lenduv vedelik, mida kasutatakse lahustina rasvadele ja vaikudele ning tulekustutusvahendites mittepõleva omaduse tõttu · + freoonid ja pestitsiidid (raamat lk 69 72) 8. Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena
Umbes 800 000 barrelit sellest oli BP-l õnnestunud kinni püüda. 2. Raskemetallid Joonis 5. Väärarenguga haug Esox lucius Raskemetallid võivad merre sattuda: · äravooluga maismaalt; · sademetest; · laevavrakkidelt Raskemetallid tekitavad erinevaid mutatsioone ja vääraerenguid. 3 Joonis 6. DDT liikumine toiduahelas 3. Pestitsiidid Kloreeritud süsivesinikud, polüaromaatsed süsivesinikud, pestitsiidid, kloreeritud süsivesinik DDT. DDT mõjutab palju lindude munakoore paksust. 4. Prügi, mis ei lagune EUTROFEERUMINE Eutrofeerumine vee rikastumine toitesooladega, eriti lämmastiku ja fosforiga, mis põhjustab kõrgemate taimede ja vetikate kiirenenud kasvu tekitades asjaomaste organismide ja veekvaliteedi tasakaalu ebasoovitava häirimise (Euroopa Komisjoni linnade heitvee puhastamise direktiiv, 1991)
struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendi- ja ahelisomeerid). TV ül. 1-5 /27-28. isomeeride leidmine, valemite koostamine 4. Halogeeniühendite kasutamine. Rasvade, polümeeride jt materjalide lahustamiseks. Mis on freoonid? Kus neid kasutatakse? Milles seisneb nende keskkonnaohtlikkus? Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. TV /30. Mis on pestitsiidid? Milleks neid kasutatakse? Milles seisneb nende keskkonnaohtlikkus? Bioloogiliselt aktiivsed aineid. Kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele. 5. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanism ja analüüs laengud ja osalaengud, ründav osake, reaktsioonitsenter, lahkuv rühm, katkev side, väljatõrjutud osake. Ül. vih. 6
andmebaasidesse. 3) Säästev areng Eesmärk on: Saavutada olukord, kus inimene käsitleb keskkonda kui tervikut, mille osa ta ise on, mitte kui kaitset vajavat objektide kogumit. 3. Kuidas põhjustab inimene liikide hävimist? Punane raamat andmestik, kus on kogu info looduslike liikide ohustatusest. Kõrbestumine viljakate alade muutumine kõrbeks. Võib toimuda maa ülekasutamise tõttu Pestitsiidid keemilised ühendid, millega tõrjutakse kahjureid. Eutrofeerumine veekogu rikastumine toitainetega. Võõrliik liik, mis on sattunud inimese mõjul väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiinne võõrliik sissetunginud liik, mis muudab kooslusi ja hävitab ''kohalikke'' 1) Kahepaiksed on elupaikade killustatuse tõttu eriti tundlikud, sest nad vajavad sigimiseks vett, toitumiseks ja varjumiseks maismaad. Kui inimene ehitab vahele
heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid freoonid - madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaanid haloonid - süsivesinike broomiühendid vinüülhalogeniidid vinüülühendid, kus alkeeni molekulis üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni või halogeenide aatomitega 2) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused Ühe benseeniringiga areenid on veest kergemad vedelikud või kristalsed ained
Radionukliidid Toksilisus Anorgaanilised saastajad Toksilisus, vee-elustik Asbest Inimese tervis Vetikate toitelemendid Eutrofikatsioon Alkaliteedi, happelisuse ja kõrgendatud Veekvaliteet, vee-elustik soolsuse põhjustajad Orgaanilised mikrosaastajad Toksilisus Polüklooritud bifenüülid Võimalik bioloogiline efekt Pestitsiidid Toksilisus, vee-elustik, loodus Naftajäägid Negatiivne efekt loodusele, esteetilises mõttes Olme ja loomakasvatuse reovesi Veekvaliteet, hapniku tase vees Bioloogiline hapniku tarvidus (BHT) Veekvaliteet, hapniku tase vees Patogeenid Mõju tervisele
Selle tulemusel kasvab erosiooni teke, kiireneb muldade degradatsioon ja ühe laiematele aladele tekivad kõrbed. Degradatsioon on muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige mullaharimise tõttu. Samuti mõjub keskkonnale negatiivne mõju põllumajandusest kui näiteks suurfarmide läga võib reostada põhja-ja pinnavett; rasked põllumasinad hävitavad põllustruktuuri; pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme jne. Enne 20. sajandi keskpaika tõrjusid põllumehed kahjureid looduslike vahenditega, mis ei avaldanud keskkonnale kauakestvat kahjustavat mõju. Teise maailmasõja järel võeti kasutusele pestitsiidid. Ühena esimestest jõudis turule ülimürgine DDT, mille kasutamist ei kontrollitud üldse. Selle kasutamine Põhjariikides keelustati eelmise sajandi teisel poolel, kuid nii mõnelgi pool Lõuna riikides jätkub DDT kasutmine
Vali üks: a. Peamiselt autojuhte b. Peamiselt kontoritöötajaid Õige c. Peamiselt programmeerijaid Kontrolli Küsimus 8 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Enamik pestitsiide võivad olla inimesele kahjulikud. Mida nad võivad põhjustada? Vali üks: a. Enamik pestitsiide on inimesele ohutud ja tervisehäireid ei põhjusta. b. Pestitsiididega võivad levida mitmed ohtlikud nakkushaigused. c. Pestitsiidid põhjustavad oma suure metallisisalduse tõttu raskemetallimürgistust ja maksapuudulikkust. d. Mitmeid närvisüsteemi haigusi, erinevaid kasvajalisi haigusi, hormoonsüsteemi häireid. Kontrolli Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Mida tähendab POP ainete nimetus eesti keeles? Vali üks: a. Püsivad orgaanilised saasteained (pollutandid) b. Peamised olulised pestitsiidid c. Peamised oletatavad psühhotroopikumid d
Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasut majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks.
Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: · Aegunud ravimid; · Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; · Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); · Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; · Vanad akud; · Patareid; · Happed, leelised; · Värvi- laki- ja liimijäätmed; · Lahustijäägid; · Pestitsiidid; · Vanades külmkap...
1. Tavateravili ja maheteravili. Sarnasused: Püsimajäämiseks vaja ühtlasi tingimusi, sarnane loomastik, viljavaheldus tähtis (haigused ja viljakus), tähtis on ka bioloogilise aktiivsuse soodustamine (eriti mahedal), Erievused: Mahedat pritsita mürkidega väga vähe, (herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid) mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda,
saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu Loomadest kasvatatakse sigu Keskkonnaprobleemid Erosioon- seda kiirendab, põllumajandusega tegelemine nõlvadel, pinna niisutamine, ridakoristus ning pestitsiidid ja väetised, mis tapavad mulda siduvaid organisme Sissetungivad eksootilised taimed- need vähendavad põllumajanduse saaki Loomad- suureks probleemiks on metssead, eriti viinamarjaistandusel, nad söövad küpseid viinamarju Kasutatud kirjandus http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/It aly- AGRICULTURE.html http://www.telegraph.co.uk/foodanddrink/wine /11360416/How-wild-boars-are-causing-chaos-i n-Tuscanys- vineyards.html https://et.wikipedia
Märgalade kahjustamine - suur osa on tänapäeval kuivendamise ja pinnasega täitmise tagajärjel hävinud. Põhjuseks põllumajanduse ja arendustegevuse areng. Mõjutav faktor on ka vooluveekogud kaevatakse kanaliteks, neile ehitatakse paisud v need reostuvad. Elupaikade killustumine - lõhutakse väiksemateks osadeks põldude, maanteede, raudteede, asulate v linnadega eraldades. Loomad ei ole võimelised ületama neid piire. Veereostus - pestitsiidid, herbitsiidid, naftatooted, raskmetallid, pesuvahendid ja tööstusheitmed on mürgised ja surmavad. Veekogusid kasutatakse selleks, et vabaneda tööstus ja olmejäätmetest ning heitvetest Happevihmad - tööstusettevõtted suurendavad reostusainete sh väävli ja lämmastiku hulka atmosfääris. Pestitsiidid - kasutatakse kahjurite tõrjumiseks kuna see aitab suurendada põllumajanduse saagikust, samas saastavad need aga pinnast ja vett ning paljude taime ja loomaliikide arvukus langeb.
positiivne ja halogeenil negatiivne) Elektrofiilid ja nukleofiilid Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+) Elektrofiil võtab igal võimalusel endale elektrone juurde Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut Halogeeniühendide kasutusvaldkonnad Freoone kasutatakse külmutusmasinates Freoone kasutatakse ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina Pestitsiidid Meditsiinis- jodoform hambaravis Uute ainete sünteesil Täname tähelepanu eest!
millised on kasutamist leidnud nii põllumajanduses kui ka tööstuses, samuti võivad nad tekkida tööstuses nö tatmatult kodumajapidamiste või transpordis teatud kemikaalide, nende jäätmete ja kütuse mittetäieliku põlemise tulemusena. 107 toksilise orgaanilise ühendi seast on välja valitud 16 inimese tervisele kõige ohtlikumat ühendit. Nende hulka kuuluvad ka DDT ja PCB. Pestitsiidid Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on mürkkemikaalid, mida kasutatakse kahjulike organismide hävitamiseks. Nad suurendavad taimesaake, takistavad toidu riknemist ning piiravad taimehaiguste levikut. Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad
kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ● Ligikaudu 50% ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega. ● Aktiivne põlluharimine on oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. ● (NH3) heitkogus põhjustab väetiste kulu kasvu ja lisakulutusi põllumajandusse. ● Kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides Kasutatud kirjandus ● http://www.bioneer.ee/eluvii s/tarbimine/aid-8294/Aia-ja- metsasaaduste-s%C3%A4ilitam sviisid- ● http://endla.joosu.ee/index. php?id=7.6 Lõpp ● Tänan kuulamast
toimega. Organismis alluvad nad mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, halvemal juhul surmaga. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendite alla kuuluvad pestitsiidid, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kloroorgaanilisi aineid tarvitati esialgu sõjaväes parasiitide tõjeks, kuid üha laiemat kasutamist leidis see põllumajanduses. Putukatõrje avastamisega, suudeti päästa umbes 15 miljonit inimest haigustest ja isegi surmast, kuid üsna pea hakati leidma ka selle negatiivsemaid pooli. DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) lahustub hästi rasvades, mis kandub
Sisesta nimi 2010 Pestitsiidid DDT Freoonid Osooniaugud Freoonid tehnikas Kloroform Milleks veel kasutatakse? Kasutatakse kahjulike organismide ja haigustekitajate hävitamiseks. Taimehaiguste ja kahjurite ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. Võivad levida kaugele oma tarvitamiskohast. Arenenud maades kasutatakse kiiresti lagunevaid ja vähem ohtlikumaid pestitsiide, mis on ka kallimad. Põhikomponent on diklorodifenüültrikloroetaan. Keemiline valem (ClC6H4)2CHCCl3. Valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Sünteesiti esmakordselt 1874. aastal. Paul Hermann Müller avastas aastal 1939 selle intsektitsiidse toime. 1948. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind selle avastuse eest. Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt kasutusele. 1962. aastal juhtis Rachel Carson tähelepanu DDT keskonnakahjulikule ja kantserogeensele toim...
Kõige suurem fenoolireostuse probleem on Kirde-Eestis. Eesti veekeskkonnas on siiani määratud järgmiseid veekeskkonnale ohtlikke aineid ja nende ainete rühmasid: raskmetallid, fenoolid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed süsivesinikud, lenduvad orgaanilised ühendid jt. Varasematesse veekeskkonnale ohtlike ainete uuringutesse Eestis on olnud hõlmatud peamiselt vaid raskmetallid, ühe- ja kahealuselised fenoolid, kloororgaanilised pestitsiidid ja polüklooritud bifenüülid (PCB-d). Ohtlikud ained võivad keskkonnas esineda looduslikult või sattuda sinna inimtegevuse tulemusena. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid. Viimaste kui väärtuslike keemiatoodete eraldamiseks on välja töötatud vastavad tehnoloogiad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
