Kordamisküsimused 1.Mis on palgatöö, mis vabatahtlik töö? Palgatöö- palga eest tehtav töö. Vabatahtlik töö- palgata tehtav töö, tööd tehakse vabatahtlikult, et kedagi aidata. 2. Mis on tööturg? Nimeta tööturu iseloomulikud jooned. Tööturg-süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised aga töökohti. Tööturu põhijooned on: Tööturul on 2 osapoolt- ostjad ja müüjad, Tööturul kujuneb konkurents, Nõudmine ja pakkumine tööturul on vastastikuses seoses.
Vaba aeg kui tegevus rekreatsiooni kõige lihtsam käsitlus. Rekreatiivsed tegevused Vaba aeg kui olemise seisund Esimesed kaks on kvantitatiivsed kategooriad. Viimane on kvalitatiivsesse kategooriasse kuuluv. Vaba aeg kui AEG. Võtta ajaühik ja leida see aeg. Nt 24 h. lahutada ajaperioodid, mis kuluvad... Eksistentsile asjad, mida on vaja teha elus püsimiseks) Kuigi mõnda asja saab ühildada. (8 h nt) Subsistentsile (asjad, mida on vaja teha elatusvahendite hankimiseks). Palgatöö nt 8h päevas Ja see 8h mis jääb üle, on residuaalne aeg ehk vaba aeg. Mis tegevusi sel ajal tehakse. Kitsamalt või laiemalt. Kui sel ajal tegeletakse kohustustega, siis ei ole vaba aeg. Peale selle on perekondlikud kohustused. Ühiskondlikud kohustused Selles on vaja tuvastada "diskretsionaarne aeg", mida kasutatakse vastavalt omaenda äranägemisele ja valikule. Poolvaba aeg semileisure ise olen valinud, kuid kohustuse element on sees. Võetud kohustusena, kuid tajun leisure'ina.
Niimoodi tekib tööst kiirelt tüdimus ning tekib suur tahtmine lihtsalt loobuda ja ennast natukene vabamaks lasta. Noortele peab selgitama, et koolitee on nende elu algus, edasi läheb elu veelgi keerulisemaks ning arvamus töötamise kergusest ja õppimise raskusest muutub üsna pea vastupidiseks. Selleks, et tulevikus mitte pead kaotada, peab eelnevalt valmistunud olema ja kasuks tulevad ka teadmised, et kooliaeg oli alles algus ning edasine tee, palgatöö, võib olla veelgi keerulisem ja kurnavam. Samas ei maksa järeldada, et töölise elu on väärtusetu ja puuduvad lõbud, see ei ole nii. Oma elu peab oskama ise huvitavaks teha, muidu tundub see liiga üksluine. Nagu öeldi filmis ,,Viimne reliikvia", ,,Isa mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja."
riskidest, raskustest ja võimalustest. 3. Kas Sa tahad tulevikus ettevõtjaks saada? Põhjenda vastust? Kuni praeguseni pole pidanud vajalikuks ettevõtjaks saamist. Esiteks arvan, et pole ettevõtjaks olemiseks piisavalt pädev. Mul puudub piisav läbirääkimis- ja suhtlemisoskus, ning üldiselt olen pigem tagasihoidlik. Kohati olen kiire allaandja, mis ei tule edukale ettevõtjale kasuks. Teiseks tundub minu jaoks palgatöö igati kindlam ja turvalisem. Kunagi ei puudu küll oht, et võid töötuks jääda, kuid sellisel juhul oleksid isiklikud kahjud palju väikemad kui ettevõtte pankrotistumisel/ebaõnnestumisel. 4. Millised barjäärid takistavad Sul ettevõtlusega alustada ja kuidas oleks võimalik neid ületada? Esimeseks takistuseks pean motivatsiooni ja ideede puudust. Kui inimene püüab teha
Meie leibkonna peamine sissetulekuallikas on palgatöö, lisaks veel lastetoetus ja stipp. Tarbimiskulutustest suurim osa meie peres tehakse toidule, järgneb finantsteenused(eluasemelaen, tarbimislaen ja ka järelmaks).Kulutused transpordile on järgmine ja päris suur kuluartikkel meie peres, mida on raske vähendada kuna auto on töölkäimise vahend. Majapidamiskulud(maksud) ja kulud lastele on suhteliselt võrdsed. Ravikulud ja muud kulud on eelarves kontrolli all. Nagu juuresolevalt diagrammilt näha siis meie pere-eelarve sisse säästmine sellel kuul ei mahtunud. Vaatamata sellele arvan, et meie leibkond saab päris hästi hakkama.
nähta või ei taheta tunnistada.“ Ta argumenteerib seda järgmiselt: (Peidetud) eeldus 1: Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus. Eeldus 2: Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise. Eeldus 3: Iseenesele tööandja olemine võimaldab suuremat vabadust teha seda, mida soovib. Järeldus: Töötud ei ole ühiskonna „kaotajad“, vaid tulevikuinimesed, kes aitavad muuta tulevikutsivilisatsiooni ilmet jättes palgatöö minevikku. (Peidetud) eeldus 1: Majanduskasvuga kaasneb palgataseme tõus ning inimesed suudavad endale rohkem lubada. (Peidetud) eeldus 2: Majanduskasvule järgneb majanduskriis. (Peidetud) eeldus 3: Majanduskriisi ajal jääb tarbijale vähem raha kätte. Eeldus 4: Majanduskriis sunnib tarbijat mõtlema raha väärtuse üle. Järeldus: Majanduskasv võib olla vaid ajutine illusioon ja majanduskriis viib majanduse tagasi tasemele, kus see olema peakski.
Tööviljakuse suurenemine Elu ja töötingimuste paranemine esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel tööpäev kestis 12 14 tundi omanik pidas tööaja arvestust tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad peamiseks sissetulekuallikaks muutus palgatöö Raudteede areng algul vedur kaevanduses, esimene raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal Raudtee soodustas tööstuse arengut ja avardas inimeste liikumisvõimalusi Raudteede ümbrusse kerkisid asulad ja tööstusettevõtted Veetransport aurulaeva areng: sõukruvi ja raudlaevad Kanalite ehitamine 19.saj teisel poolel leiutasid Diesel ja Benz diisel ja bensiinimootori Patarei Alessandro Volta Elektrigeneraator ja mootor Michael Faraday
Heaoluriik · Agraarühiskonnas oli riigi ülesandeks korra ja turvalisuse tagamine ning riigi kaitsmine välisvaenlase eest. · Sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal ja vallal. · Industriaalühiskonnas toimusid aga olulised muutused, mis lisasid riigile uusi kohustusi: · valitsevaks muutus palgatöö vabrikus. Seetõttu jäi töövõimetu elanikkond (lapsed, vanurid, emad) hätta. · 19. sajandil kodanlike revolutsioonide tõttu kehtestati demokraatlikud valitsemisreziimid levisid demokraatlikud põhimõtted ja kodanikuõigused. Heaoluriigi olemus ja ülesanded: · riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi. Toimub ressursside ülekandmine valdkonnast valdkonda. · Riik pakub teenuseid, millest turg pole
Valitsuse roll- tagada piiranguteta turumajandus Muudatused majanduses: Esikohale tõusis tööstuslik tootmine Toimus tööstusüööre ja üleminek kapitalismile Arenesid suured vabrikud Töö oli korraldatud konveieritel Tööpäev kestis 12-14 tundi Omanik pidas tööaja arvestust Tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimusuhted ja argielu Vähenes tunnete ja kommete roll Kasvas riigiametnike arv Töösfäär ja puhkesfäär eraldusid teineteisest Tugevnes bürokraatia Muudatused ühiskonna sotsiaalses jaotuses: Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades Muutus linna- ja maarahvastiku suhtarv Muutusid leibkonnad Postindustriaalne ühiskond - ehk tööstusjärgne
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
Totaalkaitse või palgaarmee Väikeriigina on Eestis alati oluliseks peetud välispoliitikat ja riigikaitset. Viimasel ajal on esile tõusnud küsimus kaitseväe efektiivsusest. Alternatiiviks vananenud kohustuslikule sõjaväeteenistusele on pakutud palgaarmee moodustamist. Palgaarmee kõige olulisemaks tugevuseks on professionaalsus. Lisaks uudsemale relvastusele, kaasneb palgaarmeega ka teistsugune õpe. Kui sõjaväeteenistus kestab 8-12 kuud, millest vaid 3 kuud on noorteaeg ehk aktiivsem õppeperiood, siis kutseliste sõjaväelaste õpe oleks pidev ja põhjalikum protsess. Samas on oht, et kaitseteenistusest kujuneb lihtsalt palgatöö, mille aluseks ei ole enam lojaalsus riigile ja rahvale. Samas on just psühholoogiline valmisolek kaitsta oma riiki ja rahvast igasuguse kaitsetegevuse aluseks. Seega oleks oht, et kõrgelt koolitatud armeelased kriisi olukorras lihtsalt jalga lasevad või vastaspoole poolt üles o...
Kas olla palgatööline või omanik? Inimesed on erinevad ja mõnele sobib paremini palgatöö,teine soovib tegutseda hoopis ettevõtjana.Tänapäeval on oluline koht tuleviku mõjutamisel ka haridussüsteemil.Inimestele on juba varasest noorusest pähe taotud,et tuleb leida endale kindel ja hea palgaga töökoht. 21. sajandil ei eksisteeri kahjuks enam sellist asja nagu kindel töökoht. Usun, et paljud on seda enda nahalgi tunda saanud viimaste suurte koondamislainetega, ühel hetkel lihtsalt teatatakse, et teid pole enam tarvis
Joonis 2 kujutab linnaleibkondade sissetulekute jaotumist 2003. ja 2007. aastal. Allikad: Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2004, lk 22, Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2008, lk 36 Joonis 2. Linnaleibkondade netosissetulekute struktuur 2003. ja 2007. aastal, krooni 6 Nagu näha, on linnaleibkondade sissetulekud kasvanud kõigis sfäärides, palgatöö on oma osakaalu teiste sissetulekute ees veelgi suurendanud. Toome kohe välja ka maaleibkondade sissetulekute võrdluse, mis on kujutatud joonisel 3. Allikad: Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2004, lk 22, Eesti Statistika kuukiri nr 3, 2008, lk 36 Joonis 3. Maaleibkondade netosissetulekute struktuur 2003. ja 2007. aastal, krooni Joonis näitab, et kuigi 2003. aastal oli palgatöö maaleibkondade sissetulekutes kõige suurema osakaaluga, on selle tähtsus veelgi kasvanud
Ettevõtlus võib toimida kõige erinevamatel viisidel ja kujul. Majanduskriisi perioodil on paljud ettevõtted vähendanud tegevust või sootuks likvideeritud. See on kaasa toonud tööhõive vähenemise, töötasude vähenemise, elanikkonna elatustaseme languse. Kõik eelnev on võimendanud ettevõtluse arengu vajadust. Ettevõtluse üks osa on väikeettevõtlus. Väikeettevõtlusega tegeleb või alustab tegelemist suur osa elanikkonnast. Põhjusteks on palgatöö kaotamine, soov olla iseseisev, soov säilitada elatustase jne. Väikeettevõtlusega tegelemiseks ei piisa ainult soovist või heast ideest. Soovile ja heale ideele lisaks vajab äritegevusega alustaja head haridust, analüüsioskust, oskust leida seoseid erinevate asjade vahel. Eelnev annab kindlust suurenevas konkurentsivõitluses püsima jäämiseks. Konkurentsivüimet aitab parandada ja kindlustada pidev toodete, teenuste, töömeetodite parendamine, uuendamine.
Palgatöötaja versus ettevõtja Kõige suurem karjäärivahe on ilmselt kas olla ettevõtja või palgatöötaja. Mõlemal on omad plussid ja miinused, üks nõuab endaga rohkem riski, teine aga võimaldab vähem kontrolli. Kumb on kasulikum ja milline on parim valik? Palgatöötaja ei tähenda alati avalikus sektoris miinimumpalka teenivat persooni. See võib ka olla suure eraettevõtte tegevdirektor. Tema ei ole omanik, ehk tema ei ole ettevõtja vaid palgatöötaja, aga ta võib-olla täidab kõiki samu ülesandeid ja omab peaaegu sama kontrolli kui konkureeriva firma omanik, kellel ei ole palgal tegevdirektorit vaid tegeleb sellega ise. Palgatöötajal üldises pildis on vastutus vaid oma töö eest, muu jääb juba kas ettevõtjate või riigi ülesandeks. Palgatöö on enamasti turvaline ja kindla palgaga, paraku aga ei pruugi olla aastate jooksul ei arengut oskuste ega palga suhtes, võib toimuda stagnatsioon. Ettevõtlus on minu jaoks umbestäpselt vabadu...
kõlblik tulumaksuarvestuses. Mitmed raamatupidajad arvavad, et raamatupidamine ongi käibemaksuarvestus ja kui arvel käibemaksuseaduses nõutud rekvisiitidest midagi puudu on, ei kõlba see millekski. Iga maksu kohta kehtivad omad reeglid, st käibemaksuseadus tulumaksuarvestuse nõudeid ei puuduta . Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga seoses on kasutusel termin isikustatud sotsiaalmaks, mis tähendab inimese nimele kõigist allikatest laekunud sotsiaalmaksu summat. Kui olete palgatöö kõrvalt FIE, maksab teie nimele sotsiaalmaksu lisaks teie enda poolt ettevõtlustulult makstule ka teie tööandja, ja teie isikustatud sotsiaalmaks on nende kahe summa . Isikustatud sotsiaalmaksu suurusest sõltub: · ravikindlustus, mille hulka kuulub hüvitis töövõimetuse korral; · pensionistaaz; · riikliku pensionikindlustuse I ja II samba suurus; · vanemahüvitise suurus . Sarnaselt tulumaksule hadab ka sotsiaalmaksu maksuamet.
palgatöölisena saab ka teha seda mis meeldib. Parimaid asju ettevõtjana on see, et saad endale ise valida töö kollektiivi, ning olla iseenda boss. Lihtsalt ettevõtet on rakse alustada, ja iga kord ei pruugi see välja tulla. Kuid sellegipoolest, võib alati edasi proovida. Palgatöötaja ei ole alati lihtsalt poemüüja või ehitaja, kes ei saa just alati kõrget töötasu. Palgatöötaja võib olla ka kirurg või piloot. Inimestele võib tunduda, et palgatöö on turvaline ja ühekülgne. Kuid nii mõlemal palgatöölisel ja ettevõtjal on riskid. Tuleb leida endajaoks õige asi millega tegeleda. Mõlemal juhul on palju plusse kui ka miinuseid. Kui luua ettevõte, siis eelkõige peab olema hea idee, siis on ka tulevikku ja on võimalik edukaks saada. Ja kui ei soovita ettevõtja olla, või lihtsalt ei meeldi, siis lihtsalt hea haridusega on ka võimalik vägagi korralikult ära elada. Kõik inimesed ei ole ühesugused
I seminari asendustöö – SWOT analüüs. Mikk Rajaver RK-11 1. Koostada enda, kui TLÜ üliõpilase SWOT analüüs. Määratleda enda sisemised tugevused ja nõrkused, mis võivad toetada/takistada õpinguid oma erialal ning määratleda välised ohud ja võimalused, mis võivad takistada/toetada õpinguid. Sisemised tugevused Sisemised nõrkused Huvi eriala vastu. Kekendumisvõime puudumine. Kohusetunne. Matemaatiliselt nõrgad võimed. Tugev motivatsioon omandada teadmisi, et Oskamatus oma aega otstarbekalt planeerida. neid tulevikus enda elatamiseks kasutada. Väikeste detailide ületähtsustamine. Auahnus. Laiskus. Tugev nägemis...
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus
1. Sisemajanduse koguprodukt- kogu ühiskonna rikkuse tase. 2. Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 3. Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab. 4. Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsiooni määra. 5. Ostujõud-raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas. 6. THI- tarbjajahi indeks. 7. Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline tulu, vaime vara. 8. Sotsiaalne tõrjutus on see kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks. 9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei toh...
viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nad pidid tegelema üksnes põllumajandusega, nende ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised
viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nad pidid tegelema üksnes põllumajandusega, nende ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised
Demokritos: ,,On palju suurte teadmistega inimesi, kes ei ole ometi targad." Sokrates: ,,Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna." ,,Elu, mille üle järele ei mõelda, pole elamist väärt." ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." ,,Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa." Platon: ,,Kunagi ei või laita inimest, kes teeb edusamme. Arengu kiirus pole sealjuures oluline." ,,Targad räägivad sellepärast, et neil on midagi öelda; rumalad seepärast, nad ei suuda vaiki olla." ,,Rahuliku ja positiivse loomuga inimese jaoks ei ole vanus koormaks; rahutu ja depressiivne kannatab vanusele vaatamata." ,,Inimese hing on surematu." Aristoteles: ,,Palgatöö põhjustab mõistuse allakäigu." ,,Rõõm tööst teeb tulemuse täiuslikuks." ,,Ebaõnn selgitab välja tõelised sõbrad." ,,Lootus on ärkvel olles nähtud unenägu." ,,Kõigi inimeste loomuses on püüdlus teadmiste poole." ,,Halb lähendab inimesi." Augustinus: ,,P...
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Maa- põllumaa 11%, looduslikud rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vah...
kogemused ettevõtte loomiseks puuduvad, tean kuidas, see töötab ja milliseid probleeme võib ette tulla. Kas minust saab tulevikus ettevõtja? Olles ise pealt näinud, kuidas ettevõtte loomine toimib ning kuulnud ka väga palju teiste inimeste kogemustest, arvan, et lähen lihtsamat vastupanu teed ning otsustan mitte hakata ettevõtjaks. Pooldan pigem palgatööd, sest siis on kindel sissetulek, teadmine, et ma saan nädalalõpus puhata. Palgatöö juures on ka see hea, et ma saan teha tööd, sellel alal, mis mulle meeldib. Ma ei pea vastutama, et teistel töötajatel oleks tööd, või et firma teeniks kasumit. Ettevõtjaks olemine on alguses pigem pühendumine sellele, et ettevõte korrektselt tööle hakkaks, väga palju ei saa tegeleda oma meelas alaga. Samuti peab arvestama, et võivad tekkida raskused, firma võib minna pankrotti, tekkivad inimeste vahelised konfliktid või ei leita klientuuri vms.
põhitöö 11,01 0 2 4 6 8 10 12 Ärkveloldud vaba aeg Hõivatud; 68% 16h 20 min 7h 40 min Vaba; 32% Järeldused: · Suurema osa meie ajast (töötaval inimesel) röövib palgatöö ja tööga seotud tegevused (kui mitte arvestada unele kuluvat aega). · Teisele kohale võib ajaröövlitest asetada majapidamisega seotud tegevused, mis kokku nõuavad keskmiselt ca 6,5% vabast ajast ehk ligikaudu 1h 45min. · Vaba aega meeldib meile sisustada televiisorit või videoid vaadates. · Sporti teha meile eriti ei meeldi. · 1/3 oma elust me lihtsalt magame maha. · Mehed kasutavad oma vaba aja meelsamini meelelahutusele, kui perele ja majapidamisele.
teoorjus teorent -feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes ol...
nimega Gori. Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit. Stalini esimesi suuremaid tegusid oli märgata tema võimuletulekul 1927. aastal. Nimelt hakkas ta kõrvaldama võimult kõiki juhtivaid bolsevikke, mille põhiline eesmärk oli eemaldada Trotsk
Ettevõtjale on iseloomulikud järgmised isikuomadused: loovus, energilisus, suure teotahe, saavutusvajadus, julgus, koostöövõimelisus, lai silmaring, suhtlemis-, ajaplaneerims - ja otsustamisoskus. Kui Sul on olemas pooled nimetatud omadustest, siis ilmselt oled valmis ettevõtlusega alustama. Ettevõtluse käigus omandatakse nii mõnigi uus isikuomadus väga kiiresti. Mis vahe on ettevõtlusel ja palgatööl? Kõige suurem vahe ettevõtluse ja palgatöö vahel on see, et üldjuhul palgatöötaja ei pea muretsema klientide olemasolu ja nende maksekäitumise pärast. Selle eest vastutavad ettevõtte juhtkond või müügimehed. Klientide hankimine on järjepidev töö ja konkurentsitihedal turul võib see esialgu raske olla. Risk jääda töötuks on mõlemal juhul pea ühesugune, kuna klientide ostujõud (turunõudlus) on suurelt jaolt tingitud valitsevast turusituatsioonist. Siiski ettevõtjal on suuremad riskid kui palgatöötajal.
Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks.
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. ...
keskklassi esiletõus) ja poliitiliste (diktatuuri asendumine demokraatiaga) muutuste tagajärjel. Industriaalühiskond - ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud töötlevas sektoris kujunes tänu tööstuslikule revolutsioonile 18. sajandi lõpus Väikesed ettevõtted asendusid suurte vabrikutega, kus toimus tootmine konveiermeetodil. Tööpäev kestis 12- 14 tundi, seega hakkas see domineerima puhkeaja üle. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Toimus linnastumine Valitsevaks perevormiks väike- ehk nukleaarpere Arenes välja modernne linnatsivilisatsioon linn kujunes progressi sümboliks. Kõige rohkem inimesi kuulus alam- ehk töölisklassi. Postindustriaalne ühiskond Tööstusjärgne ühiskond ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris Kujunes tänu kõrgtehnoloogia massilisele kasutusele võtmisele 20. sajandi lõpus.
Francois Quesnay majandusliku õpetuse looja - töötas välja oma majanduspoliitika, mille alusel kujunes oma koolkond (olles ise 60-nendates eluaastates). Oma üldiselt maailmavaatelt oli ta materialismi äge vastane. Ühiskond on terve, kui ta on tasakaalus. Tasakaaluseisund on esitatud tema kuulsas teoses "Majandustabel". ; Anne Robert Jacques Turgot arendas ja parandas Quesnay õpetusi; T.seostab palgatöö tekkimise tootmisvahendite võõrandamisega. Et maa on tähtsaim tootmisvahend, siis kontsentreerib ta kogu tähelepanu sellele. 11. 3-4 Vana-Kreeka filosoofi, kes majandusteemadel ka tegelesid Homeros - Rikkuse allikateks peab ta: 1) sõda 2) allutatud rahva andamit 3)osaliselt kaubandus ; Xenophon - Naturaalmajanduse kaitsja, suhtus vaenulikult kaubandusse ja rahasse, ent samal ajal kaitses spekulatsiooni ja
· 1884 Eesti Üliõpilaste Selts · Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. · Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid · 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile · "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus Teoorjuse Kaotamine(1868) · Läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele · 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1905 aasta revolutsioon · korraldati streike ja miitinguid · nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maaandmist. · osaleti oktoobri üldstreigis · Eestis rahva tulistamine koosoleku ajal Uuel turul. Konstantin Päts
tema poeg Hans Errdell 1867.a Roobe päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik. Areng Eesti arengut 19.sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industraliseerimine, linnastumine ja rahvusluse tõus, traditsiooniline talupojakultuur hakkab kaduma. Uus passikorraldus (1863) suurendas talupoegade liikumisvabadust, hoogustus väljarändamine Venemaale. Teoorjuse kaotamisega läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele (moonakad). Arenes talurahva omavalitsusõigus ja vallad vabenesid mõisniku võimu alt, said suure otsustusõiguse kohalike majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 19.sajandi alguse talurahva õiguste muutmise protsesse hoogustas viljahindade langus, kasvanud rahvaarv ja rohked ikaldusaastad. 19.-20.saj 19.sajandi keskpaigast toimusid suured muudatused talupojakultuuris. Kui seni kasutas talu peamiselt oma toodetud, siis nüüd hakkas levima ka ostukaup.
34)". (2007) Olen nende välja toodud tsitaatidega nõus ja arvan, et neid Cicero ütlusi tasub ka tänapäeva poliitikutel aegajalt üle lugeda ja mõtiskleda nende üle. Ma ei ole eriti nõus Cicero ideega, et põlluharimine on majanduse alus ja et käsitöölise töö on alandav vabale inimesele, sest Cicero arvates füüsiline töö muudab inimese orjaks. Arvan, et need vaated on tänapäeval natukene vananenud ja inimesed on enda jaoks palgatöö tegemise ümbermõtestanud, kuigi on olemas ikka veel selliseid töökohti, kus töölistesse suhtutakse nagu orjadesse. Kasutaud kirjandus Filosoofia ajalugu. (1947). Toim. G. F. Aleksandrov, B. E. Bõhhovski jt. Tartu: RK ,,Teaduslik kirjandus" Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1970). Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus Luts, M. (1997). Õigusfilosoofia I osa. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Tallinn: Juura Vene, I. (1991) Cicero. Edev ja surematu. Akadeemia 7
Oluline tegur on ka haridustase: alg- ja põhiharidusega inimesed jäävad tavaliselt ükskõikseks, kõrgharitud on aga aktiivsed, sest suudavad ennast poliitiliselt määratleda ja lähvad selletõttu suurema tõenäosusega valima. SUGU. Naised said poliitilised õigused meestest hiljem. Viimaste aastate uuringud näitavad soolise lõhe vähenemist, kuid sellegipoolest on naised poliitikas meestega võrreldes vähem esindatud ja seda näiteks sellepärast, et lastekasvatamise ja palgatöö kõrvalt ei jää lihtsalt aega üle. VANUS. Tänapäeva ühiskonnas käivad eakad usinamalt valimas, kui noored. Riiklikke sotsiaaltoetusi saavad vanurid on aga veelgi aktiivsemad. Noorte vähesem poliitikas osalemine tuleneb noorte muutlikust ja korraldamata elust, kuna nad alles omandavad elukutset ja kujundavad elustiili. RAHVUS, RASS. USA uuringud näitasid, et valgete häälteaktiivsus on kõrgem kui afroameeriklastel ja latiinodel. Samuti erakondede toetajaskond erineb rassiti
scheckmann.com/ Inimese loomusest sõltub, kas olla palgatöötaja või ettevõtja. Kõik inimesed ei sobi ettevõtjateks või palgatöötajateks. Inimene võib palgatöölisena saavutada tunduvalt rohkem edu ja lugupidamist kui ettevõtjana. Järelikult väga hea tööliseks olemine ei taga automaatselt edu ettevõtluses. Palgatöötaja on olla tavaliselt lihtsam ja mugavam. Üldjuhul palgatöötajad ei taha lahkuda nn mugavustsoonist, kuni senine olukord üldjoontes rahuldab neid. Kui palgatöö hakkab "piirama", siis on olemas alati võimalus alustada oma ettevõtlusega. Enne ettevõtlusega alustamist on vahel mõningad vajalikud tegevused, mis tunduvad osale inimestest tülikad ning seetõttu jääb esialgne plaan ainult ideetasandile. Ettevõtlusega tegelemisel võib kaasneda näiteks enda hariduse täiendamine, kogemuste omandamine, raha kogumine, kasulike tutvuste loomine jne. Ettevõtja peab olema mitmetahulisem ja vastutama oma ettevõtte tegevuse eest.
Omanikuks hakkamine oli teatud määral enesekaitse. 5. Ettevõtja välismaiste tegurite mõjul. Sellesse gruppi loeti juhtumid, kus ettevõtte rajamine toimus üheselt välismaiste tegurite tõukel, kuid need juhtumid võisid olla väga erinevad. 6. Ettevõtjad väljapääsmatu olukorra sunnil. Selle grupi ettevõtjad mitte ei tahtnud ettevõtjaks saada, vaid olid sunnitud selleks hakkama. Siia on loetud nii need ettevõtjad, kes olid palgatöö leidmisega raskustes, kui ka need, kellel töökoht küll oli, kuid selle tulevik oli väga ebakindel. 7. Ettevõtjad konflikti ning eriarvamuste tagajärjel. Siia kuulusid ettevõtjad, kes poleks oma seniselt töökohalt lahkunud, kui oleksid saanud seal oma ideid realiseerida. 8. Nõukogudeaegsed ettevõtjad. Sellesse gruppi loeti isikud, kelle ettevõtjategevus toimus juba sügaval sotsialismiajal. 1) Legaalsed ettevõtjad
Ebamoraalne 4. USA põhja- ja lõunaosariikide võrdlus. Õpik lk. 41 tabel. PÕHJAOSARIIKIDES LÕUNAOSARIIKIDES Tootmine põhines vabal palgatööl Tootmine põhines orjatööl Toodeti tööstuskaupu ja teravilja Toodeti peamiselt puuvilla, aga ka riisi, kanepit, tubakat ja suhkrut Tööjõu puuduse ja kalli palgatöö tõttu hakati Orjatööjõu najal püsis traditsiooniline välja arendama masinaid, parandama elukorraldus transpordiolusid, arendama tööstust Jõukuse allikas oli ettevõtlus (tööstus) Jõukuse allikas oli orjade arv (istandused) Linnad kasvasid kiiresti Euroopa immigrandid vältisid odava orjatööjõuga konkureerimist Saabusid miljonid Euroopa immigrandid, kellest
1. PEATÜKK MIS ON PEREKOND? Perekonda defineerida ei olegi nii lihtne. Sageli esinev definitsioon ütleb, et perekond on iga inimese jaoks primaarne ja olulisim süsteem, kuhu ta kuulub abielu, sündimise või adopteerimise kaudu. Perekonda võib defineerida kui suhteliselt püsivat rühma, mille liikmed on omavahelise vere-, abielu- või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku üksuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus. Oma elu jooksul on inimene tavaliselt seotud kahe perekonnaga: Perekond, kuhu ollakse sündinud (orientatsiooniperekond) Perekond, mis ise luuakse (prokreatsiooniperekond) PEREKONNA LIIGID Tehakse vahet suurpere ja tuumpere vahel. SUURPERES elab koos rohkem kui kaks sugupõlve. TUUMPERE on kaasaja levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: Lasteta abielupaar Lastega abielupaar Lastega üksikvanem 2. PEATÜKK KOOS...
Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise
Ühiskonnaõpetus lk 152-183 va. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus 1. Mõisted: 1) Tööturg- turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu. 2) Brutopalk- inimese väljateenitud palk ilma maksusid maha arvestamata (enne tulumaksu ja maksete maksmist) 3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus. 5) Tulemuspalk- töötasu, mida saadakse lisaks põhipalgale ja mille suurus oleneb töö headusest. 6) Preemia- Ühekordne väljamakse, mida makstakse lisaks põhipalgale, mille suuruse määrab tööandja ja mis ei pruugi olla seotud tööalase edukusega. 7) Pank- koht, mis pakub inimestele töötasu hoidmisteenust, tagades turvalisuse ja kokkuhoiu. 8) Deebe...
Vanalinna Hariduskolleegium Uurimustöö Krüptoraha Koostas: Kärt Kaasik-Aaslav Klass: 10.M Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………... 3 1. Krüptoraha olemus.….…………………………………………………………...4 2. Krüptoraha minevik..……………………………………………………………. 5 3. Krüptoraha olevik...……………………………………………………………... 6 4. Krüptoraha tulevik………………………………………………………………. 7 Kokkuvõte…………………………………………………………………………..8 Kasutatud allikad…………………………………………………………………... 9 2 Sissejuhatus Käesoleva uurimustöö teemaks on krüptoraha. Krüptoraha on varsti eksisteeriund juba kümme aastat, kuid siiski ei tea enamik inimesi, mis see täpselt on. Uurimustöös vastangi küsi...
võimlemine. Tegevusteraapia: inimese seisundi mõjutamine eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu, et saavutada maksimaalne toimetulek igapäevaelus. Tegevused jagunevad 3 gruppi: 1. Enese eest hoolitsemine: WC kasutus, pesemine, hügieen, söömine, riietumine, siirdumine, turvalisus, seksuaalsus. 1. Töötegevused: palgatöö, majapidamistööd, pere eest hoolitsemine, õppimine. 2. Vaba aja tegevused: sobivate tegevuste, harrastuste leidmine, tegevused üksi ja teistega. Väljaspool haiglat: Seltsitegevus, suhtlemine sama haiguse põdejatega. Võimalusel hobidega jätkamine. Lamajal lamatiste ja Lamatised. kopsupõletiku oht 1
tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6. Suured perekonnad 7. Väikelaste ja vanurite eest hoolitses pere Tööstusühiskond 1. Esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Töö korraldatud konveieril (fordism) 3. Aja otstarbekam kasutamine 4. Juhtmotiiv "Aeg on raha" 5. Ratsionaalsus mõistuspõhine mõtlemine 6. Vähenes tunnete ja kommete roll 7. Kasvas bürokraatia 8. Tööaeg domineeris puhkeaja üle vajati konveiertöölisi 9. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi 10.Meelelahutuse otsimine (kasiinod, kabareed, õnnemängud, loterii) 11. Võimalikult suure kaubahulga tootmine 12. Maa ja linna ning töölise ja kodanlase elustiilides suur erinevus 13. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Sotsiaalse jaotuse muutumine 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllupidajate arv vähenes) 2. Linna- ja maarahvastiku suhtarv (tööotsingud linna) 3. Muutus leibkonnamudel (kujunes
Ajalugu 18.10.12 Põhjused miks eestlased vabadusvõistluses alla jäid.Leia vähemalt 4. ;Ordu koosnes väljaõppinud sõduritest ;Nende relvastus oli parem ;Vaenlasi oli rohkem,nad said tuua abivägesid ;Maakondade vaheline koostöö oli halb Kuidas toimus linnuste piiramine? -ehitati piiramistorn,vallikraav täideti kokkukantud puudega ja torn läkati nende peale.Lätlased koos ammuküttidega ronisid üles ja surmasid noolte ning odadega paljusid linnuses. Kuidas eestlased käitusid vaenlastega? -Nad vangistati , pandi jalapakkudesse ja ahelatesse , raha, vara ja hobused võeti ära ja jagati omavahel.Tapetute kehad heideti aga mööda välju laiali koertele järada. Eestlaste suhtumine ristiusku? -hästi, vanad jumalad ei sobinud enam..taheti uut. -halvasti,nad ei tahtnud ristimist. 07.12.2012 Jüriöö ülestõus 1343-45 Ülestõus valmistati ette hoolikalt.. Appi käidi palumas Rootsit ja Venemaad. Ülestõusu algus 1343 23.apr Puhkes harjumaal , seal oli kõige...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
