Märkus: Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Kõnekeelsed väljendid "pakkumine" ja "ofert" on oma sisult samad, kuid võlaõigusseadus (VÕS) nimetab lepingu sõlmimise ettepanekut pakkumuseks. Pakkumuse teinud isikut nimetatakse oferendiks. Pakkumus peab olema oma sisult piisavalt määratletud ning määratud peab olema ka isik, kellele ettepanek tehakse. See tingimus on omane eelkõige pakkumusele, mis tehakse kaubanduslepingu sõlmimiseks. Pakkumuses peab väljenduma ka esitaja tahe olla edaspidi pakkumuse põhjal sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Olenemata kas kasutatakse sõna pakkumine või müügipakkumine on sisuliselt tegemist VÕS-i § 16 lõike 1 järgse dokumendiga. Teoorias on
vajalikud hankedokumentides kirjeldatud teenuste osutamiseks vastavalt esitatud nõuetele. 4 Kinnitame, et omame kõiki võimalusi ja vahendeid käesoleva hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmiseks. 5 Kinnitame, et meie poolt pakkumusvormile lisatud pakkumuse maksumuse vorm on nõuetekohaselt täidetud. Saame aru, et pakkumuse maksumuse vormi (lisa 1 vorm IV) mittenõuetekohase täitmise puhul lükatakse meie pakkumus tagasi kui hankedokumendile mittevastav. 6 Kinnitame, et kõik käesolevale pakkumusvormile lisatud dokumendid moodustavad meie pakkumuse osa. 7 Käesolev pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevale järgnevast päevast. Pakkuja seadusliku või volitatud esindaja nimi: _____________________________ Allkiri: ______________________ Kuupäev: ______________________ Tabel5: Pakkuja äritegevus [3] Vorm II Pakkuja äritegevus
andmebaasis olemas, siis logistik vajadusel muudab/täiendab saadetise andmeid. Kasutusloo käigus vaadatakse ja tulemusena muudetakse/täiendatakse SAADETIS andmeid. Nimi: UC 8. Pakkumuse lisamine Tegutseja: logistik Kirjeldus: logistik lisab pakkumuse iseloomustavad andmed. Kasutusloo käigus vaadatakse KLIENT ja TELLIMUS andmeid. Nimi: UC 9. Pakkumuse esitamise fikseerimine Tegutseja: logistik Kirjeldus: logistik fikseerib pakkumuse esitamise. Kasutusloo käigus vaadatakse PAKKUMUS ja PAKKUMUSE SEISUND andmeid ja kasutusloo teostuse tulemusena saab PAKKUMUS seisundi „Esitatud“ koos seisundi kuupäevaga. 9 Nimi: UC 10. Pakkumuse vastuse fikseerimine Tegutseja: logistik Kirjeldus: logistik fikseerib pakkumuse vastuse. Kasutusloo käigus vaadatakse PAKKUMUS ja PAKKUMUSE SEISUND andmeid ja kasutusloo teostuse tulemusena saab PAKKUMUS
tegevusega, siis jõustub aktsept selle tegevuse sooritamise hetkel, tingimusel, et see on sooritatud eelmises punktis ettenähtud tähtaja piires. 1. Mis on ofert? - Pakkumus 1. Mis on aktsept? - VÕS (ofert) on lepingu sõlmimise Nõustumus (aktsept) on ettepanek, mis on piisavalt otsese tahteavaldusega või määratletud ja väljendab mingi teoga väljendatud pakkumuse esitaja (oferendi) nõusolek sõlmida leping. tahet olla ettepanekule 2. Millal jõustub aktsept? - nõustumuse andmise korral Vaikimine või tegevusetus
võib oferdi adressaat väljendada oma nõusolekut oferendile teatamata mingi tegevuse varal, eriti kauba ärasaatmisse või hinna tasumisse puutuva tegevusega, siis jõustub aktsept selle tegevuse sooritamise hetkel, tingimusel, et see on sooritatud eelmises punktis ettenähtud tähtaja piires. Ning nüüd oferdist ja aktseptist VÕS´i aluslel : 1. Mis on ofert? - Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või
KOKKU: 12 275,00 kr 31 326,70 kr 2) Arvuta „Pakkumus hiljem“ 2 p „Pakkumus praegu“ = 28 müügisekretäri Vabatahtlik voolavus 12% Pensionile läheb ka 4% aastas. (Lähevad niipea kui pensioniealiseks saavad) Edutatakse 2 inimest juhtideks 3 inimest on tööpakkumise vastu võtnud ja lubanud tööle asuda. Pakkumus praegu 28 (müügisekretärid) Töötajaid lahkub Vabatahtlik voolavus 12% 12*28/100=3,36 3 Pensionile minejaid 4% 4*28/100=1,12 1 aastas Edutamine (juhtideks) 2 Kokku: 6
ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse 10 ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.
selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus (ofert) ? (3) Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VASTUS: See on pakkumuse esitamise ettepanek Kas aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses? (3) Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus
TEHINGUD on seadusel põhinevad kokkulepped, mille abil isikud kujundavad oma õigusi ja kohustusi privaatautonoomiast tulenevalt. TEHING on isiku tahtel põhinev õiguspärane tegu ja sellega väljendab isik soovi saavutada konkreetset õiguslikku tagajärge. Väljendatud tahteavaldus muutub kehtivaks kui teine pool saab selle kätte. Tahteavaldus loetakse kättesaaduks kui see on isiklikult saajale teatavaks tehtud, jõudnud saaja elu- või asukohta ja saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vastuvõtmist mittevajavad avaldused saab tagasi võtta enne tahteavalduse jõudmist saajani. Tahteavaldus tuleb esitada arusaadavalt. Esimene toiming, et jõuda kokkuleppeni on suunatud pakkumine(pakkumus) ehk ofert. Pakkumus tehakse alati konkreetsele isikule ja kõik olulised tingimused peavad olema pakkumuses ära toodud. Need on sellised tingimused mida pakkuja enam tagasi võtta ei saa. Oferent on ostja. Akseptant on vastuvõtja. Tehing võid olla...
kutsetegevuse läbiviimisega.. Küsimus 6 Koduukseleping on Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista Vali üks või enam: küsimus a. leping, kui tarbijale tehakse pakkumus või ettepanek asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks väljaspool pakkuja äriruume pakkuja või kolmanda isiku poolt korraldatud vabaajaüritusel leping, mille puhul pakkuja teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku
esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esinduse liigid- Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 14) Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20): § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku
kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek
Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks aasjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 10. Ofert e pakkumus Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupool) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. 6. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille
kes vastab RHS § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike alusel kehtestatud piirangutele. Piiratud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. 2. Kuidas valitakse edukas pakkumus Väljakuulutamisega läbirääkimistega HM-s? Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral iga huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele enda poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel väljavalitud taotlejale pakkumuse esitamise ettepaneku ning peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle, et kohandada nende esitatud pakkumusi hankedokumentides sätestatud
tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. 13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek,
on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20): § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb,
eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. 10. Aktsept. Mõiste, liigid, kehtivusaeg. Kas ja millisel juhul võib aktsept muutuda
Selleks peab saaja esitama lisas 17 ettenähtud avalduse koos saatekirjaga 3. eksemplaris. 45. Mis vahe on Haagi-Visby ja Hamburgi reeglitel? Hamburgi reegel rakendab karmima vedajavastutuse, kui Haagi-Visby. 46. Millal loetakse Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse järgi leping sõlmituks? Viini konventsiooni põhimõtete järgi tekib juriidiliselt siduv lepinguline suhe momendil, kui formaalset kirjalikku mõlema poole poolt signeeritud lepingut pole olemas. 47. Mis on pakkumus (ofert)? Pakkumus ehk ofert, mille ekspedeerija X teeb klient Y-le vastuseks viimase hinnapäringule. Ofert ehk pakkumus on ühele või mitmele isikule adresseeritud pakkumine, kui see on piisavalt selge ning väljendab pakkuja kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. 48. Mis on nõustumus (aktsept)? Aktsept on pakkumuse adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut pakkumusega. 49. Milleks on TIR konventsioon?
jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Juriidilisest isikust lähikondsed: 1)juriidilise isiku juhtorgani liige,likvideerija,prokurist ja rp eest vastutav isik.; 2)juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Pakkumus on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse pakkumuse esitaja tahet olla lepinguliselt kohustatud, antakse lubadus midagi teha/mitte teha. Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast
avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 9. Ofert: mõiste, kehtivusaeg. Mille poolest erineb ofert ettepanekust esitada ofert. Tooge konkreetne näide oferdist ning ettepanekust esitada ofert. Mõiste: Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Vahe oferti ja oferti esitamise ettepanekul: Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest,
15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35. locatio conductio üür-rent 36. mandatum korraldus, käsund 37. societas seltsinguleping 38. permutatio vahetus 39
Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 1. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Tegemist on pakkumuse ettepanekuga. 2. Kas aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses? Jah, võib. 3. Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks
Ehk lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt peab isik saama vabalt otsustada, kas ja kellega, mis sisuga ning millises vormis ta lepingu sõlmib. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võivad isikud ise valida: Kas leping üldse sõlmitakse Kellega leping sõlmitakse Millist liiki leping sõlmitakse Vabadus valida lepingu sisu Vabadus valida lepingu vorm (suuline või kirjalik) Suulises vormis sõlmitud leping on kohaselt sõlmitud siis, kui pakkumus on saanud nõustumuse (VÕS § 9 lg 1). Nt: Näiteks ostes poest leiba, on müügileping siiski sõlmitud ning seda isegi siis, kui müüja makstud raha vastu kassatšekki ei anna. Samuti võib ka näiteks üürilepingu sõlmida suuliselt. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada. Kirjalik leping on sõlmitud, kui pooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad (VÕS § 11 lg 1).
teenindavatel bussijuhtidel peab olema läbitud ametikoolitus vastavalt autoveoseaduses sätestatud nõuetele ja neil peavad olema kõik vajalikud Eestis bussijuhina töötamise õigust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse Vormil 7 vastavuse kohta nimetatud tingimusele. 3. Pakkumuse ettevalmistamise ja vormistamise juhised 3.1 Pakkumus peab vastama hankedokumentides esitatud tingimustele ega või olla mis tahes viisil eksitav. 3.2 Kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud kannab pakkuja. 3.3 Pakkumus ja selle juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud korrektses eesti keeles. Pakkumusele tuleb lisada alla kirjutanud isiku volitusi tõendav dokument, kui allakirjutaja ei ole pakkuja juhatuse liige. 3
II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
87. Inventory inventar, varu 88. Investigate - uurima 89. Justice õiglus 90. legitimacy seaduspärasus 91. Longetivity- pikaealisus, kestvusaeg 92. Long-term - pikaajaline 93. magnitude - Suurus 94. manage - juhtima 95. margin profit- kogukasum 96. Military sõjaline 97. Nation rahvus 98. Oblique- kaudne 99. Observe jälgima, vaatlema 100. Obstacles takistused 101. Obtain- saavutama 102. Occult - üleloomulik 103. offering - pakkumus 104. Official - ametlik 105. Opposition opositsioon 106. organization - organisatsioon 107. Output - väljund 108. Overall- üldine (üldiselt) 109. Overlook läbi sõrmede vaatamine 110. Permanent - Püsiv 111. Policy poliitika 112. Pollution saaste 113. Post pärast 114. Practitioners -. Praktiseerijad 115. Priority - eesõigus 116. Produce tootma 117. Profit - kasum 118. Pry nina toppima 119. Purpose - eesmärk 120
- Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), Mandri-Euroopa õigussüsteem, Skandinaavia õigussüsteem 2.3. Õiguse liigid: eraõigus ja avalik õigus Üleskutse teha pakkumus/ofert* kui nt kauplus paneb välja hinna VÕS § 16: (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Omanikuks saamise ehk omanditekke eeldus ei ole kunagi müügileping. AÕS § 92 kuidas tekib vallasomand? § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja
pooltevahelist suhet. Seega tuleb müüja vastust käsitada pakkumisena. Ostja ei ole sellise pakkumisega nõustunud. Ülesanne 1: hinnake, kas ning mille alusel on pooltevaheline võlasuhe tekkinud. (HÜPOTEES: Ostja võib müügilepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel) KAS POOLTE VAHEL ON KEHTIV LEPING/VÜLASUHTE ALUS? - Lepinguliik – ostu-müügileping VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 16 lg 3 müüja tegi ettepaneku teha pakkumus o VÕS § 16 lg 1 ostja tegi ettepaneku Määratletud Tahe olla õigulikult siduv Kindlale isikule o VÕS § 20 müüja nõustus - Kas leping kehtib? o Vorminõudeid rikutud ei ole RIKKUMINE - Kohustuse sisu o Ostja kohustused: Kohustab andma olemas oleva ostjale § 208 Tegema võimalikuks omandi üleminemise § 208 o Müüja kohustused
Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Antud juhul on vaidlusaluse teade (aiale paigaldatud märk) pakkumuse esitamise ettepanek hageja poolt. Kostja parkis hageja kinnistule ning sellega nõustus ta pakkumuse ettepanekuga ja tegi omapoolse pakkumuse hagejale sõlmida leping. Samuti parkimisalasse sissesõit oli märgistatud teatega, kus oli välja toodud parkimistingimused. Kas aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses?
Teatud juhtudel võib lepingul olla ka laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (nn normatiivne leping, nt rahvusvahelised lepingud [paktid, konventsioonid]). 13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumuses võib olla ka antud nõustumuse (aktsepti) tähtaeg, sellisel juhul peab nõustumus olema jõudnud pakkumuse esitajani antud tähtajaks. Kui tegemist on määramata tähtajaga pakkumusega, peab
heade kommete ning isiku põhiõigustega. Võlaõigus, asjaõiguses. 53. Kuidas nimetatakse lepingupooli võlaõiguses ja kuidas asjaõiguses? Võlaõiguses oferent ja aktseptant; asjaõiguses omanik ja omandaja. (Seda asja tuleb kusagilt üle vaadata, indeed) 54. Millises vormis leping sõlmitakse? Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 55. Mis on pakkumus? Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (VÕS § 16) 56. Millised õiguslikud tagajärjed on pakkumusel? Pakkumuse üldist kehtivust reguleerivad tahteavalduse kehtivuse sätted. Kindlale isikule tehtud pakkumus muutub kehtivaks kättesaamisega, kindlaksmääramata
установления принудительного управления над его имуществом после представления оферты, но до получения акцепта, за исключением случаев, когда можно предположить волю оферента на прекращение оферты в таких случаях. § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest
LEPING – on mitmepoolne tehing, võib leppida kokku milles tahes v.a mis on seadusega keelatud. Kord sõlmitud leping on pooltele kohustuslik. Üks pool teeb pakkumise ja teine annab sellele nõustumuse. Tehing võib olla mis tahes vormis: suuline; kirjalik; elektrooniline vorm; notariaalne kinnitamine; notariaalne tõestamine; kohtu poolt kinnitatud kompromiss – vorminüud rikkumise korral on tehing tühine. Mitte iga avaldus ei ole pakkumus. Avaldus on pakkumus siis, kui see on piisavalt määratletud. Tehingu kehtetus: 1. Tehing on tühine, kui ta on vastuolus heade kommete v avaliku korraga, seadusega vastuolus 2.Tehingu saab tühistada, kui see on tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse v. vägivalla mõjul, raskete asjaolude ärakasutamisega Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi,
tema vajaduste rahuldamiseks sobivat lahendust. Hankija teeb läbirääkimistel osalenud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku ja valib välja eduka pakkumuse. Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus, mille korral iga huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele enda poolt väljavalitud taotlejale pakkumuse esitamise ettepaneku ning peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle, et valida välja edukas pakkumus. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral peab hankija hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, olles eelnevalt esitanud neile hankedokumendid.13 "Kui hanketeade on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potensiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne
Eraldi dokumendi puhul on tähtis, et iga punkt oleks arusaadavalt liigendatud. Maksumusplaanija poolt koostatud töökirjeldused peaksid olema kooskõlastatud arhitektiga, mitte aga saadetud viimasele koostamiseks. 10.2.7. Tööjooniste maksumuskontroll Pärast maksumusplaani koostamist ja heakskiitmist peab maksumusplaanija kontrollima seda, kas tööjoonistel ja töömahtude loendis toodud tööd vastavad plaanile, sest vastasel juhul erineb pakkumus eelarvest oluliselt. Iga vajalik täpsustus tuleb teha enne töömahtude loendi koostamist, mitte aga hiljem. Seetõttu tuleb iga joonist kontrollida: see on rutiin, kuid siiski väga vajalik tegevus. Paraku on tööjooniste vastuvõtmine ja nende täpne kontroll pingeline tegevus ja puudub võimalus teha samaaegselt ka maksumuskontrolli. Siiski peab sellist kontrolli tegema kogenud isik. Kui maksumusplaani aluseks on ligikaudsed mahud, mis on aga omakorda seotud küllaltki täpsete
133. encumbrance liability which is attached usually to a property or land 134. to entitle to give someone the right to sth 135. zoning order by a council that land is used for only one specific pupose, e.g. type of building 136. conclude a contract lepingut sõlmima 137. breach the contract = to fail to perform 138. binding contract õiguslikult siduv leping 139. sale and purchase contract ostu-müügileping 140. offer pakkumus 141. acceptance nõustumus 142. material breach oluline rikkumine 143. omission = inactivity tegevusetus 144. contractual obligations arise lepingulised kohustused tulenevad 145. enter into lepingusse astuma 146. party obliged kohustatud osapool 147. freedom of contract lepinguvabadus 148. will of the promisor lubaduse andja tahe 149. manifestation tahteväljendus 150
kohaselt on tarbjal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Lepingute sõlmimine • VÕS § 1 lg 6 kohaselt on ettevõtja isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. • Lepinguid saab sõlmida isiklikult ja esindaja kaudu, va lepingud, mida tuleb sõlmida isiklikult. Lepingute sõlmimine • Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse. • Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. • Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Lepingute sõlmimine • Lepingute suhtes kehtib vormivabaduse põhimõte, tulenevalt TsÜS § 77 lg 1.
Põhikaasuse ülesanne: vasta järgmistele küsimustele vastavalt nende järjekorrale. 1. Kas ostja saab nõuda lepingu täitmist? H: Ants saab nõuda OÜ-lt köögimööbli üleandmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi (Eeldused: võlasuhe (mitterahaline kohustus), rikkumine, vastutus/täitmise välistatus, nõue on esitatud mõistliku aja jooksul) 1. Võlasuhe Leping on sõlmitud? VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus ning VÕS § 20 lg 1 järgi on OÜ poolt tellimuse kinnituse saatmine Antsule nõustumus. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga (VÕS § 57 jj). Leping on sõlmitud arvutivõrgus (VÕS § 621 jj). TsÜS § 75 järg pidi mõistlik inimene mõistma neid tegusid kui pakkumust ja nõustumust. Seega VÕS § 9 lg 1 I lause teise poole järgi on leping sõlmitud. See on müügileping VÕS § 208 lg 1 ja lg 2 ja
tõeseid andmeid ning teavitama teineteist kõigist asjaoludest, mille vastu võiks teisel poolel olla lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Olenemata sellest, kas leping sõlmitakse või mitte, ei ole kummalgi poolel õigus avaldada elläbirääkimistel räägitu sisu kolmandatele isikutele. Leping sõlmitakse reeglina: pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) saamisega. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Nõustumus on otsene tahteavaldus või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Oluline on, et pooled vahetaksid vastastikku tahteavaldusi ning oleks selge, et omavahel on saavutatud kokkulepe lepingutingimuste osas. Töölepingu sõlmimisel suurt tähendust omav tahteavaldus võib olla väljendatud: otseselt, millega väljendub sõnaselge tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsene tahteavaldus võib olla nii suuline
Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele. Lepingu sõlmimise klassikaline mudel Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega. Ofert on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte. Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:
1. Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha? Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi (pakkumus) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS i lepingu sätteid reguleerivas jaos. Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele. Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt : 1) Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sellisel juhul teeb üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku astuda lepingusse ja teine po...
kogusumma. Kui aga hakata seda summat jaotama väiksemateks kuluartikliteks, võib leida kõikjalt vead: mida enam on kuluartikleid, seda enam on ka vigu, eelkõige järgnevalt loetletud põhjustel. 1. Hinnatasemed töömahtude loendites pole tõesed maksumused ja ka mitte tõesed hinnad selles tähenduses nagu kaupadel kaupluse riiulil. Töövõtja ei paku müüa oma müüritööd teatud tasu eest ruutmeetri kohta: tema pakkumus on kommerts- ja korraldustegurite koosmõjul saadud kogumaksumus. Seetõttu pole põhjust väita, et ükski selline tulemus saaks olla õige kas maksumusnormi kui pakkumuse koostamiseks. 2. Erinevad töövõtjad arvestavad oma põhikulusid tehnikale, tellingutele jm. erinevalt: neid lisatakse kas põhitööle või platsi üldkuludele. 12 3. Sama probleem on töövõtja kasumi ja üldkuludega: iga lepinguga kaasnevad erinevad kulud nii
või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 5. Pakkumus ja nõustumus ehk ofert ja aktsept Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek
I Kaasus Karlo (K) on hulgikaupmees ja varustab Tallinna gastronoome itaaliapäraste gastronoomiakaupadega. Igasugust liiki taignatooteid tellib ta Vitellilt (V). Selleks saadab K V-le igakord faksi, milles ta tellib soovitud nuudlisordid ning nimetab ka aja, millal ta nuudlite tarnimist vajab; müügihinna tasumine toimub tarnimisel. V tarnib kaupa pidevalt. K saadab ka 03.01.2009 V-le tellimuse: ta vajab 1. veebruariks 5 tonni penne rigate't, mille ta peab omakorda tarnima restoraniketile Alberto (A). Peale selle tellib ta 2 tonni spaghett'it restoran "Casa Leonardo" (C) jaoks. Kuna V-ni on jõudnud kuuldused, et K finantsiline olukord ei ole sugugi mitte hea, helistab ta 20. jaanuaril K-le ja teatab talle, et ta täidab tellimuse ainult sel juhul, kui K annab talle tagatise müügihinna tasumiseks. Ta nõuab panga käendust. K nõustub hambaid krigistades. Heade suhete tõttu itaalia sõpradega...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, m...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib s...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigu...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend./// Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena./// Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga./// ...
lepingutüübiga. 2) Töömahtudel põhinevad lepingud Tegemist on enamlevinud moodusega ehitustööde tegemiseks ja seetõttu käsitletakse seda järgnevalt ka täpsemalt, sest kasutusel on põhikontseptsiooni mitmed variandid. a) Võistupakkumine Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellijapoolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks kõigi eelnevatega võrreldes, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
