Kodune ülesanne nr.4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1....
Kodune ülesanne NR 2. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7.
Aivo tamkõrv KODUSED ÜLESANDED KODUSTE ÜLESANNETE KOGUM Õppeaines: STANSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Õpperühm: ME 51 Juhendaja: lektor Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne Nr.1 Varjant Nr.13 Kirjeldus: Määrata stansimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stansime
ÜLESANNE NR.3 Variant 1. Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: a) arvutada toorikute pikkused; b) leida painutusjõud või kalibreerimisjõud; c) arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside eskiisid. 1) Lähteandmed: R = 3mm l = 50mm s= 3mm - Painutada koos kalibreerimisega Sele 7. Materjal: teras 40, ГОСТ 1050-88 σ b =Rm= 580 MPa Painutatud osa pikkus neutraalkihis: r 3 Tegur x on määratud sõltuvalt suhtest s = 3 =1 x = 0,42 Võtan tabelist 9 [1:38] π∗φ π∗90 ln = 180 (r + x*s ) = 180 (3 + 0,42 * 3) = 6,69 mm φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm),...
d 1 t−( d 2 t +2∗r m2 ¿ 2 ]∗q Q2= π ¿ =0,785*[187,62-(140+2*10)2]*2,5= 4 =18827N/mm2 =1,9 T q= 0,25…0,30 kg/mm2 ≈ 2,5…3 N/mm2 [2:129] Pressi tõmbejõud: Ppr2=P2+Q2= 13,9+1,9= 15,8 T Eskiis: Sele 4.2 Viidatud allikad: 1. Särak, J. Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid 2. Koost. Elvak, U., Kaasik, P. jt. (1962). Instrumendikonstruktori käsiraamat. Külmstantsimine. Tln: Valgus. 3. Loengukonspekt
ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega: 100 30 ´ P1 P4´ 50 P1 130 ...
Kodune ülesanne nr. 2 Määrata detailide stantsimiseks lõikestantsil maatritsi ja templi mõõdud, pilude suurused maatritsi ja templi vahel ning teha maatritsi ja templi eskiisid. Variant 1 1)Sisekontuuri stantsimine Sisemise ava stantsimiseks kasutan kiiret stantsi seega l= (0,8...0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x4x43 = 0,92 mm Kus, c-tegur mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust, c=0,035 sest ava täpsusaste on H14 l-lõiketakistus S-materjali paksus z-pilu suurus Templi läbimõõt dt = (Ddet+det)- t = (90+0,87)h11(-0,22) =90,87h11(-0,22) Matriitsi ava läbimõõt...
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= L x s x l =300x2x3430 = 258000N=25,8T, kus P-arvutuslik lõikejõud L-lõigatava perimeetri lõikejoone pikkus 2(a+b)=2(50+100) =300mm S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x25,833,54T Valin pressi vaja...
𝑌= = 𝑃1 + 𝑃2 + 𝑃3 + 𝑃4 62,8 + 90 + 80 + 80 ≈ 40,1 Graafiline meetod: Tallinn 2017 23 Ivo Hein Tallinn 2017 24 Ivo Hein VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] Särak, J. „Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid“. Õppematerjal. 2016. Tln [2] Purde.M „Täpsustehnika“ Tallinn 2002 Tallinn 2017 25
docstxt/14816406908047.txt
Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm;
Rm-i leian materjalist [1: 15] Rm=330 (MPa) Kasutan kiiremat stantsimist ϭl=(0,8...0,86)*Rm (MPa) ϭl=0,86*330=283,8 N/mm2 P=πd*s* ϭl=π*80*283,8=285306,8 N d – silindrilise ava diameeter, mm Arvutan kui suurt pressi survejõudu on selle jaoks vaja 285306,8/10=28,5 T Valin pressi survejõuga 29 T 3 Viidatud allikad: 1. Särak, J. Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid 4
Lisaks on võimalik ka madalnoolutus, kus kuumutatakse metalli allpool piiri üle ühe tunni ning siis lastakse tavalises õhus jahtuda. Temperatuur valitakse lähtuvalt soovitud kõvadusest/sitkusest. Tehes madalnoolutust muutub teras tugevamaks ja vastupidavamaks. 4. Tüüpiline termotöötlus antud terasele on poolkarastus + madalnoolutus. Lähtuvalt lõpptermotöötlusest on tegemist külmstantsiterasega, millest valmistatakse keeruka kujuga survetöötlustööriistu (nt tõmbesilmad, pressvormid). 5. Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks FeFe3C faasidiagrammi teraste osa (joonis 1). Selle järgi võetakse üleeutektoidterastel (C > 0,8%) 30...50C° üle faasipiiri ehk üle 727C°, ehk antud terase optimaalne karastustemperatuur (poolkarastus) on ~757-777C°. Terase struktuur peale karastamist muutub tugevamaks ja kõvemaks ning samuti tõstetakse nii kulumiskindlust, tekib martensiitstruktuur. HRC on 45. 6.
99 + 4.8 = 19.79 t Templi ja matriitsi eskiis O 127,8 R9 ,5 R7 O 130 Joonis 3. Templi ja matriitsi mõõdud 7 VIIDATUD ALLIKAD [1] J. Särak, Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015, p. 89 8
smax = 6 ± 0.18 = 6.18 mm n = 0.09 Zmin= smax= 6.18mm Zmax= Smax + s · n = 6.18 + 6 · 0.09 = 6.72 mm Matriitsi mõõt lm=Lv-ΔH8=50 H 8+0,039 0 Templi mõõt 0 lt=lm- 2 · zmin=50-(2 · 6.18) = 50 – 12.36 = 37.64 h 8−0,039 Joonis 6. Templi ja matriitsi eskiis (autori eskiis) VIIDATUD ALLIKAD [1] J. Särak, lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015, p. 14-31.
Kasutusala järgi liigitada kermiseid 3 gruppi: - tööriistamaterjalid, mida kasutatakse mitmesuguste tööriistade ja instrumentide valmistamiseks (metallide lôiketöötlemine, stantsimine, survetöötlemine, traadi tômbesilmad jne) (66% kogutoodangust); - maavarade kaevandamine (kivipuurid, puurimispead jt) (26% kogutoodangust), - konstruktsioonmaterjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide valmistamiseks ( düüsid, pihustid, valtsid, pressvormid jne)( 5...7%); - korrosiooni- ja kuumuskindlad materjalid, mida kasutatakse kôrgetel temperatuuridel vôi agressiivsetes keskkondades (turbiinide töölabidad, pumpade klapid jne)(1-3%). Kôvasulamite kasutuselevôtt 1920-ndate aastate teisel poolel pôhjustas revolutsiooni metallide lôiketöötlemisel. Lôikekiirused ja sellest tulenevalt tööviljakus kasvasid mitmeid kordi vôrreldes senikasutatud kiirlôiketerastest tööriistadega.
8) Stantsiterased ja nende omadused. Kasutamine. Stantsiterased Lähtudes tööriistade töötingimustest ja kasutatavatele terastele esitatavatest nõuetest liigitatakse stantsiterased külmstantsi- ja kuumstantsiterasteks. Külmstantsiterased on eelkõige kroomiga kõrglegeeritud terased, mis sisaldavad 12% Cr ja 1... 2% C. Teraste kõvadus peale karastamist ja madalnoolutust on 60 HRC ja neid kasutatakse keeruka kujuga survetöötlustööriistade (tõmbesilmad, pressvormid jne.) valmistamiseks. Kuumstantsiterased peavad, erinevalt külmstantsiterastest, säilitama omadused (kõvadus, tugevus) ja mõõtmed kokkupuutes kuuma metalliga. Nimetatud omaduste tagamiseks sisaldavad kuumstantsiterased tavaliselt 0,5...0,6% C see annab hea sitkuse ja 1...2% Ni või Mo, mis tagab hea läbikarastuvuse. Kasutatakse kuumstantside, valuvormide jms. valmistamiseks. 9) Kiirlõketerased ja nende omadused. Kasutamine.
kõrglegeeritud terased, mis sisaldavad 12% Cr ja 1…2% C. Teraste kõvadus peale karastamist ja madalnoolutust on 60 HRC ja neid kasutatakse keeruka kujuga survetöötlustööriistade (tõmbe- silmad, pressvormid jne.) valmistamiseks. Kuumstantsiterased peavad, erinevalt külm- stantsiterastest, säilitama omadused (kõvadus, tugevus) ja mõõtmed kokkupuutes kuuma metalliga. Nimetatud omaduste tagamiseks sisaldavad kuum- stantsiterased tavaliselt 0,5…0,6% C – see annab
kõrglegeeritud terased, mis sisaldavad 12% Cr ja Eriterased 1...2% C. Teraste kõvadus peale karastamist ja Konstruktsiooniterastest, mis töötavad spetsiifilistes madalnoolutust on 60 HRC ja neid kasutatakse tingimustes (kõrgetel ja madalatel temperatuuridel, keeruka kujuga survetöötlustööriistade (tõmbe- abrasiivsetes või korrodeerivates keskkondades), silmad, pressvormid jne.) valmistamiseks. moodustavad suure grupi eriterased. Nende talitlus- Kuumstantsiterased peavad, erinevalt külm- omadused tagatakse spetsiaalse legeerimisega. stantsiterastest, säilitama omadused (kõvadus, Eriomadustega legeerkonstruktsiooniterased tugevus) ja mõõtmed kokkupuutes kuuma metalliga. on näit. korrosiooni-, kulumis- ja kuumuskindlad
annaabi.ee 
