Astroloogia, mis on õitsenud iidse Babüloni päevist kuni tänapäevani, puudub täielikult antiikses kreekas. Kreeka müütides jutustatakse küll tähtedest , kuid siin pole ühtki sõna sellest , nagu võiksid need inimeste elu mõjutada. Astronoomia on see, milleni kreeklaste mõte lõpuks jõudis tähti uurides.Üheski müüdis ei esine maagilisi preestreid. Preester esineb kreeka müütides harva ning tal pole neis mingit tähtsust. "Odüsseias" viskuvad preester ja poeet põlvili Odysseuse ette ja paluvad teda neid elu jätta, ja kangelane tapab ilma pikema mõtlemiseta preestri kuid kingib elu poeedile. Homerose sõnade järgi ei saanud Odysseus surmata inimest, kellele jumalad olid õpetanud taevalikku kunsti. Kreeka mütoloogia maailmas ei esine inimvaimu terroriseerimist. On säilinud rudimente aegadest, kui esines veel loomujumalaid. Saatürid on kitsinimesed ja kentaurid poolinimesed-poolhobused
Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Nii "Iliases" kui ka "Odüsseias" on keskseks kujutusobjektiks inimesed ning peamiseks kujutusvõtteks on tegelaste sõnad ning nende tegude kirjeldamine. Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. Pildid Kasutatud allkiud " Muistne kirjandus" õpik keskkoolile "Ilias Trooja sõda" Koolibri, 1997 http://www.historie
Bakterid Seened Taimed Loomad Paljud alkaloidid on mürgised. Aga paljudel alkaloididel on farmakoloogiline toime ja neid kasutatakse ravimi tööstuses. Seal kasutatakse neid ravimite kui ka rahustitena. Ajalugu Alkaloide sisaldavaid taimi on kasutatud raviks läbi terve ajaloo. Näiteks on Mesopotaamias on ravim taimi tuntud juba 2000ekr. Isegi Vana-Kreeka mütoloogias (Odüsseias), räägiti ime rohust mis pani inimese unustama. On spekuleeritud, et jutt käib oopiumit sisaldavast eliksiirist. Alkaloide sisaldavaid taime ekstrakte kasutati ka noolte mürgitamiseks. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Ta pani selle nime Vana-Kreeka jumala Morpheuse(une jumala) järgi. Präeguse nime morfiin pani sellele prantsuse füüsik Joseph Louis Gay-Lussac.
Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul
Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetajad, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon. Laulmises polnud neile üldse võrdset. Inimest, keda muusad inspireerisid, austati rohkem kui mistahes preestrit. "Odüsseias" viskusid poeet ja preester mõlemad põlvili Odysseuse ette ja palusid armu. Odysseus tappis kõhklemata preestri, kuid kinkis elu poeedile: Homerose sõnul ei saanud ta surmata inimest, kellele muusad on õpetanud taevalikku kunsti. Antiiksete kirjandusteoste sissejuhatused sisaldasid harilikult pöördumist muusade poole. Muusade templit nimetati kreeka keeles musaioniks. Sellest tuleb sõna muuseum.
Sümbolid Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud asi Augeiase tallid- Achilleuse kand- nõrk koht Trooja hobune- kavalus Eeposed, autor, millest räägivad? ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks on Homerose. ,,Iliase" tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ,,Odüsseias" kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Miks Trooja puhkes? Kes võitlesid? Kaua kestis? Kes võitis? Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing kreeklaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Sõda kestis 10 aastat ning troojalased võitsid. Jumalate roll eepostes
4.HOMEROS JA HESIODOS Homeros on pime laulik kes on loonud ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ,need on kaks meieni jõudnud eepost. ,,Ilias" on Ilioni linna lugu mis on loodud VII sajandi keskel ja sisaldab üle 15600 värsi. Eepose aineks on Trooja sõjaga seotud müüdid. ,,Odüsseia" on rohkem kui 12000 värsist koosnev eepos,mis on loodud vähemalt pool sajandit ,,Iliasest" hiljem. Odüseseia tegevus keskendub vaid ühele episoodile kangelase elus. Odüsseia on jaotatud 24 lauluks. ,,Odüsseias" kujutatakse rännakuid, jumalad sekkuvad endiselt inimeste tegevusse, kuid nüüd sõltguvad tagajärjed rohkem inimese iseloomust, mitte saatusest. Hesiodose maailmakäsitluse aluseks on kujutlus kahest tülijumalannast, kellest üks on halb, riidude ja sõdade põhjustaja ning teine hea, sest tema toetab ausat konkurentsi. Ta kiidab rikastumissoovi , kuid rõhutab et elama peab ausalt ja tööd tehes ning vaeva nähes. Hesiodose
Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Need rändlaulikud, moodustades erilise seltskondliku kihi, olid kuningakodades suures lugupidamises, kus nad pidustuste ja söömingute korral laulsid forminksi saatel oma lugusid, mis olid osalt nende eelkäijate, osalt aga nende eneste loomingu produkt. Sääraseid aoide esineb juba "Odüsseias"; nii laulab Demodokos faiaakide kuninga Alkinoos'e lossis Achilleuse ja Odysseuse tülist ja Trooja vallutamisest puuhobuse abil. Oma repertuaari aoidid ei kirjutanud üles, vaid andsid seda edasi oma järglastele suusõnalisel teel. Aegamööda laul ja muusika taandus eepiliste lugulaulude ettekandel, asendudes dekalmatsiooniga; tekkisid terved deklamaatorite koolid, kes seadsid endile ülesandeks muistsete lugulaulude selgeksõppimise ja
individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Nii "Iliases" kui ka "Odüsseias" on keskseks kujutusobjektiks inimesed ning peamiseks kujutusvõtteks on tegelaste sõnad ning nende tegude kirjeldamine. Lauludest lühikokkuvõtted: I laulus - Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab Achilleuse orjatari endale, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laulus - Agamemnon magab ning Zeus saadab Une tema juurde, kes mõjutab teda, sunnib võitlema, andes lootust võita. Agamemnon läheb sõtta. Alguses ütleb
-9. sajandil enne Kristust. Nende arvates, kes peavad Homerost müütiliseks tegelaseks on need kirjutatud mitme erineva luuletajate põlvkonna poolt tunduvalt hilisemal ajal. Vanas-Kreekas peeti Homerost kõrges aus. Eepostesse ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" suhtuti umbes samamoodi nagu keskaegses Euroopas Piiblisse need tekstid olid tollal hariduse aluseks ja neist pärinevate tsitaatide põhjal algatati õpetatud vaidlusi ning lahendati moraaliküsimusi. Odüsseias on 12 000 värssi, 24 laulu või lugu, korduvad arvud10, 29, 24. Odüsseos elab läbi väga palju erinevaid seiklusi. Käib saartel ja satub enda kodusaarele. Odüsseuse naise Penelope ümber käivad võitlused, õnnelik lõpp. Eeposed on hinnalised ajalooallikad. Mütoloogia lastekirjanduses. Kas on vaja mütoloogiast teada? Jutud käsitlevad maailma tekkimise ja eksisteerimise seaduspärasusi, neis räägitakse
Hektor – Trooja prints ja troonpärija Achilleus - kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achielleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. See eepos on järg “Iliase” eeposele. “Odüsseia” sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat
Urania oli astronoomia muusa. Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetada, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon. Laulmises polnud neile üldse võrdset. Inimest, keda muusad inspireerisid, austati rohkem kui mistahes preestrit. "Odüsseias" viskusid poeet ja preester mõlemad põlvili Odysseuse ette ja palusid armu. Odysseus tappis kõhklemata preestri, kuid kinkis elu poeedile: Homerose sõnul ei saanud ta surmata inimest, kellele muusad on õpetanud taevalikku kunsti. Antiiksete kirjandusteoste sissejuhatused sisaldasid harilikult pöördumist muusade poole. Andrea Mantegna tempera: ülal Mars ja Venus, paremal Bellerophon Pegasusega Apollon muusadega dionüüsial Muusade templit nimetati kreeka keeles musaioniks
Sagedased on epiteedid ("välejalgne Achilleus") ja korduvad värsid (väikeste muudatustega korduvad värsid moodustavad umbes kolmandiku eeposte värssidest). Kangelased kehastavad sugukondliku ajastu inimeste ideaali, teosed on elujaatavad ja humaanse ellusuhtumisega (Kleis 1980:35-37) Kirjandusliku eepose eelkäijaks on jumalatest ja heerostest jutustav eepiline rahvalaul. Neid mainitakse ka Homerose eepostes. "Odüsseias" mainitakse juba ka kutselisi laulikuid aoide. Aoidid ei esitanud kindlate tekstidega laule, vaid improviseerisid saates end lüüral või mõnel muul keelpillil. Kuna aoid laulab "jumaliku sisenduse mõjul", käsitseti tema laule ajaloolise tõena mitte väljamõeldisena. Ja et aoidid esinesid sageli valitsejate ja ülikute pidudel, olid nad aeg-ajalt sunnitud kohandama oma laule vastavalt kuulaja soovile. 6. sajandist eKr. pärinevad esimesed teated rapsoodidest
Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval nais ümardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast, Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaistos oli sepatöö, Athena kudujate- ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hephaistost kutsuti rooma mütoloogias Vulcanuseks
Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval nais ümardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast, Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaistos oli sepatöö, Athena kudujate-ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hestia (Vesta)
meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased tagasi, kuid langeb ise. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori (Patroklose tapja) ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt ja ässitavad võitlejaid. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks.
Sinine värv sobib Visnule hästi, kuna see sümboliseerid taeva mõõtmatust. Sinise nahaga kujutatakse ka teist tema ilmumiskuju Krisnat. Sinine vääriskivi on safiir ja sinine kivim lasuriit. Mesopotaamias kasutati lasuriiti templilageda kaunistamiseks, kuna lasuriit sümboliseeris taevast. Kristluses kasutatakse sinist seoses Neitsi Maarjaga, keda ka kunstis kujutatakse tihti just sinise kleidiga. Kust on pärit sinine värv, sõna `sinine` ei mainita kordagi Iliases ega Odüsseias, oletatakse, et süüdi on siin Homerose pimedus. Kuid on esitatud ka arvamusi, et muistsed Kreeklased ei näinud värve samamoodi kui tänapäeva inimesed. Homeros on viidanud veinikarva merele ja pole teada, kas ta iseloomustas merd kui värvust või rääkis mere olemusest üldisemas tähenduses. Aristotelese poolt kirja pandud värviõpetuses ei mainita samuti sinist. Sinine on viimane värv läänemaailmas, millele on antud nimi. Sellest varasematel
Nende looming keskendus eeskätt isiklikele tunnetele, mõtetele ja tõekspidamistele. Eepos- Nii aristokraatia kui ka lihtrahvas hindasid kõrgelt muistsetest aegadest jutustavaid lugulaule ehk eeposeid ja neid loovaid rhapsoode. Neid kanti ette nii aristokraatide kodades kui ka avalikel usupidustustel. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Homeros oli parim ja kuulsaim poeet. ,,Ilias" ja ,,Odüsseias" olid kreeklaste hariduse aluseks. 4) Aleksander Suur(356-323eKr) 336ekr Philippos 2 mõrvati ja troonile tõuseb Aleksander Suur. Aleksander oli haritud ja hästi kasvatatud. Lasi mõrvata kõik oma sugulased. 335eKr sõjakäik Pärsiasse- ülestõus Teebas- Teeba hävitamine. 334eKr algab Pärsia sõjakäik uuesti(8 aastat, 30000 meest) Aleksander Suure sõjaretk Esimene suurem lahing Granikore lahing(334eKr)- täielik võit-
Daimoneid on jumalad, kelle vägi avaldub looduses ning seepärast kujutatigi neid pooleldi loomadena. Sageli sattusid nad Dionysuse kaaslaste hulka. Neil on hobuse saba, kabjad ja kõrvad ning nad peavad väga lugu veinist. Sireen - algselt linnu keha ja naise peaga imeilus ohtlik kuri deemon, kes võlus ja hukutas oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele. Tuntud on motiiv Odysseuse ja tema meeskonna kohtumisest sireenidega Homerose ,,Odüsseias", kus Odüsseus käsib oma meestel kõrvad vahaga täita ja ennast masti külge siduda, et kuulda sireenide võluvat laulu, päästes niimoodi ennast ja laeva hukkumisest. Samuti lämmatas Orpheuse lüüramäng saatuslikud ahvatlevad hääled. Sisyphos Korintose kuningas. Pidi igavesti lükkama Hadeses kivi ülesmäge, mis alati tagasi veeres. Styx vihkamise jõgi. Peal- ja allmaailma (Hades) piiriks olev jõgi, muti selle jõe
Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval naisümmardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Hilisemad poeedid paigutavad Hephaistose sepikoja ühe või teise tulemäe alla, kus see põhjustab purskeid. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast. Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrotite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaiston oli sepatöö, Athena kudujate ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hestia (Vesta)
21. laul ambumisvõistlus 22. laul kosilaste tapmine 23. laul Odysseus tõestab Penelopele oma isikut 24. laul Odysseuse isa Laertes tunneb poja ära, kosilaste omaste kättemaks nurjub Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? Laule esitati kitaara, formingsi saatel. On arvatud, et Homeros on mõlema eepose autor, on arvatud seda, et ta on vaid Iliase autor, Odüsseia autos on keegi teine.. samas on odüsseias näha, et too tunneb iliase sisu üsna põhjalikult. On arvatud ka seda, et Homeros lõi need eeposed erinevatel eluetappidel. Iliase noorena ning Odüsseia vanaduses. ( et nende vahel u 50 aastat ). Homerosele on lisaks nendele 2 omistatud ka muid eeposeid. Kas Teie arvates Homeros võis oma teoseid peast ette kanda/ mäletada? Ma usun, et võis, sest ka tänapäeval on mitmeid tuntud inimesi, kes paistaad silma suurepärase mäluga ning ka Homeros võis olla särava mõistusega.
6 meest ja 6 naist: Hyperion, Iapetos, Koios, Kreios, Kronos, Mnemosyne, Okeanos, Phoibe, Rhea, Tethys, Theia, Themis Tartaros - Tartaros on allmaailm vanakreeka mütoloogias. Seda valitses pärast Kronose kukutamist Hades. Kükloop - Kükloobid on vanakreeka mütoloogias hiiglased, kelle ainus silm on otsaesisel. "Odüsseias" kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos oli kükloop. Arvatavasti on sellise müütilise kuju aluseks juhuslikult leitud väljasurnud kääbuselevantide koljud, mille esiosas londi kinnituskohal on suur ava. Komöödia - Komöödia ehk pilke- või naljamäng on lõbusa lõppahendusega näidend, üks dramaatika žanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil
Need poeemid jutustavad Trooja sõjast. See sõda toimus kreeklaste ja troojalaste vahel Väike- Aasias (Trooja juures). Mingisuguseid muid mälestusmärke sellest Kreeka ajaloo kaugest perioodist tollajal polnud. Seepärast arvasid õpetlased, et sündmused, mida kirjeldavad "Ilias" ja "Odüsseia", on lihtsalt välja mõeldud. Kuid hiljem väljakaevamiste käigus selgus, et paljugi, millest jutustatakse "Iliases" ja "Odüsseias", on tõepoolest sündinud. Esimene, kes püüdis "Iliases" ja "Odüsseias" esitatud sündmuste esemelisi mälestusmärke leida, oli saksa õpetlane Heinrich Schliemann. Jutustatakse, et teda ahvatlesid need poeemid juba noorusest peale ja ta uskus, et nad kirjeldavad tegelikku elu. 1870.a. siirdus Schliemann Väike-Aasia rannikule ja alustas väljakaevamisi Hellespontose juures Hissarliki künkal. Ta lootis avastada muistset Troojat, kus muistendi järgi valitses kuningas Priamos
eelnevatest sündmustest saab lugeja teada alles loo käigus. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 12 000 värsist. 14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos? Pimeda lauliku Homeros elu kohta pärinevad teated on vastukäivad. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr (osad teooria asetavad eluaja 12. sajandisse eKr) ning pärit oli Väike-Aasia rannikualalt (kodulinnaks võis olla Smyrna). Demodokos on ,,Odüsseias" esinev pime laulik ehk aoid ning teda on samastatud Homerose endaga. 15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse? Mõlemad eeposed on küll omistatud Homerosele, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine. Samuti on pakutud välja teooria, et ,,Iliase" kirjutas Homeros nooruspõlves, ,,Odüsseia" aga
· Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole · praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased. 3. Ühised jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses. · ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on mõlemad vormilt eepilised poeemid. · Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu. · Iliase eeposes toimub tegevust Trooja sõja ajal, Odüsseias pärast Trooja sõda. · Mõlemad eeposed sisaldavad 24 laulu. · Mõlemas teoses etendab äärmiselt tähtsat rolli mütoloogia. · Jumalate vahelisi suhteid ja tegevusi kirjeldati peaaegu paralleelse teemana. · Keskendutakse peaaegu ainult paarile peakangelase. · Enamus või siis vähemalt suur osa tegelastest saab teose lõpuks surma. · Mõlemas teoses toimub tegevus samas piirkonnas Vahemere ääres, samuti ka aeg on
13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Odüsseia on samuti Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Iliase tegevus oli lineaarne, kuid tegevus Odüsseias ei kulge järjest. Teks jaguneb kaheks, üks on reis, teine on koju jõudmine ja kosilastega jagelemine. Tegevuse areng aeglustub uue pinge loomiseks. Stseenid on mitmekesised, värvikad kirjedused, jõuline stiil. Karakterid on huvitavad, kuid ei ole psühholoogilist arengut. 14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos? Sest inimlinnadest kõigist, mis leiduvad ääretu maa peal, nii palju kui neid ongi all päikse ja tähtise taeva,
saab välja lugeda, et kõigil on jalaga mingi probleem. 51. Mille poolest erinevad Sophoklese sõnastatud Oidipuse motiivi tõlgendused varasemate autorite, nt Homerose tõlgendustest? Sophoklese ajal huvitas inimesi müüdi juures pigem vastuhakk jumala seadustele, mitte emaga magamine. Püüti igatmoodi vältida ettekuulutuse täide minekut aga see täitus ikkagi. Esimest korda mainitakse Oidipust "Illiases" ja "Odüsseias", seal talle erlist tähelepanu ei osutata ja räägitakse sellest müüdist möödaminnes Hiljem aga pannakse üha rohkem rõhku just seigale, et poeg magas oma emaga ja sai temaga lapsed. Fakt, et ettekuulutus mis oli ennustatud täideminema läks ikka täide kuigi võeti kasutusele igasuguseid vahendeid, et see ei juhtuks polnud enam nii tähtis seik loos. Oidipus on esimene näide sellest kuidas konflikt läheb inimese sisse ja selle tõttu hakkab ta arenema
7. "Ilias" on rooma eepos 8. "Odüsseia" on kreeka eepos 9. "Kalevala" on eesti eepos 10. "Niebelungide laul" on saksa eepos Kas nimetatud nimi on tegelane? (autoreid on hulgas) 11. Anakreon 12. Kreon 13. Horatius 14. Horatio 15. Achilleus 16. Aishylos 17. Plautus 18. Claudius Kas antud naistegelane kuulub nimetatud teosesse, legendi 19. Antigone "Kuningas Oidipuses" 20. Ophelia "Hamletis" 21. Isolde "Gilgameshis" 22. Iokaste Trooja sôja müüdis 23. Helena "Iliases" 24. Penelope "Odüsseias" 25. Beatrice "Jumalikus komöödias" Kas see môiste on ôigesti seletatud 26. renessanss on klassitsism 27. sonett on uudne proosavorm renessansiajal 28. farss on lühike jämekoomiline näidend 29. passioon on keskaja kirikunäidend, tegelaseks Jeesus 30. tragöödia on vanim näidendi liik Kas autor ja zhanr (liik) sobivad kokku? 31. Shakespeare ja komöödia 32. Sophokles ja tragöödia 33. Aristophanes ja komöödia Kas see iseloomustus teatri kohta kehtib? 34. antiikteater oli lossides
,,Odüsseia" teemaks on Ithaka kavala kuninga Odysseuse rännakud ja seiklused ta tagasipöördumisel Trooja sõjast. Teataval määral on ,,Odüsseia" ,,Iliase" jätkuks: eepose tegevus on paigutatud küll juba kümnendasse aastasse pärast Trooja langemist, kuid tegelaste kõnelustes mainitakse ka neid episoode, mis langevad aega ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" tegevuse vahel. Kõik tähtsamad ,,Iliase" kreeklastest kangelased, nii elavad kui surnud, on esile toodud ka ,,Odüsseias". Nagu ,,Ilias", jagati ka ,,Odüsseia", mis sisaldab 12 000 värssi, antiikaja teadlaste poolt 24 lauluks. ,,Odüsseia" kompositsioon on keerukam kui ,,Iliasel": käsitlus algab tegevuse keskelt ja eelnevaist sündmustest saab kuulaja teada alles hiljem, Odysseuse enda jutustustest peol kuningas Alkinoose juures. Tekkeajal esitati neid lüüra saatel. Antiikajal peeti ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoriks Homerost. Täpsed biograafilised andmed Homerose
mitte. Sümbolid: raisakull, koer. Ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu on Hera või Apollon. Eelistatud linn puudub. HEPHAISTOS VULCANUS Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. 1. müüt: H viskas lapse Olümposelt alla, kui nägi, et laps on lonkur (Ilias). 2. müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA VESTA Üks kolmest neitsijumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. 2. pilet ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee
Sümbolid: raisakull, koer. Ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu on Hera või Apollon. Eelistatud linn puudub. HEPHAISTOS - VULCANUS Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. 1. müüt: H viskas lapse Olümposelt alla, kui nägi, et laps on lonkur (Ilias). 2. müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA – VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle
kuningaga. Veel enne, kui nad jõudsid sisse tormata, astus paleest välja kuninganna, kes teatas häbitunde ja kahetsuseta, et ta on Aigisthosega kättemaksuks oma lapse tapmise eest oma mehe tapnud, ning teatas, et ta võtab nüüdsest valitsemise üle. Ka Aigisthosel oli tegelikult Agamemnoniga vimma, sest Atreus oli tema vennad tapnud ja isale söötnud, ning kui mõrtsukas oli surnud, pidi süü lunastama mõrtsuka poeg. „Odüsseias“ kohtus Odysseus allilmas Agamemnoniga ja oli tema surmaloost väga liigutatud. Kuid julmusega ei saa julmust lõpetada. Iphigeneia oli tegelikult üks kolmest lapsest: tema vend Orestes oli saadetud ustava sõbra juurde, sest Aigisthos oleks ta muidu tapnud, ning õde Elektra oli jäänud ema juurde, kus Aigisthos teda igati kiusas. Terve elu oli Elektra oodanud ja lootnud, et Orestes isa tapmise eest kätte maksaks. Ühel päeval läks ta oma isa hauale paluma, et too venna sinna saadaks,
Veest kerkisid välja merejumalad, nereiidid, triitonid ja isegi Poseidon. Europe oli kohkunud ja sai aru, et sõnni puhul on tegemist hoopis jumalaga. Ta hakkas sõnni paluma, et too halastaks talle ega jätaks teda kuhugi võõrasse paika. Zeus aga ütles, et tal pole põhjust karta ja et ta viib Europe Kreetale. Kui nad Kreetale jõudsid, korraldasid Olümpose väravavalvurid Europele ,,pulmapeo". Europe sünnitas Zeusile 3 poega. HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" ,,Eksirännakud". Odüsseias on 24 laulu. Peategelaseks on Ithaka kuningas Odysseus. Teema - Odysseuse rännak Troojast sõjast koju. Odysseus hakkab koju minema ja pahandab merejumal Poseidonit. Kõik teised kangelased on jõudnud koju, aga Odysseus mitte. Odysseus on Ogygia saarel nümf Kalypso vangis. Ployphemos (ühe silmaga). Tarkusejumal Athena suhtub Odysseusse hästi. Athena läheb Zeusi juurde. Hermes (käskjalg) saadetakse käsuga, et Kalypso peab Odysseuse lahti laskma.
achiellus tagasi tandrile ja hakkas halastamatult tapma troojalasi vaid Hektor keeldus taganemast, tema au ei luba, leidis aset Hektori ja Acielluse kahevõitlus. Tappis Hektori, otsustas Hektori surnukeha rüvetada, pani laiba kaariku taha ja tegi halba. Jumalad saatsid talle Hermesega sõnumi et antku keha tagasi. Poeet eeldab et üldine trooja lugu on kõigile teada. Hektor oli põhine trooja kaitsja. Odüsseias ka kättemaks, teda hoiab kinni nümph Kalypso, laseb ta lõpuks minna, Odüsseus heidetakse Faiaagide saare randa kus on imetabane ühiskond kus valitseb Alkinoos, seal jutustab tagasivaatavalt oma kümmne aastastest eksirännakutest.Samal ajal keeruline olukord Ithaka saarel naine Penelope, keda kõik tahvad kosida , poeg Telemachos, kosilased ei austa odüsseuse maja, söövad tema asju , magavad tema teenijatega.Poeg läheb retkele otsima teateid oma isast ja jõuab
teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi. Kirke: niikaua läheb teil hästi, kui te ei puutu Heliose loomi veiseid. Mööduvad sireenidest, O valab meestel kõrvad vaha täis, ise laseb end masti külge siduda. Hiljem teevad mehed veistele liiga ja Helios purustas välguga laeva. Ainult O pääses. Järgmisel päeval toimetavad heldinud faiaagid Odysseuse Ithakale (faiaagid, „Odüsseias” Scheria saarel elanud muinasjutuliselt õnnelik meresõitjarahvas). Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega Telemachost. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus paljastab end Penelopele. Nüüd proovis Penelope Odysseust taas proovile panna, kuna ta kahtles. Annab ülesande abieluvoodi teise kohta tõsta
Kreeta ehituskunstnikud said sellest mõjutusi ja vastupidi ning nii kujunes ühine Kreeta-Mükenee kultuur (Egeuse kultuur), mille õitseaeg oli 1600...1200 e.Kr. Egeuse kultuuri keskuseks kujunes Kreeta saar. Egeuse kultuur hukkus doorialaste sisserändega kaasnenud purustuste tagajärjel. Järgmist, Homerose ehk "pimedat ajajärku" tuntakse eelkõige eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" järgi. Need eeposed annavad ka mitmeid kirjeldusi tolleaegsete aedade kohta. Homerose "Odüsseias" kirjeldati kahte aeda: 1) kuningas Alkinoo'se ja 2) Odüsseuse isa aeda ning 3) jumalanna Kalypso koobast. Need olid puht praktilised aiad palee vahetus läheduses, kus olid viljapuuaed (õunad, pirnid, oliivid, granaatõunad, viigipuud), viinamarjaaed ja arvatavasti korrapäraste peenardega köögivilja- ja lilleaed. Siit sai alguse aia jaotamine kultuurigruppide järgi. Aiast ei puudunud ka veeallikad, kust sai alguse mitmeharuline oja, mis voolas läbi aia.
annaabi.ee 
