Nende vahele (4-8 m) on umbes iga 50 cm järel tõmmatud joon. Kotiga mängija võtab kotist ükshaaval nööpe ja nimetab nende värvusi. Teised mängijad saavad liikuda talle ühe joone võrra lähemale, kui nende riietuses esineb nimetatud värvus. Kes neist esimesena nööbikotiga mängijani jõuab, paneb talle käe seljale ja ütleb: "Plärts!" Värvuste nimetaja peab ütleja hääle järgi ära arvama. Pärast seda saab "plärts"-ütlejast nööpide võtja ning mäng hakkab uuesti. Reeglid: Kui nööpide võtja on nimetanud uue värvuse, ei tohi eelmise värvuse eest enam edasi astuda, kui nööpide võtja arvab temani jõudnud mängija hääle järgi ära, võib ta uut mängu alustada teistega ühelt joonelt. Valesti arvamise korral alustab ta teistest ühe joone võrra tagantpoolt. LENDA, NAERATUS! Eesmärgid: arendada tähelepanu Vanus: sobib igas vanuses lastele, soovitavalt alates 3. eluaastast Mängu käik: Lapsed istuvad ringis
........................................................................5 ROLLIMÄNG ............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................8 SISSEJUHATUS Lapsepõlv ja mäng on lahutamatud mõisted - mäng kuulub lapse olulisimate tegevuste hulka. Palju on vaieldud selle üle, miks lapsed üldse tahavad mängida. On leitud, et mäng on eelkõige laste meelelahutus ja vaba aja veetmise viis. Samuti on leitud, et laps mängib oma tegevustes läbi mitmeid ebakindlaid seiku ja hirme. Kultuurilise-ajaloolise teooria kohaselt mängib laps seepärast, et tahab olla ja käituda nagu täiskasvanu. Mängu teooriates on
............................................................................... 93 Ketikull............................................................................................................................... 93 Kivikuju.............................................................................................................................. 94 Vanaema lõngakera .......................................................................................................... 94 Toolide mäng..................................................................................................................... 94 Telefon.............................................................................................................................. 94 Peegel............................................................................................................................... 94 Mul on üks tore tädi.................................................................................
TPS Aine Mäng Mapp Mängude kogumik Mängude kogumiku koostan sõimelastele, kuna siis saan mänge ehk tulevases praktikas kasutada. Enda vaatamine Eesmärk: Mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. Ütle lapsele: ,,Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." Last võib aidata suunavate küsimustega, näiteks: ,,Kas sul on kingad jalas? Näita, kus kingad on?" Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette.
Ehitusmäng- Lapsed kasutavad üsna palju vahendeid ja materjale. Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb
1. Töötada läbi slaidiesitlus ,,Mäng ja õppimine I", kirjutada lahti slaid 11 (lapse õppimine) (rmt ,,Esi- ja algõpetuse didaktika") - Slaid näitab seda, et asja tehes, kogedes ja mõeldes kasvab soov ja tahe veel teha, teada ning aru saada. Tegemine kasvab tehes- ehk kui midagi kordad ja harjutad ning selleläbi selgemaks saad, siis kasvabki tahe seda veel teha. Teadmine kasvab kogedes- ehk kui jälgida, kuulata, lugeda ja küsida, siis saab ka rohkem teada. Arusaamine kasvab mõeldes- see võib toimuda nii teadlikult kui ka alateadlikult. Kui teadlikult olukorra/ülesande peale mõelda, siis on võimalik, et tekib ka arusaamine. Kuid samas võib ka alateadlikult lahenduse välja mõelda. 2. Ülesanne. EESMÄRKIDE SEADMINE LAPSE TEGEVUSENA Märgi ristiga, kas eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena, sisu või teema nimetusena, lapse tegevusena või arengutulemusena. Kui eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena (2), sisu või teema nimetusena (3) või ...
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi ......................................................... Vaatlusaeg ....................................................... Lapse vanus (aastat, kuud) .......................................................... Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng) Laps põrgatab Laps ehitab Üksinda palli põrandal. ehitusklotsidest. mängides Mitu last on Ühtki teist last kujutleb laps Üksikmäng läheduses ...
· Tuleb mõelda, mis oskusi läbi puzzle kokkupanemise tahaks lapses arendada · Puzzle teema vastavus lapse huvidele Puzzle lapsepõlves ja praegu Puzzle on selline mänguasi, mida võivad kokku panna lapsed kui ka täiskasvanud, kuna neid on nii palju erinevaid variante ja erinevates raskusastmetes. Meie oleme lapsepõlves väga palju aega veetnud puzzle'sid kokku pannes. Oleme kokku puutunud puzzledega ka peale lapsepõlve. Kasutatud materjal · Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK trükikoda · en.wikipedia.org · www.examiner.com · http://sensoryedge.hubpages.com/hub/Educational-Toys-for-Kids- The-Benefits-of-Puzzles Aitäh!
Mäng Lapse elus on väga tähtsal kohal mäng. Terve lapsepõlve veedab ta enamasti mängides. Juba väga väikestele lastele pannakse näiteks voodi külge rippuma mänguasjad, et laps saaks nendega mängida. Isegi laulusõnad ütlevad, et mäng on väikese inimese töö. Kuid kas on õige seda ikka päris tööks nimetad? Nagu meile eelkoolipedagoogikas õpetati, siis mängu ei tohiks kutsuda väikese inimese tööks. See on pigem vahend, mille kaudu laps areneb. Mängul on tohutult tähtis osa lapse arengus. See mõjutab nii emotsionaalset, sotsiaalset kui ka füüsilist arengut. Tähtis on, et täiskasvanu suunaks lapse mängu. Ei tohiks sellesse küll liialt sekkuda, kuid juhendama ja suunama peaks ikka.
Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate esemete vahel. Müramismäng- On eriti omane poistele. Lapsed maadlevad, kähmlevad ja togivad teineteist. Mängus kasutatakse erinevaid näoilmeid, hääletoone, rollimuutusi ning mängul on nii algus kui ka lõpp. Rollimäng- Lapsed matkivad igapäevaseid tegevusi. Näiteks mängivad poodi- saab mängida müüjat, ostjat ja ka näiteks kauba väljapanijat. Tehakse järgi igapäevaselt nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile. Lap...
Austust ja armastust ei tohi aga enesestmõistetavana võtta, austus tuleb välja teenida ja armastama peab tahtest. Lapsest korraliku inimese kasvatamine on raske töö, see nõuab lapsevanemalt päeva ja ööd, kuid aluse selle lihtustamiseks, saab juba panna lasteaias. Suur rõõm lapsele on mängida, see ei olene mängust ega mänguasjadest vaid olukorrast, kus ta saab avastada ja fantaseerida. Palju vanemad aga ei mõista mängu olulisust lapse arengus. Kuidas vanemale mõista anda,et mäng ei ole ainult lõbustus sinu lapsele vaid oluline osa tema lapsepõlvest? Kui oluline on see,et laps saab ennast piisavalt väljendada? Ja kuidas ennast üldse väljendab üks pisipõnn? Kas on oluline õpetada lapsele maailma tundma läbi mängu ja kuidas saaksid oma ala professionaalid seda oma töös ära kasutada? LAPSEVANEMA INFORMEERITUS Mängu kui mõistet lahti seletada on väga keeruline. Seda on püüdnud mitmed teadlased ja oma ala
on ükskoht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni- teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On ükskoht, kus igav ei hakka. On ükskoht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Sissejuhatuses võiks välja tuua üldise, et mäng on lapsele tema töö; igapäevane tegevus, mille kaudu ta õpib tundma end ja ümbritsevat maailma jne...Laps jäljendab läbi mängides (sõnastust võiks muuta) erinevaid olukordi, emotsioone, situatsioone. Laps suhtleb mängides rühmakaaslastega, seepärast vajab ta ka mängu enda arenguks. Mis seos sel on sõnasta täpsemalt... Läbi mängu õpib laps erinevates olukordades toime tulema. Väga tähtis on, et täiskasvanu suunaks oma last mängima
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
