METSAKUKLANE Metsakuklane, ladina keelne nimetus formica rufa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ta on Eestis looduskaitse all olev liik. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Elukohana eelistavad nad oma suuri pesakuhilaid rajada territooriumile, kuhu teisi liike ei lubata ja sissetungijatega asutakse v...
Metsakuklased Taksonid Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Kiletiivalised Sugukond: Sipelglased Perekond: Kuklane Pesad ehitavad kuhilpesi okastest, raokestest ja okaspuude vaigust. kuhila koosneb suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest Perekond ja elukorraldus Põhiline osa perest on töösipelgad (4) Kuhila all asub pesa maaalune osa, kuhu emad munevad munad (1). Sipelgate vastsed (2) nukkuvad kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus. välja on kujunenud eriline kooseluvorm, kus koloonia iga liige täidab mingit kindlat ülesannet See on kõige kõrgemale tasemele jõudnud ühiseluviis, kus koloonia enamik isendeid on sigimisvõimetud; nad elavad ja töötavad ainult oma ühise pere heaks ning hoolitsevad oma ema järglaste eest. Elutsükkel Toitumine toituvad lehetäide poolt eritatavast vedelikust, taimede...
Metsakuklaste toiduks on: Taimede seemneid Lehetäide nested Metsaputukate vastsed ja valmikud Lehetäide nested on kuklaste tähtsaimad suhkru allikad. Suve jooksul koguneb kuklase pessa sadu kilogramme nestet. Metsakuklase pesa Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuklastepesade rüüstajad Metsakuklane Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Metsakuklane hoiab pesast 30 m kaugusel olevad puud, puukahjurite rüüste eest kindlalt kaitstud. Metsakuklased on looduskaitse all. Kui kuklase pesa rüüstad võid saada raha trahvi.
harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu. Putukatest näiteks lepatriinu ja metsakuklane Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Asuvad hästi (veest) tühjendatud pinnastel, mille pH tase on alla 4 ja savi tase on madal Põlvnevad ränikividest Tavaliselt põlvnevad pinnased vanadest erodeeritud liivakivi randadest, mis olid isoleeritud. kiht turvast või huumust katab neid, kuid need kaovad ära kui naturaalne vegetatsioon lõpeb Metsad on väga toitainete vaesed Koosluse püsima jäämiseks on vaja järgmisi tegureid.. Küllaldast valgust,
Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mälumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud ...
Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad üle poole loomariigist (põrnikad, tirtsud, kimalane, herilane, kõrvahark, metsakuklane, liblikad, puuk, lutikas, sääsed jpt.). Loomad, kes võivad liikuda nii maal kui ka vees kahepaiksed, neist tuntumateks konnad, nastik, rästik, sisalik. Suur hulk linde, kes elavad erinevates kohtades, kas inimestel kaugemal või läheduses, linnas, majade lähedal, metsas, pargis, taevalaotustel, põldudel või vees. Leiab pildid ka tuntumate Eesti vetes leiduvate kalade kohta, näiteks haug, särg, ahvn, koha, luts, kuli, räim, lest, latikas ja angerjas. 2) "Laps ja keskkond
produtsendid: kartul, põdrasamblik, karusmari, aedmaasikas konsumendid: polaarrebane, põder, nälkjas, kartulimardikas destruendid: kartuli-lehemädanik, sitasitikas, hallitusseen, hahkhallitusseen 6.Koosta antud organismidest toiduahelad: 6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas 6.3. metssiga, metsakuklane, kuusk, kuuse-kooreürask kuusk- kuuse-kooreürask- metsakuklane- metssiga 7. Milline organismide vaheline suhe on järgmiste organismide vahel: 7.1. ristämblik-toakärbes ristämblikud söövad toakärbseid. 7.2. mänd-männiriisikas 7.3. kass- nudipaeluss 7.4. sarapuu-pähklikärsakas 7.5. tiir-kajakas 8. Selgita ökoloogilise püramiidi reeglit ja arvuta raudkullide biomass, kui nad on ära söönud 500 g ristikuseemnest toitunud lõokesed( toidumassist talletub vaid 10 %)
................................................................................................................. Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal 5-lüliline toiduahel. ..................................................................................................................................................... 9.10. Leidke toiduahelatest kolm viga ja põhjendage oma otsuseid. 3 punkti a) männiokas metsakuklane roherähn b) rohutirts rohukonn valge-toonekurg kobras c) kirpvähk räim tursk viigerhüljes 1) .............................................................................................................................................. 2) .............................................................................................................................................. 3) .......................................................................................................
................................................................................................................................................... Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal 5-lüliline toiduahel. .................................................................................................................................................... 9.10. Leidke toiduahelatest kolm viga ja põhjendage oma otsuseid. 3 punkti a) männiokas ¨ metsakuklane ¨ roherähn b) rohutirts ¨ rohukonn ¨ valge-toonekurg ¨ kobras c) kirpvähk ¨ räim ¨ tursk ¨ viigerhüljes 1) ............................................................................................................................................. 2) ............................................................................................................................................. 3) ............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
