Merkuur Nimi EV116 Üldiselt • Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet ning ka väikseim planeet. • Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul • Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi • Merkuur on nime saanud Vana-Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit • Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km • Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km • Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed • Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Avastamine Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast 3000a. eKr. Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Suurus, mõõtmed, kuju Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub.
Moliere'i "Amitrüon" Moliere'i "Amfitrüon" põhineb kreeka mütoloogial. Kreeka peajumal Jupiter (Zeus), kes on kaua silma peal hoidnud Teeba väepealiku Amfitrüoni naisel Alkmenel, võtab Amfitrüoni kuju tema äraolekul ning tuleb Olüposelt alla maa peale, et veeta aega Alkmenega. Selleks, et see võimalik oleks, peab Mercurius võtma Amfitrüoni teenri Sosia kuju. Seda tehes kohtab Mercurius Sosiat ennast ning paneb Sosia väga keerukasse olukorda. Sosia pannakse niivõrd keerukasse olukorda, et ta ise hakkab enda eksistentsis kahtlema. Jupiter saab veeta öö Alkmenega, kes isegi ei kahtlustanud, et tegelikuses pole ta koos oma mehega vaid Jupiteriga. Jupiter pidi oma salakavalt plaani kasutama selleks, et ta teadis, et Alkmene on truu oma abikaasale ja poleks iial nõus isegi Jupiteri endaga magama
Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Primavera" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et
Antiikjumalad ja nende kujtamine kunstis Hermes (Mercurius) Koostajad: Annemari Aasoja, Heidi Leiten Kool: Tallinna Ühisgümnaasium Klass: 10 a Aasta: 2011 Kes oli Hermes? Zeusi ja nümf Maia poeg Kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja Jumalate käskjalg Une ja unenägudejumal Hingedesaatja Iseloom ja sümbolid Leidlik Reisikaabu Vilgas
valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil ,,Kevad"? Kuidas on edasi antud kevadet? Tegelased: vanakreeka ja -rooma müütidest, keskel Venus (armastusjumal). Venuse pea kohal lendleb ta poeg Cupido (armastusjumal), kolm graatsiat, Mercurius, Chlorist rööviv Zephyros, Flora. 15. Tuleta meelde antiikjumalaid; kreeka jumalatele joon alla, aga mis jumalad on ülejäänud? Märgi iga jumala järele tema ,,haldusala" 1) Poseidon KREEKA JUMAL veekogude jumal 2) Apollo valgus, päike 3) Mars sõjajumal 4) Hephaistos K J tuli, vulkaanid 5) Artemis K J jaht ja loodus 6) Ares K J sõjajumal 7) Hermes K J kaubandus, jumalate käskjalg 8) Vulcanus tuli, vulkaanid
Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 493 oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Mercurius - Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Ptolemaios - umbes 83161 oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Plautus - umbes 244 eKr Sarsina (Umbria maakond Itaalias) - 184 eKr Roomaoli Vana- Rooma komöödiakirjanik. Hieronymos - on Rooma Katoliku Kiriku poolt tunnustatud kanoniseeritud pühak. Neptunus - Zeusi vend, merejumal. Galenos - 129 umbes 200 Vana-Rooma arst ja anatoom. Traianus - 18. september 53 7
koos oma sõbra Heraklesedga nende hobuste juurde läks. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga. Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd. Kord visanud jumalate käskjalg Mercurius oma võlukepi kahe võitleva mao vahele. Maod keerdusid selle ümber, moodustades heeroldikepi ehk saadikukepi. Sestsaadik ongi see kahe mao kujutisega kepp, mida kandsid jumalate teadetekandjad. Lisaks Hermesele veel Iris ja Mercurius. Niisugune heeroldikepp sümboliseerib kahte vastandlikku tasakaalustatud jõudu
Hermes Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis
äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
· Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
peast, sest Zeus neelas Medusa pea. Odysseuse koju; raseda Metise alla, kuna Hera võitles gigantidega. kiusas teda. Teaduse ja kirjasõna looja 1 2 Hermes Mercurius Zeusi ja nümf Maia poeg. Tiivulised Õnnistas loomade Jumalate käskjalg, varaste ja sandaalid, laia kasvu, Trooja sõja ajal rändajate kaitsja, kaubanduse, äärega peakate, varastas teistele turujumal. Juhatab teed Hadese õlgadel kannab kättesaamatuid asju, juurde. jäära nahka. imikuna ajas kavalusega
Cocculus - ka loomadele. Iiveldus ja oksendamine auto, laeva bussi jm sõidul. Toidulõhnast hakkab halb. Võib minestada. Kõige parem oleks magada küljeli. Cuprum metallicum - tugev iiveldustunne, külm, külmavärinad. Kõhus kramplikud kokkutõmbed. Oksendamine. Paremaks peale külma vee joomist. Suus võib olla metalli maitse. Jalasäärtes võib esineda krambitundeid. Nahk niiske. Ibecacuanha - igasugune liigutamine ajab oksele, alaline iiveldus, okse sees võib olla lima. Mercurius solubilis - suust tuleb halba mäda- ja atsetoonisegust lõhna. Tahab külma juua, on janune, võib higistada, kõht puudutustele tundlik. Süljeeritus suurenenud. Võib olla palju gaase. Kõhulahtisuse korral kaka rohekas, halva lõhnaga. Mädamunalõhn. Ei taha, et teda puudutatakse. Natrium sulfuricum - kollane ja vesine iste. Okse on hapu maitsega. Janune. Kõhus ja pärasooles põletab, paremal pool roiete all pistvad valud. Probleemid tavaliselt niiske ilmaga.
Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Sümbol:Lehm ja paabulind ARUS(MARS) Sõjajumal Vihatud(jumalate ja inimeste poolt) Sõdurite kaitsja Sümbol:Raisakotkas, oda , kull, koer ATHENA(MINERVA) Tarkusejumalanna Sündis Zeusi peast Käsitöö kaitsja Sümbol:Öökull, kiiver, oda, madu APOLLO(APOLLON) Valguse ja ennustusjumal Korra, selguse, vaimuelu ja kunsti kaitsja Sümbol:Lüüra, loorber APHRODITE(VENUS) Armastus- ja ilujumalanna Merevahust sündinud Sümbol:Tuvi, jänes, ürt HERMES(MERCURIUS) Teekäiate ja kaupmeestejumal Sümbol:Tiivulised sandaalid, reisikaabu
Kätlyn Jürisaar 9.a Üldiselt Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet ning ka väikseim planeet. Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on
4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna 10. Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal 11. Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna 12.Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal http://www.slideshare.net/nataljadovgan/vanakreeka-mtoloogia-ja- religioon
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja.
Ta tellis nii ,,Kevade", kui ka ,,Venuse sünni" ning mõlemad maalid kaunistasid Firenzest eemal olevat Catello villat.) Maal on tehtud puittahvlile, tempera tehnikas, mille mõõtmed on 203 x 314 cm ning hetkel asub see Firenzes, Galleria degli Uffizi's. ,,Kevade" põhitemaatika on võetud Ovidiuselt ning saab alguse maali paremalt poolt, kus tuulejumal Zephyros jälitab nümf Chlorist. Venuse aias on kõige vasakpoolsem mees jumalate käskjalg Mercurius, kes oli nümf Maia poeg; Maia järgi sai maikuu nime ning maikuul 1482. aastal abiellus Pierfrancesco de' Medici Semiramide d'Appianoga. Mercurius kannab oma tiivulisi saapaid ning kasutab oma caduceus't (saua, mille ümber keerduvad maod), pilvede eemalhoidmiseks, et miski ei varjutaks Venuse aia igavest kevadet. Mercuriusest paremal poolel on Venuse kaaskond - kolm graatsiat, kellel on Botticelli täiuseni viinud stiili, kus laineline joon on ülim. Tema
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.Värvuselt on ta kollane või tumehall.Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Kaaslasi Merkuuril ei ole. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil .Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Mass on 3,303×1023 kg. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Pöörlemine Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri
· Aurora- koidujumalanna Kreeka suured jumalad said ka Rooma jumalateks ( muudeti ainult nimesid veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nimede muutused roomlaste poolt : Zeusist Jupiter , Herast Juno, Poseidonist Neptunus, Hestiast Vesta, Aresest Mars, Athenast Minerva , Aphroditest Venus , Hermesest Mercurius, Artemisest Diana, Hephaistosest Vulcanus või Mulciber , Demeterist Ceres. Apolloni nimelt võeti lõpust ära ainult n- täht ning Hadest hakati nüüd kutsuma ainult Plutoks ning Dionysost Bacchuseks.
Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekonda kuulusid: Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno). Zeusi naine, ja Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal
proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik, akvedukt-pikk veetrass, termid-saunad, augur-tuleviku ennustamisega, nibiliteet-jõukas kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda Athena/Minerva, meri Poseidon/Neptunus, sepp Hephaistos/Vulcanus, käskjalg Hermes/Mercurius, luule Apollon/Apollo, armastus Aphrodite/Venus, jaht Artemis/Diana, isa Kronos/Saturnus, kodukolle Hestia/Vesta, viinamari Dionysos/Bacchus, surnute riik Hades/Pluto, viljakus Demeter/Ceres.
· Armastus- ja ilujumalanna · Sünnitas Erose, kelle nooled tekitasid armastust · Kujutati poja Erosega, peegli ja lilledega Poseidon (Neptunus) · Zeusi vend · Mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal · Tunnuseks oli kolmhark · Väga äkiline · kõvasüdameline Hades (Pluto) · Zeusi vend · Allmaailma ja surnute jumal · Oma abikaasa Persephone'i röövis ta maa pealt · Tunnuseks granaatõun Hermes (Mercurius) · Zeusi ja Maia poeg · Karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg · Osav, väga nobe · Tiibadega, sandaalid ja kübar Hestia (Vesta) · Koldetule- ja kodurahujumalanna · Zeusi õde · Tagasihoidlik, lihtne, vähenõudlik · Surelikud armastasid teda kõige rohkem
Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ? Riik & Religioon Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. 3
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus.
Rooma Kreeka Rooma Kreeka Jupiter Zeus Saturunus Kronos Mars Ares Vesta Hestia Juno Hera Apollo Apollon Poseidon Neptunus Diana Artemis Hades Plutio Mercurius Hermes Cares Demeter Venus Aphrodite Prosepina Persephone Bacchus Dionysos Minerva Athena b. Kuidas ennustati Roomas? Ennustasid enamasti määratud preestrid - augurid. Võis lugeda välja igast asjast: ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtudest jne. 4. lk.170-171 Millal võeti vastu Roomas ristiusk? a. Aastaarvud:
Miks asendus polüteism monoteismiga? Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus
,kunstiteoste loomise tehnika. (Kleis, R., Silvet,J. ,Vääri, E. Võõrsõnade leksikon. 1981. lk 611) 3. Maal on seina- ehk monumentaalmaal (paneelil) 4. Taies on temaatika järgi antiikmütoloogiline maal 5. a) Teos kujutab armastusjumalanna aeda. Kuna teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba, oli Botticelli igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele tellija (Medicite) perekonna vapil, tellija(Mercurius) hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. (http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Botticelli/sisu.html)
Hera (Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalannaPoseidon (Neptunus) – Zeusi vend, merejumalDemeter (Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalannaHestia (Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalannaAres (Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumalAthena (Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon (Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumalAphrodite (Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalannaHermes (Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumalArtemis (Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalannaHephaistos (Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Botticelli ei abielunud kunagi ja tal ei olnud lapsi. Simonetta Vespucci, keda ta väidetavalt oli armastanud, oli sel ajal teise mehe naine. Kevad Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicide perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise - Medici - tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast.
keha ning kotka pea ja tiibadega. Püloon-templivärava vorm kahe väravat piirava ja reljeefidega kaunistatud tooniga. Kreeka-Rooma jumalad: Zeus- Jupiter- Ülemvalitseja, taeva isand, Poseidon- Neptunnus- merede valitseja, Hades- Pluto- allilm, Hestia- Vesta- kodukolde kaitsja, Hera- Juno- abielu kaitsja, Ares- Mars- sõjajumal, Athena- Minerva- linna jumalanna, käsitöö, põld, tarkus, Apollon- Apollo- tõe jumal, Aphrodite- Venus- armastuse/ ilu jumalanna, Hermes- Mercurius- kaupmeeste jumal/ sandaalid/ käskjalg, Artemis- Diana- neitsiliku nooruse kaitsja, kütt, loomade emand, Hepaistos- Virleanus- tule jumal. Katakomb- maa-alused koopad seintesse maeti surnuid käigud ~1 m laiused (tekkisid krüptid). Krüpt- kirikute alune võlvitud kelder. ) Tahvelmaal- Maal vabalt ümberpaigutatavatel, kompaktsetel ja selgelt piiritletud puidust vasest, lõuendist pildikandjatel. Tempera- või õlivärvidega Raamitud. Tuntud juba antiikajal. Alates 5. saj
kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Athena Minerva Aphrodite - Venus Hermes Mercurius Artemis Diana Hephaistos Vulcanus või Mulciber Demeter Ceres Apollon Apollo Pluton (Hades) Pluto Nike - Victoria Bacchus - veinijumal Veel mõned rooma jumalused Terminus piirivalvur Priapus viljakuse andja Pales kariloomadele jõu andja Sylvanus metsaraidurite abistaja Saturnus külvi ja seemne kaitsja Janus "hea alguse jumal", temale pühendatud kuuga tähistati uut aastat Lucina - sünnitusjumalanna
· Apollon (Apollo)-Valguse jumal.Sümboliteks lüüra, vibu ja nool.Apollon oli Kreeka religiooni üks tähsamaid jumalusi nii nagu ta oli valguse ,ennustamise ja muusika kaitsa, ning talle allusid muusad. · Aphrodite (Venus)-Kõige kaunim jumalannade seas.Armastuse ja ilu valitseja, kelle tõttu puhkes Trooja sõda.Teda sümboliseerivad ilusad ja viljakad loomad , näiteks tuvi, jänes ka luik ja ilusad lilled. · Hermes (Mercurius)-Rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja Etruski mütoloogias Trumps. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Arkaadia lähedal. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal (Sõjariistad) Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna (Öökull) Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal (loorberipärg) Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna (ehted) Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal (Tiivulised sandaalid) Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna (vibu ja nooled) Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal (vasar) Demeter- viljaema, tänu temale vahelduvad aastaajad (viljapeadest pärg ja tõrvik) Iiris- Hera sõnumitooja, sümboliseerib rahu taeva ja maa vahel (Vikerkaar)
Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus või Mulciber Demeter - Ceres Apollon - Apollo Pluton (Hades) - Pluto Nike Victoria Koios - Phoibe ja Okeanos - Tethyse liin Koios - titaan Phoibe - titaan Okeanos - titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys - titaan Iapetos - titaan Zeus taeva, tormi- ja äikesejumal. Hera abielu- ja kodujumalanna, taeva kuninganna, Zeusi õde ja abikaasa Poseidon merejumal (võimsa kolmhargiga), Zeusi vend Hades allmaailma ja surnute valitseja, Zeusi vend
Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised tavalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta
.................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ...........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ....................................................................................lk 13 Hephaistos (Vulcanus) .....................................................................lk 14 Hestia (Vesta) ...................................................................................lk 15 Kasutatud kirjandu .........................................................................lk 16
Hera, Juno abielu, perekonna kaitsja, taeva jumalanna. Athena, Minerva võidujumalanna, käsitööj, tarkuse ja mõistusej, kaunite kunstide jumal. Apollon, Apollo valguse jumal, ennustus jumal. Poseidon, Neptunus merejumal. Artemis, Diana jahijumalanna, nõidumine. Aphrodite, Venus armastuse ja ilujumalanna. Hephaistos, Vulvanus tule ja sepatööjumal. Demeter, Ceres vilja ja põllujumalanna. Hermes, Mercurius karjajumal, teedejumal, unejumal, varaste kaitsja. Ares, Mars julm sõjajumal. Hestia, Vesta kodukoldejumalanna, valvab kodurahu.
varguse ilujumalanna Jupiteri järgi. selle nime. järgi. jumalalt Veenuse järgi. Mercuriuselt, kellele Vana- Kust on Kreekas vastas saanud Hermes. Oma nimetuse nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg).
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel.
eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. See oli täieliku õndsuse paik. Kaksteis olüplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus ( Jupiter ), peajumal;siis tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus) 3. Hades (Pluto) 4. Hestia (Vesta), nende õde 5. Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars), nende poeg Zeusi lapsed: 7. Athena (Minerva) 8. Apollon (Apollo) 9. Aphrodite (Venus) 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12. Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. ZEUS Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus tänu oma emale pääseda. Vanemaks saades kukutas ta oma isa segades võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama. Zeus nõudis, inimestelt peale
KA SEOTUD SILMADEGA . EPHAISTOS LAD. VULCANOS : SEPATÖÖ , VULKAANILISE TEGEVUSE JA TULEJUMAL . SEPPADE KAITSJA NING APHRODITE ABIKAASA, KUNSTNIKE JA KÄSITÖÖLISTE HOIDJA. AINUKE INETU JUMAL, KUID VÄGA ÕIGLANE JA HEASÜDAMLIK , KES OLI KA LONKUR . HERA LAD. JUNO: KÕRGEIM JUMALANNA NING LAUSA TAEVAKUNINGANNA. ZEUSI ABIKAASA , ABIELUNAISTE KAITSJA. OLEVAT OLNUD NOOR JA KAUNIS, KUID MITTE VEETLEV . OLI KA ALATI TOHUTULT ARMUKADE , KUNA ZEUS POLNUD JUST TRUUDUSE EESKUJU . HERMES LAD. MERCURIUS EHK MERCURIO: KAUPMEESTE JA VARASTE JUMAL NING ETTEVÕTLIKE INIMESTE KAITSJA NING JUMALATE KÄSKJALG . ULJAS NOORUK , KES AINUKESENA VÕIS MINNA ALLILMA, SEST KERBEROS LASI TA AINUKESENA LÄBI. HERMES LEIUTAS FLÖÖDI JA LÜÜRA, MITMESUGUSED VÕIDUAJAMISED JA POKSI. HESTIA LAD. VESTA: KOLDETULE- JA KODURAHUJUMALANNA, KES OLI KOLMAS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST. TA OLI TAGASIHOIDLIK , LIHTNE JA VÄHENÕUDLIK. S URELIKUD ARMASTASID TEDA KÕIKIDEST JUMALATEST KÕIGE ROHKEM
käes, mõnikord ka seotud silmadega. · Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. · Hephaistos lad. Vulcanos - sepatöö umal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. · Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. · Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. · Nike lad
aastaaegu nagu Maal. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Nimi ja tema kaaslased Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele . Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuril ei ole kaaslasi. Mõõtmed Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub
- Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter Tarkus Athena Minerva
taust värviti tumedamaks 13.Kreeka ja Rooma jumalad. Zeus Jupiter- peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera Juno- Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon Neptunus- Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia Vesta- Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares Mars- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena Minerva- Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon Apollo- Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal Aphrodite Venus- Zeusi tütar, armastuse- ja ilujumalanna Hermes Mercurius- Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis Diana- Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Hephaistos Vulcanus- Hera poeg, tule- ja sepatööjumal 14.Etruskid ja" Kapitooliumi emahunt". Milline oli selle legend? Rea Silvia oli kuninga tütar. Kuninga vend haaras riigis võimu ja tegi Rea Silviast Preestrinna, et too järglasi ei saaks. Kuid ta siiski sünnitas kaksikud. Romuluse ja Remuse. Kuningas lasi
Jupiter Zeus, peajumal. Juno Hera, abielude kaitsja. Pluto Hades, surnutejumal. Neptunus Poseidon, merejumal. Mars Ares, sõjajumal. Minerva Athena, sõjajumalanna. Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle
Teda on tavaliselt kujutatud koos viljapeadega. Hestia ehk Vesta Ta oli Zeusi õde ja kodukoldejumalanna. Ta oli kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Dionysos ehk Bakchos Ta oli veini- ja viljakusjumal. Teda kujutatakse viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Apollon ehk Apollo Ta oli Zeusi poeg ning valguse- ja ennustusjumal. Samuti oli ta ka kunstide ja muusade kaitsja. Tema sümboliks oli lüüra. Hermes ehk Mercurius Ta oli teekäijate ja kaupmeeste jumal. Ta oli jumalate käskjalg. Teda kujutatakse tiivuliste sandaalidega ja tiibadega kübaraga. Ares ehk Mars Ta oli Zeusi ja Hera poeg ning sõjajumal. Teda kujutatakse alati relvade, kilbi ja kiivriga. Hephaistos ehk Vulcanos Ta oli tule- ja sepatööjumal. Ta oli kunstnike ja käsitööliste hoidja. Teda kujutatakse sepavasara ja tangidega. Athena ehk Minerva Ta oli Zeusi tütar ja tarkusejumalanna ja
Olümpos oli jumalate eluase,kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus (Jupiter), peajumal ning tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus); 3. Hades (Pluto);4. Hestia (Vesta), nende õde; 5.Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12.Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. JUMALAD: Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta
annaabi.ee 
