v Ettevõtlusena mõistetakse isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupa, osutatakse teenust raha eest, vahetuskauba korras või tasuta. (Notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevus). Millised õigused on maksukohustuslasel? v Õigus kasutada esindajat v Vajadusel võimalus kaasata menetlusse tõlk. v Õigus saada menetluse ajal teavet asjaolude ja v nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. Maksuhaldur ei tohi avaldata kolmandate isikute maksusaladust sisaldavat teavet. v Õigus taotleda menetlust läbiviiva ametniku taandamist kui ametnik on: o asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja o esindaja sugulane o hõimlane või perekonnaliige o isiklikult huvitatud lahendist. v Õigus olla ära kuulatud. Millised kohustused on maksukohustuslasel? v Registreerimise kohustus v
(Maksukorralduse seadus § 6 lg 2) 4. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 3) 5. Maksuhaldur: - riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. - kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (Maksukorralduse seadus § 5 lg 1 ja 2) 6. Avalik õigus- on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisik vahelisi suhteid. 7. Eraõigus- on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid.
Maksundus T 3(loenguk. 2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohuslane ei aita menetlusele kaasa 4
• Õigus pöörduda õiguskantsleri või ombudsmani poole. • Õigus maksta rohkem kui ettenähtud maksusumma. • Õigus kahju kompenseerimisele. • Privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus • Maksude tasumise kohustus. • Dokumentide säilitamise kohustus. • Raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus. • Kaasaaitamiskohustus. • Õigusjärglus. • Vastutus makseõigusrikkumise eest. • Lepinguline vastutus. Maksuhaldur • Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. • Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. • Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. • Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse
· Esitama revidentile tutvustamiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi · Andma revidentile tasuta kohvi · Võimaluse korral tagama revidentile() revisjooni läbiviimiseks ( ) kohase tööruumi või töökoha , võtmata selee eest tasu 9. Vaie toimingu peale tuleb esitada ............päeva jooksul, arvates päevast , mil vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama 10. Maksuhaldur ei nõuda tagatist kui nõue on · Alla 5000 krooni · Alla 1000 krooni 11. Maksuhalduri algatusel tehtud ekspertiisi kuulud katab maksumaksja- tõene, väär 12. Revisjoni võtab füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või maksu kinnipidaja- tõene, väär 13. Maksuhaldur teatab revisjoni ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega , mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt
§1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9 7
seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksuhaldur on kohustatud hoidma saladuses maksukohustlast puudutavat teavet. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma
maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht?
koos täitedokumentidega. • Täitedokument esitatakse kohtutäiturile algdokumendina või kinnitatud ärakirjana. • Täitemenetluse algatamiseks esitab võlausaldaja kohtutäiturile täitmisavalduse. TÄITEMENETLUS 2 • Maksuhalduri poolt alustatud täitemenetluse jätkamise korral ei tule kohtutäituril teha uut hoiatust võlgnikule. • Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. • Maksuhaldur ei või võlgniku vara müüa, seda saab teha kohtutäitur. RIIGINÕUDED • Riiginõuded on avalik-õiguslikud nõuded ehk nõuded, mida isik on kohustatud tasuma riigile mingi tegevuse või tegevusetuse tulemusel. Avalikud-õiguslikud rahalised nõuded: • maksud • koormised • trahvid • lõivud • sundkindlustusmaksed SISSENÕUDMISE ÜLDISED ALUSED • Sundtäidetava nõude tekkimise aluseks on üldjuhul täitevorgani otsus, haldusakt vm täitedokument.
saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. (MKS § 6 lg 1 p-d 1-3)
). Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke ning piisavaid tõendusmaterjale. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (ta võib infot saada juurde ka kolmandalt isikult). Maksuhaldur peab arvestama, et: maksumenetlus peab olema võimalikult ökonoomne ja seetõttu on esmane infoallikas maksukohustuslane. Juhul kui vajalikku informatsiooni ei ole võimalik maksukohustuslaselt saada siis tuleb kaasata kolmas isik, kuid see muudab
tagamine eelarvesse ning tähtaegne sihtfinantseerimiste suunamine. 4. maksuseaduse rakendamiste juhendite ettevalmistamine, väljatöötlemine ja selgitamine; 5. maksuseaduste rakendamise praktika üldistamine. * Eestis tegutseb E-maksuamet 2000 aasta novembrist; see võimaldab esitada deklaratsioone, järelpärimisi, andmeid ja muud taolist elektrooniliselt. * Kui maksuamet peab vajalikuks, võib ta nõuda deklaratsioone ka paberkandjal kliendi poolt allkirjastatuna. * Maksuhaldur võib teha dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid. Väljavõte mingi mahukama dokumendi osa. Ärakiri puuduvad originaali pitsat ja allkiri. Koopia nähtavad originaali pitsat ja allkiri. * Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni. * Maksuseaduse rikkumisega suures ulatuses on tegemist kui selle tulemusel jäi maksuna maksmata 100 000 ja enam krooni (ilma intressita). Maksuseaduse rikkumine võib seisneda: 1
Maksuhaldur leidis, et Bauhof Group AS on sõlminud erinevate OÜ-dega (nagu Sevenfold, MP-Logistics, Berg Brevis, Inimressurss ja A-Trading K.P.) konsultatsioonilepingute asemel juhatuse liikme lepinguid ja töölepinguid ning jätnud tasumata seaduses nõutud maksud ja maksed. Seejärel tasus Bauhof Group AS maksuotsusega määratud summa 8.07.2009 ning esitas nimetatud maksuotsuse peale halduskohtule kaebuse. 14.01.2010 tunnistas maksuhaldur aga 3.07.2009 maksuotsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ja teavitas Bauhof Group AS-le revisjoni jätkamisest, põhjendades seda vajadusega kaasata menetlusse need äriühingud, kellega sõlmiti juhatuse liikme lepinguid ja töölepinguid. Maksuhaldur kandis Bauhof Group AS-i poolt 3.07.2009 maksuotsuse alusel tasutud maksusumma äriühingu ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmise taotlust summa tagastamist Bauhof Group AS ei esitanud. Bauhof Group AS soovis maksuhalduri 14.01.2010 otsust ning
kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. Eestis on meil maksuhalduriteks: Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) ja kohalik omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2
1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS MKS § 115 kirjeldab, et maksukohuslane on kohutatud tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt, või kui talle on tasutud alusetu enammakse. Intressi 1 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 193 arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maks pidi olema makstud, kuni päevani, mil makse sooritati, kaasaarvatud viimane päev. Intress laekub koguulatuses riigile.2 Kui maksukohuslane väldib intressi maksmist, siis esitab maksuhaldur intressinõude, mis sisaldab viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisummat ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks
Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline isik: Tsentraliseeritud maksu kogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega
peab tasumisel maksukorraldusele märkima viitenumbriks ajatamisotsuses märgitud viitenumbri. Muudel juhtudel kasutatakse tasumisel personaalset ettemaksukonto viitenumbrit · maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras · maksukorralduse seadusest tulenevalt ei ole võimalik nn maksepuhkust rakendada Millest lähtub Maksu- ja Tolliamet esitatud avalduse rahuldamisel? MKS-i § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist (tähtaegselt deklaratsioonide esitamist ning senist maksude ja maksete tasumist), maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. Mida võib esitada maksuvõla tasumise ajatamise tagatiseks?
MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal
töötajale, sh juhatuse liikmele töötasu, äriühing on varatu, tal puudub sõiduk ja ka juhatuse liikmel ei ole isiklikku sõidukit; 5) kaebaja käitumine vaidlusaluses haldusmenetluses ning makshaldurile esitatud ja kogutud tõendid kogumis põhjendavad maksuhalduri kahtlust, et äriühing võib kuritarvitada käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit. Kaebaja ei ole maksuhalduri sellekohast põhjendatud kahtlust ümber lükata suutnud; 6) ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Maksuhaldur võimaldas kaebajal esitada teavet ja dokumente ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks, andes kaebajale enne vaidlustatud otsuse tegemist kaks korraldust. Korraldustest nähtuvalt oli kaebaja teadlik nii tema suhtes käivast menetlusest kui ka selle võimalikust tagajärjest. Kaebajal oli võimalik esitada maksuhaldurile ebasoodsa tagajärje vältimiseks nii tõendeid kui ka anda seletusi. 8 3
kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust; 10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine 13. Spordiklubi eelarve koostamine ja kinnitamine 14. Milline organ kehtestab riiklikud maksud ja kes kohalikud maksud ja millise õigusliku aktiga need kehtestatakse ? *Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. *Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus 15. Spordiklubi juhatuse liikmele vajalikud omadused, keda valida juhatussse Aktiivsus, ajaresurss, suhtlusoskus, strateegiline planeerimine, juriidika, finatsid, erialased teadmised, väärtushinnangute baas, kommunikatsioon 16. Erinevad ettevõtlusvormid spordiklubi moodustamiseks AS, OÜ, MTÜ 17. Palga arvutamine 18
Kolleegiumis selgus lõplik otsus 17.05.2016, kus eesistujaks oli Ivo Pilving ning liimeteks Viive Ligi ja Jüri Põld. Asja läbivaatamine oli kirjalik menetlus. 3 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud Maksu- ja Tolliamet andis 26.11.2009 OÜ KR Priit korralduse teabe andmiseks, dokumentide esitamiseks ja vaatluse võimaldamiseks. Maksuhaldur alustas maksustamisperioodide oktoober- detsember 2009. aasta käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning tööstuskindlustus- ja kohustusliku kohumispensioni maksete deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. MTA väljastas 16.03.2009 kontrollakti, milles on kokkuvõttena märgitud, et OÜ KR Priit raamatupidamisarvestus ei olnud kontrollitud ajavahemikul nõuetekohane ja esitati ebaõigete andmetega 2009
Õigusselguse põhimõte – maksuseadus peab olema selge ja konkreetne, piisav vacatio legis jne 26. Maksude kehtestamisel tuleks arvestada vähekindlustatud isikute vajadusega. Fiskaalne eesmärk asendub sotsiaalpoliitilise eesmärgiga (nt teatud kaupadel väiksemad maksumäärad jne). Maksustamine ei tohi ohustada isiku füüsilist eksistentsi ega kaasa tuua sotsiaalset ebaõiglust. 27. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (3) Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4
kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB! Siia hulka võiks tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Kaudsed maksud (maksame tarbimiselt; kaupade ja teenuste hinnalisa) on näiteks: käibemaks aktsiisid tollimaks Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast.
konkurente rohkem. Nii on näiteks palgalt võetud maksud enamuses ikkagi töötaja kanda, sest töötajatel puudub töötamisest saadavale sissetulekule pikaajaliselt alternatiiv. Maksude haldamine Maksude haldamine ei tohi tekitada ülemääraseid kulusid maksuhaldurile ega maksumaksjale. EML( Eesti Maksumaksjate Liit) on seisukohal, et maamaks on liialt kulukas ning tuleb kaotada või ümber korraldada. Maksuhaldur peab maksumaksjaga käituma kui võrdse partneriga. EML peab oluliseks maksuametnike professionaalset väljaõpet ja täiendkoolitusi. Hea maksuametnik peab olema hea praktikas kui ka teoorias ning ta peab tundma turumajanduse reegleid ja olema hea suhtleja. Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad olema usaldusväärsed. Maksuseaduste tõlgenduspraktikat ei tohi muuta tagasiulatuvalt.
konkurente rohkem. Nii on näiteks palgalt võetud maksud enamuses ikkagi töötaja kanda, sest töötajatel puudub töötamisest saadavale sissetulekule pikaajaliselt alternatiiv. Maksude haldamine Maksude haldamine ei tohi tekitada ülemääraseid kulusid maksuhaldurile ega maksumaksjale. EML( Eesti Maksumaksjate Liit) on seisukohal, et maamaks on liialt kulukas ning tuleb kaotada või ümber korraldada. Maksuhaldur peab maksumaksjaga käituma kui võrdse partneriga. EML peab oluliseks maksuametnike professionaalset väljaõpet ja täiendkoolitusi. Hea maksuametnik peab olema hea praktikas kui ka teoorias ning ta peab tundma turumajanduse reegleid ja olema hea suhtleja. Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad olema usaldusväärsed. Maksuseaduste tõlgenduspraktikat ei tohi muuta tagasiulatuvalt.
Maksja nimi Veoauto registreerimismärgi andmed maksustatava raskeveoki registri- või täismass kilogrammides maksu summa ja periood, mille eest maks tasutakse Kes ei pea maksma? · Kaitseväe, Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuste raskeveokid ning päästetöid tegeva kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja raskeveokid, mida kasutatakse peamiselt päästetööl. Maksuhaldur · Maksu-ja Tolliamet · Maanteeamet esitab iga kuu 10.kuupäevaks liiklusregistris registreeritud või kustutatud raskeveokite andmed eelmise maksustamisperioodi kohta · https:// www.riigiteataja.ee/akt/693680?leiaK ehtiv
sest ilma selleta ei saa toimuda ka menetlust. Samas võivad kaks menetlust põimuda juba ühe vestluse ajal maksukohustuslasega, mill puhul on eriti keeruline teha vahet millal on isikul õigus vaikimisele ja millal kohustus kaasaaitamisele. Tulles tagasi tõendite esitamise juurde, võib esineda olukordi, kus mõnda tõendit ei ole võimalik maksuhaldurile kontrolli läbiviimise ajal esitada või saab maksukohustuslane tõendi olemasolust alles hiljem teada. Seega ei saa maksuhaldur sellega arvestada tõendite kogumise ning kokkupaneku ajal. Riigikohus on leidnud aga, et see ei tähenda et tuvastatud maksukohustuse suurust muuta võivate tõendite hilisem esitamine oleks välistatud (vt lahendeid 3-3-1-47-07 ja 3-3-1-32-09). Samuti leidis Riigikohtu halduskolleegium, et kuna MKS-i kohaselt võib maksuotsuse peale esitatud vaiet läbivaatav Maksu- ja Tolliamet vajaduse ilmnemiselt nõuda vaide
lepingud, töötajad jne ehk et võib olla ettevõtte üleminekuga mitte traktorite müük ainult ja see ei ole käibemaksuga maksustatav ja ei tuleks käibemaksuga maksustada. See oleks siis esimene lahendus. Ja teiseks. Selgita õppejõule, et kui sinu poole oleks pöördunud AS Metsapuu (ostja) siis kas ja mis riskidele sa veel oleksid tähelepanu juhtinud. 1) Ei kuule seda teksti. Mingi neiu kommenteerib vaikselt. 2) Kui müüja maksustab valesti ja maksuhaldur kvalifitseerib selle ümber siis ei saa mina seda tagasi. Et kui on tehtud arve ntx 500tuh + km ja maksuhaldur pärast ütleb et see on ettevõtte üleminek siis ma ei saa seda KM tagasi.
1. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (tootaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tooandja) kohustus (tulumaksuseaduse (TuMS) § 2 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7). 2. Tulumaksuseaduse §-de 2, 49 ja 53 kohaselt maksavad kingitustelt ja annetustelt tulumaksu residendist juriidilised isikud (sh avalik-oiguslikud isikud, erakonnad, MTU-d, SA-d jne) ning mitteresidendid, kellel on pusiv tegevuskoht. Kingitustelt ja annetustelt ei tasu tulumaksu kohaliku omavalitsus- ja riigiasutused. Tulumaksusoodustusega MTU, SA ning usuliste uhingute nimekirja kantud isikud ei tasu annetustelt tulumaksu, kui nad teevad annetusi allpooltoodud loetelu punktis 1 nimetatud isikutele. Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistottu kasutab maksuhaldur nende moistete sisustamiseks nende tavatahendust voi teistes oigusaktides (nt volaoigusseaduses) satestatud ...
teises maksulaos arvele. Kui kaup toimetatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast välja ebaseaduslikult, vastutab maksukohustuse täitmise eest laopidaja solidaarselt isikuga, kes on kauba välja toimetanud. Maksulaost kadunud kaupa käsitatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast ebaseaduslikult väljaviidud kaubana. Pakendamata vedeliku ja puistematerjali mõõtetulemuse võrdlemisel kauba kohta käivate andmetega võib maksuhaldur võtta arvesse mõõteprotsessi mõõtemääramatust. Mõõtemääramatust ületava kauba puudujäägi puhul peab laopidaja maksuhaldurile tõendama, et puudujääk on tekkinud ettenägematu olukorra, loodusliku protsessi või kauba iseärasuste tõttu. Maksuhaldur võib peatada maksulao pidamise loa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks, maksuhalduri nõuete täitmiseks või kauba maksulaost
·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. maksude haldurid kehtestavad vastavalt seadustele maksude kogumise protseduurid, laekumise tagamise,maksudeklaratsioonide süsteemi ja esitamise ning esitamata jätmise korra ja vastutuse. Maksudeklaratsioonid Maksuhaldur kehtestab vastavalt seadustele maksude laekumisega seotud protseduurid ning dokumentatsiooni ja nende esitamise korra: kas elektrooniliselt või paberkandjal
(nt maamaks). Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks ning aktsiisideks. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega (edaspidi TKindlS) kehtestatud sundkindlustuse makse. Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja
(1) Maksuobjekt on reklaam, mida eksponeeritakse: 1) avalikus kohas, milleks on üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territoorium, ehitis või selle osa ja mis asub ehitise siseruumidest või väljaspool ehitise siseruume avalikkusele suunatult; 2) eraomandis oleval kinnistul või ehitisel või selle siseruumides avalikkusele suunatult; § 8 Maksudeklaratsioon (1) Maksukohuslasel on kohustus esitada maksudeklaratsioon. Maksukorralduse seadus § 5 Maksuhaldur (2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. § 85 Maksudeklaratsioon (5) Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks. LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) X linnavalitsus on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1). Antud juhul tegemist on ka
Maksu ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Maksu ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur. Amet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, riigi maksu ja tollipoliitikast juhinduva maksu ja tollikorralduse elluviimisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise, hasartmängujärelevalveasutusena
Pangad Egert Pärna IS EEMÄRK: Aastaga luua alertpay.com-i ja Eesti pankade vaheline toimiv elektrooniline ülekannete süsteem. Probleem, et ei saa teha elektroonilisi ülekandeid krediitkaardiga ja otseülekandeid alertpay.com ja Eesti pankade vahel, kuid raha liigub pankade vahel ainult tsekiga Mõjutab Eestlasi, kes kasutavad alertpay.com teenuseid Ning väljendub Makse võtab kaua aega selles, et Sobivaks luua Süsteem, mis võimaldab e-keskkonnas teha lahenduseks oleks ülekandeid 2-5 tööpäevaga krediitkaartidega ja otseülekannetega KASUTAJA KIRJELDAMINE Süsteemi kasutaja Kirjeldus Eesmärk nimetus Kasutaja Inimene, kes tahab E...
Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas.
Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. Maksualused: 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2
haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Maksumenetluses tõendite kogumine vaatlusega muutub selliselt, et vaatlusest ei pea ette teatama, kui etteteatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Muudatused puudutavad muu hulgas ka maksusummade intressiarvestust. Näiteks ei arvestata tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi edasi enam juhul, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Maksuhaldur on jätkuvalt kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi. Viimatiöeldu osas muutub uuest aastast see, et intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel. Lisaks eeltoodule täpsustatakse enne rahalise nõude või kohustuse määramist tehtavate täitmist tagavate toimingute sooritamise regulatsiooni. Kellele laieneb keskmise töötasu arvutamist reguleeriv määrus?
Maksuhaldur tuvastas kontrollidel 12 töötajat ehk kolm korda rohkem töötajaid kui varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel märgitud. Peamiselt põhjendati tegevuskohas viibimist abistamise, töö õppimise ja praktikaga. Ameti hinnangul viitavad deklareerimata palgad ja preemiad, et ka abistavate või praktikal viibivate inimeste töösuhte osas ei ole antud tõeseid seletusi. Juhul, kui ettevõte ise kontrolli käigus tuvastatud puudusi deklaratsioonidel ei paranda, koostab maksuhaldur maksuotsuse, millega määrab ettevõttele tasumiseks varem riigile saamata jäänud maksusumma. Kui kontrolli käigus tuvastatakse valeütluste andmine, kus töösuhte tegelikku algust või saadud palgaandmeid varjatakse, siis alustatakse ütluse andja osas väärteomenetlust. Rahatrahv valeütluste andmise eest on kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot. (4) Töötajad ei tea tihtipeale, et nende makstava töötasu on tööandja jätnud maksuhaldurile teatamata
.......................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. b. Kohalikud maksud: lemmikloomad, paat, parkimine, teede ja tänavate sulgemine, lõbustus, reklaami, müügi, mootorsõidukid. Riiklikest maksudest käsutab KOV maamaksu ja osa üksikisiku tulumaksust.Need maksud on kehtestanud riik. Makse saab jaotada ka a. Otsesed maksud. Otsesed maksud nõutakse otse maksumaksja käest teenitud tuludelt, nt. palgalt.. Peamine otsene maks on üksikisiku tulumaks. Eestis praegu 21%. Otsene
58. lõpetamata toodang – незавершенная продукция 59. lühiajaline – краткосрочный 60. maha kandma - списывать 61. maksekorraldus - платежное поручение 62. maksetingimus - условия оплаты 63. maksetähtaeg - срок оплаты 64. maksevalmidus - готовность к оплате 65. maksevõime - платежеспособность 66. maksma - платить 67. maksuhaldur - Налоговая служба 68. maksukohustus - Налоговое обязательство 69. maksukohustuslane - налогообязанный 70. maksukoormus - налоговое бремя 71. maksumäär - ставка налога 72. maksumaksja - налогоплательщик 73. maksumus - стоимость 74. maksundus – налогооблажение 75. maksurevisjon - налоговая проверка 76
*seadusandluse tagamine majandustegevuseks *tulude ümberjaotamine ühiskonnas *avalike hüvede pakkumine *valitsus viib riigi eesmärke ellu maksu-ja rahanduspoliitika abil *maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ül. Täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahakaotus. *Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Riiklike maksude maksuhaldur on tolli ja maksuamet Otsesed maksud- füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks *progresseeruv või astmeline *proportsionaalne *regressiivne Kaudsed maksud- käibemaks, aktsiis, tollimaks Tulumaks- maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult Käibemaks-tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt Aktsiisimaks-riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule Tollimaks-maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel
FIE JA SOTSIAALMAKS Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksu maksmise üldpõhimõtted FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Sotsiaalmaksu määr on 33%. FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud alam ja ülempiiri. FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu peale kulude mahaarvamist 1,33ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena. Sotsiaalmaksu avansiliste ...
ettevõtlust, siis Maksu ja Tolliamet teda käibemaksukohustuslasena ei registreeri. KUI TEID REGISTREERIDA EI TAHETA Isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. REGISTREERIMISKOHUSTUSE AJA KINDLAKS TEGEMINE Kui FIE maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot, võib FIE valida, kas ta lähtub käibemaksuarvestuse pidamisel KMSis
Selleks kohustatakse andma teavet maksuhaldurile vrevideeritava ettevõtte töötajatel või kolmandatel isikutel. Selle läbiviimiseks kaasatakse eksperte maksumenetlusse, võrreldakse toimunud majandustehinguid teiste tehingutest osavõtnud asutustega, nõutakse neilt vastavaid dokumente. 12.Maksurevisjoni läbiviimine ettevõtetes ja äriühingutes; 1. Revisjon viiakse läbi pädeva maksuhalduri poolt, kes on firma tegevuskohajärgne piirkondlik Maksuamet. 2. Maksuhaldur määrab revisjoni ulatuse periood, mida kontrollitakse, revisjoni lõpptähtaeg ning milliste maksude arvestuse õigsust kontrollitakse. Revisjoni läbiviimiseks teeb maksuhaldur vastavasisulise korralduse. Erandjuhtudel võib ulatust ja tähtaega pikendada. Korraldus viiakse maksukohuslase kätte 7 päeva enne revisjoni algust. 3. Kui ettevõte saab korralduse kätte, tuleb kindlasti üle vaadata revideeritava perioodi raamatupidamise dokumendid
on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on fs või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu sätestatud ametiasutus. Tööandja peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mile käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, vajadusel mõõdetakse nende parameetrid ja hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. III LOENG Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärk on tulu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
