Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse v...
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
helitugevus, mis tekitab valu (120- 130 dB) TASAKAAL Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, kus paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid Kristallid (kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites) ärritavad vastavaid meelerakke Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Maitsmi Keelenäs ne Maitsmispungadega keelenäsad ad Keelenäs Maitsmispung Maitsmispungas on tunderakud Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus KUIDAS ME TUNNEME LÕHNA? Limas Mööda Sissehingamiseg lahustunud närvikiude a satuvad aineosakesed kanduvad aineosakesed ärritavad impulsid peaaju ninaõõne haistmisrakkude vastavasse haistmispiirkond karvakesi, piirkonda, kus
ampulliharjad -> retseptoorsed karvarakud -> harjade karvakesed zeleetaol. aines, kotikeste karvakesed Ca soolasid sis. sültjas membraanis -> zeleetaol. aine ja sültja massi nihkumine -> tasakaalunärv -> peaaju haistm.: lõhnaaine -> ülem. ninakarbikud (haistmisepiteel) -> haistmissibul -> haistmisnärv -> peaaju maitsm.: lahust. aine -> vall-, leht-, seennäsad -> maitsmispoor -> maitsmispung -> keele- neelunärv, vahenärv -> peaaju lihasmeel: liigutus -> lihaskääv, Golgi kõõlusorgan -> seljaajunärv -> seljaaju/(peaaju) temp. meel: temp. muut. -> pärisnahk -> külma-/soojasensorid -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju puutemeel: puude -> epidermise kasvukiht/pärisnaha näsakiht - Merkeli kehakesed - õrnad puudutused, kõdi // pärisnaha näsakiht - Meissneri kehakesed - õrnad puudutused,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
