kg kilogramm l - liiter g gramm dl -detsiliiter cl sentiliiter ml milliliiter tk tükk sl supilusikas tl teelusikas 2.1 Kaaluühikud 1 kg = 1000g 2.2 Mahuühikud 1l =10dl =100cl =1000ml 1 dl = 10 cl = 100 ml = 0,1l 1 cl = 10ml = 0,1dl =0,01 l 1ml = 0,1cl =0,01 dl = 0,001 l 1l vett=1 kg 1 maitseainemõõt~ 1ml 1 teetass~ 2,5dl 1 spl~ 15 ml~3 tl 1 kohvitass~ 1,5 dl 1 tl~ 5ml 1 klaas 2dl 1 dl= 100ml 2.3 Inglise mahuühikud 2.4 Inglise kaaluühikud
Ajamõõdud.Ajaühikud Sekund s Minut min 1 min = 60 s Tund h 1 h = 60 min = 3600 s nimetus seos teiste ajaühikute ja ajavahemikega ööpäev 1 ööpäev = 24 tundi nädal 1 nädal = 7 ööpäeva kuu ühes kuus on 28, 29, 30 või 31 ööpäeva aasta 1 aasta = 12 kuud sajand 1 sajand = 100 aastat Teepikkus, aeg ja Kiirus Teepikkus s s=vt Teepikkust mõõdame tavaliselt sentimeetrites, meetrites, kilomeetrites jne Aeg t t=s:v Aega mõõdame tavaliselt sekundites, minutites, tundides jne kiirus v v=s:t Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) jne. massiühikuid Nimetus Tähis Seos teiste massiühikutega gramm g 1 g = 1 g kilogramm kg 1 kg = 1000 g tsentner ts 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 10 ts = 100...
Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed meeter (meetri kordsed dm, cm, mm ...) jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm · Massiühikud kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut kasutatakse (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton) pikk tonn = 1016 kg (long ton) lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud kuupmeeter m3 liiter l 1 liiter = 0,001 m3 kuupjalg cu ft kuupsüld cord kasutatakse nt ümarmetsa veol gallon gal vedelikel: 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur S.F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t
Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed meeter (meetri kordsed dm, cm, mm ...) jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm · Massiühikud kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut kasutatakse (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton) pikk tonn = 1016 kg (long ton) lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud kuupmeeter m3 liiter l 1 liiter = 0,001 m3 kuupjalg cu ft kuupsüld cord kasutatakse nt ümarmetsa veol gallon gal vedelikel: 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur S.F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t
10 925,4 m2 1 riia tündrimaa = 35 kapamaad = 14 000 ruutküünart = 56 000 ruutjalga = 1,4 riia vakamaad = 0,4762 tiinu = 0,520257 ha 1 riia vakamaa = 25 kapamaad = 10 000 ruutküünart = 40 000 ruutjalga = 0,34 tiinu = 2,04 tallinna vakamaad = 816,3265 ruutsülda – 0,37161216 ha 1 kapamaa = 1600 ruutjalga = 400 ruutküünart = 148,64 m2 1 ruut- ehk maamõõduküünar = 4 ruutjalga = 3716,05 cm2 4.Mahuühikud Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantpenikoorem = 343 kantversta 1 kantverst = 125 000 000 kantsülda 1 kantsüld = 27 kantarssinat = 343 kantjalga = 9,712417 m3 1 kantarssin = 4096 kantverssokit = 0,35971914 m3 1 kantjalg = 1728 kanttolli = 0,028316084 m3 1 kanttoll = 1000 kantliini = 16,3866227 cm3 1 steer (ehitus- ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 5.Vedelikumõõdud 1 tallinna ankur = 32,5 liitrit 1 riia ankur = 38,2 liitrit 1 vaat = 40 pange = 492 liitrit 1 pang = 10 toopi = 12,3 liitrit
matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevust. Teemad on olulised läbivate teemade ,,Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng" ning ,,Tervis ja ohutus" käsitlemisel. Lõiming kunsti- ja tööõpetusega: elusolendite ja nende elukeskkonna ning pinnavormide joonistamine, voolimine või meisterdamine, looduslikest materjalidest piltide valmistamine; matemaatikaga: koguste mõõtmine ja võrdlemine; rühmitamine; mahuühikud; võrdlevate andmete tabeli koostamine; temperatuur; eesti keelega: suur ja väike algustäht nimedes ja nimetustes, teabeteksti lugemine, kirjeldamisoskuse arendamine, kirjelduste koostamine, katsete kirjeldamine, kokkuvõtete kirjalik vormistamine; muusikaga: veekogude, vee liikumise edasiandmine muusikapalades; kehalise kasvatusega: liikumine õppekäikudel. 4 HINDAMINE Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamine
III neutraalsed lastid Agressiivseteks lastideks on niiskust või soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid. II grupi lastid alluvad ülalmainitud agressiivsete tegurite toimele. III grupi lastidel pole agressiivseid omadusi ja nad ei allu ka ise agressiivsete lastide toimele. Sellised lastid on nt. kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt. 1.2. Lastide joonmõõtmete, massi- ja mahuühikud Lastide joonmõõtmete ühikutena kasutatakse enamikus Euroopa maades meetrit, anglosaksi maades aga jalga. Kaubadokumentides näidatakse lastiüksuste suurimad mõõtmed. Massiühikuks on põhiliselt tonn = 1000 kg (metric ton), anglosaksi maades kas pikk tonn (long ton, 1016 kg) või lühike tonn (short ton, 954 kg). Seepärast tuleb kaubadokumentides alati pöörata tähelepanu sellele, millist tonni on kasutatud.
Pikkusmõõtühikud: toll (viljatera pikkusest), jalg ( jalatsiga jalalaba pikkus), süld, küünar, penikoorem (11km), päevatee, ööpäevatee, miil- meremiil(1,82), maamiil(1,6km) Pindalaühikud: adramaa- 8-12ha põldu, 17 saj arvestati ka tööjõuliste inimeste suhe adramaaga, palju inimesi jõuab harida. Tündrimaa- mitu tündritäit otra jõuti põllule külvata. Vakk- tündrist väiksem mahuühik, samas mahuühik ja maa lõpuga pindalaühik. Vedelikumõõdud: vaat, pang, toop. Mahuühikud: Kortel, Toop(4kortlit). Last- mahuühik, ja ka raskusühik. Raskusühikud laevanael, nael, margapuu. Väärismetallid: loodid, untsid, puud (16kg) 11. Genealoogia põhiallikad 12. Definitsioon ja mõisted 13. Eesti genealoogia Genealoogia- teadusharu, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemist ja omavahelisi suhteid. Kõuk- otsene esivanem, ema, vanaema, vaaremad, veresugulased. Sugupuu päismikus asub, hakkavad korduma.
t.molekulis reaktsioonide puhul. 2H2+O2=2H2O (veeaur) molekulid on teineteisele küllelt lähedal indutseerib polaarne on orbitaalide kattumispiirkond nihutatud tugevamini elektrone mahuühikud 2 1 2 suhe 2 : 1 : 2 molekul mittepolaarsele dipoolmomendile, mis on seda suurem, siduva, elektronegatiivsema elemendi pooli tekib polaarne side. 1. 7
kõlaliselt kõige sarnasem mõõtühik meeter. Eestis tarvitatud pikkusühikud 1 (vene) penikoorem = ~ 7 km 1 verst = ~1,066783 km 1 jalg = ~30 cm 1 toll = (~2,54 cm) 1 küünar = ~0,5333 m 1 miil ~ 1,6 km 1 meremiil = 1,852 km Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 55,76405 km2 1 ruutverst = 1,13804181 km2 1 ruutjalg = ~1m2 Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantsüld = ~10 m3 1 steer (ehitus ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 Vedelikumõõdud 1 vaat = 492 liitrit 1 pang = 12,3 liitrit 1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 karaat = 0,2 g 11. Genealoogia põhiallikad Eestis 17. sajand
Jääval 1.6. Ruumalaliste suhete seadus kehtib kulgevate keemiliste 2 ekt-i) on passiivsed. Metallid (Na ) loovutavad väliskihilt ekt-i rõhul on gaasi antud massi ruumala võrdeline gaasi absoluutse reaktsioonide puhul. 2H2+O2=2H2O (veeaur) (Mg 2 ). N: Na Mg 2+ temp-ga P1n=const. Kui konst-d moolide arv ja ruumala siis on mahuühikud 2 1 2 suhe 2 : 1 : 2 Mittemetalli aatomid liid. Ekt-i N: Cl+eCl- tuletatud suhe PV=nRT. 1. 7. Avogadro seadus kõikide gaaside võrdsed ruumalad Ioonide tekk-se protsessi nim IONISATSIOONiks. Avogadro seadus: sisal-d samal rõhul ja temp-l võrdse arvu moke. Gaasiliste mokd Elektmagnetiivsuse all mõist. elem-i aatomi ekti sidumise võimet
kõlaliselt kõige sarnasem mõõtühik meeter. Eestis tarvitatud pikkusühikud 1 (vene) penikoorem = ~ 7 km 1 verst = ~1,066783 km 1 jalg = ~30 cm 1 toll = (~2,54 cm) 1 küünar = ~0,5333 m 1 miil ~ 1,6 km 1 meremiil = 1,852 km Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 55,76405 km2 1 ruutverst = 1,13804181 km2 1 ruutjalg = ~1m2 Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantsüld = ~10 m3 1 steer (ehitus ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 Vedelikumõõdud 1 vaat = 492 liitrit 1 pang = 12,3 liitrit 1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 karaat = 0,2 g 11. Genealoogia põhiallikad Eestis 17. sajand
massid, mis suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. NT: N 2O, NO, N2O3 vastavad ühele N-le O aatomi massid, suhtuvad nagu arvud 1:2:3:4:5 1.5 Ekvivalentide seadus Ained reageerivad teineteisega alati ekvivalentsetes kogustes (hulkades), mis on võrdsed nende ainete ekvivalentmassiga. 1.6 Ruumalaliste suhete seadus Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonil tekkivate gaaside ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. NT: 2H2+O2=2H2O (2:1:2 -> mahuühikud) 1.7 Avogadro seadus. Normaaltingimused. Gaasi molaarruumala AVOGADRO SEADUS: kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad samal rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule. Gaasiliste lihtainete molekulid koosnevad Avogadro seaduse kohaselt kahest aatomist. NT: Cl, H2, O2 jne. Et gaasi ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, kasutatakse gaaside iseloomustamiseks NORMAALTINGIMUSI ( 0C (270K), 760 mmHg (1 at.=101325 Pa)) 1 mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel on 22,4 l
annaabi.ee 
