Elekter looduses ja tehnikas füüsika 11. klass Elektri- ja magnetnähtused on looduses toimiva üldise elektromagneetilise vastastikmõju avaldumisvormid. Kõik loodusnähtused taanduvad kokkuvõttes neljale vastastikmõju liigile: tugevale, elektromagneetilisele, nõrgale ja gravitatsioonile. Jõud, millega me oma igapäevases elus kokkupuutume, on valdavalt elektromagneetilise päritoluga. Näiteks: elastsusjõud, hõõrdejõud, organismide lihasjõud. Elektromagnetjõudude kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektromagneetika ning elektriline
4 maailma jõudu: gravitatsioon, elektromagneetiline e vastastikjõud, tugev ja nõrk tuumajõud. Teadlane, kes pani paika elektri ja magnetnähtused -Maxwell. Elektrodünaamika uurib elektrilaengute liikumist ja vastastikmõju ning elektromagnetvälja omadusi. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagneetilise jõu tugevust. Mass on gravitatsiooni laeng. Laeng näitab kui tugev on jõud kehade vahel. Elementaarlaeng-looduses kõige väiksem olemasolev laeng. elektron on elementaarlaengu kandja. Kvargid-prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest
Magnetnähtused Milliste omadustega keha nim. magneetiliseks-keha, mis tõmbab enda poole teisi rauast esemeid Millist magneti poolust nimetatakse põhja- millist lõunapooluseks-põhi on n(sinine) ja lõuna on s(punanae) Mitu poolust on magnetil-2 Kus esineb magnetväli-vooluga juhtmete ja püsimagnetite ümber Kuidas saab kindlaks teha magnetvälja olemasolu- magnetnõelaga, mis pöördub magnetväljas teatud kindlasse asendisse Milline on magnetvälja suund-kokkuleppeliseks magnetvälja suunaks suunda, mida näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus Mida nimetatakse magnetvälja jõujooneks-joon, midda mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nim. magnetvälja jõujooneks Kuidas määratakse magnetvälja jõujoone suunda ja milline see on-jõujoone suunda saab määrata magnetnõelaga ja N S Miks...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised, mis tekivad Päikese ioontuule
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli Kristiin Zoova 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt
Magnetnähtused- magnetit võib ära tunda tema omaduste järgi tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagnet on magnet, mis säilitab oma magnetilised omadused pika aja jooksul. Tal on kaks poolust- põhja- ja lõuna poolus. Magneti poolus on koht magnetil, kus tema toime on kõige tugevam. Samanimelised poolused tõukuvad ja erinimelised poolused tõmbuvad Magnetväli-magnetid ,,tunnetavad" üksteist tänu magnetväljale. Kuna elektrivoolu albil on ka võimalik tekitada magnetvälja (võimalik on ka vastupidine protsess) siis räägitakse tänapäeva lühisest elektromagnetväljast. Magnetvälja kirjeldamiseks kasutatakse magnetvälja jõujooni- need on jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas paiknevate väikeste magnetikeste teljed. Jõujoonte omadused- 1)on alati kinnised kõverad 2)nad ei lõiku kunagi üksteisega 3)mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on magnetväli. Elektromagnet-on traatpool, millel on raudsüdamik. Kuidas tugevdada vooluga pooli magnetväl...
12. Mida näitab elektrivälja tugevus? 13. Joonista positiivse ja negatiivse punktlaengu jõujooned. 14. Joonista positiivse ja negatiivse laengu vastastikusemõju elektrivälja jõujooned. 15 .Joonista samamärgiliste punktlaengute vastastikmõju elektrivälja jõujooned. 16. Joonista ühtlaselt ja ebaühtlaselt laetud plaatide elektrivälja jõujooned. Vastused: 1. Elektromagnetiline vastastikmõju on elektrilaengute vahel, selle avaldumisvormid on elektrinähtused ja magnetnähtused. 2. Elektromagnetilist vastastikmõju kasutatakse elektroonikas ja tehnikas, nagu näiteks telefonid, arvutid, elektrimootorid jne. 3.Elektrilaeng näitab kui suure jõuga on ta võimeline teisi kehi liigutama. Laetud kehade teineteise mõjutamine: Kuna vastastikmõju ilmneb kahel viisil, peab olema ka kahte liiki laenguid! Samalt kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised, samaliigiliste elektrilaengutega kehad tõukuvad
MAGNETNÄHTUSED Püsimagnet Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel on selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemele on kõige suurem. Magneti mõju raudesemetele ilmneb magneti otstes, keskel see mõju puudub. Magneti seda osa , kus magnetmõju puudub, nim magneti neutraalseks piirkonnaks. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Teatud juhtudel võib püsimagnet demagneetuda ( nt kui kõvasti koputada või kõrge temperatuurini kuumutada) Kui püsimagnet murda või poolitada on igal tükil ikka kaks poolust. Magnetite kujud : I-kujulised, U-kujulised, ketta ning rõngaskujulised. Peenikesel ja pikal sirgmagnetil on pooluste piirkonnad lühikesed, selliseid püsimagneteid kutsutakse magnetnõelteks ja neid kasutatakse kompassides. Kaks magnetit mõjutavad teineteist alati vastastikku. Magneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magneetumata ra...
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel
volt vihjab Alessandro Voltale. Hans Christian Ørsted (1977-1851) - 1820. aastal pani tähele, et vooluga juhtme kohale paigutatud kompassinõel pöördus juhtmega risti. Siit sai järeldada, et liikuvad laengud tekitavad magnetvälja. Ørstedi katse: sirgvoolu ümber on magnetväli, mille väljajooned on kontsentrilised ringid. Magnetvälja suuna määrab parema käe kruvi reegel. 1820 Ørsted avastab elektrivoolu mõju magnetnõelale Michael Faradayd (1791-1861) - elektri- ja magnetnähtused ühendamine. Välja mõiste. Faraday hüpotees oli, et kaugmõju toimib välja – gravitatsioonivälja ja elaktrivälja – vahendusel ja välja saab kirjeldada väljajoontega. Faraday näitas katsetega, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli omakorda elektrivälja. Oletas, et tegemist on ühtse elektromagnetilise välja erikujudega. James Maxwell (1831-1879) – tõestas matemaatiliselt selle, mida Faraday oli näidanud katsetega
3.Millise pingega vool jõuab kodudesse majapidamisse? V: 0,4 kV 4.Miks see erineb elektrijaamade voolupingest? V: ühed on madalpinged ja teised kõrgpinged 5.Mitu väikest alajaama on Eestis? V: Eestis on 25000 väikest alajaama 6.Mitmest kV algavad madalpinge-võrgud? V: madalpinged on kuni 1 kv ja kõrgpinged üle 1 kV 7.Mitut erinevat ülekandepunkti läbib vooluosake enne, kui jõuab sinuni koju? V: 8 Tööleht 11 Magnetnähtused 1.Mis on magnetväli? V: on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja või magnetiliste omadustega ainete vahel 2.Mis on püsimagnet? V: keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel 3.Milline on/kuidas saadakse püsimagneti magnetväli? V: magnetvälja tekitab elektrivool, magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Magnetvälja tekivad osakesed, millest püsimagnet koosneb 4.Mida näitab spinn? V: näitab elektronide pöörlemist 5
latency latentsusaeg, aeg mälu poole pöördumise algusest andmete saatmise alguseni RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu SAM Serial Access Mem, jadapöördusmälu ROM püsimälu Volatile memory hävimismälu, toite väljalülitamisel andmed hävivad Static M püsimälu dynamic mem muutmälu võimalikud mälukandjad: mehaaniline deformatsioon CD-ROM, perfolint ... serial access laeng DRAM tagasiside triger magnetism cache, registermälu magnetnähtused ferrolint optika CD-R viiteliinid 19. Mälu hierarhia arvutis: registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub positiivsel tagasisidel, väike maht, random access memory kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid
latency latentsusaeg, aeg mälu poole pöördumise algusest andmete saatmise alguseni RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu SAM Serial Access Mem, jadapöördusmälu ROM püsimälu Volatile memory hävimismälu, toite väljalülitamisel andmed hävivad Static M püsimälu dynamic mem muutmälu võimalikud mälukandjad: mehaaniline deformatsioon CD-ROM, perfolint ... serial access laeng DRAM tagasiside triger magnetism cache, registermälu magnetnähtused ferrolint optika CD-R viiteliinid 19. Mälu hierarhia arvutis: registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub positiivsel tagasisidel, väike maht, random access memory kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener-
* Külmkapp võtab enda seest soojust ja viib seda välja. * Soojuspump on sarnane kümkapile, lihtsalt piltlikult külmkapi soojem osa on õues ja külmkapi külm osa on toas sees pool. 5.1. Elekter ja magnetism * Sellel kursusel läbi võetavad teemad on: 1. Staatiline elekter - nö seisvad elektrilaengud(kampsun selga ja tuleb särin, pimedas võib näha ka; välk). 2. Elektrivool - oomi seadus jne. elektrivool on pidevalt olemas. 3. Magnetism - magnetnähtused ja elekter ning magnet koos juhatavad sisse järgmise kursuse. 5.1.1 Staatiline elekter * Elektrilaeng (q) - näitab ära, kuidas keha osaleb elektrimagnetilises vastastikmõjus. -) Sõna laeng kasutatakse keha omaduse väljendamisel. -) Elektrilaengud on positiivsed ja negatiivsed (nad on kokkuleppelised) ning samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. *) Kõige väiksem laeng, mis looduses eksisteerib on elementaarlaeng, mida tähistatakse e'ga. Elektroni
annaabi.ee 
