OSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUM Eerika Paumets MARDIPÄEV Referaat Juhendaja: Meeli Kägo Palamuse 2012 SISUKORD SISUKORD 2 1. MIS ON MARDIPÄEV? 3 1.1 Mardipäeva algusest 4 1.2 Mardipäev tänapäeval 5 2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. ...
Liis Tiks Tep09 Mardipäev Sisukord Mardipäev Maskeerimine Mardipere Mardilaulud Mardipidu Marditoidud mardipäev Mardipäev on rahvakalendri tähtpäev mida tähistatakse 10. novembril. Mardipäeva tähistatakse ringijooksmisega. Mardipäeval jooksid ringi nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes olid end riietanud tumedasse riietusse. Marti jooksjad tõid pererahvale viljaõnne. Mardipäevast algas töö ja talveaeg. maskeerimine Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, rohtu, sammalt, oksi, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Väga oluline oli end muuta tundmatuks. 20.sajandi keskpaiku maskeeriti end tavaliselt kas loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. Mardipere Enamasti käidi ringi mardiperena...
Mardipäev Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. +Mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. +Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks...
Mardi- ja Kadripäev Mardipäev Tähistatakse 10. novembril. Algselt meeste püha. Mardid tõid viljaõnne. Mardipäev lõpetas hingedeaja. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde. Marti jooksmist alustatu tavaliselt õhtupoolikul Maskeerimine Tütarlapsed meeste riietes. Seljas tumedad rõivad või tagurpidi keeratud kasukas. Kasutati käepäraseid vahendeid, et ennast tundmatuks teha. Maskid olid näo varjamiseks. Kui maski ei olnud, siis lihtsalt värviti nägu. Vahel kasutati ka õlgi, et ennast maskeerida. Kombed Kombeks oli laulda ja pilli mängida. Laulda Mardilaule. Käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Martidel olid alati kaasa vitsad. Käidi ringi mardiperena (mardiema, mardiisa ja mardilapsed). Viia läbi Mardirituaal. Visati tuppa viljaõnne. Lõuna-Eestis peeti ka mardipulmasid. Mardi nimelistel inimestel tuli välja teha. Marditoidud Söögi hane või muud linnuliha(kukk, kana). Söödi ka sea- või l...
VAATA EDASI! HILISSÜGI SEL INIMESED TEEVAD TALVEVARUS KARU JA ID SIIL KEEDAVAD MAGAVAD METSLOOMA MOOSI, TALVEUND D TEEVAD KONSER- TALVE- VEERIVAD. VARUSID VAATA EDASI! VANARAHVA KOMBED MARDIPÄEV KADRIPÄEV ISADEPÄEV TÄHTPÄEVAD NOVEMBRIS MARDIPÄEV- 10. NOVEMBER KADRIPÄEV - 25.NOVEMBER ISADEPÄEV -NOVEMBRIKUU TEISEL PÜHAPÄEVAL MARDIPÄEVA KADRIPÄEVA L L MARDISANT-MARDISANDID
Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihma...
Mardipäev 10. novembril on mardipäev ja kaks nädalat hiljem, 25. novembril, on kadripäev. Talurahvas sai mardipäevaks sügistöödega valmis. Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks. Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa. Ainult üks martidest oli riides nagu naine see oli mardiema. Mardisandid käisid mööda talusid. Kõige ees mardiisa ja mardiema, nende järel kogu lõbus seltskond. Mardid tulid laulu ja tantsuga ning nõudsid tuppa laskmist: Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kauge-elta. Mardi ...
pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. MARDIPÄEV Mardipäeva tähistatakse 10.novembril ja see on nime saanud püha Martini järgi.Marti joostakse eelneval õhtul ehk 9.november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda.
Mardipäev Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda su...
Traditsioonid ja uuendused Eesti ühiskonnas . Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides , püsime ka ise edukalt elus . Aga nagu muutub Eesti ühiskond , muutuvad ka traditsioonid . Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas ? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte sa...
Tavade muutmine ühiskonnas. Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides, püsime ka ise edukalt elus. Aga nagu muutub Eesti ühiskond, muutuvad ka traditsioonid. Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvast...
Mardipäev Laske mardid sisse tulla, Mardid tulnud kaugeelta, Läbi pika pilliroo, Läbi kare kaseheina! Mardi jalad valutavad Mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, Mart tuli vilja õnne pärast!
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.) Kui kevadel viiv...
Tallinna 53.Keskkool 11 a klass „Mardilaat 2014„ Referaat Õpetaja:Svetlana Gorbatsova Õpilane:Polina Baranova Kontaktiandmed:[email protected] Tallinn 2014 Sisukord 1. Mis on Mardilaat? 2. Mardilaada ajalugu 3. Pakkumised 4. Nõudlus 5. Omavaheline seos Mis on Mardilaat? Toimus 6.-9. Novembril 2014, Tallinnas Saku Suurhallis. Mis on Mardilaat? Mardilaat on Eesti käsitöö laulupidu. Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd, toimuvad oma ala asjatundjate poolt läbi viidud meistrikojad käsitöö gurmaanidele ja harrastajatele ning õpitoad lastele. Lisaks käsitöötoodangu presentatisoonid, uute raamatute esitlused, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat. Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani. 2009. aastal uuendusena väga positiivselt vastu võetud ...
1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11.SEPTEMBER( pühapäev) VANAVANEMATE PÄEV 29.SEPTEMBER (neljapäev) MIHKLIPÄEV 5. OKTOOBER ( kolmapäev) ÕPETAJATAE PÄEV 2. NOVEMBER ( kolmapäev) HINGEDEPÄEV. 10. NOVEMBER (neljapäev) MARDIPÄEV 13.NOVEMBER( pühapäev) ISADEPÄEV 25. NOVEMBER (reede) KADRIPÄEV 21. DETSEMBER (kolmapäev) TOOMAPÄEV 22. DETSEMBER (neljapäev ) TALVEALGUS
Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surnuaias. MARDIPÄEV, 10. NOVEMBER Nimi tuleb ristiusu pühaku Martinuse järgi, kombed on levinud üle Lääne-Euroopa. Martinus oli kerjuste kaitsja, sest oli andnud kerjusele oma mantli. Mardipäev seostub mardisantidega, kelleks alguses olid enamasti mehed, kellest vähemalt üks oli riietatud naiseks. Käidi sanditamas,, lubati karja- ja viljaõnne. Tihti oli mardisantidel kaasas omavalmistatud mardisokk. Mardisantidele anti liha, kartuleid, tangu jms. Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi".
Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Vastlapäev on päev enne seitsmenädalast paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid s...
sussi sisse kommi. ● Jõulud laulpäev on alati 24. detsember MUNADEPÜHA ● Munadepühade aeg on liikuv püha ● Jänku peidab korvi ära ja lapsed otsivad üles ● Munadepühade ajal värvitakse munasi ja kinkitakse neid JAANIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse lõket ● Mängitakse õues ja ollakse kaua üleval ● Jaaniöö on kõige pikem öö MARDIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse ennast meheks ● Käitakse majast- majja ja saatakse kommi KADRIPÄEV ● Kadripäeval riitutakse naiseks ● Küsitakse tital hambaraha ● Ja saadakse kommi UUSAASTA ● Uus aastal lastakse rakette ● Ollakse kaua üleval SÜNNIPÄEV ● Sünnipäeval saab sünnipäeva laps kinke ● Süüakse torti ● Mängitakse koos
Veaohtlikud kohad · Kohanimed Kaksikute tähtkuju, Suure Vankti tähtkuju · Kohanimi täiendiga Pärsia kass, Viini sai, Tallinna kilu · Kujundlikud nimetused kohanime puhul tuhande järve maa, keisrite saar, tõusva päikese maa ERANDID! Vana Maailm e. Euroopa Uus Maailm e. Ameerika Kolmas Maailm e. Arengumaad Metsik Lääs Roheline Manner e. Austraalia Must Manner e. Aafrika Igavene Linn e. Rooma · Murre ja murrak Võru murre · Isikunime täiendamine Pagari Jüri (perekonnanimena) Pagari-Jüri (hüüdnimena pagari Jüri (elukutsena) · Isikunimi täiendina (v.a usundite ja loomatõugude puhul!) Downi sündroom, Achilleuse kand, luteri usk, buda usk, przevalski hobune · Asutused Kohamäärang Nimetus Allüksus Nimi Suuralgustäht (SA) Ametlik: SA VA SA ( lubatud ka mitteametlik: VA jutumärgid) Tallinna Ülikooli ...
Kadripäev Kadripäev on vanade eestlaste rahvakalendri püha. See päev on sama tore ja vahva kui mardipäev. Lapsed määrivad oma näod värvidega kokku ja jooksevad kadrisanti. Kokku kogunevad tuttavad lapsed ja liiguvad suure kisa ja käraga mööda maju. Kadripere koosneb kadriemast koos titega ja suurest karjast kadrilastest. Kõigepealt lauldakse tervituslaulu, peale mida palutakse tuppa sisse laskmist. Siis soovitakse pererahvale lamba, kapsa ja karjaõnne. Kui küsitakse, kust kadrid tulevad, vastatakse ikka:,,seamolliga ning poole vaagnaga". Tavaliselt on kaasas ka mõni loom (karu) või lind (hani), kes kontrollib laste lugemisoskust ja majapidamise puhtust. Kadridele antakse tavaliselt palgaks erinevaid kehakatteid nt. särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha. Kui sante sisse ei lasta, on oodata halba õnne. Siis viskavad kadrid mõne tembu. Näiteks topitakse korsten kinni või tassitakse puuvir...
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine püha...
Kordamine Suur ja Väike algustäht. • andi, miki ja peedi olid naabripoisid. Nende Koduküla Oli Arusaare. Arusaare ligidal oli Kudruküla. Sealt käisid Juku, Mäidu ja Eedi Andil, Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli ilus Merelaht - ahuna. Mõnus oli soojadel suvepäevadel vaikses vees supelda! Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1. Kas suure või väikese tähega? • järva - jaani • Järva - jaani • Järva - Jaani 2. Kas suure või väikese tähega? • koer muki • Koer Muki • koer Muki 3. Kas suure või väikese tähega? • laupäev • Laupäev 4. Kas suure või väikese tähega? • mardipäev • Mardipäev 5. Kas suure või väikese tähega? • eesti vabariik • Eesti vabariik • Eesti Vabariik 6. Kas suure võ...
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite...
Riitused Ohverdamisriitused -*Looma tapmine,et saaks jahi õnne juurde,*inimeste tapmi ,et jumal aitaks inimest vanas Aafrikas tehti nii,*looma pea jätmine altari ette ,et jumal saaks süüa,*tapetud kitse verega kokku määrimine ,et jumal annaks talle väe. Tõrjeriitused-loitsulausumine mingi asja või kellegi vastu nt:karja kaitseks huntide vastu või siis näiteks nõia vastu,amuletti või hõbedase amuletti kandmine libahundi või siis kellegi vastu,püha veega piserdamine kaitseks kellegi vastu,maagiline talitus et keegi teeb midagi sinuga ja see aitab,küüslaaugu kandmine vampiiride vastu Elimineerivad riitused-nõidade põletamine keskajas,libahundi tapmine hõbedase noolega või hõbe kuuliga ,loitsu lugemine ,et teemon välja saada, Siirderiitused-pulmad ennast ühte looma kellegagi,ristimine saad ristivanemad ja jumala õnnistuse,sünnitus lapse saamine ,kroonimis riitus kuningaks saamine või selle sarnane,mat...
Suur ja väike algustäht Ülevaade 8.-9.klassile NIMI võib olla · kohal ja ehitisel: Väike Munamägi, torn Pikk Hermann · riigil ja osariigil: Rootsi Kuningriik, Texase osariik · isikul ja olendil: Agatha Christie, Julk-Jüri, orkaan Camille · perioodikaväljandel: ajakiri Imeline Teadus, Eesti Ekspress · suhtlusportaalil: Facebook, Twitter · autasul: Murtud Rukkilille märk, Juhan Liivi luuleauhind · tootel/kaubal: assortii Must Roos, juust Atleet · üritusel: Valge Daami muusikapäevad, infomess Teeviit · sõidukil: laev Silja Europa, auto Opel Vectra · ansamblil: Kuldne Trio, Asutused, ettevõtted, organistasioonid, ühendused · läbiv suurtäht · väiketäht ametlikkuse rõhutamine mitteametlikus olukorras nt dokumentides nt ajaleheartiklis Rõngu Keskkool Elva gümnaasiumis Haridus- ja a...
18 sajandi Eesti köök Merilin Jürine Pavel Kornev 011K Igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu sooviti pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Saja...
Lõimumisprojekt „IGAL ASJAL OMA AEG “. Igal asjal oma aeg Üks lasteaia eesmärkidest on eesti kultuuri integratsioon. Lõimumine on pikaajaline ja pidev tööd nõudev protsess, mis nõuab tolerantset suhtlemist vestlejate vahel ja kohanemist kohaliku maa keele, põhiväärtuste ja kommete omandamisel. Igal asjal oma aeg Miks me seda hakkasime tegema? Eesti keele õpetaja viib tegelusi läbi kaks korda nädalas. Tegevus on mänguline. Mängud, laulud, ringmängud Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda. Töö käigus tutvustada linna rajamist, rahvakombeid. Laps laiendab ja süvendab teadmisi eesti kultuuri kohta. Laps julgeb suhelda eesti keeles. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: ...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leiba...
Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine...
Eesti rahvakalender Eesti rahvakalendri tähtpäevade kujunemise aluseks on: Ristiusk Loodususk Aastaajad Põlvest põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu...
Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Abiturient,absoluutne,abstraktne,absurdne,adekvaatselt,afekt,aferist,afiss,afisi,akadeemik,akrobaat,alfabeet,alkohol,anekdoot,annulleerima,aplodeerima,areen,ar kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, ...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD Liis Sarapik KM21 Õpetaja-metoodik: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir ...
Lihtlause (koondlause). Liitaluse - rind- ja põimlause (27 punkti) 1. Moodusta lihtlausest liitlause (põim- või rindlause) (4p). Näidis. Kooli talendikonkursi võitis Reena. Kooli talendikonkursi võitis Reena, aga maakondlikul ülevaatusel jäi ta teiseks. 1. Ahv kiikus köie küljes. 1. Ahv kiikus köie küljes; kuni ta sealt alla kukkus. 2. Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani. 2.Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani, ta pole varem kriminaalromaani lugenud. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa, aga mina jõudsin varem kohale. 4. Auto pidurdas järsult. 4. Auto pidurdas järsult, tänu sellele jäi inimene ülekäigurajal terveks. 2. Moodusta antud kõrvallausetega põimlaused (4p). Näidis. kui uni oli ära läinud Kui uni oli ära läinud, piilus päike juba aknast sisse. Näidis. kus varandus on Keegi ei teadnud, kus varandus on. 1. kes suundus kohtunike poole. 1. Rahvas nägi treenerit, kes suundu...
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
Ussisõnad Eesti rahvale Nii nagu teoses „Mees, kes teadis ussisõnu, kipuvad inimesed ka tänapäeval unustama traditsioone ning püüeldakse „põnevama“ ning „parema“ elu poole. Tuleb pidevalt ette olukordi, kus vanemad inimesed kritiseerivad linnaelu ning nooremad just linnadesse elama lähevadki, olenemata, mida neile räägitud on. Kui linnastumine on viimasel ajal hoogsalt kasvanud ning jätkab kasvamist, siis näeme me peagi, kuidas maakohtades elu enam ei edene ning tekkivad uued uskumused ja traditsioonid. Ma ei ütle, et inimesed peaksidki alati traditsioone järgima, kuid neid unustada ja neile mitte mõelda ei tee ka elu kergemaks. See ongi see, mis muudab meie elutempot ning tähtsad asjad esivanemate jaoks võivad kaduda. On palju kombeid, mis ajapikku muutunud või juurde tulnud on. Koos tehnika arenguga on maailma inimesed hakanud üksteiselt võtma üle tavasid, mis noortele tunduvad tavalised, kuid mida vanemad inimesed pealesunnitud eba...
Iga põlvkond kasvab üles uutmoodi. Iga põlvkond kasvab üles uutmoodi, traditsioonid muutuvad ja uuendused saavad meist siiski võitu. Ma pole nõus väitega, mida on Peeter Põld 1933. aastal välja öelnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus. Justkui traditsioon on vaid künda hobusega maad ja heina niita vikati või sirbiga. Meie õnneks on meil palju kalendri traditsioone, mis meid ikka ja alati kokku toob. Elame linnas, maal või välismaal, siis on ikka mõningad pühad mis meid kokku toovad. Jaanipäevad, sünnipäevad, uus aasta, kevadpüha ja jõulud. Iga püha on eraldi traditsioon, kui jõulude ajal sööme me hapukapsast, verivorste ja ahjukartulit, kevadpühade ajal me sööme teisi toite. Aga miks? Esimest korda kui meie esivanemad 1962. aastal ühise tantsu- ja laulupeo korraldas, see on ikka veel säilinud. Tänu laulupeole ennast vabaks laulsime ja veel siiamaani toimuvad laulupeod, on eestlasele äärmiselt tähtis. Olen kuulnud vanematelt in...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud. Referaadis kasutatavate mängude näited on kirja pandud Aleksander Kalamehe poolt, kes oli hinnatud spordipedagoog. Antud tegevused valis Aleksander Kalamees välja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi materjalide hul...
Korjame jalutuskäigul oksakesi,puukoort,kuuse-ja männikäbisid,sammalt,kivikesi. Ehitame kogutud materjalist taluõue koos majade(elumaja,ait,laut,saun),kaevu,põldude,koduloomade ja inimestega.Fantaasiamäng. Selle päeva puhul võiksid lapsed end riietada valgesse, teha maske, laulda kadrilaule, värvida teemalisi pilte, ise joonistada, arutada läbi, milline näeb välja üks õige kadrisant. MARDIPÄEV KOMBED Mardipäev oli põhiliselt meeste püha ja seotud põllundusega. Selleks ajaks pidid olulised välitööd -nagu rehetöö,linaropsimine,viljatuulamine,kapsaste hapendamine olema lõpetatud või lõpetamisel.Nüüd võeti käsile talvised tubased tegemised.Naistel algasid ühised tööõhtud(neljapäeva-ja laupäevaõhtutel),olulisel kohal oli siis ketramine.Keelatud oli ketrustöö mardipäeval.Kui keelust kinni ei peetud,võis lambaõnn kaduda.Mehed siirdusid mardipäevast
Madisepäev Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nim...
Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliu...
Vaimuelu mõju eesti kultuurile Iga muutus, mis tabab mingit ühiskonda, muudab seda mitmeti vähem või rohkem. Tihti otsitakse neist muutustest just negatiivset, kuid ometigi toovad need kaasa nii palju positiivset, mis on ajaga meie elu ja rahva vaimu parandanud ja edasi arendanud. 16. sajandil mõjutasid väga mitmed tegurid eesti kultuuri, püüdes seda teadmiste puudulikkusest tulenevast pimedusest päästa vaimuliku valgustusega. Kuid kui laiaulatuslikud olid siiski muutused seni veel üsna muutumatuna püsinud kultuuris? Üks olulisemaid muutuste põhjustajaid oli kiriklik reformatsioon, mis sai alguse Saksamaalt 1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivi...
EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG XX SAJANDINI Kes me oleme? 1. Tänaste eestlaste geenipärandi eaks arvatakse olevat enam kui 18 000 aastat. Kes olid soome-ugri hõimud ja kes olid meie esivanemad? V: Meie esivanemad olid soome-ugri hõimude hulka kuuluvad küttijad ja kalastajad, kelle ürgkodu oli Uurali mäestiku lähedal ja kes aastatuhandete jooksul rändasid järk-järgult lääne poole. 2. Mõtesta lahti väide: eestlust pole päästnud hukkumisest mitte üksikute rahvuskangelaste vägiteod, vaid kogu rahva meelekindlus ning läbi aastatuhandete kestnud kultuurilooming. V: Eesti eest võitlesid kogu rahvas ühiselt ja sihikindlalt, ega vannutud alla. Jäädi truuks oma kommetele ja uskumustele. 3. Nimeta seitse fakti või sündmust, mida tead eestlaste muistsest või hilisemast vabadusvõitlusest. Jüriöö ülestõus Nimetati ametisse uus piiskop 1201 – Väina jõe alamjook...
Elva Gümnaasium Volbripäev Referaat 2014 Elva 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik ........................................................................................................................... 5 4. Volbripäeva tähistamine tänapäeval ............................................................................... 6 Kokkuvõtte ..................................................................................................................... 7 Lisa 1 ..........................
Elva Gümnaasium Volbripäev Referaat Eliise Hendrikson 8.b klass 2014 Elva 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik ........................................................................................................................... 5 4. Volbripäeva tähistamine tänapäeval ............................................................................... 6 Kokkuvõtte ................................................................................
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks n...
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
I.Rehepaplus kui eluviis. 1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki v...
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui ta välja ilmus tuli tilgutada ta raamatusse verd, kui see tehtud oli kratil hing sees ja teda võis kasutama ...
annaabi.ee 
