1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesi...
/DPEDNDVYDWXVHNRQVSHNW .RRVWDQXGGRWV3HHS3LLUVDOX /DPPDVWHWDOYLQHSLGDPLQHMDV||WPLQH 8WWHGHSRHJLPLQHLPLNWDOOHGHOHVNDVYDWDPLQHXWWHGHWHUYLVKRLG /DPPDVWHNDUMDWDPLVHNRUUDOGXVY}}UXWXVMlUJVHWHQRRUODPPDVWH SLGDPLQH 8WWHGHSDDULWXVVHVRRQMDSDDULWDPLQH 7LLQHXWHV||WPLQH N WDOONDVYDEYLLPDVHOWLLQXVQlGDODOVQQLPDVVLVW N M}XV||GDKXONDRQYDMDVXXUHQGDGDUDWVLRRQLVVHVW D HQHUJLDMDSURWHLLQLYDMDGXVNDVYDE E ORRGHNDVYDEMDUXXPLN}KX}}QHVMllEYlKHPDNV.QWVHQWUDDWLGHYDHQHMDURKXV||GDULNDVUDWVLRRQY}LE S}KMXVWDGDWXSHYlOMDODQJHPLVW N M}XV||GDNRJXVXWHNRKWDV}OWXEKHLQDY}LVLORNYDOLWHHGLVW1lLWHNVNXLKHLQDONYDOLWHHWN}UJHVLLVJ XWHNRKWD.XLKHLQDNYDOLWHHWPDGDOVLLVJXWHNRKWD N KHDNYDOLWHHGLJDKHLQDY}LVLORSXKXOSLLVDEWHUDYLOMDGHV||WPLVHVWNDHURGHUY}LQHQGHVHJX N KDOYDNYDOLWHHGLJDKHLQDSXKXOYDMDOLNYDOPLVWDGDM}XV||GDVHJXQlLWNDHURGHUPLOOHOHOLVDWDNVH SURWHLLQLNRQWVHQWUDDWLQlLWHNV3URWHPL[ N M}XV||WDRQOGMXKXOYDMDDQGDWLLQXVHYLLPDVHONXXOY}LYLLPDVHONXXON}UJHWRLWXPXVHJDXWWHGHOH N NXLKH...
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2
Lambakasvatus langes peale Eesti iseseisvumist. Lambaid Eestis kavatatakse vähe, kuid tänu liha kokkuostu hinnale tõusis lambaste kasvatamise tasuvus. Aastatel 2000-2008 kasvas lambaste kasvu arvukus üle 2,5 korra. Lammastega majapidamiste arv Eestis on üle 3000. Aastal 2008 oli lambaste arvukus 76,4 tuhat. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning vil...
Kitsekasvatus Eesti territooriumil on karja kasvatamise algusest peale kasvatatud ka kitsi. Pikaajalise rahvaselektsiooni tulemusena on Eestis väljakujunenud omanäoline kitsede populatsioon, kes on hästi kohanenud siinsete looduslike tingimustega. Peetakse kohalikku piimatüüpi enamasti sarvedega piimakitse populatsiooni. Senini ei ole eesti piimakits tunnustatud tõuna, sest puudub kitsede tõuraamat ning kitsed on olnud väga piiratult seotud jõudluskontrolliga. Eesti kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged, hallid või pruunid, kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi. Piimajõudluse kohta objektiivsed andmed puuduvad, sest kitsede osas ei ole Eestis jõudluskontrolli peetud. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et senini on Eestis tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega. Sageli on kitsede pidamise eesmärgiks olnud kitse kui hobiloom...
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
