6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on...
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et ...
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega • Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku ...
KKP kontroll ja reguleerimine Kütuse eelsissepritse nurga kontroll ja reguleerimine : 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt Kütusekoguse kontroll ja reguleerimine Plokkpumpasid kontrolli...
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe HAABJASE EHITAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õp. Maiju Zuping Kuressaare 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Materjal............................................................................................................................... 4 2. Projekteerimine................................................................................................................... 5 3. Ehitamine............................................................................................................................ 6 Kuju andmine.............................................................
Laevaliikluse teenindamise süsteemid VTS systems (Vessel Traffic Services System) 1. Sissejuhatus Erinevates eluvaldkondades on palju selliseid osasid, mis tavainimestele märkamatuks jäävad, kuid mis on olulised selle valdkonna edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Merenduses on üheks selliseks valdkonnaks laevaliikluse juhtimine. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ettekujutus laevaliikluse teenindamise süsteemist mis ta on, tema eesmärgid, eesmärkide ja ülesannete täitmise erinevatest võimalustest, võrdlus lennuliikluse juhtimise/kontrolliga. Ära on ka toodud olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ja konventsioonid, mida peab arvestama laevaliikluse juhtimise väljatöötamisel 2. Miks ? Alljärgnevalt on ära toodud mõningad põhjused, miks on VTS-süsteemid ja sellega seonduvad muutunud merenduses aktuaalseks....
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
2. Laeva ujuvus 2. LAEVA UJUVUS Archimedese seadus laevale Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus. 2.1. Laeva mõjujõud z XG z W G G G B KG KB KB KG XB K x K y Joon. 3. Ujuva laeva mõjujõud Staatilises olukorras, s.t. häirimata veepinnal liikumatult püsivale laevale mõjuvad laeva raskusjõud ja ujuvusjõud....
III peatükk Metsalastid 3.1. Eesti tähtsamad puuliigid Eesti on suhteliselt metsarikas maa. Riikide metsarikkust väljendatakse metsasusega metsamaa suhtega riigi üldpindalasse. Eesti metsasus on 40 %. Mets on kujunenud Eesti Vabariigi üheks tähtsamaks eksportkaubaks. Järgnevalt kirjeldame Eesti metsade põhilisi puuliike. Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus ...
3. Laeva püstuvus 3. LAEVA PÜSTUVUS 3.1. Üldmõisted Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Laevateoorias vaadeldakse eraldi: algpüstuvus (i.k. initial stability) püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem ...
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria ...
4. Vigastatud laeva püstuvus 4.VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS 4.1. Uputatud ruumide liigid IMO määrangul vigastatud laeva püstuvuseks (Damaged Stability) nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Ka nimetatakse vigastatud laeva püstuvust uppumatuseks (). Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Laevaruumide uputamise iseloomust sõltuvalt on võimalik eristada nelja liiki uputatud ruume: 1. liik 2. liik WL WL Vesi Vesi 3. liik 4. liik WL Õhupadi Vesi WL Vesi Joon. 15. Üleujutatud...
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse...
Ankruoperatsioonid. Ankruseade Näiteks laeval "Star" on kasutusel 2 ankrut kaaluga 5850 kg . Ankrute valmistaja on Kettenfabrik Master GMBH. Keti seeklite arv on 10 seeklit vasakus pardas ja 11 seeklit paremas pardas. Keti läbimõõt on 68 mm. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum - ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut ja üks sama suur ankur varuks. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme - ketihalsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülideg...
Laeva sisse- ja väljasõidu klaarimine Laeva klaarimiseks vajalikud dokumendid on kirjas raamatus Fair play Worlds Port Guide. Informatsioon puudutab sadamapiire, nõutavaid dokumente, lootsi andmeid, ankrukohti, kõikvõimalikke piiranguid, infot kommunikatsiooniks, puksiirteenuseid, sildumis-infot, stividore jne. Info dokumentide kohta on selle raamatu tähtsamaid funktsioone. Tavaliselt on igal sadamas eraldi nõuded dokumentide ja nende koguse kohta, mis peavad laeval olema esitada sadamasse saabumisel, selle jaoks on Documents Section. Mõnes riigis on kehtestatud ühtsed nõuded ja andmed selle kohta on kirjas kohe riigi nime all General Section -is. Dokumentide erinevaid liike on ääretult palju, allpool on toodud põhilised neist koos kirjeldusega. Dokumendid laeva klaarimiseks Enamuse antud dokumentidest vormistab kolmas tüürimees ja neil peab olema kapteni allkiri ning laeva pitsat. General Declara...
m/l ,,STAR" TÖÖSISEKORRAEESKIRI SISUKORD 1.ÜLDSÄTTED 2. LAEVAPERE 2.1. Laevapere liige 2.2. Laevapere struktuur 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.3. Reisijateteenistus 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA 6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 6.1. Kohustus täita erinevaid norme 6.2. Keskkonna reostuse vältimine 6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2. Vaht, töö ja öörahu 7.3. Toitlustamine ja kord messis ning puhkeruumides 7.4. Suitsetamine laeval 7.5. Alkohol ja narkootikumid 7.6. Viibimine laevaruumides 7.7. Meelelahutu...
KURESSAARE AMETIKOOL Väikelaeva ehitus VLE-14 Markus Trave TÖÖKESKKONNA OHUTUS Referaat Juhendaja: Sille Lapp Kuressaare 1 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Optimaalne füüsiline koormus 3-4 3. Tööasendid ja liigutused 5-7 4. Kasutatud kirjandus 8 2 Optimaalne füüsiline koormus Optimaalne füüsiline koormus kindlustab kestva tervise ja pika eluea. Eeskätt tuleb arvesse võtta tugi-liikumisaparaadi ning südame- ja veresoonte haiguste vältimist. Inimese organism vajab teatud suurusega füüsilist koormust .Liiges püsib töövõimelisena seni, kuni teda kasutatakse. Liigutuste suunad, ulatus ja kasutatavad jõud peavad olema liigese töövõime säilitamiseks optimaalsed. On soovitatud käia üks tund intensii...
Saare ja Muhumaa Väikelaevade ettevõtted Veikko Laanep Baltic Workboats • Company • Baltic Workboats AS (BWB) is growing shipyard with more than 150 people of personnel. The company manages entire production process from design to launch. BWB shipyard has 5500 m2 closed and modern equipped production area. • After extension works in our yard, production area has been increased so that we are able to build up to LOA 50 m vessels. • In nearly 15 years of its activities BWB has built more than 130 different sized boats and vessels. We have built vessels for pilots, coast guards, police, fishery inspections, research institutes and several harbors in nearly all Baltic Sea countries. We have reached also to other markets and building for Northern-Ireland, Belgium, Germany, Ukraine, Bulgaria, Croatia, Poland, Azerbaijan etc. Among other projects we have delivered this year fifth vessel from series of ...
MUHUMAA JA SAAREMAA VÄIKELAEVADE ETTEVÕTTED Autor: Sander Laht VLE-14 AJALUGU • Saaremaa sümboleiks peetakse kindlasti paati ja laeva, siinse merekultuuri olulisimaid nähtusi. Saare paadi- ja laevaehitustraditsioonid on sajandeid vanad. 1985. aastal leiti Väikese väina kaldal asuva keskaegse Maasilinna ordulossi lähistelt 1550. aasta paiku ehitatud veesõiduki vrakk. Vanimat eestlaste laevaehituskunsti näidist eksponeeritakse huvilistele Orissaare lähedal Illiku laiul. SAAREMAA LAEVAEHITUS ETTEVÕTTED • Baltic Workboats • AS Saare Paat • OÜ Vätta Puit • OÜ Kasse Paadid • Alunaut • Luksusjaht AS • OÜ Lindvart OÜ LINDVART • Tel: +372 52 53 544 Kristjan Kana • Tel: +372 52 09 024 Edgar Kana • E-mail: [email protected] • Aadress: Saikla küla, Orissaare vald 94634 LUKSUSJAHT AS • Roomassaare tee 6a, EE-93815 Kuressaare, Saaremaa, Eesti • Telefon: +372 4530230 ...
Saaremaa ja Muhumaa väikelaeva ehituse tegevusalad Ott Laine Kuressaare ametikool Luksusjaht Tegelevad luksusjahi ehitusega. Jahid on kvaliteetsed. Baltic workboats • Ehitavad kaatreid piirivalvele, politseile ja lõbusõiduks. Alunaut Kasutab tehnoloogiat lõbusõidulaeva ehituseks alumiinumist.
PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES Referaat Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vikingi ajastu..............................................................................................................................4 17. ja 18. sajand...........................................................................................................................5 Kombed ja tavad.........................................................................................................................6 Kokkuvõte..............................
Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond LAEVADE EHITUSE JA REMONDI EESTI AJALOOLINE ÜLEVAADE Referatiivne ülevaade nimi.... Õppejõud .....nimi Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................... 3 1. Ajaloolised laevad.............................................................................................3 2. Esimesed laevaremondi- ja ehituse tehased Eestis ja nende ajalugu.......................5 3. Laevaehitus tänapäeva Eestis ..................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................9 Allikate loetelu.................................................
Soome julgeolekupoliitika ja merejõud Soome asub Läänemere põhjarannikul, Rootsi ja Venemaa vahel. Meie, eestlaste jaoks, on nad põhjanaabrid. Ajaloo vältel on Soome olnud erinevate võõrriikide kooseisus. Esmalt mainitakse seda 1150-ndail aastail Edela-Soomes toimunud ristiretkel. Kuni Põhjasõjani oli ta Rootsi kuningriigi koosseisus ja peale sõda kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni aastani. Sellest ajast alates on Soome olnud iseseisev, kuid on siiski pidanud kaitsma oma vabadust II maailmasõja aastatel ja sellest hoolimata pidanud loovutama osa oma riigi territooriumist. Et tulevikus oma suveräänsust kaitsta, on Soome kaitsejõud võtnud aastaid suure osa riigi eelarvest. Strateegilisel tasemel on välja töötatud erinevaid kaitsestrateegiaid, loodud erinevad julgeolekupoliitika aluseid ja pikema ajakavaga sõjalisi ja poliitilisi suundi. Arvesse on võetud nii oma geograafilist asendit kaard...
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on tä...
41 42 ELJ II eksamiküsimused ja vastused 1. Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks. ...
TSIRGULIINA KESKKOOL 8. klass Kristen Kanep KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Uurimistöö Juhendaja: Ivo Pill Tsirguliina 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 KRUIIs......................................................................................................................... 4 KRUIISILAEVAD........................................................................................................... 6 KRUIISILAEVADE KIR...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja ...
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
Eesti Loodus September 9/2012 Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi 1.Selle artikli eesmärk on näidata kuidas ja mis moodi on võimalik liigelda mööda Emajõge vanasti ja kuidas liigeldakse tänapäeval. Artiklist on võimalik lugeda milliste paatidega kasutati vanasti ja mis teid pidi nad liikusid. 2. Peale kaubaveo on veeteid väga ammustest aegadest saati kasutatud rändamiseks. Esialgu sõideti nahkpaatidega mööda Emajõe jõgesid-järvi ja rannikumerd. Laevaühendus mere- ja siseveesadamate ei ole Eestis paraku olnud kunagi võimalik: Takistuseks on Peipsit merega ühendava Narva jõe kärestikud ning Euroopa võimsamaite sekka kuuluv kosk. Emajõgi on meie pikim laevatatav jõgi. Emajõe kogupikkuseks on 100 kilomeetrit ja langust Võrtsjärvest Peipsini on 3,5m. Tartu asub täpselt jõe keskjooksul . Laevatamist Emajõe vee...
Aurulaevad Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Aurumasin Aurikud 1. Rataslaevad 2. Ahtri-rataslaevad .Kokkuvõte .Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesmärgiks oli leida endale meelepärane teema. Teemaks valisin aurulaevad. Miks ma sellise teema valisin? Mis oli selle töö eesmärk? Aurumasin Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub. Aurumasina mudel Aurikud Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikateks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini. Aurikute auru tootvad katlad on tänapäeval sageli õliküttega. ...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
MATERJALID LAEVAEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev:................... Üliõpilase allkiri:................... Õppejõu allkiri: .................... Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 LÜHENDID.........................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................6 1.1Laevaehitus.....................................................
Ülesanne Eesti reeder on sõlminud laevapereliikmega meretöölepingu 2020. aastaks, esimese kuue kuu brutotasu kuus on 1500 eurot ja järgmise kuue kuu brutotöötasu on 2600 eurot kuus. Töötasu maksmine toimub iga kuu viimasel tööpäeval. Laevapereliige on teinud tulumaksuvaba osa arvestamise avalduse (vastavalt kehtivatele õigusaktidele palunud arvestada tulumaksuvaba miinimumi) ja ta on sündinud 12.03.1985. Laevapereliige sai 2020. aastal veel töötasu mugavuslipu riigis tegutsevalt reederilt, millest ei ole kinnipeetud mitte ühtegi maksu, summas 5000 eurot. Kui suur on laevapereliikme igakuine netotöötasu, millised on laevapereliikme töötasult kinnipeetavad maksud ja reederi poolt lisanduv maksukohustus maksude lõikes? Kui suur on laevapereliikme 2020. aastal maksustatav tulu ja millises summas peab ta riigile tulumaksu lisaks tasuma? ----------------- Lahendus Kuna ülesannes on kirjas et meremees palus arvestada tulumaksuvaba miinimu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
