Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Lõuna suunas pikiorg madaldub ning jätkub väinade ja lahtedena. Kõrgeimad mäed: Ojos del Salado 6864 meetrit Parinaota - 6630 meetrit Tupungato 6800 meetrit Kliima: Territooriumi omapärasest kuju ja vahelduva pinnamoe tõttu on suured kliima erinevused. Külma Peruu hoovuse tõttu valitseb Põhja-Tsiilis troopiline jahe kõrbekliima (kohati ei saja aastaid, keskmine temperatuur juulis 12-16°, jaanuaris 18-22°). Alates 28° paralleelist on valdav lähistroopiline kõrbekliima (sademeid 100-250 mm/a) ja veel lõuna pool vahemereline kliima (sademeid 250-750 mm/a). Kesk-Tsiili lõunaosas valitseb lähistroopiline niiske kliima (sademeid 1000-3000, Andide nõlvul kuni 4500 mm/a). Siseveed: Kõik jõed saavad alguse Andidest ning kaks pikimat jõge on Loa (440km) ja Bio Bio (380km).
Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia strateegiliselt väga tähtsas kohas Pärsia lahe ja Punase mere ääres, kus liigub enamus maailma toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest: Pinnamood: Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Mägisem on lääneosas. Kliima: Kliima on karm kõrbekliima: kuum ja kuiv. Temperatuuri kõikumised on suured. Tihti esineb põuda, tugevaid liiva- ja tolmutormisid Loodusvarad: Saudi Araabias on rikkalikult maavarasid. Inimesed tegelevad peamiselt nafta pumpamisega (Saudi Araabia on maailma suurimate nafta- ja maagaasi varudega ning suurim naftatootja), rändkarjakasvatusega, kus võimalik ka niisutuspõllumajandusega.
* Kuivad idatuuled * Külmad hoovused * Mandrite läänerannikul * Maailma kuivemad kõrbed Külmad hoovused toovad mandritele kuiva õhku Nt Atacama ja Namibi kõrb 3) Mäestike varjus * Mäestikud ja mägismaad takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist Nt Patagoonia, Surmaorg, Suur nõgu, Gobi 4) Mandrite siseosas * Asub kaugel niisketest õhumassidest Nt - Gobi 3. Kõrbekliima * Suur temperatuuri kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-50 kraadi) * Kõrge õhutemperatuur (maksimum 59 kraadi) * Päiksepaisteline ilm * Sademete vähesus ja ebakorrapärasus * Suur aurumine ja väike õhuniiskus * Sageli puhub tugev tuul või on tuuletu 4. Kliimavöötmed * Troopiline * Lähistroopiline * Parasvööde 5. Kõrbetaimede kohastumine 1) Juured * Pikad, sügavale tungivad juured
v=Xv72Hh-9Fh0 Pealinn Mogadishu, Somaalia lipp: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/geos/so.html Riigiasend https://www.cia.gov/library/publications/t he-world-factbook/geos/so.html Kliima ja maastik • Reljeef on tasane. Põhjas veidi mägisem. • 2 jõge: Shabele ja Juba (lõunas) • Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Enamasti on kõrbekliima. Sagedased on põuad ja tolmutormid. Kirdemussoon detsembrist veebruarini toob kaasa põhjapool mõõdukamad temperatuurid, lõunas kuuma. Edelamussoon maist oktoobrini toob põhjapool kaasa väga kuuma, lõunapool kuuma ilma. Mussoonide vahelisel ajal on kuum ja niiske – tangambili. Sel perioodil esineb üleujutusi. http://www.tucacas.info/sunfirecooking/SFCnewweb/CharcoalTraffic/SunFireCooking.html Maakasutus
ja India ookeaniga. Pinnamood Reljeef on vahelduv. Riigi kesk ja lääneosa on mägine, see on jagatud kaheks osaks, mida lahutab Ida Aafrika alang (Great Rift Valley). Kenya idaosa võtab enda alla kõrgem platoo. Ülejäänud alad on tasased madalikud. Kõrgeim mägi on Mount Kenya (Kirinyaga) 5199 m üle merepinna. See on kõrguselt teine mägi Aafrikas. Riigi äärealad on tasased. Kliima Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Riigi sisealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Sademete hulk varieerub, kuid enamasti esineb neid vähe. Sagedased on põuad. Vihmasel aastaajal on jõgedel üleujutused. Loodusvarad Lubjakivi Sool Vääriskivid Fluoriidi Tsink Hüdroenergia Rahvastiku vanuseline koosseis Etniline koosseis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
500000 400000 Elanike arv 300000 231000 200000 153000 149000 125000 103000 100000 0 Tunis Sfaks ArianaEttadhamen Sousse Kairuan Kliima Põhja Tuneesias ja ranniku alal valitseb vahemereline kliima Sahara alal sagedaste lõunatuultega troopiline kõrbekliima Keskmine temperatuur talvel 911°C, suvel 3032°C Sademete hulk on Tuneesias üsna väike, Kõige rohkem sajab Telli Atlase põhjanõlvul (üle 1000 mm/a) mujal 250600 mm/a Taimestik ja loomastik Metsa on säilinud vaid mägedes, umbes 4% Tuneesia pindalast Mõningad puuliigid, mis kasvavad Tuneesias: Korgi ja kivitamm, aleppomänd ja elupuu Tuneesias on 84 liiki imetajaid ja 375 liiki linde Rahvastik Suurem osa rahvastikust elab riigi
Samuti on Jordan oma alamjooksul väga saastunud. Surnumeri Surnumeri on soolajärv Lähis-Idas. Järve pindala on 600 km², maht 128 km³ ja suurim sügavus 316 m. Järve voolab 29 jõge või oja, neist suurim on Jordani jõgi. Väljavoolu järvest loomulikult ei ole, sest tegemist on madalaima kohaga Maa pinnal. Sademeid langeb 2550 mm aastas. Surnumeri asub troopilise ja lähistroopilise kliimavöötme piiril. Seda kliimatüüpi iseloomustab palavus ja vähe sademeid ehk kõrbekliima. Talvel järv ei külmu. Surnumeri on liiga soolane, et seal võiks elada kalad, kuid ta pole siiski päris surnud. Avastatud on ekstemofiilseid baktereid, vetikaid ja arhesid, mis on kohastunud eluks sedavõrd soolases keskkonnas. Sissevoolavate jõgede suudmeis kasvab ka taimi.
rahvastiku hõivatuses on 44.6% Sellest võib teha järeldust, et põllumajanduse roll riigi SKTs ei ole suur, aga rahvastiku hõivatuses on üsna tähtis. Toodang Kodumaal tarbitav: nisu, oder, puuvill, riis ja suhkrupeet. Väljaveoks minev saak: teod, tsitrusviljad, piparmünt, taliköögiviljad, veiniviinamarjad, EGIPTUS Kliima Egiptus asub troopilises kliimavöötmes, mille tõttu on riigis väga kuiv kõrbekliima. Vahemere rannikul on talved sademeterohked ja jahedad, suved kuivad ja kuumad.Siinai poolsaare mägedes on õhutemperatuurid palju madalamad ja sademeid esineb rohkem võrreldes alaga samal laiuskraadil. Sademeid esineb tavaliselt oktoobrist aprillini, kõige rohkem detsembris. Vahemere rannikupiirkonnas on aasta keskmine sademete hulk kuni 200 m, harva kuni 400 . Aasta keskmised sademetehulgad vähenevad järsult lõuna suunas (nt Aleksandrias 193, Kairos 24 ja Assuanis 3 mm.
Enamuse territooriumist moodustab 900 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna. Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. Mongoolia talved on pikad ja karmid. Vahete- vahel esineb zud äärmuslikult külm talv. Kesk- ja kaguosa kõrbetes on kõrbekliima, esineb tihti põuda, tolmutorme. Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har Us Nuur. 7 3. Rahvastik 8 4. Majandus Kogu rahvatulu (GNI) USD 1,8 mrd (2005) Kogu rahvatulu 690 (GNI) elaniku kohta USD (2005)
Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700 800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Kliima Egiptus asub troopilises kliimavöötmes, mille tõttu on riigis väga kuiv kõrbekliima. Sademeid esineb tavaliselt oktoobrist aprillini, kõige rohkem detsembris. Õhutemperatuuride erinevused on väga suured sisemaa kõrbealadel, seda eriti suvel, mil need võivad öösel langeda kuni +7 °C ja päeval tõusta kuni +43 °C. Talvisel ajal on kõrbealade temperatuurikõikumised väiksemad (öösel kuni 0 °C ja päeval kuni +18 °C). Põllumajandus Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha
enda alla üha uusi alasid. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud. Iseloomustavad suurused: kõrbekliima on väga kuiv (õhuniiskus äärmiselt madal); sajab väga vähe ja väga harva (vahepeale võivad jääda mitmed põuaastad); taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil (paar nädalat), ülejäänud ajal peavad elama väga kokkuhoidlikult;nii karmides tingimustes suudavad elada vaid vähesed loomad ja taimed; tuul annab kõrbele sageli oma näo kulutab kivist "seeni" ja sambaid või kuhjab luiteid.
iii) Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru c) Parasvööde i) Saagi saab 1 kord aastas (4 aastaaega) ii) Kliima on niiske ja jahe d) Lähistroopikavööde i) Talv jahe ja sajune, suvi palav ja kuiv ii) Niisutamise abil on võimalik kasvatada põllukultuure läbi aasta e) Troopikavööde i) Temperatuur alati üle 0˚C, suured kõrbed ii) Kuum ja kuiv kõrbekliima iii) Niiske ja palav kliima f) Lähisekvatoriaalvööde i) Aastarigselt soe, sademed langevad ebaühtlaselt ii) Vegetatsiooniperiood aastaringi iii) Palav ja niiske suvi, palav ja kuiv talv g) Ekvatoriaalvööde i) Väga niiske ja kuum kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad 6) Miks arengumaad ei suuda ennast ise toiduainetega varustada? Miks arengumaad ei
klass VASTUSED 8. KLASSILE 1. Miks Austraalias on lõunapöörijoonel kõrb, kuid Lõuna- Ameerikas samal laiusel savann? Austraalia idarannikul paiknev Suur- Veelahkmeahelik takistab niiskete mereliste õhumasside liikumist mandrile. Lõuna-Ameerika idarannikul selline kliimamõjur puudub. (max 2 punkti) Miks Kaspia alamikul ja Turaani madalikul valitseb kõrbekliima, kuid Musta mere rannikul samal laiuskraadil lähistroopiline kliima? Turaani madaliku kliima on kontinentaalne, kuna asub sügaval mandri sisealal. Musta mere rannikule ulatub Atlandi ookeani mõju. (max 2 punkti) 2. Millise nähtuse levikut on kujutatud juuresoleval kaardil. Kaardil on kujutatud korallriffide levik maakeral
Egerti osa Geograafiline asend ( ka majandusgeograafiline) Tuneesia asub Põhja-Aafrikas Alzeeria ja Liibüa vahel. Põhjast ja idast piirab riiki Vahemeri. Teiselt poolt ümbritsevad Tuneesiat Sahara kõrb ja Atlase mäed. Tuneesia mägede keskmine kõrgus on ligikaudu 700 m. Kõrgeim mäetipp on Djebel Chambi (1544 m). Kliima Tuneesia põhjaosas ja rannikualadel on lähistroopiline kliima, riigi keskosas ja lõunas aga troopiline kõrbekliima. Kliimat mõjutavad nii Vahemeri kui ka Sahara kõrb. Kõige enam mõjutab Vahemeri Tuneesia põhjaosa. Sügisel ja talvel toovad vastu mägesid põrkuvad põhjatuuled sellesse piirkonda niiskuse, millele vaatamata sajab siin harva Tuneesia keskmine sademete hulk aastas on 1001500 mm. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on selles piirkonnas 1021°C, juulikuu oma aga 2633°C, seetõttu on kevadel ja sügisel mere ääres soe
kokku Sahara kõrbe. Atlandi ookeani rannikumadalikult tõuseb maapind aeglaselt ida suunas. Suurema osa territooriumist hõlmab valdavalt 200-500 m kõrgune (kõrgeim koht 917 m) lavamaa (Sahara). Lääneosas asuvad edela-kirde-suunalised liikuvate luidete ahelikud, ida-ja kirdeosas suured luitealad: Ouarane, Iguidi, Chech ja Djouf. Riigi kõrgeim tipp on Kedia d'Idjil (917 m) Adrari mäestikus. Kliima Valitseb troopiline kõrbekliima, iseloomulik on temperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Atlandi ookean mõjub pehmendavalt ainult kitsal (2-3 km) rannikualal. Põhjas on kliima kõrbeline, kõrge temperatuuri ja väheste sademetega; lõunas seevastu sajab eriti suvel küllaltki sagedasti. Suurem osa aastast tõuseb päevane temperatuur peaaegu kogu maal üle 35 kraadi; ööd on aga tavaliselt jahedad. Sademeid on põhjaosas alla 50mm aastas, keskosas 50-150mm, lõunaosas 200-450mm aastas.
niiske. Kuid Etioopia kliimal on mitmesugused variatsioonid. Väga palju sõltub kliima mitmesugusest maastikust. Näiteks on 1500-2500 meetri kõrgusel ilmastik tavaliselt kuum ja niiske. Sellest piirist allpool sajab vähem ning keskmine temperatuur tõuseb üle 25 kraadi. Seevastu kõrgemal kui 2500 meetrit ei ületa temperatuur 17 kraadi ning sademeid esineb rohkem. Seega jäävad riigi äärealad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Ida-Etioopia poolkõrbelised ajad on ühed maailma kuumemad, kus õhutemperatuur ulatub isegi 50°-ni. Keskmine õhutemperatuur on siiski +25 kuni +35 kraadi vahemikus. Etioopia sademete hulk varieerub väga tugevalt. Kesk- ja Edela-Etioopias on sademete hulk aastas nt 1500-1800 mm, kirdes aga vähem kui 50 mm. Etioopia on vähearenenud põllumaa, kus põhisuunaks on taimekasvatus. Tegeletakse ka
- Levik: Lääne- ja Kesk-Euroopa, osa Ida-Euroopast, Eesti - Soe parasvööde - Agroklimaatiliselt maailma hinnatuim piirkond - Kasvatatakse: nisu, mais 4. Lähistroopika - Kasvatatakse: viinamarjad, tsitruselised - Levik: Vahemere ümbrus, Lõuna-Ameerika lõunaosa, USA - California jne 5. Troopiline - Väga ebasobiv - kõrbekliima - Põllumajandusega tegelemine vaid oaasides ja niisutamise korral - Kastavatakse: puuvili, datlipalm, puuviljad ja pähklid - Levik: Lähis-Ida, Põhja-Aafrika 6. Lähissekvatoriaalne - Temperatuuride, sageli esineb aga kahjulikke loodusnähtusi (põud kuivaperioodil, üleujutused, kahjurid, külmalained) - Ülekaalus istanduskultuurid, näiteks kakao, kohv, suhkruroog - müügiks! - Levik: Aafrika, Lõuna-Ammerika 7
servaalal. Mägismaal on väljakujunenenud vertikaalne tsonaalsus: palavniiskes vööndis (kolla, alla 1800 m)on savannid ja galeriimetsad, parassoojas- (voina dega, 1800-2400m) savannid ja hõrendikud, jahedas-(dega, 2400-3900 m)mäginiidud, kõige kõrgemal vööndis (tshoke) viljatud kaljukivikud ja lumeväljad. Kliima on palavvöötme troopiline mussoonkliima mitmesuguste variatsioonidega. Riigi äärealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Ida Etioopia poolkõrbelised alad on ühed maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Sademete hulk varieerub, kuid enemasti esineb neid vähe. Reljeef on enamasti mägine, ala kuulub Etioopia mägismaa (Abessiinia mägismaa) koosseisu. Riigi äärealad on tasased. Mägismaa on jagatud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida Aafrika alang (Etioopias Etioopia alang ja Danakili alang). Veestik on vähene, eriti kõrbealadel
Tulemuseks on tihtipeale lärmakas rahvamass, kes trügivad kioski suunas. Reljeef on lääneosas tasandikuline, moodustudes Jordani jõe orust, mis on Aafrika Suure Riftioru osa. Maa keskosa on mägine. Idapool on tegemist ulatusliku kõrbe alaga. Suurim neist Süüria kõrb. Surnumere ümbrus paikneb allpool merepinda, sealne alamik asub kõrgusel – 408 m. See on maailma kõige madalam paik. Kõrgeim mäetipp on Jabal Ram 1734 m üle merepinna. Esineb maavärinaid. Kliima on enamasti kõrbekliima, mis valitseb ligikaudu kolmel neljandikul Jordaaniast. On väga kuiv ja kuum. Tihti esineb põuda, liiva- ja tolmutormisid. Läänes on kuum ja kuiv suvi, soe ja niiske talv, vihma sajab novembrist aprillini. Tegemist on vahemerelise kliimaga. Veestik on vähene. Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti lõpevad jõed liivas. Samuti esineb vaid vihmaperioodil veega täituvaid järvi. Suurim jõgi on läänepiiril voolav Jordani jõgi. Suurim järv samuti läänepiiril asuv Surnumeri.
Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. b) kliima Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest johtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tsiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tsiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm. c) vetevõrk Kõik jõed algavad Andidest, on lühikesed ja energiarikkad. Pikimad jõed on Loa (440 km)
Luited ei ole tegelikult kõrbe kõige iseloomulikum tunnus, sest igas kõrbes ei olegi nii võimsaid luiteid kui me tavaliselt kõrbe puhul ette kujutame. Pinnakatte järgi jagatakse kõrbeid : liivakõrbed soolakõrbed klibukõrbed savikõrbed kivikõrbed lössikõrbed Iseloomustavaid suurusi: v kõrbekliima on väga kuiv (õhuniiskus äärmiselt madal); v sajab väga vähe ja väga harva (vahepeale võivad jääda mitmed põuaastad); v taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil (paar nädalat), ülejäänud ajal peavad elama väga kokkuhoidlikult; v nii karmides tingimustes suudavad elada vaid vähesed loomad ja taimed; v tuul annab kõrbele sageli oma näo kulutab kivist "seeni" ja sambaid või kuhjab luiteid.
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Nuubia kõrb NUUBIA KÕRB paikneb Sudaani kirdeosas Niiluse ja Punase mere vahel. Pindala 550 000 km 2. Pinnamoelt astanguina idast läände madalduv lavamaa (1000 350 m, suurim kõrgus 1240 m), mida läbivad kuivad jõesängid. Põhjaosas troopiline kõrbekliima. Sademeid ligikaudu 25 mm aastas. Valdavalt liivakõrb, idaosas on paljandunud aluspõhja kivimeid. Palju on saarmägesid ja mäemassiive. Maavarasid vähe uuritud. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Suur liivakõrb
Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja-lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Suurema osa Siinaist hõlmab põhjast lõunasse kõrgnev liiva-ja klibukõrbeline At-Tihi lavamaa, mis poolsaare lõunaosas moodustab järsunõlvalisi mäemassiive. 2637 m kõrgune Katherina on Egiptuse kõrgeim mäetipp. Valitseb kuiv ja kuum kõrbekliima. Jaanuari keskmine temperatuur on Vahemere ääres 11-12°C, lõunaosas 15-16°C, kuumima kuu juuli keskmine temperatuur on põhjas 25-26°C, lõunas 30-34°C. Iseloomulik on temperatuuri järsk ööpäevane kõikumine (kuni 30°, mõnes kõrbepiirkonnas kuni 45°). Kevadel põhjustab kagust puhuv tugev kuiv kõrbetuul hamsin u. 50 päeva vältel liivatorme. Sademeid on enamikul alal aastas alla 100 mm, seepärast on põllundus niisutuseta võimatu
● Reljeef on lääneosas tasandikuline, moodustudes Jordani jõe orust, mis on Aafrika Suure Riftioru osa. Maa keskosa on mägine. Idapool on tegemist ulatusliku kõrbe alaga. Suurim neist on Süüria kõrb. ● Surnumere ümbrus paikneb allpool merepinda, sealne alamik asub kõrgusel – 408 m. See on maailma kõige madalam paik. ● Kõrgeim mäetipp on Jabal Ram 1734 m üle merepinna. ● Jordaanias esineb maavärinaid. Kliima ● Kliima on enamasti kõrbekliima, mis valitseb ligikaudu kolmel neljandikul Jordaaniast. ● On väga kuiv ja kuum. Tihti esineb põuda, liiva- ja tolmutormisid. ● Läänes on kuum ja kuiv suvi, soe ja niiske talv, vihma sajab novembrist aprillini. ● Tegemist on vahemerelise kliimaga. ● Keskmine temperatuur suvel on 30°C ümber ja talvel 13°C ümber. ● Enamuses Jordaaniast on kõige külmem kuu jaanuar ja kõige palavam kuu august.
2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. Tsiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni. Kõrgeimad mäed: Ojos del Salado - 6864 m Tupungato - 6800 m Parinacota - 6630 m 4 Kliima Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest lähtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tsiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tsiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskel, kus paiknevad suurimad linnad ja parimad põllumaad, on levinud vahemereline kliima ja taimestik. Kaugemal lõunas muutub kliima Tulemaale lähenedes jahedamaks ja märjemaks. Reloncavi lahest lõunapool on rannajoon liigestatud suure hulga saarte ja saarestikega. See osa riigist on lausa täis külvatud saarekesi, fjorde ja järvi
kiiremini kui luite paksus keskosas. Taimestikuga kinnistamata luited võivad aastas kuni mitusada meetrit edasi liikuda ning põlde ja asulaid enda alla matta. 4 Kõrbes võivad tekkida ka miraazid, ehk terendused. Need tekivad valguse murdudes erineva tihedusega õhukihtide piiril. Miraazide puhul inimene näeb nähtamatute esemete moonutatud ja kiiresti muutuvaid kujutusi. Kõrbekliima iseärasused on: 1. SUUR TEMPERATUURI KÕIKUMINE ÖÖPÄEVA JA AASTA JOOKSUL (30 -900 C) 2. KÕRGE ÕHUTEMPERARUUR (ABSOLUUTNE MAKSIMUM 590 C ). 3. PÄIKESELINE ILM (50-80 % PÄEVADEST ) 4. SADEMETE VÄHESUS ( KESKMINE 50- 175 MM/A ; ABSOLUUTNE MIINIMUM 10-15 MM/ A) JA EBAKORRAPÄRASUS. 5. SUUR AURUMINE JA VÄIKE ÕHUNIISKUS 6. SAGELI PUHUB TUGEV TUUL VÕI ON TUULETU Kõrbetaimestik
Pindala: 1,001,450 km2 (veestik 6,000 km2) Rahvaarv: 83,082,869 elanikku Keel: araabia keel Rahaühik: Egiptuse nael Pealinn: Kairo Valitseb kuum ja kuiv kõrbekliima. Vahel tuuline, päike paistab aastaringselt. Vihma eriti ei saja va. talvekuudel. Jaanuari keskmine temperatuur on Vahemere ääres 11-12°C, lõunaosas 15-16°C, kuumima kuu juuli keskmine temperatuur on põhjas 25-26°C, lõunas 30-34°C. Egiptuse riik kujunes ja püsib edasi Niiluse kallastel. See on ka pea ainus jõgi, mis põhja-lõuna- suunaliselt läbib tervet maad. Niiluse org- ehk teisisõnu jõge ümbritsev haritav ala- võtab enda alla
LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE · Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal. · paljudes kohtades on mereline lähistroopika, hästi niiske kliima. Euroopas nn. vahemereline kliima. · Suvel palav, kuiv, Talvel pehme, ja vihmane. · Suvel troopiline õhumass, aga talvel parasvöötmeõhumass. · Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud. · See jaguneb Kuivaks ja niiskkeks lähistroopiliseks kliimaks. TROOPILINE VÖÖDE · Kuiv troopiline kõrbekliima (sahara ja araabiamaades) · Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht... · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika. · Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid. · kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz. · 30´ndatel laiuskraadidel · Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC. LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · 2 aastaaega
Niiluse org. Lääneosas on väga kuiv kõrbeala ja idapool poolkõrbeala. Lääneossa ulatub suur osa Liibüa kõrbest, mille kesk- ja põhjaosas on sügavaid alanguid ja nõgusid. Nõgudes, kus põhjavesi on maapinna lähedal asuvad oaasid. Niilusest idas asub Punase mereni ulatub 500- 1000 meetri kõrgusel lavamaal asuv Araabia kõrb. Siinai poolsaare lõunaosas asub Egiptuse kõrgeim tipp Katherina (2629 m). Egiptuse territooriumi valdavas osas valitseb kuiv ja kuum kõrbekliima, keskmine temp 22oC ja sademeid enamikul alal alla 100 mm/a. Iseloomulik on temperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Ainus püsiva vooluga jõgi on Niilus, suudmealal moodustab ta 24 000 km2 suuruse delta. Suurimad järved on Vahemerega ühenduses olevad peamiselt magedaveelised laguunid. Üleujutuste vältimiseks, vooluhulga reguleerimiseks ja põldude niisutamiseks on Niilusele ehitatud tamme ja paise. Aswani kõrgpaisu taga on 157 km2 suurune veehoidla (Nasseri järv)
annaabi.ee 
