Kääbusplaneedid Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha. Ta asub orbiidil ümber päikese Omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju. Kääbusplaneedid koosnevad enamasti jääst ja mineraalidest. Kääbusplaneedid Tuntuimad ja enimtunnustatud kääbusplaneedid: Pluuto (alates 24. august 2006) Ceres (13. september 2006) Eris (13. september 2006) Makemake (11. juuli 2008) Haumea (17. september 2008) Pluuto Avastati 1930 aastal 5 kaaslast (Charon, Nix, Hydra, P4, P5) Alates avastamisest kuni 24. Augustini 2006 nimetati teda planeediks, kuid siis otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Diameeter - 2390 km (0,19 Maad) Kaugus päikesest - 5,9 miljardit km
Universum Uku Vernik Universum on lõpmata suure ulatusega ruum. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha hakkab lähenema valguse kiirusele. Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 11 miljoni valgusaasta kaugusel asuv M82 teatakse teise nimega, kui Sigari või Tähesünni galaktika. PLANEEDID Merkuur Veenus ...
Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgusena. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2 Kääbusplaneet Pluto ja tema kuu Charon Päikesesüsteemi mudel
omast ning 330000 korda suurem Maa massist. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigus hoidja. Päike on tüüpiline täht (kõik öötaevas nähtavad tähekesed on kauged päikesed). Päikesesüsteemi suuremad kehad- planeedid. Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Päikesesüsteemi väiksemad kehad e. kääbusplaneedid Pluto Ceres Eris Haumea Makemake Tänan vaatamast
Asteroid – meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Komeet ehk sabatäht. Väikekehad päikesesüsteemi äärealadelt. Päikesesüsteem koosneb päikesest ja tema ümber tiirlevatest osakestest. Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähiiglased: Uraan, Neptuun Kääbusplaneedid: Pluto ja Ceres Many objects in our solar system have atmospheres, including planets, some dwarf planets and even a couple moons. Meteoriidikraatrid Eestis: Kaali, Ilumetsa, Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tänassilma, Iigaste. Meteoriidikraatrid maailmas: Kraater Arizonas Mehhiko laht Vredeforti kraater (L-Aaf) Wolfe Creeki meteoriidikraater Hoba meteoriit (Namibia) (suurim tükk) http://www.foxnews.com/science/2014/07/24/11-need-to-know-things-about-our-solar-system/
Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass. Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks: Planeet, kääbusplaneet, päikesesüsteemi väikekeha, täht, täheparv, udukogu, galaktika Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. päike Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 332 950 Maa massi. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi
Päike Päikesest üldiselt. Päike on meie Päikesesüsteemi suurim täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu).
Päike Mis on päike? Päike on täht Näiv tähesuurus: 26,74 Absoluutne tähesuurus 4,85 Amplituud: 0.001 tähesuurust Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike?
Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv nurkläbimõõt on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvaatoriaalne horisontiline parallaks on 8",94–8",65. Päikese solaarkonstant Maa atmosfääri piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36 kW/m². Päikese ümber tiirlevad maa ja teised planeedid, nii maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. - Vk.com (sotsiaalmeedia) (Vigane) Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe
vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Moodustab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Tema ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid ning asteroidid, meteoroidid, komeedid ja tolm. Üldandmed Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Läbimõõt on 1,4 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Mass 1,99×1030 kg (332 950 Maa massi). Raadius on 6,9599×108 m. Keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Efektiivne pinnatemperatuur on 5800 K. Kiirgusvõimsus 3.9×1026 W. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab
Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem kui osana Galaktikast Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna
Asteroidid ja kääbusplaneedid Pluuto Asteroidid Asteroidid on väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Kui õnnestuks kõik asteroidid ühte kerasse kokku koguda oleks saadava ,,planeedikese" läbimõõt umbes 1500km ehk vaevalt pool Kuu läbimõõdust. Asteroide jaotatakse nende koostise järgi kolmeks eritüübiks: ü Ctüüpi ( koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega) ü Stüüpi( koosnevad enamasti ränist) ü Mtüüpi ( koosnevad puhtast rauast ja niklist) Asteroidide päritolu ei ole kindel, kuid selle kohta on olemas 4 hüpoteesi: ü Tekkinud algset udukogust või eraldunud Päikesest ü Tekkinud üheaegselt komeetidega ü Tekkinud komeetidestasteroidid on gaasümbrise kaotanud kommetide tuumad ü Tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel Asteroidide ohtlikkus G...
Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati
noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased.
Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma: Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju ning on puhastanud oma orbiidi lähedusse jääva ruumi. Teise kategooria alla mahuvad kääbusplaneedid, mis samuti liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi, kuid pole ka satelliit. Sellised taevakehad on klassikalistest planeetidest väiksemad. Kolmanda kategooria ehk «väikeste Päikesesüsteemi taevakehade» alla kantakse kõik ülejäänud Päikese ümber tiirlevad objektid, sealhulgas asteroidid, komeedid ja
kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 5 Päikeseplekid Päikeseplekid ehk Päikeselaigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000°C madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude
põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide ebapiisav mass, hoidmaks kinni kiiresti liikuvaid gaasimolekule. Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Nimetamine
Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Kuidas universum sureb? 1)Hakkab üks moment kokku tõmbuma 2)Universumi paisumine peatub 3)Universum paisub igavesti Päikesest kõik, mida tean. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Tema ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid, nii Maa- sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päike kiirgab ka raadiokiirgust, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat.
kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33 astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun asub 10,5 AU kaugusel Uraanist. Enamikul planeetidest on oma alamsüsteem: Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik kuud tiirlevad sünkroonis planeediga ehk neil on alati sama poole planeedile pööratud (nagu Kuul). Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto). Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km 2. pildid
On ka mõned üksikud erandid. Enamikel planeetidel on oma alamsüsteem. Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik planeetide kuud tiirlevad sünkroonis oma planeediga, ehk nad pöörlevad alati samapidi nagu oma planeet. Nt Kuu, mis on Maa looduslik kaaslane. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu Päikesesüsteemis on veel ka kääbusplaneedid. Hiljuti nimetati 9s planeet Pluuto, mida peeti enne üheks Maataoliseks planeediks, kääbusplaneediks. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Maataolised planeedid Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need planeedid sarnanevad ehituselt Maale, koosnevad peaaegu või täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus. Neid planeete iseloomustab suhteliselt
ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Planeetide rühmitamine Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada rühmadeks: Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Nimetamine
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piirat...
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused
Kui täidetud on vaid kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: 1) Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest 2) Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum. Kääbusplaneedid koosnevad peamiselt jääst ja mineraalidest. Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja kahel Merkuur ja Veenus kuud puuduvad. Maa 1 kuu, Marss 2 kuud, Jupiter 63 kuud, Saturn üle 60 kuu, Uraan 27 kuud, Neptuun 15 kuud. Asteroidid väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt ümber Päikese
Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h.
Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid ja komeedid. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 2 Maa rühma planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MERKUUR
asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun asub 10,5 AU kaugusel Uraanist. Enamikel planeetidel on oma alamsüsteem: Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik kuud tiirlevad sünkroonis planeediga ehk neil on alati sama poole planeedile pööratud (nagu Kuul). Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto). Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 4 Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud gaasipilves. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid)
PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED 2009-nda aasta juulikuuks oli ametlikult ,,kuu" nimetuse saanud 336 Päikesesüsteemi taevakeha, neist 168 tiirlevad ümber kuue planeedi (Veenusel ja Merkuuril pole ühtegi kuud), 110 minor planet moon'i ja 58 kuud tiirlevad ümber trans-Neptunian objects'ite (TNOs)[2] ehk ümber väiksemate taevakehade, mis on Päikesest kaugemal kui Neptuun.(mitmed TNO'dest peale Pluuto on ka arvatavasti kääbusplaneedid, aga neil siiski pole veel seda nimetust).[3] Päikesesüsteemi suurimad kuud (ekvaatoril on neil läbimõõt üle 3000km) on Maa kaaslane Kuu, Jupiteri Galilei kuud (Io, Europa, Ganymede ja Callisto), Saturni kuu Titan ja Neptuuni kuu Triton.[2] Tuntuimad kuud: Maa- kokku 1 kuu- Kuu Marss- kokku 2 kuud- Phobos, Deimos Jupiter- kokku 63 kuud- Io, Europa, Ganymedes, Callisto Saturn- kokku 62 kuud- Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto,
kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgusena. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni- tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase läbimõõduga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline
Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati
tolm ja gaas. 1.1. Päike Päike on meie kohaliku Universumi keskpunktiks. Ta hoiab meie planeete orbiidil, annab eluks vajalikku energiat ja domineerib meie taevas. Päikese vanuseks loetakse umbes 4,6 miljardidt aastat. Tema keskmiseks pinnatemperatuuriks on 5500 kraadi ja päeva pikkus 25,38 Maa ööpäeva. Ta koondab endast 99,8% Päikesesüsteemi massist nii et ülejäänud ruumi peavad ära mahutama ennast veel kaheksa planeeti, kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev kuuma gaasi kera. Ehituselt jaguneb ta kolmeks piirkonnaks: südamikuks ning kiirgus-ja konvektsioonitsooniks. Päikese pind 500 kilomeetri paksune fotosfäär ( Päikese atmosfääri helendav alumine kiht), kust lähtub nähtava päikesevalgusena suur osa tema kiirgusest. Meieni jõuab see ümbes kaheksa minutiga.
Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku- Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati
elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 1. Päikesesüsteem- mis see on? Arvatakse, et ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi moodustus tihedast gaasipilvest Päike. Päikese ümber olnud tolmust ning kivi- ja jäätükikestest kujunesid pika aja jooksul 9 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele liigub Päikesesüsteemis ka asteroide ja komeete
Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema
Kaugplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto · Siseplaneedid Merkuur, Veenus · Välisplaneedid Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun, Pluuto Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Nimetamine
Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgusena. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 26.Päike. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.
asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33 astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun asub 10,5 AU kaugusel Uraanist. Enamikul planeetidest on oma alamsüsteem: Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik kuud tiirlevad sünkroonis planeediga ehk neil on alati sama poole planeedile pööratud (nagu Kuul). Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto). Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 8.3. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD 8.3.1. Väikeplaneedid Marsi ja Jupiteri vahele jääb loendamatu hulk (miljoneid) väikekehasid – asteroide, mis moodustavad „tiheda“ asteroidide vöö. XVIII sajandil sõnastatud empiiriline Titius-Bode’ seadus määratles ka tänapäeva mõistes
Meie kodugalaktika, Linnutee (Milky Way Galaxy), on spiraalne. Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja paksus 1000 valgusaastat tähtedena, 12 000 valgusaastat gaasidena, mass 5.8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast), kääbusplaneedid, meteoorid, asteroidid, komeedid). Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal. 6. Päikesesüsteemi planeedid. Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. 1 Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked
annaabi.ee 
