Kullassepp Poiss, keda meister tahtis enda juurde õppima võtta, pidi kõigepealt oma ehtsat ja õiget päritolu sünnikirjaga tõendama. Meister, kes sünnitunnistusele tähtsust polnud omistanud pidi maksma raele trahviks 6 loodi puhast hõbedat. Et õpipoissi võta, pidi aga kullassepp ise olema vähemalt kaks aastat meistrina töötanud. Selleks et Tallinnas kullasseppaks saada, pidi põlvnema vabadest kristlikus abielus saksasoost vanematest. Poisi võimete selgitamiseks oli ette nähtud neljanädalane katseaeg meistri majas: õpiaeg kullasseppaerialal oli üks pikemaid. See vältas 7-10 aastat. 17 sajandil määras õpiaastad meister. Kui õpipoiss oli oma kohustused meistri ees täitnud, sai temast sell. 1635.a allutati ka Tallinna kullasseppasellid rännukohustusele, millest vähemalt neli aastat tuli veeta Saksamaal.1826 aastast vaid vene impeeriumi käsitöökeskustes. Valis sell rännuaastate lõpetamisel oma elu-ja töökohaks Tallinna, tuli tal sellina sii...
Teetööline Teetöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad teid. Tähtis on hea tervis ja suutlikkus viibida aasta ringi välistingimustes. Teetööliseks saab õppida teedeehituse erialal kutseõppeasutustes. Teetööline ehitab uusi ning hooldab ja remondib olemasolevaid teid. Tema tööks võib olla löökaukude parandamine, teede pindamine, liiklusmärkide, tähispostide ja piirete paigaldamine, teepeenarde niitmine, teeäärse võsa raiumine, kraavide-truupide puhastamine, äärekivide paigaldamine, asfaltkatte paigaldamisel abitööde tegemine, lumetõrje. Töökeskkond Teedeehitaja töö toimub üldjuhul välistingimustes, tehnoloogilisel vaheajal võib mehhanismide tööks ettevalmistamine toimuda siseruumides. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuval...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
