KOHV Rahakäibe poolest maailmas suurimad 1. Nafta 2. Kohv Kohvipuu · Pannakse kasvama seemnest · Võib elada 100 aastani · Istandustes kasvavad 15 aastat · Istatustes kärbitakse 2-4m kõrguseks · Meenutab rohkem põõsast kui puud Kohvipuu õis ja mari · Ühel puul leidub korraga õisi ja mitmes küpsusastmes marju · Marju korjatakse siis kui nad on punased · Mustad marjad on ülevalminud · Korjatakse käsitsi ja valikuliselt Kohvikirss e. kohvimari · Mari küseb vastavalt sordile 6-9 kuud(araabika) või 10-11 kuud (robusta) · Marja sees on kaks sinakat-rohekat seemet · Asetsevad vastastikku eraldatuna erilise kattekihiga Pärluba · Mõnikord on seemneid üks, neid nimetatakse pärlubadeks · Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb ko...
TALLINNA TEENINDUSKOOL T11HT Kohv Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Kohvi ajalugu 4 Taimest 5 Kohvi kasvatuspiirkonnad 6 Kohvi liigid 7 Kohvi valmistamisviisid 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kohvi tähtsust maailma majanduses ei saa üle hinnata. See on üks väärtuslikumaid esmatarbekaupu maailmakaubanduses, jäädes paljude aastate vältel arengumaade kaubavahetusartiklina alla ainult naftale. Selle kasvatamine, töötlemine, turusta...
esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees. Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia kaupmehed. Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise keelustama ja nimetasid seda kuradijoogiks. Nende imestuseks õnnistas paavst, kes oli juba kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks joogiks. Kohvimarjad levisid kiiresti kogu Euroopas, muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks ning paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi. 18. sajand 18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse kapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarele 50 aasta jooksul. Nii jõudis kohvitaim ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse.
Kuna igas marjas on kaks uba, sisaldab üks kilo 8800 kohviuba. · Keskmine kohvipuu annab ainult 1kg röstitud kohvi aastas ja esimese saagini 13 jõudmiseks kulub neli kuni viis aastat · Esiteks tulevad kohvitaimele ilusad valgete õitega kobarad, mis sarnanevad kujult ja lõhnalt jasmiinile. Õied närtsivad juba paari päeva jooksul. Seejärel ilmuvad väikesed rohelised kohvimarjad, mis küpsevad kuue kuni üheksa kuu jooksul kollaseks ja siis punaseks ning viimaks peaaegu mustaks. · Kui kohvimarjad on korjatud, viiakse nad töötlemisse. Marjaliha eemaldatakse seemne ümbert järgneval viisil. Loomuliku kuivamisprotsessi puhul kuivatatakse marju päikese käes või kuivatis ja seejärel eemaldatakse mari seemne ümbert mehaanilise aparaadi abil. Teiseks võimaluseks on leotamismeetod, mida tuntakse niisutamisprotsessi nime all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
