Tartus. HARIDUS JA ELUKÄIK Õppis aastast 1928 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Interjöör (1940, EKM), Linn õhtul (1940, TKM). 1940
Kitsekasvatus Eestis kasvatatakse piimakitsi. Kõige enam levinud on eesti kohalik kits, keda tõuna Eestis ei ole tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg
JaanKoort-skulptor, maalikunstnik, tegi ka natuke joonistusi. Õppis Tartu linnakoolis, jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Läks Pariisi. Ei lõpetanud PSKTK-li. Iseõppija.Stiil- algselt sümbol, hiljem võttis eeskuju egiptuse ja kreeka kunstist, tegi anatoom õiged, kuid vähe liikuvad kujud. Hilisemalt lüüriline realism. Materjal-graniit(raskesti töödeldav, kristalliline), puu, pronks. ''Henrik Ibseni portree''-impressionistlik, ''Mure''-nii realistlik, et ebaesteetiline; kurb, murelik. Naine Mari, pojad Lennart, Peep ja Ra ning tütar Tui Isis Lea. EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'', ''Kabaree'', ''Neegripead'', ''Lamav tiiger'', ''K...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammast...
Kitseke Elas kord kaugel maal üks väike kitseke. Tal oli õnnelik elu. Kuid ühel päeval otsustas kitseke väljaspoole metsa ringi vaatama minna ja leidis endale rõõmsa taluperenaise uueks omanikuks. Kitsekesel oli parim elu, mida üks kits tahta võis: teda toideti korralikult, pesti 3 korda päevas ja harjati 5 korda päevas. Nad elasid 7 aastat niimoodi ning taluperenaine ja kitseke armastasid teineteist väga ning nad olid, kui ema ja laps. Ühel päeval kuulis suur ja võimas kuri võlur taluperenaise ja kitsekese vahelisest suurest sõprusest ning muutus väga kadedaks.Otsekohe võttis võlur suuna taluperenaise talu poole. Võlur võttis kitsekese endale luba küsimata taluperenaiselt ära, koera asemele.
. ; , ; , ; , . - . . . , - . . - , . . , . . , . , , , , , - . , , . : - 60, - 50 . , 10-15 2. , , , , . - , , , , . - . . , , , - , , , , . . , . 11 . . , , , , , . , , , . , , , , , , , , , . , , . , , . . 2 - . 40-45 . , . . , 2 12 . , , - . 35 . . . 4- , 40- , 2- . 5 . -- , . : 140 190 , 210 . 50 --150 . . . , -: - (2-- 3 2) . , . . . . , . . , ...
Toengharkhüpe Toengharkhüppe sooritamine: Toenghüpe jaotatakse järgmiselt: hoojooks, hüpe hoolauale, jalgadetõuge, lennufaas enne kätetõuget, kätetõuge, lennufaas pärast kätetõuget, maandumine.Hüppele eelneb hoojooks, vastavalt sooritaja vajadustele. Hoojooks ei tohiks jääda siiski liiga pikaks, vastasel juhul ei jõua sooritaja piisavalt kiiresti reageerida ja hüpe muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes. Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega hüpperiistale (tõuge tehakse peaaegu sirgete ja pingestatud kätega ) alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab hüppe juures toi...
tunnuseid, siis koma ei kasutata. Krussiline valge lammas sõi rohtu. · Kui korduvad määrused hõlmavad üksteist, siis nende vahele koma ei panda. Lammas elab Eesti Vabariigis Kolka linnas Karjamaa tänaval. · Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga. Lammas on valge, krussis. Rindlauses: · Rindlauses eraldatakse osalaused komaga, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, nii.. kui ka. Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui kaees ei kasutata rindlauses koma. Lammas sõi ja kits jooksis ning põder kakles. · Sidesõnade kui, vaid, ent, aga ees kasutatakse koma. Lammas sõi rohtu, kits jooksis, aga põder ei tahtnud enam kakelda. · Koolon pannakse rindlauses seletava osalause ette. Kõigil kiire: lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Mõttekriipsu kasutatakse järeldavate osalausete ees.
TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust. Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Isikupära suruti maha ja järeldama pidi realismi nõukogulikku varianti. Tihti olid nõukogude teemad. MAALIKUNSTI ESINDAJAD Elmar Kits Eerik Haamer Johannes Võerahansu Viktor Karrus Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli Richard Uutmaa Kristjan Teder Evald Okas. Eesti kaardiväe laskurkorpus. 1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan
KÜ Linnu 13 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Rakvere 04. Juuni 2015 2-5/33 . Algas kell 13.00 ja lõppes kell 14.30 Juhataja: Merje Kits protokolija: Reio Arba Võtsid osa: Teet Mänd, Pirje Leht, Rasmus Kapp, Kaspar Kivi, Tiina Sepp, Peeter Oks, Riho Kalju PÄEVAKORD: 1. 2014 aastaaruande ülevaatamine ja kinnitamine; 2. Muude jooksvate teemade arutamine. OTSUSED 1. Otsustati vastu võtta ja kinnitada 2014 aasta aastaaruanne Otsus vastu võetud ühehäälselt 2. Autoparkla ehitamine 2015 aasta suvel Otsus vastu võetud ühehäälselt
Sõda, küüditamised ja mobilisatsioon, Pagulus ja Eesti lõhenemine . TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte Totalitaarse ideoloogia surve. Esindajad: Enn Roos, Arnold Alas ,,Peeter Tarvas, August Volberg ja A. Vlassov .
Toodud normides on arvestatud, et tiine kitse enda kehamass suureneb kahel viimasel tiinuskuul keskmiselt 25 g ööpäevas. Sellest tulenevalt suureneb sel perioodil kitse kehamass (viljastusprodukte arvestamata) keskmiselt 3...3,5 kg. Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel. Nende normide juures on silmas peetud ka seda, et suuremate toodangute (3...4 kg ) puhul kasutab kits kehavarusid ka piima tootmiseks. 3 kg piimatoodangu korral on arvestatud kehamassi vähenemist 25 g, 4 kg juures 50 g ööpäevas. Kui kits annab 3 kg piima, siis saab ta kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja 3,8 g seeduvat proteiini, 4 kg korral vastavalt 1,5 MJ ja 7,5 g. Normid on ära toodud 40, 50 ja 60 kg kehamassiga ja kuni neli kilogrammi 4% rasvasisaldusega piima andvatele kitsedele. Kui piima rasvaprotsent erineb 4%-st, siis iga
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17 Kits 13,3 4,3 4,2 4,5 0,85 17 Põhjapõder 36,7 22, 10,3 2,5 1,4 5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2 Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus (mg/100g) erinevate imetajate p...
Selleks kasutatakse 10-ml süstlaid. Osooni kontsentratsioon vees määratakse indigo-meetodil. Osooni määramine vees Põhineb osooni reaktsioonil kaaliumindigotrisulfonaadiga (KITS), mille happelise vesilahuse värvuse alanemine on lineaarses sõltuvuses ärareageerinud osooni hulgast. Lahused: Põhilahus: 1 l mõõtkolbi valatakse 500 ml destilleeritud vett, lisatakse I ml kontsentreeritud H3PO4, lisatakse 770 mg KITS-ti ja segatakse kuni KITS lahustub. Seejärel täidetakse mõõtkolb kriipsuni, suletakse kolb ja segatakse kolvi sisu hoolikalt läbi. Saadud lahust säilitatakse pimedas. Lahus on töökõlbulik kui tema sajakordse lahjenduse optiline tihedus mõõdetuna 600 nm juures 1 cm küvetis on suurem kui 0,16. Töölahus I: 1 l mõõtkolbi valatakse 500 ml destilleeritud vett, lisatakse 10 g NaH2PO4 *2H2O , 7 ml kontsentreeritud H3PO4 ja 20 ml põhilahust. Saadud lahus
TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna
August Kitzberg August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks. Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel
Palun pange asjad ära ja minge teiste juurde . Laura ja Paula jooksid teiste juurde seal olid Ege, Kersti ja Gerliy .Nad sõid ja läksid magama . Kesk ööl kadusid Ege ja Pille ära. Laura nägi , et üks vaiksem ja suurem inimesed lendavad luuaka. Järgmisel homikul rääkis Laura teistele. Nad läksid matkama Kerst hüüdis „Appi! Püsi kuulika kits.“ Ege ja Laura jooksid kohale. Egle ütle „ uhendame käed kohe .“ Lapsed uhendasid käet siisilmus kerke tuule hiil ja kits ärkas elu. Laura ei uskund oma silmi . Siis läksid lapsed Kivi taluse tagasi . Nad mängisid Nööbi ja Donaga. Siis oli magamis aeg Laur tegi ,et ta magab aga ta ei maganut. Siis katusid jäle ära Ege ja Pille . Laura nägi kuidas Ege luua peale istub. Laura eiläinud vaatama kuhu nad lähevad . Hommikul läks Laura õue ja nägi , et Ege tuli luuaka takasi . Laura pukes peitu. Ege jooksis õuekooki kus oli Pille .Laur läks ka jaküsis „Mis me täna teeme.“ Pille
kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata, noorem kiviaeg algab keraamika kasutuselevõtuga u 5000aekr, 4000aekr tõid uued siserändajad eestisse keraamika kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg eestis u 1800-500ekr Asva kultuur kindlustatud asulad: karjakasvatus: lammas, kits kõplapõllundus, rehe leiutamine. Rauaaeg: rauda todeti kohapeal soo ja järvemaagist, toimus üleminek talulisele eluviisile, talu-suurpereline majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800,
Nii pehme! Kui ma surun oma käed ta villa, siis määgib õrnalt, ela ei hakka vastu, ei aja üles jäära, oma isa , vaid allub mulle" Rome jumaldab oma mustasabaga lammast päevani mil nad Joosepiga lähevad metsa vaatama kitsede pulmi. Metsas olles märkab üks sokk neid ning mõlemad poisid panevad erisuundades jooksu. Kui Romeo seisma jääb märkab ta imeilusat kitse. Tsitaat raamatust: ""Suur jumal!" Hüüdis Romeo." See ajab päris lolliks! Ma olen segi! See kits on röövinud mult viimse mõistuse! Vaid teda ihkan! Tahan olla sinu kallim! Ma lasen käpuli! Saa minu käskijaks! Kuis võisin üldse lammast armastada varem! Mis labasus, paks vill ja rasvased reied! Siin seisab minu hinge kuninganna! Ma hakkan hüüdma Juliaks sind, ilus kits." Rome veedab selle öö koos metskitsega. Hommikul koju minnes sõimab isa tal näo täis ja keelab kitsega uuesti kohtuda. Selle peale jookseb Romeo metsa tagasi. Täpslet sama moodi käitub ka Julia
Teadus ja kultuur 50-80ndad Kunstid ENVS-s Eesti kunst 50-80ndad Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes 1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg
1951-1960.a. kunstiteosed. Eerik Haamer (1908-1994) o Eerik Haamer oli eesti maalikunstnik. o Lõpetas 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja õppis tulevaseks kunstnikuks 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. o 1930.a. astus Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus oli järgnevad viis aastat Nikolai Triigi õpilane. "Pime" "Perekond vees" 1961-1970.a. kunstiteosed. Elmar Kits (1913-1972) o Elmar Kits sündis 1913. aastal Tartus ja oli eesti maalikunstnik. o Õppis Koruste külakoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Samuti lõpetas ta Kõrgema Kunstikooli Pallas. o Ta töötas joonistusõpetajana, maaliõppejõuna, monumentaalmaali kateedri juhatajana ning alates 1949.a. tegutses ta vabakutselise kunstnikuna. Rõdul (1966) Kompositsioon musta punasega Abstraktne (1968) 1971-1980.a. kunstiteosed.
Peale eespool nimetatud liikide tarvitavad metskitsed toiduks kaske, paju, remmelgat, vahtrat, pärna. Meeleldi söövad mustikate ja pohlade marju ning varsi ja kanarbikku. Kuigi metskitsed toituvad puudest ja põõsastest aasta läbi, on suvel ülekaalus rohttaimed. Suvel ja sügisel külastavad sageli viljapõlde, heinaädalaid, taliteraviljaoraseid. Sigimine. Jooksuaeg algab juuli teisel poolel ja lõpeb augusti keskpaigas. Pärast 9-kuist tiinust sünnitab kits mai lõpul või juunis 1...2, harvem 3 talle. Talled on esimesel elunädalal üsna abitud, paari nädala pärast aga on võimelised juba väledalt jooksma. Kits imetab tallesid hilissügiseni. Toitu hakkavad talled võtma juba paari-kolme nädala vanuselt. Kitse juurde jäävad nad järgmise kevadeni. Suguküpseks saavad metskitsed poolteise aasta vanuselt. Käitumine. Suvel elavad metskitsed kas üksikult või väikeste rühmadena. Sokud märgistavad oma territooriumi kraapimise või sarvedega
EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Vabadus juhtimas rahvast" FRANCIS GOYA ,,Alasti maja" ; ,,Riietatud maja" FRANCISQUE POULBOT ,,Gavroche" kits FRANÇOIS BOUCHER ,,Diana pärast suplemist" ; lambuririietuses aadlikud ; ,,Marquise de Pompadour" Louis XV kallim G.MOREAU ,,Ilmutus" (Salome) GUSTAV KLIMT ,,Juudit Olovernese peaga" vapper juudi naine kes surmas assüürlaste väepealiku ja päästis kodulinna hävingust ; ,,Adele Bloch-Baueri esimene portree" HENRI ROUSSEAU ,,Isakese Juniet kaarik" (Tollimees Rousseau) J.A.D.INGRES ,,Odalisk" J.B.TUBY ,,Apolloni 4hobuse rakend" J.L
1. Tüdruk ühe silmaga? - nõel 2. Kõigile teeb riided, aga ise alasti? - nõel 3. Tilluke, teravake, aga maailma ehitaja? - nõel 4. Üks linn, tuhat akent? - sõrmkübar 5. Käsita rätsep käristab riiet? - käärid 6. Ümmargune kui muna, pikem kui puu? - lõngakera 7. Kõik maailm liigub, ühest harust tõmmatakse?- kerilaud 8. Haraline mees, hargid seotud? - kerilaud 9. Tont nurgas, tüdruk kõrval? -vokk 10. Kolmejalgne kits, raudhambad suus? - vokk 11. Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis? - sõrmkübar 12. Kümme kitse söövad ühe heinakuhja all? - ketramine 13. Kala ujub kahest veest läbi? - kangakudumine
Mis aastal alustati hariduse andmist Mõdrikul? 12 10 8 Mis aastal alustati hariduse andmist Mõdrikul? 6 4 2 0 õige vastus Test õige vastus Mitmes nädalapäev täna on? 6 Mis on rektori eesnimi? Helle Milline perekonna nimi on TA13KÕ rühmas kõige sagedamini? Kits Mis aastal loodi LVRKK? 2007 Mis planeedil me elame? Maa Mis aastal alustati hariduse andmist Mõdrikul? 1927
Rahavs ka arvustas osaliselt tegevust, kuid samas oli neil äärmiselt oluline roll teose kujunemises. Näiteks ülestõus, millega Esmeralda sai põgeneda (hiljem saadi ta jälle kätte). Samas ei olnud tehtud neid kui julgeteks ja kõige ees kartmatud (suure rahvahulge tõttu), vaid oli toodud esile ka nende kartusi. Üheks neist oli Esmeralda, sest levisid jutud, et ta on nõid. Quasimoto aga pilgati ja mõnitati. 6. Djali oli Esmeralda kits, kelleta Esmeralda kuhugi ei läinud. Võibolla ka täna sellel kitsele, kellee olid kuldsed sarved, peeti Esmeraldat nõiaks. Kits oskas nimelt igasuguseid trikketeha. Alustuseks võiks öelda alates arvutamisest kuni tähtede mõistmiseni. 7. Tikitud suss oli Esmeralde üks kallimaid mälestusi või ,,ehteid". Selle järgi pidi ta oma ema ära tundma, kui nad kunagi peaksid kohtuma. Need sussid nende kaelas olid samasugused. Tänu neile, nad lõpuks leidsidki teineteist
November 2014 a. Tööajatabel AS Jrk nr Nimi,amet,koormus,tunnipalk L P Kuupäevad 1 2 1. Lenne Kõrk,klienditeenindaja 8 Täiskoormus,2.70 2. Meeri Kits,klienditeenindaja 8 Täiskoormus, 2.70 Pühad Haige - H Haigusleht HL Koolitus - KO öajatabel AS Siluett E T K N R L P E T K N R 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14
Jaan Rääts 80 Mina valisin oma muusikasündmuseks tuntud ja hinnatud Eesti helilooja Jaan Räätsa 80 juubelikontserdi. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimajas, 04.oktoobril. Laval oli Pärnu Linnaorkester, mille saatel esitasid Jaan Räätsa loomingut Lauri Väinmaa klaveril, Mari Poll viiulil, Indrek Vau trompetil ning tsellol mängis Marcel Johannes Kits. Dirigendiks oli Jüri Alperten. Teda vaadates sai näole alati meeldiva muige, kuna ta dirigeeris nii hoogsasti, et tema jalatallad vahel lausa õhku tõusid. Kuna peamiselt oli laval Pärnu Linnaorkester, siis uurisin natukene selle ajalugu. Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome kui ka paljudesse teistesse riikidesse ning on olnud sage esineja Eesti muusikafestivalidel. Pärnu Linnaorkester on kahel korral (2002. ning 2007
Kitsede söötmisalased uuringud Sissejuhatus · Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. · Karjamaal eelistavad kitsed süüa karjamaarohu ülemist fronti, samas ei meeldi neil süüa rohu varsi · Kõik kitsetõud ,sõltumata soost ja vanusest vajavad samu toitaineid [http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml] Kitsede söötmine Ida- Aafrikas · Halva kvaliteediga karjamaad · Suurt rolli mängivad ilmastikuolud- kuiv periood · Banaani, puuvilla kook, maisi jäätmed http://www2.luresext
MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor. AUGUST JANSEN- lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides ALEKSANDER TASSA- maastikud, silmale mitte meeldivad sinised toonid TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad ARNOLD AKBERG- kubism(katuseviilud) EDUARD OLE- ebapropotaionaalne natüürmort JAAN KOORT- skulpturist, KITS EDUARD TASKA- nahast kaaned raamatutele (kalevipoeg, piibel) KONRAD MÄE MEDAL alates 1979.aastast antakse välja iga aasta 1.november esimesena sai JUHAN MUKS 1984-ARNOLD AKBERG-katuseviilud 1997-JÜRI ARRAK-pikaks venitatud inimesed 2012-KAIDO OLE-silindrid, inimesed,suured tikud 2014-MERIKE ESTNA-pastellsed toonid
Aafrika Puuviljad Banaan Dattel Viigimari Arbuus Liha Antiloop Sebra Pühvel Kits Lammas Kana Siga Süüakse nende liha, siseelundeid, verd ja piima Õlitaimed Seesam Palm Arahhiis Kakaopuud Teraviljad Paljud hirsiliigid Riis Nisu Mais Maitsestamine ja maitseained Maitsestatakse tugevasti Must-, valge-, punanepipar Koriander Loorber Safran Ingver Karri Küüslauk Tärkliserikkad köögiviljad Oad Läätsed Kõrvitsalised Mieli( sarnaneb maisijahuga) Juurviljad Bataat Maniokk Rohelised köögiviljad Jook
August Kitzberg 1855-1927 Lapsepõlv Sündis 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes.
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu"
Mercury ta oli jumalate sõnumitooja, tema kiiver ja sandaalid lubasid tal väga kiirelt liikuda ükskõik kuhu mõni jumal ta saata võis. Ta oli reisijate ja kaupmeeste jumal. Vesta Kodu ja südame jumalanna, roomlastele väga tähtis. Tema templis hoiti kogu aeg tuld põlemas. Hiljem juurde võetud jumalad: Isis Egiptuse maa jumal. Tema kummardamine nõudis üksikasjalikke ja eksootilisi rituaale. Pan Kreeka mägede jumal, pooleldi kits, pooleldi inimene. Kandis alati kaasas torupilli Mithras Pärsia tulejumal. Teda kujutati alati surmamas püha pulli niimoodi Maale elu andmas. Tal oli rooma armees palju järgijaid, isegi nii palju, et teda peeti sõdurite jumalaks.
• Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Kitsed leidsid muistse oraaklipaiga • Kits hüpanud lõhe juures imepäraselt ning häälitsenud teisiti • Kitsekarjane hakanud tulevikku kuulutama • Kes iganes lõhele lähenes, muutus entusiastlikuks • Paljud kukkusid entusiastlikkuse tõttu auku ja otsustati määrata ametisse prohvetinna • Algul laulnud kuulutusi noor neitsi, kuid hiljem määrasid delfilased, et kuulutusi jagaks üle viiekümneaastane naine Surmajärgsus • Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma
nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks
aastal, paigaldada Euroopa Nõukogu määruse lisa A lõikes 4 nimetatud teine identifitseerimisvahend. Sisuliselt tähendab see kohustust kasutada kas teist kõrvamärki, tätoveeringut, (sõrgatsile kinnitatavat tähist: kitsel) või elektroonilist transponderit. Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks ja ühendusevälisesse riiki eksportimiseks määratud loom tuleb alates 1. jaanuarist 2008. aasta märgistada alati ka elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponderiga). Kits ja lammas tuleb määruse kohaselt märgistada kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast, aga igal juhul enne, kui loom viiakse ühest karjast teise või tapamajja. Seega peab loom olema märgistatud varem juhul, kui ta viiakse karjast välja enne kuue kuu möödumist. Siiani kehtis kohustus märgistada kits 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast. Kitsepidajad peaksid silmas pidama, et tegu on võimalusega, mis ei välista
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Vana-Kreeka mütoloogiline loom: Sfinks Katti Tsirkova 10. klass Narva 2009 Sfinks ( 'kägistaja') oli vanakreeka mütoloogias naise pea ja rinnaga ning tiivulise lõvikehaga koletis. Teda peeti hävingu ja halva õnne deemoniks. Sfinks oli Hesiodose järgi Kimääri (vanakreeka chimaira 'kits') ja Orthose ( kahepäine koer), mõnedel andmetel aga Typhoni (saja maopeaga koletis) ja Echidna (koletis, kes oli pooleldi naine, pooleldi madu) tütar. Ehkki Sfinksil olid tiivad, polnud ta teadaolevalt lennuvõimeline. Hera saatis Sfinksi tema kodust Aethiopias (sellega meenutasid kreeklased Sfinksi välismaist päritolu) Teeba linna lähistele, kus ta kõigilt teelistelt küsis mõistatuse ja kägistas ära kõik, kes vastust ei teadnud. Niimoodi karistas Hera Teeba kuningat Laiost, kes oli oma v...
LAMBAVILL LAMBAVILL · Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. · Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. OMADUSED pikkus peenus
TEEMANTRIPATSID Annette Kits Anna Maria Tuberg 8.a MIS TOIMUS RAAMATUS? · Louis XIII kinkis kuninganna Annale teemantkee 10 ripatsiga · Anna andis need kingituseks hertsog Buckinghamile · Mileedi läheb ripatsitele järele · Louis XIII peab balli · Anna on õnnetu ning proua Bonacieux kuulis teda pealt · Anna usaldas talle oma saladuse · Hr. Bonacieuxiga on probleeme · D' Artagnan asub teele MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 2 · Musketärid asuvad teele · Porthosel tekkis aadlikuga tüli · Aramis jäi tule alla · Athost süüdistatakse valeraha esitamises · D' Artagnan võitleb aadlikuga ja võtab tema loa piiri ületamiseks · Tormab Buckinghami juurde · Buckingham avastab, et kahte ripatsit pole · Parim kullasepp tuleb kohale ja teeb uued ripatsid MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 3 · Buckingham annab juhised piiri ületamiseks · Toimub ball · Kuningas nõuab, et Anna kannaks keed · Kardinal ütleb...
Täna ennelõunal olevat seitsme kitsetalle ema läinud toidupoodi ning jätnud oma võsukesed üksinda koju, keelates neil hunti sisse lasta. Hunt olevat aga kitsetallesid petnud ning talled avasid ikkagi hundile ukse. Edasi sai susi kätte kuus vanemat poega ning sõi nad ära. Kitseema sõnul jõudis ta koju umbes kell pool üks ning leidis majast vaid oma kõige noorema poja, kes emale juhtunust koheselt teatas. Edasi leidnud süüdlasest kits tema lapsed ära söönud võsavillemi puu alt magamast ning otsustas oma kaasosalisest noorima pojaga hundi kõhu noaga lahti lõigata ning hiljem niidiga kinni õmmelda, päästes nii välja oma ülejäänud kuus kitsetalle, kes imekombel olid ellu jäänud. Kuid enne kinniõmblemist käskis ema poegadel tuua munakive ja asetada need magava hundi kõhtu. See tegu sai aga loomale saatuslikuks, kuna kukkus hiljem kivide raskuse tõttu kaevu ning suri kohapeal saadud vigastustesse.
Lehed värisevad tänu pikale ja lapikule leherootsule. Liikumine aitab valgust püüda ja soodustab taimauramist Paljunemine Seemnetega, enamasti siiski vegetatiivselt Kahekojaline puu, ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied Kasvab üksikult või väikeste saludena Kiire kasvuga ja väga laia levilaga Isasurvad Emasurvad Tähtsus Õõnes pesitsevad linnud ja pisemad imetajad, koortest toituvad põder ja kits, jänes ja kobras Lendorava ja valgeselg-kirjurähni elu on seotud haavaga Puit on pehme,kerge ja valge. Saetakse laudu, tehakse tuletikke, katuselaaste, puunõusid ja küttepuid Perspektiivne paberipuu Jämedast raiutakse haabjas(meenutab kanuud). Haabjas on olnud tähtis liiklusvahend Eesti jõgedel Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://www.trees-online.co.uk/aspen-tree-populus-tre http://v8
Mõisted 1) proffessionaalne kunst vastava eriala diplomi omandanud kunstniku poolt loodud teos(maal, graafika, arhidektuur, skulptuur jne) Näited: a) Leonardo Da Vinci ,,Mona Lisa." Töö asub Prantsusmaal kunstimuuseumis Louvre[Lu:vr] b) Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits Estonia teatrisaali laemaal. c) Yuri Gorbachev ,,Kõndiv tiiger" (1999.a.). 2) iseõppinud autorite kunst Näited: a) Toomas Vint autoportree ,,Hetk" b) Herlet Evisto pulmamaalid. c) Edgar Valter ,,kullast vilepill" 3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal" 4) molbert tehtava maali alus
varastamist d) Varastamine on kättemaksu väljendus 17. Kuidas nimetakse olukorda, kus patoloogilisel mängul mängimise vähendamine või lõpetamine põhjustab rahutust või ärritust: a) Võõrutusnähud b) Tolerantsuse kasv c) Eufooria d) Sekundaarne sõltuvus 18. Milline metafoor iseloomustab kõige paremini terminit kaassõltuvus: a) Elevant portselanipoes b) Jõehobu elutoas c) Hunt lambanahas d) Kits kärneriks 19. Koostage ise küsimus koos 4 valikvastusega (õige vastuse äramärkimisega) teemal: Prantsuse paradoks. VARIANT B 1. Milline on ajalooliselt enamlevinud aine meeleolumuutuse saavutamiseks Euroopa kultuuris? a) Kanep b) Aklohol c) Eeter d) Tubakas 2. ÜRO 1961 ja 1971 a. uimastite levikut piiravate konventsioonidega ühines Eesti Vabariik: a) 1991. a. b) 1995. a. c) 1996. a. d) 2000. a. 3
lähe. Elab peost suhu. Kauaks krantsile vorsti. Uurimus Küsitlesin kahte eakat inimest- 75 aastast Väinot, 65 aastast Anne-Liisi. Palusin elu jooksul kuuldud väljenditele tagasi mõelda ja mõned nimetada. Väga paljud kattusid eelpool nimetatudega, aga tõid välja kas väljendit, mida ei olnud mina ennem kuulnuki. Kits kärneriks!- Kits aednikuks Nagu Kärt, Mardi särk!- Väga segamini asjad Kokkuvõte Kokkuvõttes eesti keelt on küll kohati veidi keeruline mõista, kuid väljendid on väga huvitavad ja vahvad. Seega tuleks lastele juba varajases eas selgeks teha kõnekäändude tähendused, sest muidu võivad tekkida väga kergesti arusaamatused. Kõnekäänudude kasutamine rikastab sõnavara ja muudavad keelekasutuse palju huvitavamaks, seega tuleks neid ka lastele õpetada. Sellel teemal
Marinist-Meremaalija Rihard Uutmaa"Meri" Ivan Aivazovski"Must meri" Autoportree-Kunstnik on kujutanud ennast(peeglist) Nikolai Triik"Ants Laikmaa."1913. Ants Laikmaa 1925 Aapo Pukk 2.Kunstiliik. Seinamaal- monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ette antud teemal. Abi ? Navigeeri1542 Laemaal, E. Kits, R. Sagrits, E. Okas, 1947 (tempera) Sixtuse kabel"aadama loomine" Festsaal Fresko Haselsdort Tobedad Vitraaz- on värvilistest või värvitutest klaasitükkidest tehtud kunstiteos, mis on pandud nt aknaavasse. Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Sainte-Chapelle´i Pariisis Dolores Hoffmanni"Tallinna Teletorn" Mosaiik-Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud
Slängi sõnaraamat! Tüdruk: Eit- võõras ,vanem ja võibolla liialt värvitud tüdruk. Emane- räigelt maskuliine noormeste Krõõt- üldiselt kole. Tibu- hellitav: väikseke , rumalake. Tots- labane,lahke ja lõbus. Lehm- suur ja vormikas , mitte eriti sarmikas. Poiss: kutt- neutraalne ,isegi tunnustav. Sell- lõbus ja lahe. Joss-maalt pärit poiss. Tüüp- puhtalt poiste sõna. Talongiprügikast-poiss kes küsib koguaeg talonge. Kääbusaju- ajutu käitumisega poiss. Alkohol: alks-igasugune alkohol. Lennukikütus- võlts viin. Niiduk-alkoholne jook mis jooja kiirelt laua alla viib. Jänkujook- gin energy. Lasteviin- 0,33l viina pudel. Vanake- liköör "Vana Tallinn" Õppea...
........... 1. Mis oli esimese stendi pealkirjaks. Miks? Eellugu, sellepärast, et see sisaldab infot ,,Miks üldse I laulupidu toimus" 2. Millisele aastapäevale oli pühendatud I üldlaulupidu? Kuidas Jannseni ettepanekul I üldlaulupidu nimetati? I üldlaulupidu oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aastapäevale. Seda nimetati Priimuse mälestus pühaks. 3. Kes on ruumilise maali autor? Mida seal kujutatakse? Elmar Kits , kujutatatskse I üldlaulupidu 4. Millised fotod on II üdlaulupeo stendil (kollektiivid, isikud). Holste pasunakoor, David Otto Wirkhaus, Kanepi (Kanäpää) koor, Väägvere pasunakoor 5. Uuri stendi, kus on III-VII üldlaulupeod. Nimeta toimumiskohad. III Tallinn, Kadriori lähedal Lutheri heinamaal. IV Tartu , Jaama 20 ja 22. V Tartu, Peterburi (Narva) maanteel, Liivimaa põllu-ja käsitööliste Seltsi näituseplatsil
Mootorratta külgpaneelid · Eesmärk: Külgpaneelid moodustavad kesta, mis on paigutatud ümber mootorratta raami ja mootori. Selle peamiseks eesmärgiks on muuta ratas voolujoonelisemaks ning vähendada õhutakistust suurtel kiirustel. Seetõttu väheneb kütusekulu ja on võimalik sõita suurematel kiirustel madalamate mootori pööretega, mis omakorda pikendab mootori eluiga. Lisaks kaitsevad külgpaneelid ku...
Too neelas kivi rahulolevalt alla. Laps, kes ellu jäi oli Zeus. Zeusi lapsepõlv Nümfid ja metsade drüaadid hellitasid vastsündinud jumalat erilise õrnusega. Ta magas kuldses hällis. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Sellepärast alati kui Zeus nutma hakkas, lõid sõdalased oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapse nutuhääle. Mesilased tõid Zeusile iga päev imemagusat mett. Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi. Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
