1. Millised teenused on tarbimis teenused? Elekter, vesi, küte, gaas, internet. 2. Mis on vahet reenoveerimisel ja rekonstrueerimisel? Mõlema käigus uuendatakse objekti. Renooveerimisel säilib endine kasutus. Rekonstrueerimisel muutetakse kasutust. 3. Majandus kava koostamine on millise kompleksi tegevus. Haldustegevus 4. Millisesse kompleksi kuuluvad lammutus tööd? Remonditööd. 5. Milline on haldus ja hooldus kulude omavaheline suhe? Tavaliselt on halduskulude maht 2 suurem. 6. Mille pooles erinevad füüsiline ja juuriidiline isik? Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Juuriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. 7. Mida iseloomustab energia märgis? Iseloomustab konkreetse maja energiakulusi, kui palju kuulub hoone kütmiseks. 8. Miks veemõõtjad valetavad? Veemõõtja täpsus sõltub mõõtjat läbiva veevoolu kiirusest. ...
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus)
Kinnisvara dokumenteerimine Sulev Jaanus Viimsi Valduste OÜ - 2001.a 1. uuselamu (paarismaja) - 2002.a 5 korterelamut (neist 4 uuselamud) - 2003.a 7 uut korterelamut (neist 2 KÜ-d) - 2004.a 7 uut korterelamut - 2005.a 12 uut korterelamut (-1 korterelamu) - 2006.a 26 lisaobjekti (-3 objekti) - 2007.a - 4 korterelamut (-2 korterelamut) - märtsis 2008.a 56 kinnisvara korrashoiuobjekti Arendajaga ühendusevõtt · Silmad lahti! · Planeeringud... · Kes me oleme? · Mida me oskame? · Kuidas me teeme? · Mispärast meiega? · Õige ajastus! Osalemine protsessis · Ehituskoosolekud · Teostajad - probleemid · Lukustusskeem - sari · Hoolduse võimalus · Eriarvamuste akteerimine · Vajalikud mõõdikud · Lisahanked Müügiprotsessis · Haldaja tutvustus · Majanduskava · Selgitus
loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3
SISSEJUHATUS Töö uurimisobjektiks ja müügiobjektiks on Al Mare Galeriimaja, mis on ehitatud Rocca al Mare asumis, Haabersti linnaosas. Töö eesmärgiks on koostada kinnisvara arendusprojekti müügikorralduskava, lähtudes ülevaatest valitud Tallinna piirkonnast ja arendusprojekti tuludest ja kuludest vastavalt etteantud struktuurile. 1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Al Mare Galeriimaja; Linnaosa: Haabersti linnaosa, Tallinn; Asukoht: Kärneri tänav 3; Piirkonna arhitektuur: objekti lähemas ümbruses paiknevad 20-21. saj. ehitatud hooned, milles asuvad korterid, bürood, kauplused, spordiklubid ja söögikohad.
kasvades tõuseb pakkumiste arv ning nõudluse langemisega, langeb ka hind. Tartu üüriturul on eelistatud 2-toalised korterid, kuna nende üürihinnad ja ülalpidamiskulud on üürijatele kõige vastuvõetavamad. 1- ja 3- ning rohkematoalised korterid on kõige enam nõutud just tudengite seas. 1-toalises korteris elatakse tihtipeale kahekesti ning 3toalises või suuremas korteris koos sõpradega, et elamiskulud võimalikult madalal hoida. (Domus kinnisvara, 2015) Joonis 4. Tartu üürikorterite pakkumiste kuulutuste arvu (tk) kv.ee portaalis vahemikus 01.09.2011-01.08.2015 ja üürihinna (eur/m2) korrelatsioon. Allikas: Lisa 1 6 Tartu üürikorterite pakkumiste ja üürihinna korrelatsioon. 1800 9.5 1600 9 8
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid
Tartu Aasta EUR/m2 Korteriomandite keskmise ruut 2008 1,087.14 2010 803.55 1,400.00 2012 889.88 2015 1,184.23 1,200.00 1,087.14 1,000.00 Põlva Aasta EUR/m2 800.00 803.55 2008 483.48 EUR/m2 2010 353.57 600.00 624.48 2012 331.51 483.48 2015 363.49 400.00 359.05 353.57 200.00 Võru Aasta EUR/m2 0.00 2008 624.48 2008 2009 2010 2011 2010 359.05 ...
.......7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varaga seotud kulutuste liigid ning nende hüvitamise põhimõtted kinnisvarakorralduses ........................................................................................................................................... 7 10.Partnerluspõhimõtted kinnisvara arendamisel ja korrashoiul........................................7 11.Kinnisvara omaniku ja kasutaja huvide sarnasus ja erinevus ........................................8 12.Maaomandi kolmemõõtmelisuse olemus ja sellest tulenevad kohustused omanikule ...8 13.Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise projekteerimisel ..8 14.Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitustööde korraldamisel ..............................................................
omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse. Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond KÜ ... Ainetöö Kinnisvara haldamine Koostas: ... Juhendas: ... Tartu 2013 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.1.Töö eesmärk................................................................
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond KINNISVARA ÕIGUSLIKUD, TEHNILISED JA MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Sissejuhatus kinnisvaraõpetusse MI. 1726 Koostas: Juhendas: Madis Kaing PhD Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................................3 1
docstxt/12316245156461.txt
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine. majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike
ALGUSAASTAD · 1997.a kinnisvara korrashoid on selgelt elamuehituse valdkond. · majavalitsuste kuldaeg. · 1998.a Cityt hakatakse arendama ja kliendid soovivad uusi teenuseid. · välisinvestorite kaudu tuuakse korrashoiu oskusteavet · 1999.a majandus madalseisus, välisinvestorite hinnangul "kogu kinnisvaraturg väike ja madal". · kinnisvaraomanikud mõistavad vaid "peremeheõigusi", kohustusi välditakse SELGINEMINE · 2000.a uued korteriomanikud hakkavad nõudma hinna ja teenuse kvaliteedi suhet (esmased arglikud teenuse hinnatõusud). · kõik mõistavad teenust natuke omamoodi erinevalt. · 2001.a töötatakse välja tegevuste standard. · ued töövahendid tekitavad huvi, kuid vähesed kasutavad neid. · 2002.a majavalitsuste erastamine aktiviseerib haldusteenuse turgu. · kohalikud omavalitsused teevad enamused HA teenuseid ise. · 2003.a ehitusfir...
Kinnisvara Haldamine. . 1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. / / , , "" , , , (, , , ) , ( ) - . , , , , , , . 1) ( , ; , , , / , , ) 2) ( , , ; , , , , , , ); 3) - , . , . - - , . . . 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. (, ,), - , , , (,, , ), . . . 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu. , , , , , , . 4.Asja omamise,valdamise ja haldamise mõisted Omamine- . , . Valdamine - . Haldamine- , . 5. Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga . ., , . , . . . . 6.Üldine,avalik ja era(kinnis)asi-sisu ning näiteid. 7
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele
Ülesanne 1 Hüpoteek summas 1 000 000 / 1,3=769 000 (max laenu summa) Notaritasu 2/3 ehk 1 000 000 / 3 *2= 666 666(tabelist 1160*2+km)=2800 Riigilõiv 2/3 1 000 000st = 666 666 (tabelist 740) Kulu seoses hüpoteegi seadmisega 2800+740=3540.- Ülesanne 2 Laenu summa 5 000 000 -> * 1,3= 6 500 000(hüpoteegi saame nii palju) Nt 2/3 ehk 6 500 000 / 3 * 2=4 300 000 (tabelist 6710 *2 +km)=16 104 Rl 4 300 000->5080 Kulud: 5080+16 104=21 184 Ülesanne 3 Laenu on vaja juurde võtta 4 800 000 I hüpoteek (kohustused 100 000 ) HS 600 000 KN 50 000 % 20% Tühiruum =600 000- 100 000 =500 000 (võib juurde võtta ilma lisakuludeta) II hüpoteek(kohustused 1 400 000 ) HS 5 000 000 KN 1 000 000 % 20% Tühiruum=5 000 000 1 400 000=3 600 000 500 000 + 3 600 000=4 100 000(saab kohe kätte) Nii palju lenu on vaja: 4 800 000 4 100 000 =700 000 Kui suure hüpoteegi sean? 700 000 * 1,3=910 000 Nt 2/3 ehk 910 000 / 3 * 2=606 666 (tabelist 1085* 2 +km)=2604 Rl 606 6...
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele
saavutaks. 1.12 Kasutatud kirjandus [1] [WWW] Ehitisregister http://ehr.ee/v12.aspx?loc=0101 [2] [WWW] Radiaatorikeskus http://www.radiaatorikeskus.ee/?id=7 [3] [WWW] Ehitusinfo http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1737 [4] [WWW] Ehituskaup http://www.ehituskaup.com/soojustusmaterjalid.html [5] [WWW] Ehitusmeistrid http://www.ehitusmeistrid.ee/ehitustood/sisetood/maalritood [6] [WWW] Kinnisvara eluea ökonoomika http://www.ekhhl.ee/failid/KINNISVARA_ELUEA__KONOOMIKA.pdf [7] [WWW] SEB http://www.seb.ee/kodulaen/kodulaen#2!kalkulaatorid [8] [WWW] Kinnisvaraveeb http://www.kv.ee/
Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid..................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul INFOTEHNOLOOGIA GEODEESIAS COMPUTER TECHNOLOGY IN GEODESY Laboratoorne töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: Lektor: Kristina Türk Tartu 2017 PRAKTIKUM NR 1: NURKADE TEISENDAMINE KUUEKÜMNEDSÜSTEEMI JA VASTUPIDI EXCELIS Kasutatud töövahendid: Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Morzilla Firefox, Microsoft Word, Paint ja Excel. Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja kalkulaatorit.
Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluealõpuni. Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 0. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus 2. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. 3
Üliõpilaskood: Õppejõud: Rein Paluoja Tallinn 2007 Töö esialgne pealkiri: Kinnisvara hinnad kas langus on käes? Sissejuhatus, eesmärk, problem ja põhisõnum: Töö eesmärgiks on uurida kinnisvarahindade muutumist viimastel aastatel. Ja jõuda järeldusele, kas hinnad hakkavad langema või jätkub ülikiire tõusu dendents. See problem intrigeeris mind, sets olen alati huvitatud kinnisvara ostu ja müügiga seonduvast ning hetkel olen ka ise seotud kinnisvara müügiga. Kommenteeritud sisukord: · Milline seis on valitsenud kinnisvaraturul viimased paar aastat? o Viimastel aastatel on kinnisvara turul olnud ülikiire hindade tõus, mille on kaasatoonud inimeste elatustaseme tõus ning sellest tingitud nõudluse suurenemisega o Müügi hinnad ületasid mitmekordselt objekti tegeliku väärtuse. Näiteks
,,Kinnisvara ökonoomika" kontrolltöö küsimused: 1. Kinnisvara definitsioon. Kinnisvara iseäärasused ja nende mõju hinnale. Majanduses kinnisvara on ruumiline alus majandustegevuse korraldamiseks ja mängib mitmesugust rolli: on firmade ja ettevõtete aktivate koostisosa, on tehingute alus, on iseseisva tegevuse ja juhtimise objekt, on investeerimise objekt. Kinnisvara on iseseisev majandussuhete objekt. Kinnisvara koostisosadeks on: maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad vallasasjad. Asukoht mõjutab kinnisvara maksumust, likviidsust, tulukust. Kinnisvara koostisosad suurendavad kinnisvara maksumust, näiteks, kui ei märgata viimistluse iseloomustust, siis kinnisvara võib olla müüdud alla oma väärtuse. 2. Kinnisvaralat saadava tulu iseäärasused. tulu stabiilsus kinnisvara kasutamiseks on vaja suuremahulisi investeeringuid haldamise vajadus 3. Kinnisvaraga seotud õigused ja nende majanduslik hinnang.
TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad ja kinnisasjadega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ning kohustused, sh hoonestusõigus ja kasutusavaldus. [5] Kinnisvara on kodanlike riikide õiguses liikumatu (immobiilne) vara (nt. maa, veekogud), mille kohta kehtivad kinnisvara käsitlevad sätted (põlisrent jms.). [3] Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. [4]
Kätte on jõudnud aeg, mil kinnisvarahinnad on langenud madalale ning välismaalased, eriti just soomlased, alustasid oma investeeringuid Eesti kinnisvarasse. Soomlased on teadlikud majandusolukorrast Eestimaal. Aastaid tagasi juhtus sama ka nende riigis. Selle tõttu on nad teadlikud sellest, kuhu on kasulikum raha investeerida. Eelmise aastaga võrreldes on paljugi juhtunud kinnisvaraturul. Kõige märgatavam on hinnalangus. 2009. aastal tekkis huvi kinnisvara soetamise vastu, huvi investeerimise vastu Eestis asuvasse kinnisvarasse. Hetkel võib võrrelda Eesti Soomega 90. aastatel, millal Soomes oli majanduslangus. See tähendab, et hinnad on minimaalse piirini alandatud ning juba varsti hakkavad nad tõusma. See omapoolest tähendab seda, et on sobiv aeg sooritada kasuliku ostu. Tänaseks on attraktiivsemad kesklinn, Kadriorg ja vanalinn, kuid meie jaoks on ikkagi hinnad nendes rajoonides kõrged
As Kalev Heli Kiima The main points: · Introduction · History · Location · Products ...the biggest and oldest confectionery company in Estonia. ...main activities are manufacturing of chocolate. Location ...produces its sweets in the production facility at Põrguvälja just outside Tallinn. History · 1806 The Estonian confectionery industry was born. · 1921 Chocolate and candy factory Kawe is established. · 1948 on April the 1st Kawe is renamed and takes the name Kalev. Products · Chocolates · Candies · Bars · Biscuits Thank you... Any questions?
teada, et nendesse kahte piirkonda on alati turgu. Ja ühetoaliste eelis on see, et on olemas teatud tüüp inimesi, kes tahavadki just sellist korterit. Ja praegusel ajal uutes majades, mida buumi ajal ehitati väga palju, puuduvad suures osas just sellised ühetoalised korterid. Riik ja linnavalitsused pooldavad ja soovitavad ehitada vähemalt kahetoalisi kortereid, seega on nendest korteritest just puudus. Kesklinna soovime soetada kinnisvara seetõttu, et seal pole enam ruumi, et ehitataks uusi korterelamuid, seega tuleb võtta vanemaid kortereid, mida renoveerida. Kesklinnas on turgu nii tudengitele, välismaalastele, noortele. Hinnates ennast kui ettevõtja loojat, võib öelda, et olen valmis algusjärgus andma oma panuse töösse. Enesehinnangut tehes võib öelda, et niiöelda ,,käte määrimine" pole siinkirjutajale probleemiks. Alguses oleks vaja teostada
Äriidee- olemus, roll, allikad Heli Kiima Äriidee olemus Mõte hakata tegelema mingi teenuse pakkumise või toote tootmisega. Eesmärgiks on teenida sellega kasumit. Äriidee olemus teadlikärivaldkonnast tunda toodet/teenust Sihtgrupp idee uudsus ja erilisus idee koht turul tegevuse alustamine: kus, kuidas Lillepott Click&Grow Raybike tõukeratas Grillcube Äriidee roll Hea äriideed on vaja Alustamiseks Arendamiseks Ettevõtluskogemuse puudumise tõttu võib olla äriide ellurakendamine keeruline. Eeliseks: Keskendutakse kuidas ideed teoks teha. Mitte sellele mis seda takistab. Äriidee allikad Jälgida trende ja turul toimuvaid muutusi. Püüda leida võimalus lahendada mõnda tarbijate probleemi. Otsida turul nissi, mis pakub võimalust väikeettevõtjale. Äriidee allikad Olulised on veel Isilikud oskused ja võimed Isiklikud hobid Väliskeskonna võimalused Täname kuulamast ! ...
alt investeerides maksusid edasi lükata. Samuti ei pea teenitud tulu pealt maksma makse, kui ei ole teenitud tulu ettevõttest välja võtnud. Eraisikuna maksustatakse koheselt iga saadud tulu, ei ole võimalik edasi lükata maksustamist. Vähemalt korra aastas peab deklareerima oma tulu ja selle pealt maksu maksma. Üldine reegel on see, kui kavatsed teenitud tulu ära kulutada, siis investeeri eraisikuna. Vaatluse alla olen võtnud kolm varaklassi: kinnisvara, aktsiad ja väärismetallid. 2 INVESTEERIMINE KINNISVARASSE Esimesena vaatame üürikinnisvarasse investeerimise võimalust ettevõtte alt. Üürikinnisvara soetamist on kindlasti mõistlik teha ettevõtte alt. Nimelt ei pea kuni raha firmast välja võtmiseni üüritulult tulumaksu maksma ja nii saab korteri renoveerimisest või parandamisest tekkinud kulud tuludest maha arvestada. Kinnisvara on võimalik omandada kahel moel: ostes korraga välja või osta laenuga.
o seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea lõpuni. o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? 8. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? 1 Kinnistusraamat. Kinnistusraamatu registriosa neljandas jaos asub info hüpoteekide kohta: kirjas on hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (summa), kannete muutused ja kustutamine 9. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse
potentsialsetele (huvitatud) klientidele Kliendipäevad (valmimise etapil ka näidiskorterite eksponeerimine) Reklaam raadioeetris Brošüürid, trükimaterjaalid Otsene reklaam – esindajalt kliendile Loosimine (uus nt. Opel Astra loositakse kõikide ostjate vahel max. väärtus kuni 10 000 EUR ) Ajalehed Ajalehe reklaam on mugav allikas kinnisvara müügi toetuseks. Kord kuus avaldatakse 1/4-1/5 lehekülje suuruse reklaam, kus on toodud ära elamuprojekti lühitutvustus koos firma kontaktandmetega. Reklaami suurus 150×160 – 255/80 mm. Eestikeelsetest lehtedest on valitud Eesti Ekspressis Päevaleht ja SL Õhtuleht, venekeelsetest Delovõe Vedomosti ja Den za Dnem. Raadio Raadioreklaam on väga populaarne just seetõttu, et on efektiivne, kuid samas odavam kui telereklaam
Huvitav Ettevõte Referaat Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2011 SISUKORD Ettevõtte tutvustus Valisin oma huvitavaks ettevõtteks ISS EESTI AS, kuna mul õde kunagi töötas seal objekti juhina paar aastat ja endalgi on kokkupuude selle valdkonnaga. ISS EESTI tegevusala on kinnisvara korrashoid, tegevusulatus küündib üle terve Eesti. Töötajate arv ettevõttes on üle 1700. Käive 2009.a. oli 9,2 miljardit eurot. Ettevõttel on rohkem kui 1000 äriklienti ning üle 20 000 korteri üle kogu Eesti. Klientide hulgas on enamik Eesti suurematest kaubanduskettidest, mitmeid renoveeritud koole ning palju büroo- ja tööstushoonete omanikke. Ettevõte annab tööd ca 1700 inimesele pea kõikides Eestimaa punktides.
sektori kaardistamine, 2012, lk 5). Teenindussektori osakaal moodustas 2010. aastal rohkem kui 70 % Euroopa Liidu majandustegevusest ning tööhõivest. Teenindussektoris on enamik naised, Euroopa Liidus oli see suhe 2010. aastal keskmiselt 83,1 % võrreldes 58,1 % selles sektoris töötavate meestega (Naiste töötingimused teenindussektoris, 2012). 1.2 Konkreetne tegevusala Miniuuringus analüüsiks valitud ettevõtte konkreetne tegevusala on kinnisvara. 1.2.1 Majanduslik seis Kinnisvara haru majandusliku seisu väljaselgitamiseks on tuginetud Statistikaameti kõige värskematele kättesaadavatele andmetele (2011. aasta kohta) ning võrdlen seda 2005. aasta andmetega. Kinnisvara harus tegelevad Eestis vaid väikeettevõtted (vt Tabel 2). Suurettevõteteks loetakse kui on 250 ja enam töötajat. Võrreldes 2005. aastaga on töötajate arv kinnisvaras suurenenud 44 %. 5 Tabel 2
2. Aktsiad tähistavad omandit ettevõttes, aktsiaseltsis · Nimiväärtus · Turuväärtus · Avalik aktsiaemissioon (IPO) · Eesti väärtpaberite keskregister 3. Võlakirjad fikseeritud tuluga väärtpaberid 4. Tuletisväärtpaberid hind sõltub teise instrumendi hinna liikumisest; riskantsemad · Futuur kohustab osapooli ostma/müüma · Optsioon annab omanikule õiguse osta/müüa; väljaandjal kohustus osta/müüa 5. Kinnisvara osalus kinnisvara omamise, arendamise, opereerimise rahavoogudes ja/või nende rahavoogude tulevases müügiväärtuses. 6. Investeerimisfond investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab investorite raha aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse väärtpaberitesse. 7. Investeerimishoius 8. Elukindlustus 9. Väärismetallid (nt. kuld, hõbe), toorained 10. Mets 11. Eralaenud 12. Kunst 13. Haridus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Kinnisvara rahandus I kodutöö Ühepere elamute turu analüüs ja prognoos Tartus ja Pärnus Kristina Kusmirtsuk 082496 Tallinn 2012 5 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastal..............
................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................17 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................18 SISSEJUHATUS Kinnisvara on väga tähtis vara. Kinnisvara objektide analüüse teostatake erinevatel põhjustel. Käesoleva iseseisva töö eesmärgiks on anda lühiülevaade kinnivaraga seotud mõistetest, seaduslikest alustest ning analüüsida Kalda 8 kinnistut põhjuseks võib olla ostu-müügi huvi. Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, kinnisvara olemusest ja sisust, kinnisvara liigitusest, maakatastri andmetest, ehitusregistri andmetest ning kitsendusi põhjustavatest objektidest jne.
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse 47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Leht 2 / 2 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses 53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta) 54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele 55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika 56
.......... 52 VIIDATUD ALLIKAD .................................................................................................. 61 SUMMARY .................................................................................................................... 68 2 SISSEJUHATUS Kinnisvara täidab majanduslikust seisukohast väga olulist rolli, olles nii riigi majanduskasvu üheks indikaatoriks kui rikkuse mõõtmise allikaks. Kinnisvara on olnud läbi aegade üheks kindlamaks ja pikaajalisemaks rahapaigutamise võimaluseks. Mida enam kasvab inimeste jõukus, seda rohkem suureneb huvi kinnisvarainvesteeringute vastu, seda nii pangapoolse finantseeringu abil kui ka sissetulekute kasvust tingituna. Kinnisvaraturg on muutunud efektiivsemaks tänu mitmetele finantsinstrumentidele, kapitali kättesaadavuse paranemisele ning investeerimisvõimaluste kasvule. Seoses
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur
autorite käsitluste uurida Tallinna büroohoonete turgu, büroohoonete puhul olulist rolli mängivaid aspektide, siin 2007. 2014. valitsenud peamisi trende ning luua omandatud teadmiste süsteemne käsitlus. Uurimistöö eesmärkide täitmiseks on kasutatud analüütilise uurimuse meetodit. Analüütilise uurimistöö olemusest lähtuvalt on autori ülesandeks tutvuda varasemate valdkonda puudutavate allikatega, arvamusliidrite teemakohaste seisukohtadega, erinevate kinnisvara valdkonnas tegutsevate ettevõtete turuülevaadetega ning neid kriitiliselt hinnates eelnevalt nimetatud uurimisküsimustele vastused leida ning püstitatud eesmärgid täita. Antud töö on jagatud kolmeks osaks. Töö esimeses, teoreetiliste aluste osas antakse ülevaade kinnisvara olulisematest mõistetest ja büroohoonetega seotud põhitõdedest. Töö teine osa keskendub konkreetsemalt büroohoonete klassifitseerimisega seotud küsimustele
hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind tõuseb enam veel. Majanduskriis sai alguse laenudest, mida anti küllaltki kerge käeliselt, samal ajal kui intressid tõusid laenasid inimesed veel enam. Aastatel 2003 – 2008 olid kinnisvara ning muude teenuste hinnad kõrged, mis tõstis ka kinnisvara turuväärtust. Antud perioodil kasvas jõudsalt keskmine brutopalk ning vähenes ka töötuse määr mis oli tingitud elulise heaolu paranemisest. Kõrgete kinnisvara hindadega kasvas ka keskmine ruutmeetri hind mis oli aegade kõrgeim 2008 aastal. Aasta 2009 oli Eesti majanduses kõige madalam periood. Majanduskasv algas uuesti alates 2010 aastast. 2. KORTEROMANDI TEHINGUD JA SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT
kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maksukohuslaste ja nende poolt tasumisele kuuluva summa Maksu- ja Tolliametile, kes tegeleb selle maksu sissenõudmisega. Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on anda ülevaade maa- ja kinnisvara maksust Eesti Vabariigi esimesel iseseisvus perioodil aastatel 1918-1944. Samuti tutvume 2012 aastal kehtiva maamaksuga praegusel ajal. Kursusetöö selgitab maamaksu erinevaid määrasid ja maa hindamise korda. Kinnisvaramaksu Eesti Vabariigis praegusel ajal kasutusel ei ole, kuid oli kasutusel Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil. See teema on olnud korduvalt aktuaalne , kuna paljudes Euroopa Liidu riikides on see maks kasutusel. Kursusetöö koosneb kahest peatükist
aastast. Meie eesmärgiks on olla avatud ja innovaatiline, kuid samal ajal ka personaalne ja konfidentsiaalne. Klientideks on nii ettevõtted kui korteriühistud ja mittetulundusühingud. Helitex Finants OÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Helitex Finants OÜ eesmärk on pakkuda ettevõtetele kindlust ja meelerahu, kui nad usaldavad meid oma raamatupidamist korraldama. AGG Raamatupidamisteenused OÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.- AGG Raamatupidamisteenused OÜ põhitegevuseks on tervikliku raamatupidamis- ja bürooteenuse osutamine. Brokerman Raamatupidamisteenused OÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus- Osutame vastavalt klientide spetsiifikale kvaliteetset ja klienti rahuldavat raamatupidamisteenust. Lisaks pakume ka audiitorteenuseid, finantsnõustamist ja firmade asutamisega seonduvaid teenuseid. Meie eesmärgiks on olla
Peamine eelis eraomanduse juhtimisel on see, et omanikul on täielik kontroll kõikide hotellis toimivate poliitikate ja protsesside üle, veel iseseisvus, paindlikkus suudab turu olukorraga kiiresti kohaneda. Lisaks sellele on võimalus teenida jagamatut kasumit ning otsustusprotsessid on vabad bürokraatiast. Peamiseks nõrgaks küljeks on suur risk ja isiklik vastutus - et omanik võtab enda peale täieliku riski, mis selle kinnisvaraga seotud on (ka kinnisvara laiendamise ja arendamisega seotud probleemid vaba kapitali on vähem). Halbadel aegadel ei pruugi jätkuda finantsvahendeid. Samuti ei saa individuaalsed omanikud osaleda rahvusvahelistes reklaamikampaaniates ja reserveerimissüsteemides mis on suureks puuduseks võrreldes ketihotellidega. Ketihotellid ühes omandis olevad hotellid. Ketihotellid kannavad tihti sama nime ja juhtkond peab saatma aruanded peakontorisse
kaasnevad ka mõningad riskid. Investeerimis võimalusi on palju aga igaüks peab leidma endale sobiva lahenduse. Üks võimalikest kohtadest kuhu investeeritakse on aktsiad ja erinevad fondid. Tavaliselt on see pikaajaline investeering kuna ettevõte mille aktsiaid soetatakse, areneb aastatega paremuse poole ja aktsiate väärtus tõuseb. Samas peab arvetama ka sellega, et majandus võib langeda ja sellega langeb ka aktsiate väärtus. Oma säästetud raha eest on võimalik osta erinevat kinnisvara ja metsa. Sellise tegevuse puhul on ka raha paigutatud kindlasse kohta, kuna maja või mets on koguaeg käega katsutav. Metsa saab tulevikus maha müüa, kui puit on kasvanud väärtuslikuks ja pärast seda on võimalik jälle uus mets peale istutada. Samas on ka siin oma riskid ja muud väärtus langetavad faktorid. Kinnisvara hind on ka seotud majandusliku olukorraga, et tulevikus, võibolla ei maksa soetatud objekt nii palju nagu ostu hetkel
Sirvides ajalehte või uudiseid vaadates, näeme ikka üht ja seda sama - tuhat töötut Eestis juures, Läti laenud, USA börsi langus või tuntute autotootjate pankrotistumine. Kahe aastatagune utoopia on osutunud reaalsuseks. Inimsed süüdistavad alati üksteist kui on midagi halba juhtunud. Nii ka majanduslanguse puhul. Järjekordselt jääb kõigile ette USA, keda süüdistatakse laristamises ja liigsete laenude andmises. Tõetera on siin küll sees, algas see kriis ju sellest, et USA kinnisvara turg kukkus kokku ja pankade liiga kerged laenude andmised osutusid tagasimaksjatele liiga suureks koormaks. Aga kas siis alati on süüdi see kõige suurem? Kerglane laenu andmine esines igas riigis, seejuures ka Eestis, kus kõige suurem probleem on hetkel ehituse valdkonnas. Eesti kinnisvarabuum ja üleehitamine on kätte maksmas. Mitu aastat ette ehitatud majad ja hooned ei leia endale ostjaid, suurenenud tööhõive ehituse all tähendab nüüd paljudele töökaotust. Sama toimub Soomes
raha saab võtta pere Saaremaa kinnisvarade rahast, sellest jääb alles 164 175 eurot. Lennuk maandub Suurbritannias Cardiffi lennujaamas, sealt saab pere bussiga oma koju. http://www.bookinghouse.ee/TLL/LON/2015-08-21/adt-2/chd-3/inf-0/?fromLanding=1 Kuna ei minda väga pikaks ajaks Inglismaale, siis on mõttekas rentida maja. Uus kodu asub Lucorn Close’is. Selle maja igakuine üür on £1,600, selle saab makstud ilusti isa palgast. Esimese kuu üür tuleb maksta Saaremaa kinnisvara rahast, alles jääb 115 612 naela. Maja on nelja magamistoa ning suure hooviga. Ema saab seal ka oma aiandushuviga tegeleda. http://www.rightmove.co.uk/property-to-rent/property-35932683.html 16-aastased lapsed lähevad Colfe’si kooli. http://www.colfes.com/ See asub kodust 50 minutilise teekonna kaugusel, sinna saab neid ema või isa sõidutada, on ka võimalus minna bussiga, buss läheb kodust paarisaja meetri kauguselt otse kooli. Kooli iga aastane makse on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
