Kiilkaarsillused Kristofer Uudik LE12 Kaarsillus Kiilsillus Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga.Kiil ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.Kiil ja kaarsilluste lubatav sille sõltub mördi margist ja kaare kõrgusest. Lubatavad maksimaalsed silded on allpool tabelis: Kiil ja kaarsilluste maksimaalsed lubatavad silded meetrites Kaar kõrguseg...
Kiil-kaarsillused Kristofer Uudik LE12 Click Click icon icon to add to add picture picture Kaarsillus. Click Click icon icon to add to add picture picture Kiilsillus. Teooria. Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga. Kiil- ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.
Võru keel (Võro kiil') Keeleline kuuluvus: Soome-ugri keelkond, läänemeresoome keelerühm. Regioon: Eesti kaguosa: enamus tänapäevasest Võru ja Põlva maakonnast ning osa Valga ja Tartu maakonnast. Väljaspool keeleala on võru keele kõnelejaid rohkem veel Eesti suurtes keskustes nagu Tartu ja Tallinn. Kõnelejate arv: Ca 70 000. 1998. aastal läbi viidud arvamusuuringu järgi räägib 90% võru keeleala elanikest võru keelt. Neist 45% teeb seda igapäevaselt. Tartu Ülikoolis on võimalik võru keelt õppida kursuse "Lõunaeesti keel" raames kahe semestri ulatuses. Võru Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on korraldanud täiskasvanute võru keele ja kultuuri kursusi õpetajatele, välismaalastele ja mujalt Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Aastal 2004 esindas Eest...
LISAND,ÜTE, KIIL Gabrovlase tuntud ihnuskoi kammil murdus pii. Tead naisuke pidin oma kammi minema viskama. Kuule vanamees ühe murdunud pii pärast kamm minema visata! Aga see oli viimane. *** Vana juut viieaastase poisi vanaisa jalutab pojapojaga rannas. Korraga viib suur laine poisi merre. Oh Jumal too ta tagasi! Ta on mu ainus lapselaps. Teine suur laine toobki poisi tagasi. Aga mu Kõige Vägevam tal oli ju müts ka peas! *** Kuule Juku kuhu on kadunud meie kanaarilind kogu pere lemmik? Pole õrna aimugi isa. Viis minutit tagasi puhastasin teda tolmuimejaga nagu ikka pehmeid asju. Siis oli ta täiesti olemas. (T. Õunapuu ,,Kirjavahemärkide töövihik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele") Mina muuseas ei taha halba hinnet saada. Sina võib ju arvata loodad ka ilma õppimata selle töö ära teha. Ehkki tõsi küll ei meeldi sullegi negatiivsed hinded. Täna kirjutame arutleva lõigu Rousse...
aastani. Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest välja taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku hingamisega. Pärast kuivamist toimub kestumine. Esmalt vabastatakse rindmik ja pea ning siis ülejäänud kehaosad. Pärast koorumist jääb taime külge läbipaistev vastsekest. Koorunud valmiku kitiinkate tugevneb mitu päeva. Äsjakoorunud kiili keha on pehme ja peaaegu värvitu, 24 päeva jooksul omandab see aga liigiomased tunnused, tiivad muutuvad jäigaks ning kiil hakkab lendama. Kiilid on kõige aktiivsemad päikesepaisteliste päevade keskpäevasel ajal. Ööd saadavad nad mööda puuokstele, veetaimede veepealsetele osadele või muudesse taolistesse kohtadesse tardunult. Lennuaeg langeb kiilidel soojale perioodile kevade lõpust sügiseni. Meie tingimustes talvel kiilivalmikuid ei esine kiilid talvituvad meil vastsete või munadena. Täiskasvanud kiilid liiguvad laialdaselt ringi, lennates sinna, kus on palju saagiks sobivaid putukaid.
KOMA kõigi käänete küsimuste ees, kui neile järgneb öeldis. (kuna, kuni, ehkki, kuigi, nagu, kumb.) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusi...
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast er...
kopalaadse alahuulega ehk püünismaskiga . Kiilid on aktiivsed , päeval soojal ajal aga õhtul või jahedal kliimal muutuvad nad uimaseks ja tarduvad mõnele taimele. Kiilid elavad kõige rohkem veekogude kallastel. Kiilid paarituvad õhus ning nende vastsed elavad veekogude põhjas ja on ka röövtoidulised. Vastsed hingavad trahheelõpustega. Vastne kasvab aina suuremaks , kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele , kus tuleb viimasest vastsekestast välja täiskasvanud kiil . Kiililised Kiilid elavad soojadel maadel rohkem. Kiilide tundlad on vähemärgatavad ja väikesed. Tiibade eesserva tipuotsas on tiivatäpp, mis lennul stabilisaatorina toimib ega luba vibreerida õhukesel tiival. Kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu. Kiilid on väga hea lennuvõimega ja sageli võib neid ka kohata veekogudest eemal. Enamasti lendavad nad tervete parvedega koos
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom ...
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE: 1)korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga Tüdruku seelikul on punased, kollased ja sinised lilled. 2)eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata Isal on kapis ilus sinine ülikond. 3)hõlmatud määrusi komaga ei eraldata Elan Piibel...
...................................................................11 6. VEINI VEAD............................................................................................................................12 Oksüdeerumine........................................................................................................................12 Korgi viga.................................................................................................................................12 7. AS Kiil & Ko kontaktandmed................................................................................................12 AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 1 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS? Vein on viinamarja mahlast kääritatud alkohoolne jook. Puuviljadest ja marjadest kääritatud veinid kannavad nimetust "marjavein"
SAMBLARINNE harilik karusammal rabakarusammal turbasammal harilik palusammal turbasammal LOOMAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid, rästik sööb rohukonni Enamasti on II astme tarbijad ka tipptarbijad, kuid mitte alati
keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis. Võru keel ehk võro kiil on paljudele võrokestele veel tänagi omavahelise suhtlemise keeleks, milles mõistetakse üksteist paremini kui kirjakeeles ja mille pruukimine tähendab usaldust, annab suhtlusele koduse, vahenditu ja eluterve alatooni. Keelemehedki peavad võru murret, nagu tema staatus täna on, omaette keeleks. Olgu kuidas on, võro kiil on ainulaadne, paljude arhailiste ja huvitavate joontega, piltliku sõnavaraga suhtluskeel. Võru keele ajalugu.
ja pööningul. Toitumine Söövad teisi ja verd. Söövad teisi putukaid. Tähtsus looduses Sööb väikseid putukaid ja suuri putukaid. Tähtsus inimese jaoks Söövad teisi putukaid. Tapab tüütuid putukaid. Nimeta kolm liiki Kiil,ühepäevik ja kõdutäi. Hüppikämblik,küttämblik ja vesiämblik. Mille poolest on putukad ja ämblikud sarnased? Putukade ja ämblike sarnasus kaasneb toidu ahelas ja nende väljmuses. Mille järgi saad putukatel ja ämblikel kõige lihtsamini vahet teha? Ämblikutel on 8 jalga, aga putukadel 6 jalga. 2. Kirjelda ühte põnevat või õpetlikku seika oma elus, kus oled kokku puutunud lülijalgsega!
16 Põlemise intensiivus Tule levimiskiirus Leegi kõrgus Söestumise kõrgus puutüvedel Nõrk Kuni 1 m/min Kuni 0,5 m Kuni 1 m Keskmine 1-3 m/min 0,5 1,5 m 12m Tugev Üle 3 m/min Üle 1,5 m Üle 2 m 14 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 111, 113, 115. 15 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 110-111. 16 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113. Tabel 3. Püsiv pinnatuli.17 Põlemise intensiivsus Põlemise iseloomustus Nõrk Rohttaimestik hävib, ära põleb lagunemata ja nõrgalt lagunenud kõdu.
ning, ega, või) d) Ma ei usu sind: oled mulle c) koma nõudvad sidesõnad varemgi valetanud. d) koolon, kui järgnev osa põhjendab e)Ta käis ju talv läbi palja peaga eelmist nii ta end ära külmetaski. e) mõttekriips, kui järgnev osa järeldub eelmisest 10. KIIL Sulgudes aastaarvud Lausega mitte seonduv mõte - , Olesja oh mis tore tüdruk!- õpib 12.b klassis. Talv, (-)eelmisel aastal oli palju lund, (-) on varsti käes.
Mehhanism kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. S...
Puitkiilud presendi pressimiseks vastu luugikrae seina lüüakse sisse alati eespoolt, et peale käiv laine neid aja jooksul välja ei lükkaks. Töö selliste luugikatetega on füüsiliselt raske ja aeganõudev käsitsitöö. On teada palju juhuseid kus torm on sellised luugikaaned merel lahti kiskunud ja viinud laeva kriitilisse situatsiooni, ka hukkumisele. Joon. 7.4.1. Puidust luugilaudadega kaetav luuk. 1- eemaldatav piim, 2- luugilauad, 3- piimi pesa, 4- luugikrae sein, 5- kiil, 6- ligipressiv siin, 7- present, 8- tormisiin, 9- vintpinguti. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Mehhaniseeritud luugikatted. Selliste luugikatete korral on võimalik laadluuke sulgeda kasutades laeva, kalda või
Ökopüramiid Saarmas Haug Lepamaim, Viidikas, väiksed Taimtoidulised kalad Jõgitakjad, kuuskhein, punavetikas. Tootjad ja toidu- Ahela esimene lüli. Toiduahelad · jõgi-kõõlusleht ühepäeviku vastne särg jõeforell saarmas · rohevetikas vesikirp ahven haug · jõgi-kõõlusleht ühepäevik jõevähk saarmas · Jõeplankton ehmestiivalise vastne kiil konn jõeforell · Jõetakjas kihulase vastne viidikas merisiig haug Toiduvõrgustik saarmas jõeforell Jõevähk rohukonn särg kiil Jõgi-kõõlusleht Ühepäeviku vastne Jõeforell · Jõeforelli on arukalt Vodja jõe suudmest kuni Türi linnani. Jõeforellide arvukus on aastate
Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Keevisliite näited: a detailide ristühendus, b lapikühendus Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi Keermesliide:a-poldi ja mutru abil, b hammas- ja kiililiited. Telgede kinnitamiseks kasutatakse kolmnurk-keere kleemliited. Neis on klemmikujuline telje kinnitusava ja seda saab koomale pingutada poldiga. Lihtsaim masinaelementide kategooria on liited. Need on mõeldud masinaelementide omavaheliseks jäigaks ühendamiseks. Liiteid jaotatakse püsi- ja demonteeritavateks liideteks. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1-võll, 2-võlli ...
Õ:Paneme karud riidesse. Õpetaja valib ühte last liisusalmiga. liisusalm: Riidi, riidi ralla,pakane on valla, Püksid jalga, mütsi pähe, Muidu õue me ei lähe Laps võtab ühte riideesemet, nimetab ja paneb karule Laps nimetab ka kuhu ta paneb (selga, jalga) 2)Laste vanus: 3.-4.a Tegevuse teema: „Vahvad putukad” Eesmärgid: Eneseväljenduslikud: laps kuulab ja tajub eesti keele kõla; Keelelised: nimetab tuttavaid putukaid (LEPATRIINU, KIIL, MESILANE, USS); teab putukate liikumist väljendavaid tegusõnad (LENDAB, ROOMAB); oskab vastata jaatavalt või eitavalt, mõistab küsimust „Kas see on suur või väike?“ ja saab vastata ühesõnaga, nimetab tuntud värve. Kasutatud õppevahendid: „Imekotike”,, laulumäng: „Üks ussike”; (pildid: lepatriinu, kiil, mesilane, uss), mänguasi „päike”, värvilindid. Õ: „Kus on meie päike? Kutsume päikest?“
veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki. 3 2.Välimus Kiilidel on sihvakas, piklik, sageli eredalt värvunud või metallihelgiga keha ning suur, ülejäänud kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma, mis ei lase tiival lennul vibreerida. Kiire ja osava lennu võlgnevad kiilid sellele, et nad ei vehi üheaegselt mõlema paari tiibadega. Erinevalt suuremast osast teistest
KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukru...
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Hein A, ( 2009) TLÜ Tööõpetuse osakond, Eriseminar materjaliõpetusest. Keemilised kiud. [WWW http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/269/6.1.TEKSTIILKIUDUDE %20KIRJELDUSED.KEEMILISED%20KIUD.pdf ( 10.12.2010) 2. Mosaici näpunäited materjalidele [WWW] http://www.mosaic-fashion.com/en/styling- practical-tips-3.html ( 10.12.2010) 3. Kiil T., Kaevando K. AS Baltika tootekoolitus 4. Hein A (2009) TLÜ Tööõpetuse osakond [WWW] http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/269/9.KOKKUV%C3%95TTED%20ERINEVATEST %20KANGASTEST.pdf ( 10.12.2010) 5. Boncamper, I ,,Tekstiilkiud". Tln: Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, 323 lk. 12 13 LISAD Foto 1 14 Foto 2 15
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4. Rannule lähim soo on Lulli soo 5. Sirtsi soo on palju vesisem ja palju suurem kui Lulli soo ja seal on palju laukaid mis Lulli soos puuduvad. 6
Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingist kaupmehed ja asunikud Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. Viikingiaja lõpp Tugevneva keskvõimuga riikides
· Kasutatud kirjandus Ehitus · Kiilidel on suured kummis liitsilmad ehk fasettsilmad. · Kumbki liitsilm koosneb tuhandetest silmakestest,neid on kuni 28 000. · Esi-ja tagatiivad on sarnased. · Puhkeolekus on tiivad keha kohale üles tõstetud. Elupaik · Elab põhiliselt veekogu ääres. · Harva on neid ka metsaservades. · Kiilid on aktiivsed päeval soojal ajal,õhtul kui pimeneb ja muutub jahedamaks istub kiil oksal ja hakkab uuesti lendama,kui ere hommiku päike on ta üles soojendanud. Toitumine · Tarbivad ainult loomset toitu. · Saaki püütakse lennult. · Röövtoidulised. Hingamine · Hingavad vees lahustunud hapnikku. · Väikesekasvuliste kiilide vastsed hingavad tagakeha tippus olevate trahheelõpustega. · Suurekasvulised kiilid hingavad soolekaudu. Paljunemine · Isane haarab emase rindmikust jalgadega kinni. · Paarituvad õhus.
nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil, kiil b) I välde, astmevahelduseta (v.a. e- ja u- lõpulised sõnad) nt. lauljatar, lina, küna, kala, luba 6) -id / V a) 3-silbiline, III välde, ne- või s-lõpuline nt. eestlane, prantsalne, võitlus, õmblus, nõrkus, inglane, viltune, kiirendusvõistlus
Kuidas tekkis eesti keel? Ammu-ammu kõnelesid inimesed Eesti külades erinevates murretes, näiteks väikesel Hiiumaal Reigi kihelkonnas räägiti Reigi murdes ning kui reigilased läksid Keinasse sugulasi sünnipäeva puhul õnnitlema, siis keinalased tihti ei saanud aru, mida tahetakse. Tol ajal oli Eestis palju sõdu ning mitmed külad hävisid. Ajapikku hakkas see eestlasi ärritama ning üheskoos otsustati korraldada koosolek, kuhu olid kutsutud tõlgid, kes oskasid vähemalt kolme murret, erinevate kihelkondade pealikud ja targad ning loomulikult Suur Tõll, Kalevipoeg ja Leiger. Nad arutasid omavahel kolm ööd ja kolm päeva, kuni lõpuks jõudsid ühisele otsusele, tuleb mõelda välja salakeel, et omavahel rääkida ja kõrval olevaid külasid teavitada, kui vaenlane peaks ründama. Ajapikku hakkas see keel eestlastele järjest lähedasemaks muutuma, sest toimusid pidevad rünnakud küladele ning oli tarvis ühiselt ründajatele vastu astuda. Lõpu...
mädaniku teket. Ravi Ravi seisukohalt on kõige tähtsam mädaniku avamine. Kui kabjatangidega on võimalik kolde asukoht kindlaks määrata, on selle avamine kabjanoaga enamasti lihtne. Osad mädanikud avanevad kabjapiirdest iseenesest. Tüüpiline jala hoiak kabjamädaniku puhul. KIILUMÄDANIK Kirjeldus Kiilumädanikuks nimetatakse kabja kiilu degeneratsiooni, millega sageli kaasneb piirkonna sekundaarne bakteriaalne põletik. Kiil muutub nõrgaks ja võib hakata lagunema. Enamasti ei põhjusta kiilumädanik longet, kõige tavalisemaks sümptomiks on pehmeks muutunud ja lagunev kiil. Surnud kudede ja bakteriaalse põletiku tõttu on tunda tüüpilist ebameeldivat lõhna ja kiilust eritub mustjat nõret. Põhjused Kui hobune viibib liiga pikalt märjal pinnasel või kapju ei puhastata piisavalt, mistõttu kiilu piirkonda koguneb mustus ja hakkavad toimuma erinevad protsessid mis lagundavad kiilu. Ravi
LENNUK Lennuk on õhust kergem, inimest kandev lendav seadeldis. Lennuk • Püsib õhus kandepinna aerodünaamilise tõstejõu toimel ning sellel on tõmmet tekitav jõuseade. • Peamised osad: • Tiib • Kere • Kiil • Stabilisaator • Jõuseade • Telik Liigituvad • Sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: • Monoplaan • Biplaan • Vaidtiib • Partlennuk • Tandemskeemis lennuk • Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. • Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. • Maailma suurim reisilennuk oli aastani 2005 Boeing 747, siis hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kasu
arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq, lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel) · Mulgi murre lõunamurretest kõige põhjaeestilisem. A=E-ga sõna järgsilpides (kirjutame-kirjuteme) · Võru ja Setu murre- lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal- Võru keel/ Võro kiil. Vokaalharmooni- esisilbis on eesvokaal, siis on ka järgnevad vokaalid selles sõnas eesvokaalid (küla-külä, kõnelema-kõnõlõma) Eitussõna tegusõna järel (ma ei tule maq tulõ õiq) Sellel murdel on vene mõju häälduse ja sõnavara poolest.
LENNUK VADIM ALEKSEEV MIS SEE ON? õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis püsib õhus tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid Sõjalennukid transpordilennukid(reisi- ja kaubalennukid) õppe- ja treeningulennukid ning eriotstarbelisteks lennukid: näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid AJALUGU Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid (1903 aastal) Oma esimest õnnestunud lendu meenutas Orville Fright hiljem järgmiselt: "Esimene lend kestis ainult 12 sekundit, mis on lindudega võrreldes väga tagasihoidlik, kuid ometi oli see maailma ajaloos esimene lend, mille puhul masin koos inimesega omaenda jõul vabalt õhku tõusis, ..." SÕJALENNUKID Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need olid väga tõhusad...
Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad sellised detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hügieeni tagamiseks, hoolduseks või remondiks. Hammasliite põhimõte- Hammasliide moodustatake võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid eegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Kiilliite korral freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Hammasliide on kiilliitest märgatavalt tugevam ning ta võimaldab masina töötamise ajal väändemomenti üle kanda võlli ja rummu perimeetri ulatuses ühtlaselt. Kiilliite korral kandub väändemoment võlli ja ratta vahel üle kiilu kaudu ning jõu jaotus on ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide aga on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam.
vaid 10% eelmise astme arvukusest ja biomassist Ökosüsteem kui tervik Isereguleeruv tervik, milles bkotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukuse pikaajaline stabiilsus. Pohlad Valgejänes Rebane Pikaleheline huulhein Karihiir Rästik Hunt Mustikas(marjamahl) Sääsk Kiil Rohkonn Sookurg Kaseurbad Mustikas Valgejänes Lehetäi Kiil Hunt Rebane Sookurg Kui peaks juhtuma, et jänes kaoks toiduahelast, viiks see selleni, et hunt ja rebane sureks välja ja taimed hakkaks liigselt paljunema. Valgejänes Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades. Levinud ainult mandri-Eestis
Pariisi kohal. Lennuaparaadi leiutajateks ja ka ehitajateks olid prantslased, vennad Montgoliferid. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks, õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid Mis on reaktiivliikumine? Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava
• ÜLESTÕUS-> KUULUTATI VÄLJA SÕJASEISUKORD, RAHULOEMATUS SURUTI MAHA KUID PAARI AASTA PÄRAST SAI SELLEST AVALIK VASTASSEIS • KRIIS-> BERLIINI MÜÜR KASUTATUD KIRJANDUS • H. HARRISON (2000) DRIVING THE SOVIETS UP THE WALL: A SUPER-ALLY, A SUPERPOWER, AND THE BUILDING OF THE BERLIN WALL, 1958-61, COLD WAR HISTORY, 1:1, 53-74 HTTP://WWW.TANDFONLINE.COM/DOI/PDF/10.1080/713999909 • URMAS KIIL HTTP://WWW.SAARTEHAAL.EE/2009/10/05/BERLIINI-MUURI-TEKE-JA-HAVING-1961-1 989/ • HTTP://WWW.SLIDESHARE.NET/AIRE68/BERLIINI-MR?RELATED=1 • HTTP://WWW.SLIDESHARE.NET/REILITOOMING/SJAJRGNE-MAAILM-6829893 • HTTP://WWW.SLIDESHARE.NET/NATALJADOVGAN/KLM-SDA-26647515
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK I Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus: EMT 2018 1.Töötajate tervisekontroll asutuses milleks vajalik? Kes teostab? Kes maksab? Põhieesmärk on, et inimesed hoolitseksid oma tervisest ja tööandja investeeriks töötervishoidu. Tervisekontrolli teostatakse tööajal ja tööandja kulul . Tervisekontrolliga tekkinud kulud hüvitab tööandja. 2. Millised ülesanded on töökeskkonna spetsialistil ettevõttes? Kas töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku ülesandeid võib asutuses täita sama isik?
· Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid. TOIDUAHELATE NÄITED · Pohlad valgejänes rebane bakterid · Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg bakterid · Luht-kastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg bakterid HUNT · Põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. · Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. · Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg. · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku. · Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. · Hunti kutsutakse metsa sanitariks,
Giuseppe Verdi Angela Kiil "Pater noster" http://www.youtube.com/watch? v=55_rYj9POk0 Elulugu 10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. Langes suurde masendusse peale laste ja naise surma 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Elulugu 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva ...
----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism POPULATSIOON moodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine. e. Asurkond. Populatsiooni iseloomustab: 1) Populatsiooni arvukus isendite arv populatsioonis. 2) Populatsiooni tihedus, e. Asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 3) Levikutüüp isendite asetus populatsioonis. See võib olla juhuslik, rühmaline, ühtlane.
MONTAAZ TÖÖD ... hoone ehitamine monteeritavatest elementidest. Et maja kokku monteerida on vaja monteeritavaid elemente (blokid, paneelid jne...) mehanisme (kraanad jne...), tööriistu (kellu, labidas jne.. ), materjale (valud, mört jne..) ja töölisi. Ohu montaaz töödel. 1. Allakukkumised (kiirer, vöö jne..) 2. Muljumised (jääd kahe asjavahele kinni) 3. Pealekukkumised 4. Korrasseadmed peavad olema. Tõste mehanismid. 1.Kraanad 1.Tornkraanad 2.Autokraana 3.Roomikkraana 4.Pukkkraana 5.Õhkpatjadel kraana 6.Portaalkraana 7.Terikkraana 2.Tõstukid 1.Sahttõstuk 2.Masttõstuk 3.Talid 1.Elektri tali 2.Hammasratas tali 3.Tigu tali 4.Polüplastid 5.Tungrauad 1.Latt tungraud 2.Kruvi tungraud 3.Hüdro tungraud 4.Roni tungraud 6.Vintsid 1.Elektri vintsid ...
kui teised raketid keskööl õhku söötsid, siis tema jäi maale. Lohutuseks korrutas ta, et teda hoitaks mõne tähtsama sündmuse auks, sest ta on ju nii ilus rakett. Järgmisel päeval leidsid ta töömehed, kes viskasid tema, kui koleda ja määrdunud raketi, üle aia mutta. Rakett võttis seda kui spa puhkust(sest ta oli nii palju teinud) ja ei lasknud tujul langeda. Teda külastasid Konn, Kiil ja Part. Raketi arvates kuulusid kõik alamasse seisusesse ja ei teadnud elust midagi. Terve aeg ootas ta saatkonda, kes teda päästaks. Lõpuks leidsid Raketi kaks poisikest, kes panid ta lõkkesse, sest nad tahtsid, et vesi kiiremini keema läheks. Nad heitsid magama. Rakett oli vaimustuses, et saab päise päeva ajal õhku söösta ja oli kindel, et kindlasti kõik näevad teda. Kahjuks keegi teda ei märganud ning ta lendas tavalise kepina taevast alla, otse Hanele pähe. ,,Püha
sirgeselgset Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida- Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige suurem isamaalane üldse. Õnnega olete muidugi koos juhul, kui esimesena tuleb teil meelde krutskeid ja elutarkust täis Rehe- Sander. Kui te tõesti mõnd romaani tegelasega sarnast kuju oma ringkonnast ei suuda meelde tuletada, siis lööge lahti värske ajaleht ning küll juba mõni tont, Kiil, koll, Kaljurand või mumm teile põlevate silmadega vastu jõllitab," avaldab oma arvamust raamatublogija Oskar Helde ,,Rehepapi" tänapäevalisuse kohta. ,,Rehepapp" on pugenud eestlaste südamesse tänu toredatele tegelastele ja eestlastele omapärase huumoriga.
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK III Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus: EMT 2018 1. Mida peab tegema tööandja, et esmaabi andmine asutuses oleks seaduse järgi korrektselt korraldatud? Ettevõttes tuleb määrata töötajad esmaabi andmiseks ja tööandja kulul korraldama neile väljaõppe. Peab olema tagatud esmaabivahendite kättesaadavus kõigile töötajatele. Esmaabivahendid peavad asuma nõuetekohaselt märgistatud ja juurdepääsetavas kohas. 2. Mis on töötervishoiuteenus ja kellele ning miks see vajalik on?
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond RIHMÜLEKANNE Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 1. 1. RIHMÜLEKANNE Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Joonis 1 Rihmülekanne. Joonis 2 Klassikaline kiilr...
Infoleht Tondihobu Välimus Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on suur kiil: tema tiibade siruulatus küünib 90 millimeetrini ja kehapikkus 70 millimeetrini. Tiivad on läbipaistvad, mustade soontega ning õrnalt pruunika varjundiga. Teistest tondihobudest eristub see liik rohelise rindmiku poolest: rindmiku küljed on üleni rohelised, seljal kaks laia rohelist triipu vaheldumisi mustadega. Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised.
1. Laevade ehitus – 46. Liikmed- члены. 2. Laevakere-корпус судно 47. Ühiskajut- кают-кампания. 3. Tala-балка 48. Köök- камбуз. 4. Plaadistus- oбшивка 49. Laoruum- кладовые 5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14. Kaar- шпангаут 59. Laevakeretalastik- набор. 15. Piim- билс(-ы) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
