Kuidas inimene keskkonnale, nõnda keskkond inimesele Elamiseks on igal organismil vaja keskkonda, kust saada eluks vajalikke toitaineid ja enamuste organismide puhul ka hapnikku. Keskkond, mida inimesed teavad ja hindavad ei saa eksiteerida ilma elusorganismideta. Keskkond, nagu inimesed seda tunnevad, koosneb elusloodusest - taimedest ja loomadest. Inimene ja keskkond on paratamatult seotud. Inimene ei saa elada ilma teda ümbritseva keskkonnata ning keskkond oleks ilma inimesteta praegusest drastiliselt erinev. Ajaloos on keskkond mõjutanud inimesi tugevalt. Sadu ja tuhandeid aastaid tagasi sõltus inimeste elupaik suuresti kliimast ja teistestki keskkonnateguritest, näiteks maa viljakusest ja maatüübist ning kas tegu on kõrbega või veeäärse alaga. Ilma sobiva keskkonnata poleks inimene suutnud ellu jääda. Toidu hankimiseks oli algselt vaid kaks viisi - korilus ja jaht. Mõlema jaoks oli vaja soodsat keskkonda...
Keskkond ja mina Õpimapp Juhendaja: õpetaja Tallinn 2013 1. Ökoloogiline jalajälg Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg? Internetileheküljel http://jalajalg.positium.ee/ saab igaüks mõõta, kuivõrd mõjutab tema eluviis maakera jätkusuutlikust ning selle põhjal annab mõtlemisainet, mida igaüks saaks teha oma planeedi säästmiseks. Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks tuli 1,96 globaalhektarit aastas, see tähendab, et minu elustiili järgides läheks inimestel vaja praeguse maakeraga võrreldes 0,95 maakera. Kuna elan Lasnamäel paneelmajas kolmveerand aastast kolmeliikmelises leibkonnas, kuhu kuuluvad peale minu minu vanavanemad, ei ole kütte-, vee- j...
Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
sajandil Maailma rahvastik suureneb kolmekordselt. Samal ajal värske vee tarbimine on kasvanud seitsmekordselt, sealhulgas kohaliku omavalitsuse veevajadused kolmeteistkordselt. Selle tarbimiskasvusega ilmub veevarude pudujääk paljudes maailma piirkonnas. Vastavalt Maailma Terviseorgarisatsioonide andmetest rohkem kui kaks miljardit inimest maailmas täna kannatavad joogivee puudust (UNICEF/WHO 2012, 5). Järgmise 20 aasta jooksul, arvestades praeguse rahvastiku kasvu ja maailmamajanduse suundumised, on vaja oodata värske vee nõudluse vähemalt 100 kuupkilomeetrit aastas. Peamiselt magevee pudujääk on seotud rahvastiku kasvuga, kliimamuutusega ja teiste põhjustega. Vastavalt uuringutele, magevee süsteem maailmas on on nii halvenenud, kaotab võimalust tarnida inimeste, loomade ja taimede elu. Kui selline tendets jätkub, see võib kaasa tuua drastilisi rahvaarvu vähendamisele...
09-29.09.13 13.September: Riik taastab lähiaastatel 2500 hektarit loopealseid Keskkonnaministeerium kavatseb aastatel 2014-2019 taastada 2500 hektari ulatuses kinnikasvanud loopealseid, millest suurem osa asub Saare- ja Hiiumaal. Loopealse taastamiseks on tarvis harvendada sinna kasvanud puud ja eemaldada võsa. 15.September: Läänemere põhja maetud keemiarelv on mõjutanud kalade arengut Gotlandi sopis on 8 000 keemilist mürsku ja raketti, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Keemiarelva matmiskohast on avastatud mürgitatud ning veidralt arenenud kalu. 16.September: Venemaal süttis tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aast...
2014 12 2 13.10.2014 Keskkonnaõiguse allikaid Inimese tervis versus keskkond 1. Keskkonnamõju hindamise ja Esmashaigestumuse põhjuste seas domineerivad keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KHJS) välistegurid, eeskätt haigusttekitavad https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 mikroorganismid, mis põhjustavad rohkem kui poole kõigist haigusjuhtudest. 2...
Nimeta üks asi, mida saad teha, et meie keskkond säiliks • Pakendite taaskasutamine • Prügi sorteerimine • Veepudeli ostmise asemel kodust vee kaasa võtmine • Kilekottide taaskasutamine • Puude ja taimede istutamine • Liha söömise vähendamine 2. Milliseid neist materjalidest saab taaskasutada? a) Klaaspudel b) Plastpudel c) Plekkpurk d) Piimapakend e) Kõiki e) Kõiki 3. Kui kaua lagunevad plastpudelid? a) 5-10 aastat b) 20-30 aastat c) 50-80 aastat d) 100-120 aastat Plastpudelid lagunevad 50-80 aastat. Kui nad on maa sisse maetud, siis 500- 1000 aastat. 4. Nimeta 2 asja, mida saab plastpudelitest teha • Uusi plastpudeleid • Riidematerjale nt fliispusa, vatiin, jalgpallisärk 5. Kui kaua laguneb (alumiiniumist) plekkpurk? a) 100-200 aastat b) 200-500 aastat c) 600-800 aastat b) 200-500 aastat 6. Mitu korda saab alumiiniumpurki taaskasutada? a) 1 korra b) 10 korda...
1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti...
detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba...
MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin...
EESTI PÕLEVKIVI TÄHTSAMAD KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI...
Eesti territooriumil olid erinevad tuumabaasid Nõukogude Liidu aeg ning need olid salajased, kuhu eestlastel asja polnud (Paldiski mereväekeskus, Keila-Joa raketibaas ja Sillamäe, kus rikastati uraani ning sinna loodi selle tõttu radioaktiivsete jäätmete hoidla ning Tammiku radioaktiivsete jäätmete matmispaik). KASUTATUD MATERJAL 1. Kiirgus, inimesed ja keskkond (IAEA) Rahvusvaheline Aatomiagentuur (2006) (http://www.envir.ee/kiirgus/image/kiirguskeskond.pdf ) 2. J. Kalam ,,Eesti Kiirguskeskus. Seeria: kiirgused meis ja meie ümber. Sissejuhatus kiirguste valda." 1996, Printall 3. http://www.envir.ee/kiirgus/index.php?leht=152 (vaadatud 21.10.08) 4. http://www.envir.ee/kiirgus/image/nelijarve/8.pdf (vaadatud 26.10.08) 5. http://www.envir.ee/kiirgus/image/nelijarve/5.pdf (vaadatud 26.10.08) 6. http://www.envir...
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Linda Kirsipuu SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2009 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID...................................................................4 2. LEVINUMAD SULFIIDID.............................................................................................................5 2.1. Püriit..........................................................................................................................................5 2.2. Galeniit...
Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linna...
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 2...
TALLINNA ÜLIKOOL Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis Referaat Tallinn 2009 Sisukord Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis ....................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire...
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
