SÖÖDARATSIOON NR 9 Emashõberebased paaritusperioodiks (jaanuar), kehamass 8kg. Karjas 1800 looma. Söödad kogus g kalorsus seed. Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23 tursapead 13,3 10 1,84 0,12 0,15 tursa selgroog 13,8 9 1,84 0,08 KOKKU liha ja kalasöötasid 72,1 70 9,13 2,91 0,48 nisu 9,0 22 0,70 0,11 4,34 hapendatud kapsas 23,1 3 ...
Karusloomakasvatus Karusloomakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb karusloomade kasvatusega. Eestis algas karusloomakasvatus 1920. aastatel, mil Kanadast toodi kohalikesse kasvandustesse esimesed hõberebased. Tegevuse tüüp: Hetkel kõrvale jäänud tegevusala, mis pakub alternatiive traditsioonilisele loomakasvatusele ja jahipidamisele ning annab võimaluse lisatulu saamiseks. Praeguse seisuga tegelevad karusloomakasvatusega valdavalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (aktsiaseltsid ja osaühingud). Maht: Sobib igat tüüpi taludele, k.a. metsataludele ja väiketaludele üle kogu Eesti. Piiranguks
Baltikarusnahk Esimesi rebaseid toodi Norrast. Oli suurim karuslooma farm Eestis. Omanikud vahetusid Raku, Fred, siis ostsid soomlased. Praegu on 31000 naaritsaid, 2400 sini-, 2400 hõberebaseid, 290 kährikuid. Kährikute arv vähenes kuna nad on võõrliik Eestis ja nende kasvatmiseks on rngemad nõuded (2 m kõrgune topeltaed). Emase naaritsa kohta on ~4 kutsikat, 8 emase kähriku kohta. Firmas 97% moodustab eksport. Hübriidid: Blue frost, Golden frost ja Shaddow frost. Naaritsad: Scanglow, hedlundi valged, black-brown, black velvet, blackcross.. Minkidel on aleuuti viirus. 50% söödetakse Tallegg`i jääkidega, 10-20% kala (kilu, räim/ kalajäätmed), vilja ostetakse talunikult. Soomest tuuakse proteiini lisandeid (4-8%), 100 tonni aastas tursajäätmeid (ratsiooni tasakaalustamiseks), vitamiine ja mineraalaineid. Päevas antakse 60 t, talvel 12-15 t. Sööta valmistavad ise. 80% kogu söödast...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
