riidevärvide kasutamine toiduvärvide asemel) 3. Füüsikalised a) radioaktiivne kiirgus - tugevaim mutageen, põhjus osakeste energiarikkuses ja suures bioloogilistest kudedest läbitungimisjõuga b) UV kiirgus - mutageen nahale ja huultele - pindmiste kudede mutageen c) nähtav valgus koopaloomadele d) infrapunakiirgus (soojuskiirgus) põhjustab kuumasokist tingitud mutatsioone e) elektromagnetkiirgus (toime avaldub äärmusväärtustel) Kantserogeen - põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket Supermutageen - mutageen, mis juba väga väikestes kogustes 100% tõenäosusega põhjustab mutatsioone - puutume kokku - sõjanduses kasutatavate mürkkemikaalid. Mutatsioonid. Geenmutatsioonid - punktmutatsioonid - muutused, mis haaravad DNAs kas ühte nukleotiidi või nukleotiidipaari. 4 tüüpi. 1. Nukleotiidipaari väljalangemine 2. Kahekordistumine 3. Asendumine 4. Ümberpaiknemine Jaotusviisid I 1
Ilona Juhanson, 123964YASB 1.1 Raamatu otsing e-kataloogist ESTER OTSIVÕIMALU OTSIPROFIIL RAAMATUTE ARV RAAMATUTE ARV S TTÜR TÜR Märksõna Põhjavesi 213 230 Märksõna Kantserogeen 109 40 Raamatuid UDK otsingus märksõnadega põhjavesi ja kantserogeen ei leidunud. UDK: põhjavesi Märksõna: põhjavesi (213 kirjet) Ilona Juhanson, 123964YASB Ja Tartus (230 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB Märksõna: kantserogeen (109 kirjet): Ja Tartus (40 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB UDK: kantserogeen Ilona Juhanson, 123964YASB b) Olulise raamatu bibliokirje: Chemical and isotopic groundwater hydrology (c. 2004, 3rd ed) / Mazor, Emanuel TLÜAR loodusteaduste saali kojulaenutusosakonnas (kohaviit: LO 556/M23)
läikega Täida lünk sobiva liitega. Mure........... meel, sala................... inimene, eri............... kohtlemine, keeru......... sõnastus, kohtu............. karistus, torm............. hobune, riik.......... programm, siid............ karv, lilla.......... kleit, jagama.......... armastus, soga.......... vesi, ohaka........... põld, vale.......... ametnik, hapu............... lõhn, kantserogeen.............. aine, surema........... teos. Moodusta liitega line tuletisi, mis väljendavad suuremat või väiksemat määra. Suurem määr: kõhukas,....................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................................ ..............
ruttu põlema ja plahvatab. · Kui näiteks saepuru immutada vedela hapnikuga, siis muutub see tugevajõuliseks lõhkeaineks. Kasutamine · Püssirohtu kasutatakse vähe. (jahimehed,laskesportlased jt) · Maavarade kaevandamisel kasutatakse lõhkeaineid. · Peaaegu kõik lõhkeained plahvatavad elektrisädeme toimel. Ohtlikkus · On aineid, millega ükskord kokku puutudes ei tunne inimene mürgistusnähte, kuid see võib tekitada kasvaja.(Nt kantserogeen) · On ka aineid mille vastu on inimene tundlik. Sellist ülitundlikkust nimetatakse allergiaks.( Nt taime õietolm,E-ained,)
materjalis. Generatiivne mutatsioon Hulkrakse organismi sugurakkudes tekkiv ja järgmistele põlvkondadele edasi kanduv mutatsioon. Genoommutatsioon Homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke. Kombinatiivne muutlikkus Muutlikkus, mis seisneb vanemate geelialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kromosoommutatsioon Kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutus. Modifikatsiooniline muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Mutageen Mutatsioone tekitav tegur. Mutatsioon Muutused kromosoomide v geenide struktuuris. Polüploidsus Organismi kogu kromosoomistiku kordistumine.
Milles on põhjus Fenotüübis Geneetilised materjalis Pärandumine Ei pärandu Võivad päranduda Mutageen – mutatsioone tekitav tegur Füüsikalised mutageenid – röntgenkiirgus, UV-kiirgus, radioaktiivsus Keemilised mutageenid – mürgid, ravimid, happed Bioloogilised mutageenid – bakterid, seened, viirused, algloomad Kantserogeen – mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket Reaktsiooninorm – ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid Reaktsiooninormi üksikisikul määrab ära genotüüp Reaktsiooninormi liigil määrab ära geenifond Kitsas reaktsiooninorm Lai reaktsiooninorm Inimeste juuksevärvus, silmade Inimese kehakaal, intellekt, kanade suurus, karvade läbimõõt munatoodang
Tuletatud petrooleumist. Toitudes esineb tihti koos BHT ga. Lisatakse margariinidele, õlidele, piima- ja koorepulbritele, määrdejuustudele, kartulikrõpsudele, salatikastmetele, saiakestele, maiustustele, supisegudele, närimiskummidele. Tervisemõju: võib põhjustada astmat, allergilist nohu, ekseeme, nõgeslöövet. Loomadel on tõdetud tekitavat kõhukasvajaid, hamstritel on leitud munasarjade geneetilisi muutusi. Ettevaatust laste ja noorte toitudes. Võimalik kantserogeen, keelatud mõnedes maades (Jaapanis alates 1958, McDonalds eemaldas oma menüüst 1986). Eestis lubatud piirangutega kasutamine (tooted praadimiseks va oliivõli 200 mg/kg; granuleeritud kartulid 25mg/kg). E321 BHT (butüülhüdroksütolueen): sünteetiline antioksüdant. Tuletatud petrooleumist. Lisatakse õlidele, salatikastmetele, piima- ja koorepulbritele, kartulikrõpsudele, maiustustele. Tervisemõju: võib tekitada astmat, allergilist nohu, ekseeme, allergiat. Loomkatsetes tekitab
· Katkev side kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+leelis Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+alkoholaat Halogeeniühendite kasutamine · Lahustid hüdrofoobsetele ainetele · Freoonid soojusvaheti, propellandina, vahtpolümeer · Pestitsiidid taimekaitsevahendid DDT ·Mutageen ·Kantserogeen ·Kahjustab kesknärvisüsteemi ja maksa Pestitsiidid kiire toime valikuline toime kiire lagunemine ·Liigid putukatõrje umbrohutõrje seenhaiguste tõrje lehtede langetajad ALKOHOLID Alkoholid tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to ·Lahustuvad vees, alates 5-st süsinikust lahustuvus väheneb järsult C-C11 Vedelikud C12-C20 Tardunud rasvataolised C21-Cn Tahked Lahustuvus
Vaktineerimise poolt või vastu Elena Borissov Vaktsineerimise vastu 1. Vaktsiinid on väga mürgised. • Alumiiniumi peetakse krampide, ajukahjustuste, Alzheimeri tõve ja dementsuse põhjustajaks. • Formaldehüüd on tuntud kantserogeen (põhjustab vähki). • Elavhõbe kahjustab inimese närvi- ja immuunsüsteemi rakutasandil. Kui organismi süstida elavhõbedat, siis puudub tal võimalus end mürgituse eest kaitsta. Veelgi ohtlikumaks teeb elavhõbeda see, et ta ladestub organismis, st keha ei suuda teda välja viia. 2. Vaktsiinid rikuvad ära immuunsüsteemi normalse arengu. • Laste seas levivad ,reumatoidne artriit, lasteea suhkruhaigus, bronhiaalastma, Crohn’i tõbi, Guillain-Barre sündroom
9) Ekspressiivsus 10) Haploidsus 11) Diploidsus 12) Polüploidsus 13) Aneuploidsus 14) Monosoomia 15) Trisoomia III Muutlikkus ja mutatsioonid 1) Mida tähendab organismide muutlikkus? 2) Kuidas jaotatakse organismide muutlikkust? 3) Mittepärilik e. modifikatsiooniline muutlikkus 4) Pärilik e. geneetiline muutlikkus 5) Mis on mutatsioon? 6) Mis on mutageen ja kuidas neid jaotatakse? 7) Mis on kantserogeen? IV Monogeensed haigused 1) Millised pärilikud haigused on monogeensed haigused ja millest nad on põhjustatud? 2) Mida tähendab uus- või uudikmutatsioon e. de novo mutatsioon? 3) Teada põhilisi monogeenseid dominantseid autosoomseid haigusi (polüdaktüülia, akondroplaasia, hüpokondroplaasia, Marfani sündroom, perekondlik hüperkolesteroleemia, Huntingtoni tõbi, trombofiilia, Prader-Willi ja Angelmani sündroom) ja tunda need loetelust ära
7) Indutseeritud mutatsioon kunstlikult esile kutsutud mutatsioon (nt eksperimendi käigus). Kiiritamine, kemikaalidega mõjutamine. Sellisel moel on võimalik saada uusi bakteritüvesid. Suur tekkesagedus. 8) Kaksikute meetod erinevate kaksikutüüpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline võrdlemine võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. Ühemunakaksikute omavahelised erinevused on üksnes mittepärilikud, st modifikatsioonilised. 9) Kantserogeen tegur, mis kutsub esile vähktõve teket. Valdav osa mutageene on samaaegselt ka kantserogeenid ning seetõttu tuleb vältida nendega looduse saastamist. 10) Kromosoommutatsioon kromosoomi pikkuse ja struktuuri muutumine, mida põhjustavad häired mitoosis või meioosis. Kromosoom võib välja langeda, kahekordistuda või ümber paikneda. Muutused on laiema ulatusega ja avalduvad fenotüübis sündroomide ja arenguhäiretena (nt kassikisa sündroom ja Martin Belli tõbi).
retsisiivne. -) Homosügootsus geenipaari seisund, mille puhul mõlemad alleelid on samade vaadeldavate tunnustega. -) Heterogameetsus organismis toodab sugukromosoomide suhtes kahesuguseid sugurakke. -) Homogameetus organism toodab sugukromosoomide suhtes ühesuguseid sugurakke. -) Intermediaarsus dominantse alleeli ehk domineeruva tunnuse puudumisel, saadakse vahepealne tunnus. -) Kantserogeen halvaloomulist kasvajat tekitav mutatsioon. -) Geenmutatsioon mutatsioon, mille puhul toimub muutus mingi geeni DNA nukleotiides järjestuses. -) Genoommutatsioon mutatsioon, mille puhul muutub kromosoomide arv rakus. -) Kromosoommutatsioon muutused ühes kromosoomilõigus. -) Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele.
poole võrra 28.haploidne-sugurakkudele omane, diploidne- keharakkudele 29.somaatiline rakk-keharakk, gameet-sugurakk 30.sügoot - viljastatud munarakk 31 ontogenees. - organismi areng sünnist surmani 32.embrüo -loode 33. platsenta- emakook, mille kaudu loode saab emalt kõik vajaliku 34. kliiniline surm- on katkenud südametegevus ja hingamine, bioloogiline surm, aju tegevus katkenud. 35.mutatsioon- muutus pärilikus aines 36. mutageen- mutasioone põhjustav tegur, kantserogeen- vähitekitaja 37. geenifon- populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum. 38. kaksikute meetod-uuritakse keskkonna mõju geenide avaldamisele 39.pärilik haigus- saadakse kaasa vanematelt vigaste kromosoomidega. 40.a ja biootiline tegur- eluta looduse tegur 41.antropogeenne tegur- inimtegur 42.areaal- leviala 43.ökosüsteem- isereguleeriv tervik, mis koosneb elukooslusest ja elupaigast 44. troofiline tase- toitumistase 45
Geenifond-liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum. Geenmutatsioon- mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. Generatiivne mutatsioon Genoomutatsioon Indutseeritud mutatsioon- kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod- päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikuta abil või ühe- ja erimunakaksikute võrdluse teel. Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket. Kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Polüploidsus- organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Pärilik haigus- isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus. Reaktsiooninorm- ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid.
kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri ja Turneri sündroom Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunarakukaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Mutageen - mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid. Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus
Muutlikkuse vormid: Pärlik ja mittepärilik Pärilik ja mittepärilikkuse erinevus: Pärilik on konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Mittepärilikkusega ei kandu elu jooksul tekkinud tunnused edasi. Päriliku muutumise vormid: Mutatsiooniline(geenmut. kromosoommut. genoommut.) ja kombinatiivne Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asukoht. Põhjuseks viga mitoosis või meioosis. Genoommutatsioon - muutused toimuvad homoloogiliste kromosoomide arvus. Põhjus...
Hormoon Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid erinev ka teistes organismides. Initsaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Kapsiid viiruse genoomi ümbritseb valguline kate Kontraktsioonivalk Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustav vähkkasvaja teket Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus. Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekändjana. Nt ATP UTP jne
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23. anaerob- anaeroobne 24. das Antigen, -e - antigeen 25
Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus. geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum. geenimutatasioon mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. kaksikute meetod päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikuta abil või ühe- ja erimunakaksikute võrdluse teel. kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket. mutageen mutatsioone tekitav tegur. mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. polüploidsus organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. pärilik haigus isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus. päriliku eelsoodumusega haigus pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus.
päikeseenergia keemiliseks energiaks Geen - kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt või mitme tunnuse arengu Kromosoom- eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element Hemofiibia- vere hüübimatus Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kantserogeen- vähki tekitav tegur Kitiin- lülijalgsete kesta materjal Klorofüll- taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi Lipiid- estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi
Mutatsioon - raku geneetilise materjali muutused (RNA või DNA) DNA (desoksüribonukleiinhape) - pärilikku informatsiooni säilitav aine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele; kromosoomide põhiline koostisosa; pikk ja kaksikahelaline spiraal RNA (ribonukleiinhape) - päriliku info realiseerimine valgusünteesi käigus Mutageen - mutatsioone esilekutsuv tegur Teratogeen - ained või tegurid, mis tekitavad lootel väärarenguid (viirused, bakterid, alkohol, nikotiin, narkootikumid jne) Kantserogeen - on ained, ühendid ja segud, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket/vähki või suurendada nende esinemissagedust Reaktsiooninorm - (omaduste ja nende avaldumisastmete kogum) on mingi genotüübi võimalike fenotüüpide hulk Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom; sugurakkudes 23 kromosoomi, aga keharakkudes 46 (viljastumisel 23 isalt ja 23 emalt seetõttu); (naistel XX ja meestel XY)
Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustest põhjustatud. 11. mutageen-on tegurid,mis kutsuvad esile mutatsioonide teket. 12. mutatsioon-on muutused raku geneetilises materjalis,võivad toimuda DNAga, geenidega või tervete kromosoomidega. 13. polüploidsus-kordistub organismi kogu kromosoomistik. Tuleneb homoloogiliste kromosoomide mittelahknemisest meioosis. Esineb taimeriigis rohkem kui
Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825. Aastal illumineeruva gaasi tootmisel tekkinud õlisest kõrvalproduktist. Veel on varasematel aastatel saanud benseeni 1833. aastal Eilhard Mitscherlich, kes andis ainele nime ,,benzin", 1836. aastal August Laurent ja 1845.
I. PAH Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH-id) koosnevad üksteisega liitunud benseenituumadest, mis ei sisalda heteroaatomeid ega asendusrühmi. PAHide hulka kuulub üle saja ühendi, mis erinevad üksteisest benseenituumade arvu ja asetuse poolest molekulis. Keskkonnas ja toidus kasutatakse indikaatorainena PAH-ide üldise sisalduse hindamiseks enamasti benso(a)püreeni, sest on leitud, et see ühend on kantserogeen, seda leidub paljudes toiduainetes ja see on lihtsalt analüüsitav. II. Kasutusalad PAH-e kasutatakse värvide, plastiku valmistamisel, orgaanilistes pooljuhtides, insektsiidi ja fungitsiidina, lõhkeainete valmistamisel. III. Üldised omadused PAH-id jaotatakse nendes sisalduvate aromaatsete tsüklite arvu järgi kaheks rühmaks: kuni nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e nimetatakse “kergeteks” PAH-ideks (näiteks antratseen) ning
2. Hallitused 2.1. Aspergillus Aspergillus on suur perekond seeni mis kuulub Ascomycota hõimkonda. Nendest mõnisada liiki , millest mõned on olulised ravimi teaduses ja tööstuses. Ta kasvab nagu hallitus, tihti ka taimede peale. Mõned Aspergillus-e liigid põhjustavad tõsiseid haigusi inimestel ja loomadel. Kõige tavalisemad patogeensed liigid on A. Fumigatus ja A. Flavus, mis toodavad aflatoksiini, mis on nii toksiin kui ka kantserogeen, ning mis võivad saastada toiduaineid nagu pähklid. 2.2. Penicillium Penicillium on seeneperekond. Perekond Penicillium liigitatakse ligi 300 seeneliiki. Mitmed perekonda liigitatud seened on olulised organismid juustude ning antibiootikumide toomisel. Hallitus on rahvalik nimetus hallitusseente palja silmaga nähtava osa kohta, mis kasvab sobival orgaanilisel ainel. Seente lenduvad eosed võivad põhjustada ärritusi ja allergiat. 2.3. Fusarium
R40 „vähe tõendeid kantserogeensest toimest“. Saadaval olevad epidemioloogilised andmed on ebapiisavad, et teha järeldusi kantserogeensuse kohta. Sümptomid kokkupuutel aniliiniga: • silmade punetus, pisaravool, sügelus, põletustunne • naha sügelemine ja punetus • allaneelamisel põletustunne suus ja kurgus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus • sissehingamisel limaskesta ärritus, köha, hingeldamine, õhupuudus • võimalik kantserogeen LD50 suukaudsel annusel rotile: 250mg/kg Aniliini log Kow on 0,90, see näitab seda, et aniliin ei ole väga bioakumuleeruv aine. Aniliini log Koc on 0,96 ehk neeldub vähesel määral tahkesse ainesse. 7 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et aniliin on siiski ohtlik kemikaal, mis on värvusetu, õline ning vees halvasti lahustuv. Aniliin põleb tahmava leegiga. See imendub hästi suukaudsel sissehingamisel
kombinatiivseks ja mutatsioonilisek 5) Generatiivne mutatsioon- ? 6) Genoommutatsioon- mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri ja Turneri sündroom 7) Indutseeritud mutatsioon- kunstlikult esile kutsutud mutatsioon 8) Kaksikute meetod- päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunarakukaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel 9) Kantserogeen- mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket 10) Kromosoommutatsioon- mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel 11) Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid
Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Initsiaator-tRNA tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Kaksikute meetod päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või ühe- ja erimunakaksikute võrdluse teel. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket. Kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. Karikloode (gastrula) enamiku loomade (ka Kombinatiivne muutlikkus geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus.
purustamisse. Tänu meie saastamisele on atmosfääris juba vähemalt pool teratonni süsinikku rohkem. Kui me suudame globaalse kliimasoojenemise üle elada, jõuavad tuleviku ajaloolased järeldusele, et üks meie suurimaid vigu oli liigne hirm vähktõve ees. Faktid väidavad, et ligi 30% meist sureb vähktõve tagajärjel, aga vaid vähesed teavad, et peamine põhjus on hapniku sissehingamine. Vaid üksikud meist on teadlikud, et õhus leiduv hapnik on ülekaalukalt kõige olulisem kantserogeen meid ümbritsevas keskkonnas. 2004. aasta jaanuaris toimus Cambridge´i ülikoolis teaduslik nõupidamine, kus sai selgeks, et laias laastus on võimalikud kaks lähenemisteed kliimamuutuste peatamiseks: esiteks vähendada Päikeselt Maale saabuva soojuse hulka ning teiseks eemaldada CO2 ja teised kasvuhoonegaasid atmosfäärist või kütteseadmetest. Kordagi ei toodud esile aga seda, et kliima on vaid üks osa globaalsest muutusest
nahka, see imendub läbi naha ning ladestub organismi pikaks ajaks. Südant, maksa, aju, kahjustav. Võib ka tekitada kahjustusi silmadele, mitte ainult silma sattude vaid läbi organismi. (Puhas Elu 2011) Naatriumlaurüüleetersulfaat(SLES) ja ammooniumlaurüüleetersulfaat(ALES) Palju levinud sünteetilised ained, mis ei esine mitte ainult kosmeetikatoodetes, aga ka naha- ja kehahooldustoodetes. Kui neid pindaktiivsed ained segada kokku teiste kemikaalidega, tekib tugev klass kantserogeen ehk vähki põhjustav element. (Environmentally Sound) Alkohol, Isopropyl (SD-40) - tugevalt kuivatav ja nahka ärritav, kiirendab vananemist nahal, pigmendilaike tekitav, muudab nahapinna ph-taset nii, et nahk võtab paremini vastu baktereid ja viiruseid. Benzalkonium Chloride - väga mürgine säilitusaine, sellega kokkupuutumisel ärritab see nahka, silmi, nina ning kõri. (BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül
min), higistamine, peavalu, okse, nägemishäired, aeglustunud pulss ja madal vererõhk, inimene muutub justkui kuivaks, jääb veenälga, vstumürgiks astropiin, halotsinogeen Psilotsibiinmürgitus: närvimürk, halotsigeen, narmasnutt, sõnnikuseened, hall napsik, perek. Paljak, surmavalt mürgine -Mükotoksikoosid: seente mürkide poolt põhjustatud mürgitused ehk ntx hallitusseente põhjustatud. Aflatoksiinid (kerahallik, tugavaim kantserogeen looduses!) -Mükoosid ehk seenhaigused -Pinnamükoosid: naha ja küünte mükoosid, kandidoos ehk kandidomükoos(naha, limaskestade ja siseelundite , pärmseente kahjustavat toimet tugevdab anitbiootikumide pikaajaline kasutamine. Soor on suu limaskeesta ja siseelndeid tabav seenhaigus, mis on sage imikutel, kes saavad mustade luttide või ema rinnanibu kaudu. Soor meenutab valget piimavahtu. Samblikud Teadus mis tegeleb samblikke uurimisega on lihhenoloogia
H2 O Kütuses oleva vesiniku täielikust põlemi- Kahjutu sest CO Kütuses oleva süsiniku ebatäielikust põle- Mürgine! misest (küttesegu liiga rikas) HC Põlemata kütuseosakesed. Tekivad liiga Kahjulik! Päikesevalguse rikkast küttesegust, valest süütehetkest toimel tekivad nendest või madalast temperatuurist silindris. ühenditest kantserogeen- sed (vähkitekitavad) ained NOx Lämmastiku ühinemisest hapnikuga kõrge Mürgine! temperatuuri toimel põlemisprotsessis. SOx Kütuses leiduva väävli põlemisest. Kahjulik! Kokkupuutel veeauruga tekib väga agressiivne hape.
y-kromosoomiga seemnerakk viljastab siis mees miks esineb meestel suguliitelisi haigusi rohkem kui naistel miks tegi mendel katseid hernestega kt küsimused pärilik ja mittepärilik muutlikkus? kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus geen-, kromosoom- ja genoom- mutatsiooni polüploitsus indutseeritud ja spontaansed mutatsioonid somaatilised ja generatiivsed mutatsioonid reaktsiooninorm kaksikute meetod downi sündroom mutatsioon mutageen ja kantserogeen (3 näidet) pärilik haigus ja päriliku eelsoodumusega haigus (näited) kuidas võib tekkida pärilik haigus? (2) kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikus?(2) kuidas saab ennetada päriliku eelsoodumusega haigusi? (2) mis põhjustab vähkkasvajaid? kt küsimused mis on bio tehnoloogia? too näiteid selle rakendamisest toiduainete tööstuses, tööstuses ravimitööstuses mis on funktsionaalne toit(2) mis on geenitehnoloogia geeni tehnoloogia on geenide muutmine
o Aerosoolvärvid ja külmutusseadmed (freoonid ja muud klorofluorosüsinikud). 2.2 Saasteainete eluiga atmosfääris Saasteainete eluiga atmosfääris sõltub: o Saasteaine omadustest (keemilised ja füüsikalised omadused) o Päikesekiirgus o Kuivsadenemine eri pindadele o Adsorptsioon peenosakestele o Meteoroloogilised tingimused o Märgsadenemine (vihm, lumi jms) Akrülonitriil võimalik kantserogeen 6 päeva Benseen inimese kantserogeen 12 päeva Kaadmium võimalik kantserogeen 7 päeva Süsiniktetrakloriid võimalik kantserogeen 42 aastat Formaldehüüd võimalik kantserogeen 3,8 8,6 tu Plii veremürk < 30 päeva
Töökorras seadmed tuleks pigem annetada heategevuseks. Tulekustuteid ehk ei teki küll niivõrd palju, ent siiski arvestades, et nad kuuluvad paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende eelkäitlemisest. Tulekustutid on ohtlikud jäätmed, kuna sisu on surve all ja seetõttu on teatud tingimustel see plahvatusohtlik. Ohtlik on ka see, et vanades tulekustutites on tekkinud tetrakloriidsüsinik, mis on tuntud kantserogeen. Tulekustuteid võib viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, aga võib konsulteerida ka päästeameti või müüjaga. Enne kogumisjaama viimist, tuleks need kindlast tühjendada. Selle toimingu jaoks peab olema ümbrus puhas, kindlasti ei tohi läheduses viibida lapsed ja lemmikloomad ning ise peaks kandma kaitseprille ja tolmumaski. Fluorestsentslambid on ohtlikud, kuna sisaldavad elavhõbedat, mis lambi purunedes
Töökorras seadmed tuleks pigem annetada heategevuseks. Tulekustuteid ehk ei teki küll niivõrd palju, ent siiski arvestades, et nad kuuluvad paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende eelkäitlemisest. Tulekustutid on ohtlikud jäätmed, kuna sisu on surve all ja seetõttu on teatud tingimustel see plahvatusohtlik. Ohtlik on ka see, et vanades tulekustutites on tekkinud tetrakloriidsüsinik, mis on tuntud kantserogeen. Tulekustuteid võib viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, aga võib konsulteerida ka päästeameti või müüjaga. Enne kogumisjaama viimist, tuleks need kindlast tühjendada. Selle toimingu jaoks peab olema ümbrus puhas, kindlasti ei tohi läheduses viibida lapsed ja lemmikloomad ning ise peaks kandma kaitseprille ja tolmumaski. Fluorestsentslambid on ohtlikud, kuna sisaldavad elavhõbedat, mis lambi purunedes
translatsioon liigomaste valkude süntees. geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum. geenimutatasioon mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. kaksikute meetod päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikuta abil või ühe- ja erimunakaksikute võrdluse teel. kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket. mutageen mutatsioone tekitav tegur. mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. polüploidsus organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. pärilik haigus isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus. päriliku eelsoodumusega haigus pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus.
geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum. geenimutatasioon mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. kaksikute meetod päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikuta abil või ühe- ja erimunakaksikute võrdluse teel. kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket. mutageen mutatsioone tekitav tegur. mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. polüploidsus organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. pärilik haigus isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus. päriliku eelsoodumusega haigus pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus.
Kaadmium võib põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kopsuödeemi jpm (New Jersey Department of Health 2007). 5.2 Kantserogeensus; LD-50 Kaadmium ja selle ühendid on kantserogeenid ning põhjustavad vähktõbe. Pikaajaline kaadmiumiga kokkupuude võib põhjustada kopsuvähki ning on loodud seoseid ka kaadmiumi ja eesnäärme-, neeru- ja põievähi vahel (U.S National Library of Medicine i.a). Kaadmium klassifitseerub B1 rühma, mis on tõenäoline kantserogeen. Palju katseid on tehtud rottide ja hiirte peal ning ning kahtlustatakse, et kaadmium võib olla ka reproduktiivne toksiin. Mõned uurimused on näidanud, et loomadel on kõrge kaadmiumi kokkupuute korral esinenud rohkem enneaegset sünnitust, madalat sünnikaalu, nurisünnutist ja spontaanset aborti. Loomade-alased uurimused näitavad lisaks, et kokkupuude kaadmiumiga on seotud käitumisprobleemide ja õppimisraskustega. Kaadmiumi surmav doos on keskmiselt 50 mg/m 3
on nahka kuivatavad ja ärritavad. Need alkoholid rikuvad naha loomuliku pH taseme, muutes naha veel vastuvõtlikumaks bakteritele ja viirustele. On ka alkohole (cetyl alcohol, cetearyl alcohol, stearyl alcohol, lanolin alcohol), mida kasutatakse mõnedes nahahooldustoodetes niisutava, pehmendava ja emulgeeriva ainena ning mis ei ole nahale nii kahjulikud. Kõige paremad on nahale siiski ilma alkoholita tooted. Dioksaan on keemiline kantserogeen, mis tekib, kui koostisaineid töödeldakse naftasaaduse etüleenoksiidiga. Kantserogeenne aine, mis kergesti imendub nahka. Võib tekitada silma- ja nahaärritust ning kahjustada närvisüsteemi, maksa ja neere. On leitud: šampoonides, dušigeelides, niisutavates emulsioonides ja teistes nahahooldustoodetes, mida on looduslikuks nimetatud.Tavaline etoksüülitud koostisosa sisaldab naatrium laureth sulfaati ja polüetüleenglükooli (PEG)
heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunarakukaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Karikloode - gastrula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis
genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunarakukaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Karikloode - gastrula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub
sestKahjutu, kuid annab siiski oma osa kliima üldisesse soojenemisesse H2OKütuses oleva vesiniku täielikust põlemi-sestKahjutu COKütuses oleva süsiniku ebatäielikust põle-misest (küttesegu liiga rikas)Mürgine! HCPõlemata kütuseosakesed. Tekivad liiga rikkast küttesegust, valest süütehetkest või madalast temperatuurist silindris.Kahjulik! Päikesevalguse toimel tekivad nendest ühenditest kantserogeen-sed (vähkitekitavad) ained NOxLämmastiku ühinemisest hapnikuga kõrge temperatuuri toimel põlemisprotsessis.Mürgine! SOxKütuses leiduva väävli põlemisest.Kahjulik! Kokkupuutel veeauruga tekib väga agressiivne hape. CPõlemata süsinikuosakesed (tahm), mis tekib väga rikkast küttesegustKahjulik! Süsinik (tahm) on ise kantserogeenne aine PbVanematest bensiinisortidest, kus oktaan-arvu tõstmiseks kasutati tetraetüülpliid.Väga mürgine!
Regulatoorgeenide mutatsioonid (nt. supressormutatsioonid) Otse ja pöördmutatsioonid (reversioonid) Onkogeenetika Onkogeenid, pro-onkogeenid ja supressorgeenid Kasvaja – muutus rakutsüklis, ei toimu apoptoosi Kasvajate tekkepõhjused: o Kromosoomide translokatsioon: ühe krom osa läheb teise külge Nt filadelfia kromosoom o On olemas kasvajaid põhjustav agent - kantserogeen Kõik kantserogeenid on mutageenid Pro-onkogeen saab pihta, sellega aktiveeritakse onkogeen ning hakkab arenema kasvaja Proto-onkogeen – aktiveerimata onkogeen Kopsuvähk on kõige raskemini ravitav o Knudsoni kahe löögi hüpotees Peab olema onkogeen mõlema vanema poolt – üks neist blokeeritakse
Ameerika Rahvuslik toksikoloogiline programm peab seda ainet silmi ja nahka ärritavaks, komedoone põhjustavaks vahendiks, mis võib teatud juhtudel soodustada vähirakkude teket. See seedesüsteemi ärritav ning maksa mürgitav aine võib kuivatada juukseid ning ärritada silmi, põhjustada allergilist reaktsiooni ning juuste väljalangemist. Neurotoksilisuse suhtes ei ole seda testitud. Naatriumlaurüülsulfaat ei ole ametlikult kantserogeen, aga seda kasutatakse sageli koos trietanolamiini (TEA), dietanolamiini (DEA) või monoetanolamiiniga (MEA), mis võib põhjustada kantserogeensete ainete nitrosaamide tekkimist. Samal ajal tunnistavad paljud arstid ja teadlased SLS ohutuks elemendiks kosmeetiliste vahendite tarvis. Tõsi, nad soovitavad pärast selliste vahendite kasutamist nahka ja juukseid korralikult loputada. Kui nahal on kalduvus vistrikele, tuleks seda ainet sisaldavatest emulsioonidest ja sampoonidest hoiduda
naatriumhüdroküfosfaati, 0,05 mg tiomersaali (0,025mg Hg); lihasesse. Gripivaktsiin sisaldab 0,05mg tiomersaali (0,025mg Hg), formaldehüüdi; naha alla või lihasesse. Puukentsefaliidivaktsiin alumiiniumhüdroksiidi (0,35mg Al), 0,5 mg tiomersaali (0,025mg Hg); lihasesse. (Vaktsineerija käsiraamat, 1994, Medicina, toimet. H. Nohynek, E. Pekkanen, J. Eskola.) OHT! Alumiiniumi peetakse krampide, ajukahjustuste, Alzheimeri tõve ja dementsuse põhjustajaks. Formaldehüüd on tuntud kantserogeen (põhjustab vähki). Elavhõbe kahjustab inimese närvi ja immuunsüsteemi rakutasandil. Elavhõbedat võime oma organismi saada vee, õhu, toidu (kala) kaudu või amalgaamist hambaplommidega. Sellisel juhul kaitsevad meid organismi loomulikud kaitsebarjäärid (nt seedeelundite, kopsude limaskest jne). Kui aga organismi süstida elavhõbedat, siis puudub tal võimalus end mürgituse eest kaitsta. Veelgi ohtlikumaks
heksaklorobenseen 73 74 Raskmetallid · Metallid metallorgaanilised ühendid · Elavhõbe (Hg) kahjustab neerusid, seedetrakti, · Lipofiilsete omadustega südameveresoonkonda ja närvisüsteemi; · kõrge toksilisusega kantserogeen. CH3-Hg · Võivad muuta valkude koostist · Plii (Pb) nt röövikute mürk aianduses. Mõju · Rikuvad ensüümide tööd punaste vereliblede sünteesi inhibeerimine, neerude ja närvisüsteemi kahjustused. C2H5-Pb
vigaseks. Pahaloomulise kasvaja teke e. kantserogenees on spetsiifiline toksiline vastus, mis seisneb somaatiliste rakkude ebanormaalselt kiires kontrollimatus kasvus ja paljunemises. Hüpotees: enamik inimese pahaloomulisi kasvajaid on põhjustatud kindlate keemiliste ühendite - kantserogeenide poolt. Paljudel, kuigi mitte kõigil juhtudel on kemikaali poolt indutseeritud kasvajate korral tegemist mingi mutatsiooniga somaatilises rakus. Seega võib mingi keemiline ühend olla kantserogeen, kui ta mõjutab rakusiseste protsesside geneetilist kontrolli mutatsioonide kaudu. Indiviid on seda tundlikum kantserogeeni suhtes, mida varasemas eas on olnud esimene kokkupuude selle ainega. Toime mehhanismi järgi võib kantserogeenid, sealhulgas ka toiduga omastatavad, jagada kolme rühma 1) DNA-reaktiivsed, 2) epigeneetilised ja 3) klassifitseerimata kantserogeenid. Teratogeensus on keemilise ühendi võime põhjustada nii loote kui ka sellest areneva looma
beniigsed, reeglina ei muutu pahaloomulisteks. Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud + liide oom, Luukoe rakkudest alguse saanud kasvaja: osteoom. (2) Pahaloomulised e. Maliigsed. Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom; Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom. vähitekke põhjused: keemilised kantserogeenid, füüsikalised faktorid (kiirgus), viirused. üldiselt: - 90% maliigsetest kasvajatest tingitud eksogeensetest faktoritest; - 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel; - 30%-l juhtudest tubakasuitsuga. Iatrogeenne kantserogenees: Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke; Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste protsesside; (kaela lümfisõlmede tuberkuloos, tüümuse hüperplaasia). Metastaseeumine e levimine uutesse piirkondadesse. 29. Geenid, geen-keskkonna interaktsioonid. Kromosoomid, karüotüüp. Fenotüüp, genotüüp. Mutatsioonid, mutatsioonide põhjused. Aheldatus ja aheldatuse analüüs
kPa). Vastasel korral toimuks teises kolonnis masuudi Näiteks, benso(a)püreen muutub maksas temperatuuril ~ 500 C ja 3-4 at juures, saagis on > krakkimine. Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise benso(a)püreeni 1,2-epoksiidiks, mis on tõestatud 50%: kolonni soojusvaheti, mille tulemusena ta soojeneb üles kantserogeen. ClCH2CH2Cl..................CH2 = CHCl + HCl 170-175°C-ni, seejärel suunatakse ta esimese kolonni Polükloorbifenüüle (PCBs) on kasutatud dielektriliste HCl püütakse kinni veega absorptsioonil. Vinüülkloriidist toruahju, kus ta kuumutatakse üles 350°C-ni ning vedelikena ning on teada, et nad mõjutavad negatiivselt (kt. (-13,4 C) toodetakse PVC.
annaabi.ee 
