teistsugune kui vastupidavusharjutustel. Nende sooritamise tulemusena saavutatakse närviregulatsiooni täiustumine, kesknärvisüsteemi funktsioonide ja seega ka vaimse tegevuse toniseerimine, lihaskonna hea toonus, korrektne kehahoiak, hea rüht ja välimus ning mis kõige olulisem, ulatuslik mehhaaniline antisklerootiline efekt. (Noormets 1999: 11) 3. Jõuharjutustest saadav spetsiifiline kasu Peamine jõuharjutuste efekt on lihaste jõu ja ümbermõõdu suurendamine. Kuid jõutreening mõjutab ka luid, sidemeid, kõõluseid ja südameveresoonkonda. Regulaarne jõuharjutuste sooritamine aitab ära hoida mitmesuguste vigastuste teket ja haigusi. Lisaks lihasjõule, lihasmassile, lihasvastupidavusele ja südameveresoonkonnale on jõuharjutustest kasu ka teistele teguritele, mida järgnevalt vaatleme. Liigeste liikuvus. On väidetud, et jõuharjutused vähendavad liigeste liikuvust, kuid paljud uurimused näitavad hoopis vastupidist
liigesehaigused ja depressioon. Tundub, et on tegemist lausa lineaarse efektiga kui sa oled füüsiliselt aktiivsem, on su risk haigestuda kroonilisse haigusesse kohe märkimisväärselt madalam; kui su füüsiline vorm väheneb, risk haigestuda suureneb. Eriti suurt efekti omab treening südamehaiguste ärahoidmisele. Samamoodi aitab füüsiline aktiivsus ära hoida suhkruhaigust ja ka suhkruhaiguse mõju vähendada, kui see sul juba on. Mõlemad aeroobne treening ja jõutreening on kasulikud, kuid tundub, et jõutreening on glükoosi homöostaasi (tervisele on vaja, et veresuhkrutase ei kõiguks väga palju) säilitamiseks eriti efektiivne. Osteoporoosi vältimiseks on kõige kasulikum loomulikult jõutreening, sest ta tõstab luu mineraalset tihedust. Paljud uuringud on näidanud, et neil, kes teevad jõutreeningut, on luutihedus suurem kui neil, kes seda ei tee (ehk need, kes teevad vaid aeroobset treeningut). Jõutreening aitab ära hoida luude hõrenemist, mis
Võrkpallur vajab kehalistest võimetest peale mänguoskuste veel kiirust, vastupidavust ja jõudu. Meeste mängus on jõul alati väga suur osakaal olnud ja mida aeg edasi, seda tähtsamaks on see muutunud ka naiste mängus. Aina rohkem pööratakse tähelepanu naisvõrkpallurite jõutreeningule väljaspool palliplatsi. Maailmaklassi naisvõrkpallurid on kiiresti liikuvad, kõrgele hüppavad ning võimsa ründelöögiga. Hästi organiseeritud jõutreening aitab arendada mängijate sooritust võrkpalliväljakul, lisaks vähendab vigastuste riski ja suurendab enesekindlust. Pika võistlushooaja tõttu tuleb hoolikalt läbi mõelda jõutreeningute sisu ja perioodiline ülesehitus Võrkpallurite treeningplaan peab olema hästi läbi mõeldud, kuna hooaeg kestab septembrist kuni aprillini. Mängudega alustatakse juba septembris, ja heast esinemisest nendes mängudest
A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal ajal on piht ja rinnad väikesed. Balansi saavutamiseks tuleb laiendada õlavöödet ja selga. Kardiotreening selle kehatüübi puhul tuleks keskenduda alakehaga sooritatavale kardiole: kõndimine, veloergomeeter, ellips. Raskusaste peaks olema kerge/keskmine. Vältida tuleks stepperit, kuna see võib jalgu veelgi suurendada. Jõutreening Loomaks tasakaalu ja harmooniat, aseta rõhk õlapressidele, hantlite tõstmine külgedele ja erinevatele tõmmetele. Ülakeha harjutuste puhul kasuta korduste vahemikku 6 8. Kasulik oleks kükke teha kergel/keskmisel raskusel ning kaasata rohkem jalasirutusi ning väljaasteid. Jalgadele kasuta kordusvahemikku 10 15. V-kuju V-kuju tuntud ka kui kooonus-kuju. Õlad on tavaliselt 5 või rohkem sentimeetrit laiemad kui puusad
Treeningute põhiosa moodustavad jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Talvine võistlusperiood kestab 3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab väike treeningmaht ja suurenenud intensiivsus. Põhitreeningu nädalatsükkel: Esmaspäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: kiiruslik vastupidavus Teisipäev Hommik: taastav treening Õhtu: jõutreening (jõusaal) Kolmapäev Hommik: kiirjooks-tehnika, kiirendused, madalstardid Õhtu: kiirjooksu erialane vastupidavus Neljapäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: erialane jõud Reede Hommik: jõutreening (jõusaal) Laupäev Hommik: kiirjooks-tehnika, kiirendused, madalstardid Õhtu: kiirjooksu erialane vastupidavus Pühapäev Puhkus
Laura Kelly Lumi 10. klass Juhendaja: Tiiu Tamm Kiili 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kehalise võimekuse parandamine........................................................................................... 4 Jõutreening............................................................................................................................. 6 Venitustreening....................................................................................................................... 7 Tasakaalutreening................................................................................................................... 7 Ülekaalulisus......................................................................................
km jalalt-jalale seerias 20-40 · Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km hüpet, treeningul 300-500 · Jooks erinevate pikkusega lõikudel hüpet kiirusega 80% · Mäkkejooks erineva pikkusega · Nn ,,pöiahüpped" treeningul lõikudel 600-800 hüpet · Spurdid mäkke kuni 40 m Jõutreening: · Stardiharjutused mäkke · Lihasvastupidavuse · Kõnni ja jooksuharjutused mäkke arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. Pallimäng: · Jalgpall liivas.
tootmise välja, organismis tekivad häired näiteks mehel sugulised raskused, suguorganite kõhetus e. atroofia, tekivad termisilsed häired, häiritud on neerude töö, kahjustub maks- suureneb vastuvõtlikkus hepatiidile. Naised muutuvad steroidide tarvitamise tagajärjel mehelikumaks, lihastöö jõudlus kasvab, sportlikud kehalised näitajad muutuvad paremaks. Lapse ja jõutreening Väga pikka aega on räägitud sellest, et lapsed ei tohi kindlasti jõutreeninguga tegeleda. Põhjuseid on erinevaid: lapse kasv peatub tekitab kahju liigestele, sidemetele ja kõõlustele Tegelikkuses on aga jõutreening nagu ka iga teine treening kahjulik vaid siis, kui valitakse treeninguks vale koormus. JÕUTREENING: 1. suurendab lihasjõudu 2. tõstab lihase vastupidavust 3. on parim vahend keha formeerimisel 4
Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni ja jooksuharjutused mäkke Hüpped: - Pikad hüpped hüpped jalalt-jalale seerias 20-40 hüpet, treeningul 300-500 hüpet - Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. 1 Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine. Nn ,,kiirjooksja fartlek": näiteks 45 sekundit kiiret jooksu (umbes 250m) + 1min rahulikku sörki + 45 sek kiiret jooksu + 1 min rahulikku jooksu + 45 sek kiiret jooksu
lihaskontraktsioonimehhanimi abil sooritada erinevaid liigutusi ning tegevusi. Treeningu seisukohalt vaadatuna on oluline lihase jõuvõimete ja lihashüpertroofia ja kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse. On ilmselge, et sportlane, kes tegeleb iluvõimlemisega on tema treeningutes jõutreening teisel kohal, samas kulturismiga tegeleja seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale. Lihashüpertroofia esile kutsumiseks on vaja lihastele avaldada välist vastupanu, et muutuks pinge lihases ning ka lihase pikkus. Selleks on vaja rakendada koormust. Nii nagu iga treeningu puhul on ka lihastreeningu planeerimisel oluline lihastööreziim, koormuse suurus, korduste ja seeriate arv, puhkepauside pikkus, soorituse intensiivsus. Jõuharjutused on
lõpus läbis autor kontrolltesti. Autor püstitas antud uurimisele hüpoteesi, et suudab enda kehalist võimekust kuue nädala jooksul selle kava järgi parandada. Treeningu tulemused näitasid, et kuue nädala jooksul on võimalik enda kehalist võimekust natukene parandada. Autori näitel paranes iga harjutuse tulemus minimaalselt nelja korduse võrra ja maksimaalselt 13-ne korduse võrra. 22 KASUTATUD ALLIKAD Jõutreening. https://www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/jutreeningu_plussid_ja_lihasrhmadest.html (kasutatud 03.03.2017) Street Workout . https://en.wikipedia.org/wiki/Street_workout (kasutatud 03.03.2017) Joonis 2. Rippes kätekõverdused. http://workoutlabs.com/exercise-guide/pullup/ (kasutatud 09.03.2017) Joonis 1. Kätekõverdused. http://workoutlabs.com/exercise-guide/pushup/ (kasutatud 09.03.2017) Joonis 3. Kükid. http://workoutlabs
lihasmassi kadu, kui neil, kes on füüsiliselt aktiivsed Mida põhjustab alanenud lihasvalkude süntees? See põhjustab lihasmassi kadu ja hääbumist Lisaks väheneb vananedes lihase võime koormusjärgselt või peale vigastust ennast regenereerida Kuidas sarkopeeniat ravitakse? Spetsiaalset rohtu pole Raviks määratakse liigutamist ja proteiinijooke Kuidas sarkopeeniat ennetada? Teadlased kinnitavad, et jõutreening on sarkopeenia ennetamiseks ja raviks mõjuvõimsaim vahend Kui jõusaali kasutamise võimalus puudub, saab sarkopeeniat ravida ja ennetada ka kodustes tingimuste Tuleb kasutada eri treeningekspandreid, käepäraseid raskusi ja oma keha vastupanu Harjutuste arv Sooritada 810 harjutust peamistele lihasgruppidele: Rinnalihas Seljalailihas Deltalihas Kõht Tuhar Reielihas
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, oleks mu perekonnanimi Pallid. Mul oleks keemia eriala kõrgharidus, aga ma hingaks liiga palju CO 2’te sisse ja tegeleks liiga palju CH3CH2OH’ga (etanool), nii et mul mõistus sodi ja lasen oma raskelt teenitud stipendiumi raisku ja hakkan kehalise kasvatuse õpetajaks. Kooliaastas teeksime nelja erinevat ala: kuulitõuge, jooksmine, võrkpall ja jõutreening. Kuulitõukes hindaks ainult seda, et visatakse vähemalt kaks meetrit ja kõnniks „vuntside” tagant. Jooksmises loeb ainult see, et läbitakse ettenähtud teepikkus. Võrkpallis loobiksin õpilastele lihtsalt viisi, kuna see ala neile meeldib. Ning lõpetaksin aasta jõutreeninguga, et saada ilus rannakeha suveks. Ma ei nõuaks, et õpilased käiks alati tunnis, kuna tahestahtmata on kehalise tunnid alati ebasobival ajal. Kas õpilased pole söönud või alles
suudab iseseisvalt toime tulla. LIIGESEHAIGUSED JA LIIKUMINE Aktiivne liikumine on toesehaigele tähtis nii haiguse raviks kui ka enese vormishoidmiseks. Eri raskusastmega liikumine, vajaduse korral liikumist hõlbustavate abivahenditega, kuulub nende haiguste ravi juurde kõigis haigusjärkudes. Liikumise eesmärk on ära hoida liigesekahjustust, ravida põletikku ja taastada liigese talitlust. Uuringud näitavad, et liigesehaigetele on vajalikud liikuvustreening jõutreening vastupanutreening VALU JA KEHALISED HARJUTUSED Pikaajaline valu kuulub peaaegu alati toesehaiguse juurde. Tavaliselt on valu tingitud põletikust, kuid liigeste liikumisulatuse vähenedes teeb valu ka lihaspinge ja liigese väär koormamine. Valu tõttu ei tohi jääda liikumatuks, sest siis tekivad liigese ehituses, ainevahetuses ja liikuvuses muutused, mis mõjuvad sama halvasti kui haigus ise. Liigesekõhre ja liigest ümbritsevaid pehmeid kudesid tuleb korrapäraselt koormata
Sissejuhatus Teen ülevaate tervisespordialadest ja toitumisest. See on vajalik, sest tänu sellele saab inimene oma eluiga pikendada ja seda täisväärtuslikult nautida. Tervisesport ja toitumine kooskõlas hoiavad inimese tervena ja soovitud vormis. Kui tervis on hea siis on tuju ja kõik ülejäänud tähtsad asjad korras. 1 Tervisespordialad · Käimine ja jalutamine · Jalgrattasõit · Võimlemine, aeroobika · Jõutreening · Jalgpall · Golf · Kergejõustik · Saalihoki · Jooksmine Tegevusetus ja vähene kehaline aktiivsus põhjustavad terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus on tänapäeval üks efektiivsemaid ravivorme paljude haiguste ravimisel. Kehaline aktiivsus aitab vältida luude hõrenemist vanematel inimestel. hoiab ära rasvumise ja on hea meetod kehakaalu kahandamiseks. vähendab liigesevalusid.
Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse
...12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13 LISAD.......................................................................................................................................14 I. SISSEJUHATUS 2 Jõusaalist räägitakse väga palju halba, kindlasti liiguvad sellised jutud, et raskuste tõstmine paneb lastel kasvu kinni või et jõutreening on halb liigestele ja luudele. Tegelikult on asi hoopis vastupidi. Kui jõutrenni teha tehniliselt õieti, on vigastuste oht palju väiksem kui näiteks jalgpalli või korvpalli mängides või kergejõustikut tehes. Ei usu? Vaatlused, analüüsid ja uuringud on edukalt tõestanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, tõuked, visked, hüpped, erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suuremate jõududega kui jõutreening
Ühegi treeninguga ei saa mõjutada lihaseid soovitud kehapiirkonnas nii tõhusalt kui jõusaalitreeninguga. Muutuse läbiviimiseks vajalikud seadmeid võib leida jõusaalis. Lihastreening lisab jõudu ja vastupidavust, tugevdab luustikku, aitab võidelda osteoporoosi vastu, vormib keha ja parandab rühti ja kehatunnetust, kiirendab ainevahetust või takistab selle aeglustumist ning väldib ja leevendab seljavalusid. Jõutreening on efektiivne taastusravi meetod mitmesuguste vigastuste korral. Kellaaeg Hea aeg harjutamiseks on ajavahemikus kell 16-19, kuid sobiv aeg on ka hommikul kella 8-10 vahemikus. Lihastreeningu mõju Lihastreeningu toime lihastele tuleneb korduste arvust ja raskustest. Kuna viimased kordused seerias on rasked, mõjuvad eri pikkustega seeriad järgmiselt: · 1-6 korda seerias suureneb jõud · 6-12 korda seerias kasvab lihasmass
........... 11 2. TREENINGMETOODIKA ...................................................................................... 12 3. TULEMUSED ........................................................................................................... 16 JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE ............................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................ 19 LISAD Lisa 1 Üldkehaline jõutreening ............................................................. 20 Lisa 2 Harjutused reageerimiskiiruse ja jooksutehnika arendamiseks ................. 23 Lisa 3 Tõkkeharjutused ...................................................................... 26 2 SISSEJUHATUS Inimese peamiseks liikumisviisiks on kõndimine ning isiku kõnnaku ja kehahoiaku põhjal võib tema kohta paljutki välja lugeda
5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeeruvad rohkem. 8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse Hüpokineesiaks. 9. Nimeta treeningu liik, millega kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia Jõutreening. 10. Kui treenimata inimene alustab jõutreeningut, siis lihasjõud suureneb algperioodil (6- 8 nädalat) põhiliselt neuraalse adaptatsiooni tagajärjel. Neid kahte jutustavaid küsimusi ei saanud, sorry. Good luck!!! Hüpokineesia mõju organismile. On liikumisvaegus nii nemetatud tsivilisatsioonihaigus. Hypo, Peamised põhjused: suur osa inimesi elab linnades
pärast suudame juba 3 4 tundi nädalas kehaliselt aktiivne olla. Nädalane energiakulu on 2000 kcal, organism on harjumas töötama rasvapõletustsoonis ja tervislik seisund on paranenud. Edasijõudnud tervisesportlane peaks harjutama regulaarselt ja õige koormusega Eesmärgiks on harjutada regulaarselt optimaalse treeningkoormusega - treeningmaht alustada 3 - 5 korda nädalas, korraga 60 - 90 min - energiakulu nädalas 3000 - 5000 kcal - vastupidavustreening, jõutreening, harjutamine terviseklubis. Koormus kutsub sageli esile väsimuse, mis aga suhteliselt kiiresti möödub. Vastupidavuse arendamiseks kasutada erinevaid spordialasid, täiendavalt teha jõutreeningut erinevatel seadmetel, parandada liikuvust ja koordinatsiooni. Lisaks võib harrastada ka teisi spordialasid, näiteks mängida palli. Saavutussportlase treeningkoormus on oluliselt suurem Eesmärgiks on parandada töövõimet oma lemmikspordialal.
Eksogeensed rütmid- valgus, temperatuur, toidukord jne. Endogeensed rütmid- organismi sisemine kell. Treeningtund Põhiline treeningu organisatsiooniline vorm, mille ajal lahendatakse kas valikulisi või kompleksseid treeningu ülesandeid. Treeningtunni tüübid- õpetav, arendav, treeniv, taastav, modelleeriv, kontrolltreeningu tund. Treeningtunni organisatsiooniline vorm- individuaalne, grupp, vaba Harjutuste seeria Intervalltreening Jõutreening- sõltub lihastöö režiimist, harjutuste valikust, harjutuste järgnevusest, vastupanu suurusest, koormuste mahust, puhkepauside pikkusest, harjutuste sooritamise kiirusest, treeningu sagedusest. Harjutus Kõige väiksem treeningu planeerimise ühik. Harjutuste valik sõltub: treeningu eesmärgist, sportlase vanusest, ettevalmistuse etapist, sportlase kvalifikatsioonist, treeningtingimustest.
ee/sinu-treener/programmid/suusatamine, 2015) 5 3. Klassikalise sõiduviisi energiakulu Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi üheksakümmend protsenti organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid, 2015)
Koormuse suurendamine - Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. Jõutreening - Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria - Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas
6-8 korda. Koormuse suurendamine. Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas
Umbes nii pika aja pärast hakkab keha aeglaselt, kuid ühtlaselt energiat juurde nõudma. Organism läheb oma varude kallale ja hakkab keha nõudluse rahuldamiseks rasva põletama. Aeglase, pikamaa kardiovaskulaarse treeningu põhieesmärk ongi võimalikult kaua ja palju kaasata liikumisse aeglaselt kokkutõmbuvaid lihaskiude. Pikaajalise mõõduka koormusega kardiotreeninguga saab tunduvalt kiirendada rasva põletamist. Anaeroobne treening ehk jõutreening on aga lühiajaline, intensiivne füüsiline pingutus, mis ei ole sõltuv hapnikuga varustatusest, et kindlustada organismi vajaliku energiaga. Nagu näiteks raskuste tõstmine. Seda tüüpi harjutused soodustavad lihastugevuse, lihastoonuse ja füüsilise vormi paranemist. Lihasjõud aitab suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi ning säilitada eluks olulist õiget rühti. Lihasjõul on lisaks saavutamisvõimele tähtsus: tehnilis-taktikalised
) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 Esmakordne suusatamine Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Haigena harjutamine Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane
jne, kuid paljude spordiharrastajate seas on levinud arvamus, et kõik kasulikkud toitained tuleb saada toidust. 3.Jooksutreening ja selle ülesehitus. Jooksmine on inimesele iseloomulik kiire liikumine. Täpsemalt öeldes on jooksmine järjestikuste hüpete kompleks. Joosta võib väga erinevalt : väga kiiresti, kiirest, parajalt, aeglaselt, väga aeglaselt jne. Iga indiviidi jooksmist võib aga trenniga paremaks muuta. Kõike jooksutreeninguid ühendavad järgmised komponendid : jõutreening, jooksutehnika treening ja vastupidavuse treening. Jõutreeningut on vaja sellepärast, et jooksjal peavad olema tugevad jalad ja ka kogu keha. Tugevad jalad võimaldavad teha jooksusamme kiiremini ja muuta neid suuremateks. Ka käed peavad olema tugevad, sest käte jõud peab olema proportsionaalne jalade jõuga. Jooksutehnikal on vahest kõige suurem tähtsus. Õigesti joostes on kergem joosta, saab joosta kiiremini ja kauemini. Tehes
• Uurimismeetodi spetsiifilisus – tõenäosus, et reaalse elu signaalidest suudetakse eristada õige valest (haige tervest, kurjategija süütust jne) – Oled politsei, sinu ees on 100 süütut: Mitu sa neist ülekuulamise käigus kurjategijaks tunnistad? 1%? S.t. 1% vale positiivseid 20) Mis asi on muutuja ja milliseid muutujaid on olemas? Muutuja on nähtus, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta. Näiteks võib uuritavateks muutujateks olla jõutreening ja kaugushüppe tulemus. On olemas: 1) sõltumatu muutuja - muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, aga pole ise ühegi uuritava muutuja poolt mõjutatud (jõutreening); 2) sõltuv muutuja - muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta (kaugushüppe tulemus). 3) Segavad muutujad - sekkuvad sõltumatu ja sõltuva muutuja vahekorda. Kõrvalmõjud, häired, müra
kiiremas tempos. Edasi tõstetakse vähehaaval koormust sõites erinevates asendites. Intervall- treenigu puhul aga sõidetakse vahelduvalt madala ja kõrge koormusega, treenimaks just südamelihaseid. Sobiv eriti meestele, kuna see ei nõua erilist koordinatsiooni, võimaldab aga treenida väga suure koormusega. STRECHING lihaste venitustund, kus kasutatakse erinevaid venitusmeetodeid ning põhirõhk on asetatud lihaste rahulikule ja lõdvestavale venitusele. Kuna igasugune koormus, eriti jõutreening, lühendab lihaseid, siis venitusharjutuste abil taastatakse lihaste normaalne pikkus ning säilitatakse nende elastsus. Sellega omakorda ennetame võimalikke vigastusi. Aitab kõrvaldada lihasvalu ja väsimustunnet. Sobiv nii algajatele kui ka aktiivsetele spordi harrastajatele. SHAPING figuuri korrastamiseks ja organismi tervendamiseks mõeldud harjutuste süsteem, mille juurde kuulub vastav dieet. Shapinguharrastajad testitakse, mille järel saab igaüks individuaalse harjutuste kava
Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4. Surumine istudes trenazööril (Smith`il) või istudes hantlitega 4 x 10 6 5. Lendamine seistes trossidega või hantlitega või kangi tõstmine ette 3 x 15 8 6. Biitsepstõste seistes hantlitega vahelduvalt 4 x 10 6 * tehnika olgu korralik, tempo 2 sek. alla, 2 sek. üles 7. Biitsepstõste seistes kangiga + biitsepstõste kangiga istudes pingil 3 4 x (10 6) (see on superseeria)* teise harjutuse puhul vali ra...
, 2012). 3 Hüppevõime arendamine Parimatel positsioonidel asetsevatel võistkondadel on statistiliselt paremad hüppekõrguse näitajad kui võistkondadel, kes asuvad tabelis madalamal kohal- seda nii naiste kui ka meeste puhul (Ziv ja Lidor, 2009). Hüppevõime arendamiseks on vajalik plahvatuslik jõutreening ning jõuvastupidavus. Jõuvastupidavus on sealjuures rohkem arendatav kui maksimaalne hüppekõrgus, kuid parandada annab treeninguga mõlemaid. Kuna võrkpallur kasutab mängus väga palju erinevaid hüppeid, siis on nende treenimiseks ka parim variant kasutada kõiksugu erinevad hüppeviise. Plahvatusliku jõu treenimiseks peaks lisaraskus jääma 20-50%-ni, treeningu maht olema kiire ja väike. Pingutus maksimaalne ning puhkepausid suhteliselt pikad
Madal füüsilise aktiivsuse tase ohustab laste tervist, põhjustades ülekaalulisuse ja sellega seotud terviseprobleemide levimuse tõusu. Ülekaaluliste laste puhul on soovituslikeks spordialadeks kiirkõnd, liikurrajal kõndimine, rulluisutamine, matkamine, pallimängud, tennis, võitluskunstid, suusatamine, hüppenööriga hüppamine, ujumine, tantsimine, kullimäng. Rasvunud laste puhul tuleks alustada ujumisest, rattasõidust, ringtreeningust (jõutreening) või intervall-kõndimisest. Füüsiline aktiivsus ilma toitumist muutmata ei oma kaalu langetamisel väga head efekti ning kõige paremad tulemused on saavutatud füüsilise aktiivsuse ja toitumise programmide kombineerimisel. ( viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757) KOKKUVÕTE Minu arvates on rasvumise põhjus ja kiire levik tinginud - majandusliku heaolu ja elatustaseme kasv,
sagedamini. Harjutused: Dünaamilise tasakaalu test: põrandale joonistatakse 15 meetri pikkune joon, mida mööda tuleb käia suletud silmadega. ,,Flamingo" test - tuleb seista flamingo asendis (seista ühel jalal, hoides ühte kõverdatud jalga käega kinni ja teine käsi on ees üleval) teatud arv kordi kestvusega kuni 1 minut. Kokkuvõte Võrdselt olulised on pikamaajooksja treeningplaanis erinevate lihasrühmade regulaarne jõutreening, koordinatsiooni arendamine, painduvuse ning tasakaalu arendamine kui iga treeningu eelsed soojendusharjutused ja taastavad harjutused treeningujärgselt. Venitusharjutused on olulised taastumisel, aidates vähendada lihasväsimust. Venitusharjutused parandavad ka liigeste liikuvust, mis omakorda on oluline nii sportliku saavutusvõime kui tervise aspektist. Kasutatud kirjandus Võimlemisharjutuste stenografeerimine E. Isop Jooksuga tippvormi - Ari Paunonen, Seppo Anttila http://www.tps
8 korda. 2.2. Koormuse suurendamine: Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. 2.3. Jõutreening: Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. 2.4. Põrkamine: Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt
6-8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeeria 9
vigastuste risk suusatamisel on madal suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. 3 Haigena harjutada ei tohi
kätele ja õlavööle, seejärel kerelihastele ja lõpuks puusa-, reie-, sääre- ja pöialihastele. Selline lihaste „läbitöötamine“ ülalt alla võib korduda mitmel korral. Võimalik on ka ringmeetod, kompleks 6-8 harjutusest (8-12 kordust igaühes), mõjutades erinevaid lihasgruppe, kõike korrates 3-4 korda. Meeskonnaalade (pallimängud jne) ja ka mitmete individuaalalade (kergejõustik, tennis, jõutreening jne) puhul on soovitatav alustada treeningut suuremaid lihasgruppe kaasavate harjutustega - nt rahulik jooks, sõudmine ergomeetril, jalgrattasõit. Üldsoojendus peaks kestma 5 - 10 minutit, millele järgneb võimlemine ja venitusharjutused. Kindlasti tuleks teha venitusharjutusi kõikidele keha suurematele lihasgruppidele. Lisaks, arvestades sportlase individuaalset eripära (nt trauma) ning harrastatava spordiala spetsiifikat, tuleb põhjalikult
(näiteks sportlastel tekib ületreening) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt organiseerituna (näiteks sportlik treening, liikumisravi) või spontaanselt, igapäevase tegevuse raamides · Kehaline treening käivitab organismis adaptatsiooniprotsessid kehalise koormusega kohanemise · Adaptatsioon kehalistel koormustele allub superkompensatsiooni seadusele KEHALISE TREENINGU LIIGID · Jõutreening sisaldab jõu erinevate liikide (absoluutse jõu, kiirusjõu) arendamist · Vastupidavustreening sisaldab vastupidavuse erinevate liikide (aeroobne, anaeroobne, jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist NEURAALNE JA MÜOGEENNE APTATSIOON KEHALISEL TREENINGUL Müogeenne adaptatsioon:
söömata või haiglasena mitte sõitma minna; enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused ning taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90% organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Lumeta ajal on heaks treeningvahendiks, suusatehnika ja dünaamilise tasakaalu arendamiseks
4. Kui sa pole peaaegu üldse sporti teinud, tasub enne tervisespordiga alustamist käia arsti juures. Füsioteraupeut, toitumisspetsialist ja -terapeut võivad aidata sobiva toitumis- ja treeningkava koostamisel. 5. Liigu. Võta oma kavva aeroobne liikumine (kõndimine) vähemalt 20-45 minutit neli korda nädalas (Intervalltreening kasvatab rasva lagunemisvõmet, millest kiiretele inimestele võib olla abi.) ja jõutreening vähemalt kaks korda nädalas, nii et treeningpäevade vahele jääks üks vaba päev. Täienda oma kava heade venitusharjutustega. Kui oled jõudnud rasvkoe eemaldamise piirini, siis oleks vaja pikendada treeningu kestust ja/või koormust (kõndimiskiiruse lisamine, raskem kang). 6. Peale sportimise ja õige toitumise teosta praktikas teisedki uude ellu kuuluvad asjad: vesi, päike, karsklus, puhas õhk, puhkus ja Jumala usaldamine. 7. Ole kannatlik
Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaastal. Jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte jõud. Pikeneb aeg, kui hakkame treenima, reaktsioon treeningule vananedes järjest pikeneb. Pikeneb ka aeg, kui järsku tõsta: keskendumine, sooritus on aeglasemad. Alaneb lihaskiududes ATP tase. Liihased saavad vähem toitaineid ja taastuvad aeglasemalt. Vanemate inimeste jõutreening pigem masinatel neil on võimalik seda teha organiseeritumalt. See võimaldab lihasel töötada suuremal amplituudil, masinatel on see efektiivsem. Vananedes väheneb koordinatsioon. Luud, liigesed. Liigese pinda kattev kõhr väheneb. Kitseneb liigesepilu tagajärg kõhre vähenemisele. Liigeste funktsioon halveneb. Luude tihedus hakka vähenema umbes 30-aastaselt. Oluline naisterahvastel, vanematel naistel kaltsiumist. Luukude muutub hapraks. Lihtsal moel hakkavad tekkima luumurrud
puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused, taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel. Tuleb valida õiged suusad Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus
ülepingutusnähud) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt organiseerituna (näiteks sportlik treening, liikumisravi) või spontaanselt, igapäevase tegevuse raamides · Kehaline treening käivitab organismis adaptatsiooniprotsessid kehalise koormusega kohanemise · Adaptatsioon kehalistel koormustele allub superkompensatsiooni seadusele KEHALISE TREENINGU LIIGID · Jõutreening sisaldab jõu erinevate liikide (absoluutse jõu, kiirusjõu) arendamist · Vastupidavustreening sisaldab vastupidavuse erinevate liikide (aeroobne, anaeroobne, jõuvastupidavus) arendamist · Painduvustreening sisaldab nii liigeste liikuvuse kui ka lihaste elastsusomaduste arendamist · Kiirustreening sisaldab kiiruse erinevate liikide (liikumiskiirus, liigutuste kiirus) arendamist NEURAALNE JA MÜOGEENNE APTATSIOON KEHALISEL TREENINGUL
Jõud on üks peamine kehaline võime, kuna igasugune keha ümberpaiknemine ruumis toimub tänu lihasjõule. (Jürimäe, Mäestu 2011) Jõuvõimeid arendavale treeningule on iseloomulik suur mõju lihastele ja suhteliselt väike mõju südamele ja vereringesüsteemile. Jõu arendamine ei nõua südamelt suurt pingutust. Pikaajalise jõutreeningu tulemusel aga kasvab lihasmass, mille varustamisel verega peab süda olema tugev. (Landõr 2009) Seega on jõutreening murdmaasuusatajale kasulik vaid koosmõjus piisava vastupidavustreeninguga. 17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine Üldiselt eristatakse järgmisi jõuvõimete liike: • Üldine jõud: kogu organismi lihaskonna jõud. • Erikehaline jõud: spordialaspetsiifiliste lihaste jõud. • Maksimaalne jõud: suurim jõud, mida närvi-lihassüsteem suudab esile kutsuda maksimaalse lihaskontraktsiooni jooksul.
Sobiv kõigile, ka ülekaalulistele (treenitakse istudes, ei koorma liigselt liigeseid). Eriti sobiv meestele, kuna see ei nõua erilist koordinatsiooni, võimaldab aga treenida väga suure koormusega . STRETCHING lihaste venitustund, kus kasutatakse erinevaid venitusmeetodeid. Tund algab soojendusosaga ning põhirõhk tunnis on asetatud lihaste rahulikule ja lõdvestavale venitusele. Kuna igasugune koormus, eriti jõutreening, lühendab lihaseid, siis venitusharjutuste abil taastatakse lihaste normaalne pikkus ning säilitatakse nende elastsus, millega ennetame võimalikke vigastusi. Venitusharjutused kiirendavad lihaseid ja liigeseid ümbritsevate pehmete kudede ainevahetust, mis aitab kõrvaldada treeningust tingitud lihasvalu ja väsimustunnet. Sobiv nii algajatele kui ka aktiivsetele spordi harrastajatele.
Tähtsaim põhimõte on harjutamise regulaarsus ja kindel harjutuskordade arv nädalas. Tavalisele suusatajale piisab 3-4 harjutuskorrast. Nädalase tegevuse kavandamisel tuleb jälgida, et suurema ja väiksema koormusega treeningud vahelduksid. Nii suudetakse eelmisest treeningust taastuda Nädala treeningkava esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Puhkepäev Pikem Mäng või Keskmiselt Puhkus Jõutreening, Ülipikk kergem muu tugev või üldkehaline treening treening taastav treening muu ettevalmistus (matk, tegevus taastav võistlus) tegevus Nädalate planeerimisel peaks iga kolmas või neljas nädal olema taastava iseloomuga, s.t. kergema koormusega. Aastaringne harjutamine
korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3–6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas
Tava soovitus on kulutada liikumisega 1500-2000 kcal nädalas. Kaalu vähendamiseks võib vajalikuks osutuda 2500-2800 kcal kulutamine nädalas. Alla 1000 kcal kulutamine nädalas tähendab passiivset eluviisi. II tüübi diabeedi ja südame isheemiatõve riski vähendamine on efektiivsem, kui liigud piisavalt ehk kulutad energiat 2000 kcal nädalas.(www.kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf) 2.2. Erinevad treeningud Jõutreening on lihaste treenimine, mis parandab lihaste jõudu, kiirendab ainevahetust, aitab organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku. Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased
1h ennem trenni Aeroobse kestel- vesi, energiajook Peale aerbooset- valgud. Ka aeroobne treening tekitab organismis kataboolse olukorra ning treeningjärgselt tarbitud valgud panevad sellele punkti. Süsivesikutega peaks ootama ca. poolteist tundi. Tarbitavad süsivesikud peaks olema aeglaselt imenduvad, nt. kaerahelbed, rukkileib, yams, jogurt jms. Süsivesikuid peaks tarbima ca. 40 - 80 grammi (vastavalt kehakaalule)ning neid tuleks kombineerida valgurikka toiduga, nt. liha, munad vms. Jõutreening Enne jõusaali- enne jõusaali tuleb juua vett, tarbida süsivesikuid ja valkusid. Asja olulisem külg on süsivesikud Jõutreeningu ajal- treeningu ajal joo vett, samuti võib tarbida valkudega ja lihtsüsivesikutega rikastatud jooki. Treeninguaegse joogi suhe peaks olema 2:1. Pärast jõutreeningut- Pärast jõutreeningut peab igaljuhul sööma. ca. 60 - 90 min. pärast jõutreeningut planeeri toidukord, mis sisaldab ohtralt valku, piisavalt süsivesikuid, kui ka kasulikke rasvhappeid.
annaabi.ee 
