Isaiah Berlin Ruudi Vinter & Liisa Aavik 10a & 10c Millest me räägime * Isaiah Berlin * Tähtsamad saavutused * Töö filosoofina Isaiah Berlin * 6.juuni 1909(Peterburg, Venemaa Tsaaririik) - 5.november 1997(Oxford, Inglismaa) * Briti sotsiaal- ja poliitiline teoreetik, filosoof Tähtsamad saavutused * Tõlkis Ivan Turgenevi teoseid inglise keelde. * Briti Diplomaatiline Teenistus * Alguses töötas All Souls Kolledzis, Oxfordis * 1957-1967, Chichele sotsiaal- ja poliitilise teooria professor, Oxfordi ülikool * 1963-1964, Aristotelese Seltsi president * Oluline roll Oxfordi Wolfsoni kolledzi asutamisel * 1957 löödi rüütliks * 1971 pälvis teeneteordeni (Order of Merit) * 1974- 1978 Briti Akadeemia president * 1979 Jeruusalemma preemia * Iga-aastased Hampsteadi sünagoogi ja Wolfsoni kolledzi Isaiah Berlini loengud Töö filosoofina · "Liberalismi kaks tähendust" · Valgusajastu vastane liikumine · Väärtuse plural...
Isiah Berlin. Filosoofia otstarve. Isiah Berlini artikli Filosoofia otstarve põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadus onleiutatud. Küsimused ise on arusaadavad siis ja ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne. Empiiriliste ja formaalsete küsimuste puhul vastaja juba teab, millises suunas tuleks liikuda, e...
Oleks vale arvata , et aine filosoofia ei ole otstarbekas või vajalik, sest see on alustalaks mõtlemisele, mõtisklemaks iseenda ja maailma üle. Tervete sajandite vältel on ühiskond arenenud targemaks ja kasvatanud teadmisi elust ja iseendast , tänu filosoofiale. Seni kuni elavad inimesed maal ei lõppe kõrge mõtlemine elust kunagi ,püüdes neid hiljem realiseerida. Inimesed ei saa elada , ilma , et püüaksid kõiksust kirjeldada ja seletada. 4) Antud tekst oli Isiah Berlini poolt tehtud korraliku ülesehitusega ja arusaadav.
formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mudeleid, mõtlemise ja tegutsemise viise ning iseäranis seda, kuidas need üksteisega põrkuvad - Nietzsche: “„Filosoofia, nii nagu mina teda siiani mõistnud ja elanud olen,
Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsialliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. T.H. Green oli esimesi, kes selle ideega välja tuli. Green'i järgi inimesed on võimelised olema altruistlikud. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Positiivse vabaduse mõistet arendas edasi Isiah Berlin. Positiivne vabadus -- inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne -- riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel. Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele. See lähendab sotsiaalliberalismi
1. loeng Vabadus, võrdsus, vendlus Benjamin Constant 1819 Antiikaja inimeste vabadus vs uusaja inimese vabadus Antiikne vabadus on vabadus osaleda vahetult riigivalitsemises (vaba , siis kui osaled riigivalitsemises). Uusagne vabadus võimalus tegutseda oma privaatsfääris. Pr. Revolutsioon probleem selles, et filosoofid püüdsid taastada antiikset vabadust uusaegsetes tingimustes. Isiah Berlin 1958 loeng ,,Vabaduse kaks mõistet" (sai kuulsaks). [Pos ja neg pole hinnang]. Positiivne vabadus (Constanti antiikne vabadus) - ,,vabadus millekski" Negatiivne vabadus (Constanti uusaegne vabadus) ,,vabadus millestki" Pos. Vabadust hindas negatiivselt meid nim. Vabaks kui midagi teeme, kuid kattevarjus kirjutatakse inimestele ette, mida nad tegema peavad. Gerald MacCallumi kriitika: tegelikult saabki vabadusest mõelda ainult negatiivselt
muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsialliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. T. H. Green oli esimesi, kes selle ideega välja tuli. Green'i järgi inimesed on võimelised olema altruistlikud. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Positiivse vabaduse mõistet arendas edasi Isiah Berlin. Positiivne vabadus -- inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne -- riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel. Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele
erinevust (antiikvabadus uusaja tingimustes). Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb Uusaegne inimene vajab uusaegset vabadust: kaudne osalus poliitikas orjameelsus – vaja erasfääri vabadust Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi Isiah Berlin, 1958 hea valitseja vastu. Inauguratsiooniloeng “Vabaduse kaks mõistet” (Two concepts of Uus-rooma vabariiklik vabadus: Machiavelli liberty): Quentin Skinner “Vabaduse kolmas mõiste” Isiah Berlin Lecture positiivne vabadus (Constanti antiikne vabadus-osaleda pol.) – 2001
Olulisemad liberaalsed mõtlejad ajaloos: Thomas Hobbes, John Locke, John Stuart Mill, Jean-Jacqueas Rousseau ja Immanuel Kant. Tänapäeval:S.I.Benn, Gerald Dworkin ja Joseph Raz. Liberaaldise seas pole ühtset vabaduse konseptsiooni, seetõttu puudub ka ühtne arusaam, kuidas vabadust kaitsta ja millised on selles võimu ülesanded. Negatiivne vabadus (liberty) keeld midagi teha (nt. tsensuur on keelatud). Esitajaks peetakse Isiah Berli'i. Positiivne vabadus (freedom) õigus midagi teha ( nt. õigus mingile hüvele) Esitajaks Rousseau, ke ütles: inimene on vaba siis kui ta tegutseb oma tõelise tahte kohaselt. Liberaalide ideaal läbi ajaloo vaba inimene s.o. inimene järgib oma ideaale ega reeda oma pikaajalisi huve lühiajalise lõbu pärast. Klassikaliste liberaalide nägemuses on vabadus, eraomand ja turg tihedalt seotud.. Nende meelest on eraomand ainus vabaduse kaitsmise efektiivne vahend
Vabadus nihkub avalikust sfäärist isiklikku sfääri e. privaatsfääri (Kas minna valima? Või mitte? - valikuvõimalus) o Liberalismi kesksed teemad: - Indiviid – ühiskonna ülim institutsioon, indiviidide võrdsus; paneb usu indiviidi e usub indiviidi "tarkusesse"; võrdsuse argument- õigusliku staatuse võrdsus e arusaam, et ühiskonnas pole mingil grupil õiguslikke piiranguid tegutsemiseks. - Vabadus – John Stuart Mill (‘Vabadusest’, 1859). Isiah Berlini (‘Kaks vabaduse kontseptsiooni’, 1958): ‘negatiivne’ (kes võib mind piirata?) ja ‘positiivne’ (millistes piirides olen vaba? ) vabadus. - Mõistus – side valgustusega, religiooni eitus. Ratsionalism, empiritsism, positivism, progressiusk, - Õiglus – võimaluste võrdsus, meritokraatia (võimekate võim) käsitlus; kas kõik on võrdsed? <-- piirang liberalismile; majanduslikult võimekate inimeste kätte võib usaldada võimu - Tolerantsus – mh
valitsuskordade analüüsil: o Vabariigis on kodanikud vooruslikud o Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb orjameelsus · Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. · Uus-Rooma vabariiklik vabadus: Machiavelli · Quentin Skinner "Vabaduse kolmas mõiste" Isiah Berlin Lecture 2001 · Machiavelli "Discorsi" 1531: · Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus (libertá) ehk vaba elu (vivere libero) nad soovivad taotleda vabalt oma eesmärke, kartmata mõnd teist inimest või seltskonda · See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses (dipendenza või servitù) · Ainult vabariigis ei olda kellestki sõltuvuses seega vaid siis, kui ennast ise
Poliitiline võim on delegeeritud kellelegi teisele, tavalise inimese roll majandussfääris enesele elatise teenimine · Prantsuse Revolutsiooni algatasid filosoofid, kes ei teadvustanud seda erinevust ning püüdsid antiikaja vabadust taaselustada uusaegsetes tingimustes. Uusaegne inimene vajab aga uusaegset vabadust ning poliitikas saab ja tahab osaleda vaid kaudselt Isiah Berlin, 1958 (pärit Riiast, tegutses Suurbritannias) · Inauguratsiooniloeng "Vabaduse kaks mõistet" (Two concepts of liberty) väga mõjukas; tegemist ei ole hinnangutega, vaid defineerimiseviisidega · positiivne vabadus (Constanti antiikne vabadus) "vabadus millekski" (eluks konkreetsel seatud viisil) eluks konkreetsel seatud viisil. Ollakse vaba, kui viljeletakse mingit kindlat laadi eluviisi (nt Aristotelese ettekujutus
annaabi.ee 
