Valgusoptika
Valgusoptika
Valguse kohta on 2 teooriat:
1)Laineteeoria
2)Korpuskulaarne teooria (osakeste tooria)
Valgus kui elektromagnetlaine
Valguslained on ristlained, milles risti võnguvad elektriväli ja magnetväli.
On tehtud kindlaks, et inimese silm on tundlik just elektrivälja muutustele.
Nähtav valgus on lainepikkustega 380-760nm . Laine pikkus ja sagedus on seotud valemiga
C = Lambda * f , f = C / Lambda
C = 3 * 108 m/s f = sagedus (Hz)
Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest:
Punane – 760-630 (nm)
Oranž – 630-600 (nm)
Kollane – 600-570 (nm)
Roheline – 570-520 (nm)
Helesinine – 520-470 (nm)
Sinine – 470-420 (nm)
Violetne – 420-380(nm)
Valguse murdumine
Kui valgus jõuab levimisel 2 läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis osa temast tungib
edasi teise keskkonda. Muutes oma leviku suunda
Üleminekul tekib Snelli seadus
...
annaabi.ee 
