Külm aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 C ja alla Töö kategooria- töö piiritlemine füüsilise koormuse järgi inimorganismi üldise energiakulu alusel. 2.Müratase Heli- heliks nimetatakse mehaanilist võnkumist, mis levib elastses keskkonnas, gaasilises, vedelas või tahkes aines, kuid ei levi vaakumis. Inimese jaoks tähendab heli õhuvõnkumist, mida tajutakse inimkõrvaga. Müra- inimest häiriv või tema tervist ja healolu kahjustav heli. Heliintensiivsus- helitugevus on energiahulk, mis kaasneb helilaine levikuga ajaühiku jooksul läbi ühikpinna, mis on risti laine levimissuunaga.(Tähiseks I ja mõõdetakse W) Helirõhu tase ehk müratase- kuna inimese kõrv tajub suurt helirõhkude vahekorda, siis kasutatakse helirõhu hindamiseks suhtelist mõõteskaalat ning ühikut detsibell (dB). Valulävi, suurim helirõhk, mida inimene kuuleb on 200 Pa ja sellele vastab müratase 140 dB
Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi poolt tekitatava helikõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes helikõrgus langeb kiiresti. Kätte saadud sagedus on lähenemisel kõrgem, möödumise hetkel identne ja kaugenemisel madalam. 4. Helitugevus, bell ja detsibell,müra ja mürakaitse Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud psühhofüüsilise mõistega helivaljus ning füüsika mõistega heliintensiivsus. Helitugevust mõistetakse muusikas relatiivse suurusena ning seda tähistatakse muusika noodikirjas helitugevuse dünaamika astmete märkidega. Detsibelli kasutatakse helivaljuse väljendamiseks. Belli väga ei kasutata, sest see on liiga suur ühik. 1 dB = 0,1 B. Mõõdetakse heli intensiivsuse muutumist, mitte heli valjust. Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Mürakaitse on selline asi nagu kaitse müra eest. Sest inimene ei talu väga valju heli ja siis
iseloomustavad: ohelirõhk tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 ]. Helirõhuks nimetatakse vedela või gaasilise keskkonna võnkumise mehaaniline mõju mingile pinnale; ohelirõhutase (müratase) Lp helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm , mõõdetakse detsibellides [1 dB]; ohelitugevus (heliintensiivsus) tähis I on energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; ohelienergia tihedus; ohelisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe
o helirõhk tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 N / m 2 ]. Helirõhuks nimetatakse vedela või gaasilise keskkonna võnkumise mehaaniline mõju mingile pinnale; o helirõhutase (müratase) Lp helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg p / p0 , mõõdetakse detsibellides [1 dB]; o helitugevus (heliintensiivsus) tähis I on energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna. Mõõtühikuks on vatt ruutmeetri kohta [1 W/m2]; o helienergia tihedus; o helisagedus tähis f, mõõteühikuks hertsid [1 Hz]. Helilainetel on kindlad võnkesagedused. Kuuldava heli võnkesageduse piirideks on 16...20 000 Hz. Kahe heli võnkesageduse suhet nimetatakse sageduse intervalliks ka mõõdetakse
/10/ Kõrva mürakahjustuse esmatunnused on kõrvakohin ja tunne, et kõrv on lukus. Püsiva kuulmiskahjustuse tunnused on raskused teiste kõnest arusaamisel, kõva häälega rääkimine ja televiisori või raadio valjult kuulamine. /5/ Müra mõju kuulmisele võib eristada järgnevalt: Akustiline trauma tekib ühe või väheste väga intensiivsete heliekspositsioonide (näiteks plahvatuse) tagajärjel, sel puhul ületab heliintensiivsus sisekõrva mehhaanilised piirid ja purustatakse Corti organ. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Akustilise trauma tagajärjel tekkinud kuulmislangus on enamasti püsiva iseloomuga. /9/ Ajutine kuulmisläve tõus (TTS - temporary threshold shift) on müraekspositsiooni lühiajaline järelmõju kujutades oma olemuselt kuulmisläve tõusu, mis peale müraga kokkupuutumist aegamööda kaob. /9/
/10/ Kõrva mürakahjustuse esmatunnused on kõrvakohin ja tunne, et kõrv on lukus. Püsiva kuulmiskahjustuse tunnused on raskused teiste kõnest arusaamisel, kõva häälega rääkimine ja televiisori või raadio valjult kuulamine. /5/ Müra mõju kuulmisele võib eristada järgnevalt: Akustiline trauma tekib ühe või väheste väga intensiivsete heliekspositsioonide (näiteks plahvatuse) tagajärjel, sel puhul ületab heliintensiivsus sisekõrva mehhaanilised piirid ja purustatakse Corti organ. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Akustilise trauma tagajärjel tekkinud kuulmislangus on enamasti püsiva iseloomuga. /9/ Ajutine kuulmisläve tõus (TTS - temporary threshold shift) on müraekspositsiooni lühiajaline järelmõju kujutades oma olemuselt kuulmisläve tõusu, mis peale müraga kokkupuutumist aegamööda kaob. /9/
Müra sagedusvahemikus 2000...6000 Hz kahjustab kuulmist enam kui madalasageduslik. Samuti kahjustab kuulmist rohkem pidev müra, kui sagedaste pausidega ekvivalentse helienergiaga müraekspositsioon. Mürast tingitud üldised tervisehäired on: südameveresoonkonna häired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired. Akustiline trauma tekib ühe või väheste väga intensiivsete heliekspositsioonide (plahvatus) tagajärjel, sel juhul ületab heliintensiivsus sisekõrva mehhaanilised piirid ja purustatakse Corti organ. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Akustilise trauma tagajärjel tekkinud kuulmislangus on enamasti püsiva iseloomuga. Püsiva kuulmisläve tõusu korral ei taastu kuulmine ka siis, kui viibitakse pikka aega müravabas keskkonnas. See staadium kujuneb välja ca 4...10 aastaga. Kõige olulisemalt kahjustab müra kuulmist
annaabi.ee 
