Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suur...
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kerge...
Praegu töötab strateegiadirektorina Keit Kasemets. Strateegiadirektori tegevust toetab strateegiabüroo. Strateegiabüroo koordineerimisel koostati ,,Eesti aruanne" Euroopa Liidu säästva arengu strateegia rakendamise kohta, mis on sisendiks Euroopa Komisjoni poolt 2007. aasta sügiseks kokku pandavale eduaruandele Euroopa Liidu säästva arengu strateegia rakendamisest Euroopa Liidus. Euroopa Liidu säästva arengu strateegiast Kliimamuutus ja puhas energia Kuigi ELi kasvuhoonegaaside heited ajavahemikus 2000-2004 kasvasid, on viimase kolme aasta suundumus olnud soodne ja EL püsis Kyoto protokolli raames võetud eesmärgi saavutamisel ajakavas. Kui üleilmset kliimamuutuste poliitikat aga ei kohaldata piisavalt kiiresti, siis ületavad üleilmsed kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastaks 1990. aasta taset vähemalt 60 % võrra. Kuigi taastuvenergia osakaal sisemaises energia kogutarbimises on alates 2002. aastast kiiremini kasvama hakanud, jääb see 2010. aastaks seatud
Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduskasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekavaga haaratud jäätmed on sellised: Ohtlikud jäätmed (põlevkivituhk, vanaõli, pliiakud jm), tavajäätmed (olmejäätmed, saastamata pakendijäätmed, reoveesete tellised jm). Jäätmekavaga mittehaaratud jäätmed ja heited: heited õhku ja vette (reovesi), radioaktiivsed jäätmed, lõhkeainejäätmed, loomsed jäätmed ja sõnnik. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo jm. Mainitud perioodil peab tegema otsustava läbimurde biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamisel prügilatesse ladestatavates olmejäätmetes alates 16. juulist 2010. a ei tohi seeolla üle
õpetamine, hoolitsema pereliikmete tervise eest. 7.Kuidas suhtuti juutidesse ja miks? halvasti suhtuti, puudus kindel elu koht, elasid eraldi linna osas, ei tohtinud maad olla, tegelesid äri ja käsitööga, olid rikkad, tegelesid liig kasu võtmisega (ehk petmine) 8.Linnaelanike pidustused, lõbustused, pühad. jõulud, uusaasta, kevad pühad, pulmad, laste ristimine, kiriku pühad, vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi). liiga tihe asustus, mis põhjustas tulekahjusid ja haigusteraekoda, turuplatsid, kaupmeeste majad, tänavad olid sillutamata, räpased, levikut. 10.Tsunfi seltsielu. tsunfti peod, igal tsunftil oli oma kaitse pühak. oli ühine kassa, , kus anti raha vaestele ja meistrite leskedele. MÕISTED: a)skraa-tsunfti põhi kiri b)moosekant-tänava muusik
KERGEJÕUSTIK KERGEJÕUSTIKUST ÜLDISELT Kergejõustik on üks laiemalt levinud spordialasid, mille alla kuulub üle 40 erineva ala mitmesugused jooksud, sportlik käimine, hüpped, heited ja mitmevõistlused. Kergejõustikuga tegeletakse enamasti staadionil või spordiväljakul, pikamajooksud toimuvad sagedamini tänavatel ja maanteedel, krossivõistlused aga metsas või parkides. KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Kergejõustiku alguseks loetakse esimesi olümpiamänge Vana-Kreekas, kus tegeleti vaid staadionijooksuga, millele hiljem lisandusid veel pikemad jooksud, viievõistlus ning relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati
Kergejõustiku võistlusmäärused 2012 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgit...
Avinurme Gümnaasium Referaat Mitmevõistlus Eestis Mariann Kask 11.klass 2010 Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971. aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noorte...
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
Samuti see toob kaasa ka elanikkonna haridustaseme languse arenenud riikides. Rahvaarvu kasvades peab kasvatama rohkem põllumajandustooteid ja loomi, et inimkond ära toita. Põllumajandus saaduste saamiseks on vaja suuremaid põlde, mille saamiseks võetakse järjest rohkem metsi maha. Metsaraide tõttu kahaneb taimestik ja loomastik, järjest rohkem hakkab erinevaid looma liike välja surema. Loomade kasvatamisega suureneb kasvuhoone effekt, mida tekitavad loomade välja heited. Kasvuhoone efekt tekitab kliima soojenemist, mille tõttu hakkab jää sulama ning maailma mere vesi hakkab tõusma inimestel pole enam ranniku aladel elukohta ja nad peavad rändama uutesse elupaikadesse. Minu arvates võiksid inimesed pöörduda tagasi aega, kus palju asju tehti ise ja ilma masinate abita. Igasugused masinad on küll head töö efektiivsuse tõstmiseks, kuid samas kulutatakse nende tootmiseks palju loodusvarasid enamik meid ümbritsevast plastist on
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone...
Kergejõustiku kui iseseisva spordiala tekkimine ja võidukäik Sissejuhatus Enamus maailma rahvaid on tuletanud kergejõustiku nime kreekakeelsest vastest athlesis. Sellega tähistasid hellenid võistlust või harjutust, mis tegi noorukitest kehaliselt hästiarenenud ja tugevad mehed, nn. Atleedid. Üle maailma on kergejõustikul erinevaid nimetusi, kuid siiski aluspõhi jääb samaks. Inglastel athletic, prantslastel athletisme, sakslastel athletik, hispaanlastel athletismo, selliseid näiteid on veel palju. Ei saa märkimata jätta, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase teg...
ole. Jõutreening tehniliselt, korrektselt teostatuna on ohutum ja riskivabam kui paljud teised populaarsed spordialad. Treenimine raskustega on kordades ohutum kui jalgpall või korvpall. Järgnevalt vaatleme, mis on teadusel öelda laste, teismeliste ja jõutreeningu interaktsiooni kohta. Nagu varem sai mainitud, on paljud teised spordialad märksa ohtlikumad, kui on seda jõutreening. Paljud biomehhaanilised vaatlused, analüüsid ja uuringud on näitanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, visked, hüpped ja erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suurtemate jõududega kui jõutreening. Eriti ohtlikuks muudab asja see, et reeglina tulenev koormus nimetatud tegevusest on väga järsk ja plahvatuslik, sageli põrutava iseloomuga, mis asetab liigesed, sidemed ja kõõlused eriti vigastusohtlikku olukorda. Kuid sellise iseloomuga jõud asetavad kasvavatele luudele ja liigestele mitu korda suurema koormuse ja pinge, kui jõutreeningus kasutatavad raskused.
Heitealad Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: Kuulitõuge Kettaheide Vasaraheide Odavise Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg. Võistluskuul on siledapinnaline metallkera. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. Tõukaja võib jalgadega toetuda tõukepaku siseküljele, kuid ei tohi puudutada tõukepaku pealispinda ega tõukeringi äärise ülaserva. Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud ki...
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrg...
Näiteks põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend. Täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv, sest krohvil on suurem soojapidavus võime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana. 4. NULLENERGIA MAJA Nullenergia majaks nimetatakse hoonet, mille väline energiatarve ja süsihappegaasi heited on aasta lõikes nullis. Ehk siis - nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab. Tegemist on majaga, mis ideaaljuhul tagab elanikele mõnusa äraolemise välisest infrastruktuurist sõltumatult. Kõnealune hoone on sarnaselt passiivmajadega väga hästi soojustatud, kasutavad hoone soojendamiseks päikeseenergiat ja jahutamiseks passiivset ventilatsiooni ning vajaminev elekter saadakse lokaalselt kas päikesepaneelide või
SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles ...
SPORDIAJALUGU ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Ho...
Teiselt poolt, rohkem põllumaad on loobutud Euroopas kui on loodud - tulemus nooremad inimesed liiguvad linnapiirkondadesse ja vananeva maaelanike. Võimaldades varem intensiivselt majandatud valdkondades või metsa minna loodusesse võib olla hea kohaliku bioloogilise mitmekesisuse, kuid selle mõju on üldiselt negatiivne, kui need toimuvad suures ulatuses. Reostuse tagajärjed Reostuse hapnikku tarvitavate ainete ja fosfori on oluliselt vähenenud viimastel aastatel tänu madalamale heited reoveepuhastid ja tööstuses. Reostuse raskemetallide ja mõnede teiste rangelt reguleeritud kemikaale on samuti vähenenud ja on parandanud vee kvaliteeti Euroopa jõgedes ja järvedes. Teiselt poolt, sadestumise lämmastikuühendid, vabaneb läbi fossiilkütuste põletamise ja väetised, ei ole vähendanud märgatavalt. Liigse lämmastiku keskkonnas põhjustab hapestumist ja üleväetamine ja kujutab endast ohtu tundlikke ökosüsteeme ja liike. Kliimamuutused - suurim oht üldse?
mõõtejoone,äratõuge tuleb sooritada mõlema jalaga üheaegselt.Hüppaja ei tohi sooritada eelhüpet hoovõturajal või libistada pöidasid mis tahes suunas. Paigalt kolmikhüppes tuleb pärast äratõuget maanduda ükskõik kummale jalale,sooritada äratõuge, maanduda teisele jalale,teha äratõuge ja maanduda kastis.Kaks viimast hüpet tuleb tõugata erinevalt jalalt. Heited,tõuked,visked Koolispordis on põhiline pallivise,visata tuleb n.-ö.üle õla viskeliigutusega. Viskepall kaalub 150g,visked toimuvad 10 m laiusesse koridori, tulemust mõõdetakse maandumis- jäljest risti äraviskejoonega.Mõõdulindi nullpunkt asetseb väljakul,tulemus fikseeritakse 2 cm täpsusega.Kõik võistlejad saavad eelvõistlusel kolm katset ja kaheksa paremat finaalis veel kolm katset
optimaalset jõudu. Oluline jõuvastupidavuse arendamisel on rakendada koormust suuremate raskustega kui võistlustel, teha harjutusi korduvalt, treeningu jõupingutuse kestvus peab olema sarnane võistluskoormusega ning tuleb kontrollida koormuse füsioloogilist mõju.Eristatakse dünaamilist ja staatilist jõuvastupidavust, kus dünaamiline jõuvastupidavus on omane korduvatele tsüklilistele harjutustele nagu näiteks jooksmine, ujumine, ketta-oda vms- heited ning hüpped. Staatilise jõuvastupidavuse korral on vaja säilitada kestvalt kindla suuruse ja kestvusega lihaspinget, mida saab treenida purjetamisega, maadlusega, kiiruisutamisega. Paiduvus, osavus Painduvus Painduvustreening suurendab liigeste paiduvust, pikendades seda ümbritsevaid lihaseid koos lihastekinnituskohtade ja kõõlustega. Laste ja noorte liikumisviis on hea näide mitmekülgsest füüsilisest tegevusest. Roomates, ronides,
vähemalt 5 cm kaupa. Kaugus- ja kolmikhüpped . Kaugushüpe on ala, milles sportlased hüppavad lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Hüpe koosneb neljast osast : hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjest 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. HEITED Heitealadel on samuti eel- ja lõppvõistlus. Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringis odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse metallisulameid
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõust...
seisundi baasilt alustatud sportliku soorituse ebaefektiivseks ja tulemusetuks. Treener ja sportlane saavad neid faktoreid teadlikult kujundada ning ajastada. KESKENDUMISVÕIME Keskendumisvõime tähendab suutlikkust fokuseeruda tegevusele. Sõltuvalt spordialast esitatakse keskendumis- võimele erinevaid nõudmisi. Vastupidavusaladel ja pallimängudes nõutakse pika aja jooksul püsivat mõõduka intensiivsusega keskendumisvõimet. Paljudel kergejõustiku aladel, nagu hüpped, visked, heited ja tõuked, aga ka laskmine jne, on oluline väga lühiajaliste keskendumisperioodide kordumine. Mõned alad, nagu sportvõimlemi- ne, sprint, kiirlaskumine jmt, nõuavad intensiivset, lühikeses perioodis kestvat keskendumist. Peale kestuse ja intensiivsuse on kasulik keskendumisvõime taga näha tasakaalu sisemiste ja väliste stiimulite vahel. Sportlane võib liigselt keskenduda näiteks oma tunnetele (sisemine), kaotades ülevaate konkurentide tege-
KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti...
OÜ, Nitrofert, Viru Liimid AS ja Velsicol Eesti AS. Need ettevõtted mõjutavad välisõhku oluliselt. Umbes 8992% Eestis toodetavast energiast saadakse põlevkivi baasil, ülejäänud 10% toodetakse biokütusest. Kuna põlevkivi sisaldab olulisel määral väävlit ja tuhka, siis on PK16-PE, Georg Roosalo Õhu saastamine ja sellest vältimine. mineraalse lendtuha ja vääveldioksiidi heited atmosfääri suured. Põlevkivi tarbimine on pärast langust 1996.1999. aastal stabiliseerunud ja viimastel aastatel isegi suurenenud. Kasvanud on ka maagaasi kasutamine, mis aitab vähendada õhusaastatust. Ammoniaak Eestis kasutatakse põllumajanduses sõnnikut ja mineraalväetist. See on ammoniaagi peamiseks allikaks. Kuna aastatega on väetise kasutamine vähenenud, on ka ammoniaagi heitkogus vähenenud. Raskmetallid
biogaas ja biomass. Praegu toodetakse elektrit tuulest, veest ja biomassist. Tuuleenergia Õhku ei paisku heitmeid. Hoiab loodust puhtana. Mürareostaja. Visuaalne reostaja. Halb lindudele.1 Hüdroenergia Ei reosta keskkonda. Ei piira jõe vooluhulka. Mõjutab vee elustikku.2 Biomass Saadakse organismide pärineva orgaanilise aine kasutamisest.. Põletamiselt paiskuvad õhku heited. Vajab palju vett.3 Tuumaenergia Visuaalne reostaja. Saab vähese kütusega palju energiat. 1Tuuleenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia (02.02.2014) 2Hüdroenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Hüdroenergia (02.02.2014) 3Biomass, http://et.wikipedia.org/wiki/Biomass (02.02.2014) 4 Ei sõltu ilmastiku oludest. Suur santaazi oht ehk terrorismi oht4
Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 5. Heited, tõuked, visked 5.1 Pallivise Pallviset on lubatud sooritada hoojooksult või paigalt, kusjuures visata tuleb n.-ö. üle õla viskeliigutusega. Teistsuguseid viske- või heiteviise ei ole lubatud kasutada. Viskepall kaalub 150 g. Visked toimuvad 10 m laiusesse koridori. Visketulemust mõõdetakse koridori piiridesse jäetud maandumisjälje lähimast punktist risti äraviskejoonega või selle pikendusega. Mõõdulindi nullpunkt asetseb väljakul ning tulemus fikseeritakse 2 cm täpsuse
Heitvee eelselitus Sette mahuti, enamasti tavaline septik, on üldjuhul kõige kulu-efektiivsem seade, mida kasutatakse heitvee eelselitusel. Väljalaskeava filtrid, mida kasutatakse koos sette mahutiga, on sellise suurusega, et väiksed tahked osakesed saaksid edasi liikuda biopuhatuse faasi. Settemahuti funktsioon ja eesmärk alternatiivsetses süsteemides on sama, mis tavapärasel ja traditsioonilisel kohtkäitlemise süsteemidel - eemaldada tahkised ning tahked heited eelselitusel. Erinevalt tavapärastest meetoditest pakuvad alternatiivsed süsteemid lisaks Heitvee eelselitusele ka biopuhastust. Heitvee biopuhastus Heitvee biopuhastuse üksus on aastate jooksul välja kujunenud. Biopuhastuse protsessil on kaks peamist tüüpi: fikseeritud materjali ja peatatud kasvu süsteemid. Fikseeritud materjali süsteemid levitavad esmase heitvee üle materjali, mis sisaldab tahkeid pindu, kuhu saavad peale minna aeroobsed bakterid ning muud mikroorganismid
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati ...
ja odaviskes püstitas ta isikliku tippmargi. Veel avapäeva järel püsis Raja oma parima kümnevõistluse graafikus, kuid laupäeva hommikul ebaõnnestunud tõkkejooks 14,52 ja kettaheide 37.07 kukutasid ta peaaegu saja punktiga miinusesse. «Nutt tuleb peale, kui kettaheitest mõtlen,» sõnas Raja. «Arvasin, et heidan B-grupis ja vaatasin A-grupi meeste soojendust, alles siis taipasin, et pean ise ka seal olema. Tehniliselt olid heited viletsad, ilmselt pean trennis sellele alale rohkem tähelepanu pöörama.» Tõkkejooksu ebaõnnestumist seletas Raja väsimusega. «Sain öösel vaid kolm tundi magada ega puhanud välja,» nentis ta. 4 Kolmas ebaõnnestumine tabas Rajat juba esimesel päeval, kui ta hüppas kõrgust vaid 1.85. Raja kasutas tõukamiseks vale jalga, sest harjumuspärane tõukejalg polnud
Selle käigus muutub nii aineringe kui ka koosluse talitlus. Puhtal kujul jõuavad toitesoolad veekogudesse harva, näiteks hooletu väetamise tagajärjel. See peaks aga praegu möödanik olema, sest väetised maksavad ja põllumees hoiab raha kokku. Suurem osa fosforist ja lämmastikust pärineb orgaanilisest reostusest, majapidamis- ja tööstuse heitveest, loomafarmide virtsaveest jne. Siiski on orgaaniliste ühendite heited punktreostusallikatest Eestis 1990. aastatest alates vähenenud, sest on tugevasti investeeritud veepuhastusseadmetesse ning suletud tööstusi ja ühtlasi on maksustatud vee tarbimist. Seetõttu on paljude Eesti järvede eutrofeerumine silmanähtavalt aeglustunud. Suurim reostuskoormus jääb 1970.1980. aastatesse, mil ka veeõitsengud kõige sagedamini ette tuli. Eutrofeerumine kaasneb järvede vananemisega
Nõo Reaalgümnaasium Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kersti Lentsius 12c Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe .....................................................
hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine vastu maad Toeng kõhuli – kõhuli, kõverdatud käed õlgade juures, pihkudega vastu maad Selili – keha (maas), pöörded (püsti), painutused, kallutused, kõverdused; Vahendi käsitsemine – visked, heited, horisontaalses asendis, toetudes tagapinnaga vastu maad Toenglamang – lamang toengus sirgetel kätel püüdmine, veeretamine, löömine, põrgatamine jm.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge.........................................
arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1.maksimaalne jõud- kämbla dünamomeetria, selja dünam., kükkimine tõstekangiga turjal, rebimine, tõukamine. 2.plahvatuslikjõud- paigalt kaugus- ja kõrgushüpe, topispalli tõukamine rinnalt istudes, heited 3.jõuvastupidavus- rippes käte kõverdamine, eestoenglamangus surumine, ripe kangil kõverdatud kätega. 4.kiirus- 30m jooks püsti lähtest, lendlähtest. 5.vastupidavus- 1000m läbimine (P), 500m (T), Cooperi test, harjutuste sooritamine suutlikuseni, PACER`i jooks 6.töövõime- Harvardi steptest, PWC 170, velo- ja sõude ergoergomeetr, treamill 7.psühholoogilised testid- RESTQ Sport, POMS; vaatlused, küsimustikud, koormustaluvus ja väsimustunde määramine 8
Jõusaalist räägitakse väga palju halba, kindlasti liiguvad sellised jutud, et raskuste tõstmine paneb lastel kasvu kinni või et jõutreening on halb liigestele ja luudele. Tegelikult on asi hoopis vastupidi. Kui jõutrenni teha tehniliselt õieti, on vigastuste oht palju väiksem kui näiteks jalgpalli või korvpalli mängides või kergejõustikut tehes. Ei usu? Vaatlused, analüüsid ja uuringud on edukalt tõestanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, tõuked, visked, hüpped, erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suuremate jõududega kui jõutreening. Reeglina on tulenev koormus nimetatud tegevusest väga järsk ja plahvatuslik (sageli põrutava iseloomuga), mis asetab liigesed, sidemed ja kõõlused eriti vigastusohtlikku olukorda. Kui üldse mingit hirmu oma kasvu ja liigesehädade ees tunda, siis tuleks seda nende eelpool mainitud alade ja tegevuste suhtes.
- Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris (osoonikiht!) · Orgaanika õhus- CH4 (metaan), VOC (lenduvad orgaanilised ühendid), POP (püsivad orgaanilised ühendid); PAN peroksüatsetüülnitraat; fotokeemiline sudu; isopreen; terpeen. · Rasekemetallid õhus- eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil(kivisüsi, turvas, põlevkivi). Plii- tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium- heited tööstusest, suitsetamine. · Fotokeemiline sudu- orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega. · Vihm- uhab kaasa aerosooli osakesed, mis peegeldavad õhu saastatust. Tööstusrajoonides on vohm happelisem suurema väävli ja lämmastiku oksiidide kontsentratsiooni tõttu. Puhta vihma happesuse määrab süsinikdioksiid. Happed
jõudu. Oluline jõuvastupidavuse arendamisel on rakendada koormust suuremate raskustega kui võistlustel, teha harjutusi korduvalt, treeningu jõupingutuse kestvus peab olema sarnane võistluskoormusega ning tuleb kontrollida koormuse füsioloogilist mõju.Eristatakse dünaamilist ja staatilist jõuvastupidavust, kus dünaamiline jõuvastupidavus on omane korduvatele tsüklilistele harjutustele nagu näiteks jooksmine, ujumine, ketta-oda vms- heited ning hüpped. Staatilise jõuvastupidavuse korral on vaja säilitada kestvalt kindla suuruse ja kestvusega lihaspinget, mida saab treenida purjetamisega, maadlusega, kiiruisutamisega. Paiduvus, osavus Painduvus Painduvustreening suurendab liigeste paiduvust, pikendades seda ümbritsevaid lihaseid koos lihaste kinnituskohtade ja kõõlustega. Laste ja noorte liikumisviis on hea näide mitmekülgsest füüsilisest tegevusest
regulatsiooni ja maksimaalse jõu taseme tõusu Maksimaalne jõud alates 15.-16. eluaastat tingituna eelkõige soodsast hormonaalsest foonist efektiivselt võib mõjustada 15-20 aastat Jõuvõimete hindamiseks Harjutused suutlikkuseni ilma väikese lisaraskusega (lihas- ja jõuvastupidavus) Maksimaalse jõu hindamine (kükk, rebimine, tõukamine, lamades surumine) Hüpped, heited plahvatusliku jõu taseme hindamiseks KIIRUS Võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: reaktsioonikiirus üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta) liigutuse sagedus
kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016) ning võistlustulemused (kevad 2015 kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on kõik treeningud eraldi üles kirjutatud autori treeningpäevikusse. Loovtööga uuritava protsessi lõppeesmärk on kõik aastatagused kiirjooksu ajad (60 m, 60 m tõkkejooks, 200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra. Kergejõustikualad võib piltlikult jagada kolmeks: jooksud, hüpped ja heited. Paljudel aladel on väga tähtis liikumise kiirus. Lisaks kiirjooksualadele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus- ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti paistavad silma heitjad kiirete aegade poolest lühikeses sprindis. Näiteks, meie olümpiavõitja Gerd Kanter on oma kettaheite hoovõtukiiruse poolest maailma kiireim. Kiire liikumine ringis loob eelduse kettale suurema algkiiruse andmiseks.
Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt kohalik. Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile. 18.Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale Selle tööstusharu areng on Eestis seotud maavaradega: põlevkivi, lubjakivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamisega. Tööstusharu heited võivad sisaldada tolmu, CO, SO2, kroomi, arseeni jms. Eesti ehitustööstuses ei ole nimetatud aineid paisatud keskkonda mitmekesisust mõjutaval määral. Potentsiaalseks positiivseks mõjuks keskkonnale ehitusmaterjalide tööstuse poolt oleks roo laialdane kasutuselevõtt ehitusmaterjalina. 19.Energeetika mõju keskkonnale Eestis kahtlemata suurem kui teistel tööstusharudel.
Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud enamasti suurem kui praegu. Väoksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud ~10-50 km osoon atmosfääris-mürgine Osoon ehk trihapnik O3 Hapniku allotroopne modifikatsioon. Osooni tekkimist soodustavad autode heitgaasidest pärit süsinikuühendid ja lämmastikoksiidid ning intensiivne päikesekiirgus. Kogu atmosfääris sisalduvast osoonist 90% paikneb stratosfääris.
Veereostuse allikad Linnastumine palju inimesi koos ning loodusel suur koormus Põllumajandus saagikuse suurendamise eesmärgil mürgid, väetised jms Tööstus jäägid Sünteetilised pesuained Prügilad Tung loodusesse Transport Veereostusallikad jagunevad punktreostusallikad (reostuse asukoha saab selgelt määrata. Kus esineb? Asulakanalisatsioon, tööstusettevõtted, ohtlike ainete juhuslikud heited.) ja hajureostusallikad (reostusallikad, kus reostus pärineb suurelt alalt ning päris reostuskohta on keeruline või võimatu määrata. Kus esineb? Põllumajandus, hajaasustus, õhuvõõriste sadestumine, transport maal ja vees). Reovee liigid! Mõisted: Reovesi olmes või tööstuses rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Sisaldab aineid, mis võivad looduskeskkonnale, inimesele või loomadele olla kahjulikud
) POP püsivad orgaanilised ühendid (kloroorgaanilised ühendid PCB, DDT; furaanid ja dioksiinid. PAN peroksüatsetüülnitraat CH3C(O)O-ONO2, fotokeemiline sudu (NOx, O3, VOCs, aldehüüdid, PAN) Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium heited tööstusest, suitsetamisest. Fotokeemilise sudu teke *Aluseks õhus olevad lämmastikoksiidid, süsivesinikud, mis tekivad kütuste põletamisel ja ka looduslikul teel. Reaktsioonideks on vajalik UV päikesekiirgus, vee aurud ja hapnik. NO2 + hv = NO + O O + O2 = O3 O3 + hv = O(1D) + O2 NO + O3 = NO2 + O2 O(1D)(singletne hapnik) + H2O = 2 OH. Hüdroksiradikaalid tekivad OH + O3 = HO2 + O hüdroperoksiradikaal tekib
Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud enamasti suurem kui praegu. Väoksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud ~10-50 km osoon atmosfääris-mürgine Osoon ehk trihapnik O3 Hapniku allotroopne modifikatsioon. Osooni tekkimist soodustavad autode heitgaasidest pärit süsinikuühendid ja lämmastikoksiidid ning intensiivne päikesekiirgus. Kogu atmosfääris sisalduvast osoonist 90% paikneb stratosfääris.
Spordivõistlused olid enamasti osaks mõnele jumala pühendatud pidustustest, seega oli neil tähtis religioosne roll. Samuti väljendasid panhelleeni mängud Kreeka ühiskonna võistluslikkust ja väärtusi – üheks oluliseks väärtuseks oli esteetika ning keha ja vaimu harmoonia, seega peedi sporti oluliseks. 71.Millised erinevused olid antiikajal kreeka ja rooma spordiharrastustes? Kreekas tegeleti rohkemate ja mitmekesisemate spordialadega: jooks, hüpped, heited, maadlus, rusikavõitlus, võidujooksud kaarikul või hobuste seljas. Roomas olid populaarsed samuti hobustega võiduajamised ja kaarikuvõistlused ning lisaks veel gladiaatorite võistlused. 72.Milline religioosne alus oli antiikajal Olümpias peetud spordimängudel? Olümpias peetud spordimängud olid osa Zeusi austamise pidustustest. 73.Millised on Rooma õiguse tähtsamad autorid ja kogumikud? Leges XII tabularum Gaius „Institutiones“
teke, tekkinud õli ja tahm on kõrgkvaliteetsed [23]. Vanarehvide pürolüüsil kasutatav tehnoloogia koosneb järgmistest etappidest: · Vanarehvide ladustamine. · Ettevalmistusosakond: metallkordi eemaldamine, materjali peenendamine. · Pürolüüsiosakond: pürolüüs, saadavad produktid ja nende eemaldamine. · Gaaside puhastamine: skruberite töö, puhastusaste, puhastatava ja puhastatud gaasi koostis jt · Heitgaaside puhastamine: heited välisõhku, nende kogus ja saasteained. 38 · Tahma granuleerimine ja töötlemine. · Kütuse hoidmine ja transport: mahuti iseloomustus, kütteõli edasine transport ja kasutamine. · muud spetsiifilised küsimused [23]. 39 11. Varasem kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis 11
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
4. Milliseid harjutusi kasutate plahvatusliku jõu arendamiseks? Plahvatuslik jõud tähendab lihaste võimet arendada liigutuse alustamisel kiiresti tööpinget ja selle suurendamist liigutuste käigus. NT: Rebimine ja tõukamine 5. Millised spordialad eeldavad suurt jõuvastupidavust? Jõuvastupidavus on jõuvõimete spetsiifiline vorm liigutustegevuse tingimustes, mis nõuab kestvat pingutust tööefekti vähenemiseta. NT: Dünaamiline jvp: 2000m sõudmine; (ka jooks, ujumine; hüpped, heited, poksilöök) ja Staatiline jvp: (purjesport, laskesport).. 1. Mida annab treenerile bioenergeetiliste kriteeriumide – võimsuse, mahutavuse ja efektiivsuse tundmine? Vastupidavuse arendamise üks võtmeküsimusi on aeroobse töövõime efektiivne suurendamine ning sobiva suhte saavutamine aeroobse võimsuse, mahutavuse ja efektiivsuse kriteeriumide vahel. Vastupidavuse baasiks on aeroobse ja anaeroobse läve kiiruste järkjärguline tõstmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
